3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.12.2020 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Makrodisain OÜ (MD) käibemaksu ja tööjõumaksude tasumist perioodil jaanuar kuni oktoober 2017 ja tegi 07.12.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/042042-20, millega kohustas Makrodisain OÜ-d tasuma maksusumma 26 979,95 eurot. Kuna Makrodisain OÜ maksuvõlga ei tasunud ning maksuhalduri täitetoimingud maksuvõla sissenõudmiseks ei andnud tulemust, alustas MTA 24.09.2019 korraldusega vastutusmenetlust ja kohustas 27.01.2020 vastutusotsusega nr 13-7/00997-5 Xt tasuma Makrodisain OÜ maksukohustust summas 36 356,76 eurot. Vastutusotsuse põhjendused:
1.X juhatuse liikmeks oleku ajal jättis Makrodisain OÜ perioodil jaanuar kuni oktoober 2017 deklareerimata käibemaksu summas 25 947,10 eurot ja arvestamata soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu summas 10 234,34 eurot, mille tulemusena suurenes äriühingu käibemaksukohustus perioodil 15,712,77 euro võrra. Samuti jättis Makrodisain OÜ perioodil jaanuar kuni august 2017 deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt summas 11 267,18 eurot.
2.Makrodisain OÜ-d ei registreeritud õigeaegselt käibemaksukohustuslaseks. Makrodisain OÜ ettevõtlustulu laekus InstantPlus OÜ arvelduskontole, kuna Makrodisain OÜ arvelduskonto oli MTA oli selle maksuvõlgnevuse tõttu arestinud. Makrodisain OÜ volitatud esindajale Yle väljas1(9)
tatud InstantPlus OÜ arveldusarvega seotud deebetkaardiga võeti kontrollitaval perioodil välja sularaha, millest ei olnud ettevõtlusega seotud 45 068,70 eurot.
3.Kuigi Makrodisain OÜ igapäevast majandustegevust juhtis ja korraldas notariaalse volikirja alusel Y, oli X kursis Makrodisain OÜ tegevusega. Y selgituste kohaselt arutasid tema ja juhatuse liige asju omavahel läbi, samuti vastas X e-kirjadele. X teavitas 01.11.2016 kirjaga MTA-d äriühingu tegevuse ajutisest peatamisest. Samuti viibis X 2017. aasta suvel äriühingu tegevuskohas, kuna seda selgitas juhatuse liige 01.11.2016 e-kirjas ning äriühing soetas kontrollperioodil väikelastele mõeldud toite. Samuti esitas X äriühingu nimel 2017. aastal TDS deklaratsioone, millega deklareeriti töötasu Yle. X on Y tütar ja seega seotud isikud.
4.X ainukese juhatuse liikmena oli Makrodisain OÜ majandustegevuse korraldamisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 tähenduses kui jättis kontrollimata Makrodisain OÜ volitatud esindaja Y tegevuse ega pööranud piisavalt tähelepanu, kas Makrodisain OÜ majandustegevuse korraldamisega kaasnevad kohustused oleksid saanud vastavalt MKS-i ning maksuseaduste kohaselt täidetud. MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisel on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ehk raske hooletus ka see, kui kolmandale isikule juriidilise isiku nimel tegutsemiseks volituse või õigused andnud juhatuse liige ei kontrolli üldse volitatu tegevust ega viimase poolt esitatud dokumente või ei kontrolli seda piisava põhjalikkusega.
5.Juhatuse liige ei saa volikirja alusel delegeerida juhatuse liikme kohustusi kolmandatele isikutele. Tallinna Ringkonnakohus on asjas 3-15-1984 selgitanud, et äriühingu kohustuste eest ei saa vastutada volikirja alusel tegutsev isik, vaid juhatuse liige. Juriidilise isiku juhatuse liikme pädevus ja ülesanded tulenevad seadusest ning juhatuse liikmel on kohustus neid täita õigeaegselt ja täielikult. Äriühingu juhatuse liige ei tohi eeldada, et volitatud isik täidab temale volituste alusel antud ülesanded vajalikul hoolsusega ning lojaalselt, vaid peab volitatud isikut kontrollima.
6.Kui X oleks Makrodisain OÜ juhatuse liikmena kontrollinud volitatud esindaja tegevust ja pööranud piisavalt tähelepanu Makrodisain OÜ majandustegevuse korraldamisega kaasnevate kohustuste täitmisele, ei oleks Makrodisain OÜ-le maksuotsusega määratud maksukohustust summas 26 979,95 eurot tekkinud. Samuti oli äriühingul maksukohustuse osaliseks tasumiseks piisavalt varalisi vahendeid. X esitas 26.02.2020 vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 13.03.2020 vaideotsusega nr 61/4576-2 rahuldamata.
2.X esitas 13.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 27.01.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00997-5 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab kaebust järgnevalt:
1.Makrodisain OÜ maksuvõlg ei ole tekkinud kaebaja poolt raskest hooletusest MKS § 8 lg 1 tulenevate kohustuste rikkumise tõttu.
2.Äriühingut juhtis tegelikkuses 08.09.2016 notariaalse volikirja alusel Y. Kaebajal oli põhjust eeldada, et volitatud isik täidab talle antud volituste alusel oma ülesandeid vajaliku hoolsusega ja lojaalselt.
3.Juhatuse liikmel polnud võimalust kontrollida äriühingu majandustegevust. Kaebaja ei olnud teadlik äriühingu käibe suurusest ja InstantPlus OÜ makseterminali ja pangakonto kasutamisest. Juhatuse liige sai tugineda vaid talle esitatud andmetele. Kaebaja palus volitatud isikult ettevõttega seotud dokumentide esitamist, kuid viimane selgitas, et kõik on korras ja et ta ei ole jõudnud veel aruandeid ette valmistada. Kaebajal ei saanudki sellistel tingimustel tekkida kahtlust, et juhatusel lasuvad kohustused ei ole nõuetekohaselt täidetud. Volitatud isik tunnistas ka istungil, et varjas kaebaja eest äriühingu tegelikku käekäiku.
4.Juhatuse liige ei põhjustanud osaühingul rahaliste vahendite puudumist. Maksuvõla tekkimise põhjuseks ei ole maksude deklareerimata jätmine, vaid et osaühingu rahalised vahendid võeti kolmanda isiku poolt välja ning raha ei kasutatud osaühingu vajadusteks.
5.MTA on õigusvastaselt jätnud kaebaja maksumenetlusse kaasamata. Vastutusotsuse kättetoimetamine kaebajale ei ole kooskõlas hea halduse tavaga.
2(9)
3.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi vastutusotsuses toodu juurde ja selgitas täiendavalt järgmist:
1.Oluline ei ole, kas kaebaja eesmärk oli äriühingut kahjustavate tehingute võimaldamine ja kas ta kolmanda isiku tegevusest teadis või mitte. Kaebaja on juhatuse liikmena olnud oma kohustuste täitmisel olnud raskelt hooletu, s.o ei ole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seejuures hõlmab juhatuse liikme hoolsuskohustus ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi.
2.Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutseval juhatuse liikmel oleks pidanud sarnastel tingimustel, tekkima kahtlus, et juhatusel lasuvad kohustused ei ole täidetud. Kaebaja oli teadlik, et ettevõte tegutses, kuigi sellel läheb halvasti. Samas nähtus talle, et pangakontol vahendeid ei olnud ega liikunud. Kaebajal oli juurdepääs e-maksuametisse, kuid ta ei kontrollinud, kas kõik äriühingu deklareerimis- ja maksukohustused on täidetud. Teades, et äriühing tegutseb, oleks kaebajal pidanud tekkima vähemalt kahtlus, kas töötajatele makstakse ja kas tööjõumaksud on tasutud.
3.Asjaolu, et kaebaja elab juba pikemat aega välismaal ning külastab Eestit harva, ei saa olla vabanduseks seaduste ning juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmiseks.
4.Kohus küsis 26.10.2020 kohtuistungil kaebajalt selgitusi (kaebaja osales virtuaallahenduse kaudu). Kaebaja selgitas, et tal oli MD juhatuse liikmeks oleku ajal oli olemas ka ID-kaart, kuid ei mäleta, kas sellega ka toiminguid tegi. Kaebaja asus juhatuse liikmeks ja soetas MD, sest kaalus Eestisse tagasi kolimist ja soovis viisi, kuidas Eestis majanduslikult hakkama saada. Kuna ise Eestis ei olnud, siis leppis Yga kokku, et tema aitab kaebajal volituse alusel ettevõtet juhatada ja aru saada, kas restoraniga saab hakkama. Kaebaja oli MD soetamisel kursis, et äriühingul on võlgasid, kuid ei mäleta, kelle ees võlad olid, sh kas võlad olid riigi või eraisikute ees. Kaebaja ei teadnud MD arvelduskontode arestimisest, tal oli MD arveldusarvele juurdepääs ja nägi, et kontol ei olnud liikumisi. Kaebaja oli kursis, et MD-s käib arveldamine sularahas. Kaebaja ei mäleta, kas ta e-maksuametit kasutas, kuid deklaratsioone tema ei esitanud. Kaebaja usaldas Yt, sest ta on kaebaja ema. Kaebaja küsis Ylt, kuidas äriühingul läheb, teadis, et ei lähe hästi ja tegutsetakse ainult suvel minimaalsel ajal. Kui küsis, siis Y ütles, ei kõik on okei ja kontrolli all. Kaebaja suhtles Yga ülepäeviti või nädalas korra Viberi teel ja arvab, et küsis igal korral ka äri käekäigu kohta. Kaebaja ei ole tuttav ka MD suhtes tehtud maksuotsuse ega kontrollaktiga, ei tea InstantPlus OÜ arveldusarve ega makseterminali kasutamisest. Kaebaja oli Eestis 2017. aasta suve alguses, Eestis olles vaatas MD pangakontot ja küsis, miks firmal hästi ei lähe. Kaebaja uuris ja vaatas nii palju, kui aru sai. Kaebaja ei leia, et tema füüsilise isikuna peab vastutama võla eest. Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistaja Y. Tunnistaja selgitas, et oli kaebaja poolt volitatud MDd juhtima. Ta volitati seetõttu, et kaebaja soovis tulla Eestisse elama, aga lõpuks plaanid ei teostunud. Tunnistajal oli kaardiga juurdepääs MD pangakontole, samuti oli juurdepääs e-pangale. Emaksuametile juurdepääsu olemasolu tunnistaja ei mäleta, arvab, et andmeid ja deklaratsiooni sisestas raamatupidaja. Täpset perioodi, mil MD-l oli raamatupidaja ega raamatupidaja nime tunnistaja ei mäleta. 2018. aastal oli selge, et kaebaja Eestisse ei naase ja seetõttu sai tunnistaja juhatuse liikmeks. Kaebajale selgitas äriühinguga seotud asju pealiskaudselt suusõnaliselt. Kaebaja ei teadnud InstantPlus OÜ pangakonto kasutamisest. Tunnistaja andis kaebajale teada, et käibemaksukohustust ei ole, kuna 16 000 ei ole saavutatud. Tunnistaja ei teavitanud kaebajat äriühingu seisust, sest ei tahtnud teda koormata. Kui kaebaja küsis, siis tunnistaja varjas osasid asju.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja on äriühingu juhatuse liikmena olnud raskelt hooletu ja vastutab seetõttu äriühingu maksuvõla eest. Poolte vahel ei ole vaidlust äriühingu maksuvõla olemasolus, selle suuruses või asjaolus, et äriühingu maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli äriühingu juhatuse liige. 3(9)
6.MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kui seaduslik esindaja rikub MKS §-is 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest, vastutab ta rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Maksuvõla sissenõudmiseks teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutavale kolmandale isikule (MKS § 96 lg 1), praegusel juhul juhatuse liikmele. Kaebaja oli Markodisain OÜ juhatuse liige 24.08.2016-20.03.2018 ja äriühingu osanik 08.09.201620.09.2018. Kaebaja äriühingu juhatuse liikmeks saamise ajal kehtinud MKS § 8 lg 1 kohustas juhatuse liiget tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Riigikohus on leidnud, et olenemata sätte sõnastuse muutusest on MKS § 8 lg 1 sätte sisu jäänud samaks (11.12.2019 otsuse nr 3-17-2235).
7.Maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt, peavad olema täidetud vastutuse kohaldamise eeldused. Riigikohus on käsitlenud juhatuse liikme vastutuse eeldusi põhjalikult mitmes lahendis: 19.11.2014 otsuses nr 3-3-1-43-14, p 10, 19.12.2013 otsuses nr 3-3-1-37-13 (p-d 12, 17), 12.06.2013 otsuses nr 3-3-1-17-13 (p-d 11–16), 12.12.2012 otsuses nr 3-3-1-23-12 (p-d 10–11, 14 ja 20), 31.10.2005 otsuses nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Riigikohtu praktika kohaselt peavad juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutuse kohaldamiseks tuleb maksuhalduril seega tõendada, et juhatuse liige on oma MKS-is ja teistes maksuseadustes sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt, tuvastades süü vormi. Kui maksuhaldur ei ole tõendanud kohustuse rikkumise süülisust, ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama süü puudumist. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab äriühingu seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Sellisena tuleb vastutusotsuses tuvastada põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tagajärje, s.o maksuvõla, vahel. Näiteks ei saa vastutusotsust teha sellise maksuvõla osas, kus maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui etteheidetav käitumine või muudel põhjustel (vt lahendid nr 3-3-1-37-13, p-d 20 ja 22; nr 3-3-1-17-13, p 18). Süü vormide – tahtluse ja raske hooletus – sisustamisel on Riigikohtu hinnangul võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette MKS § 40 lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega, nagu kohaste nõuete järgimata jätmine (vt lahendid nr 3-3-1-23-12, p 14; nr 3-3-1-43-14, p 15). MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-is 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel võib lähtuda tõendite, sh kaudsete tõendite, kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid 3-3-1-43-14, p 18; 3-3-1-37-13, p 24). Seejuures ei ole kohtu ülesanne tuvastada kohustuste rikkumisel tahtlust, vaid kontrollida, kas maksuhaldur on tahtluse tuvastanud õiguspäraselt (Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12).
8.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei vabanenud juhatuse liikme kohustustest ega vastutusest volikirja alusel. Sama on selgitatud ka vastutusotsuse lk-l 8. Juhatuse liikmeks asudes võttis kaebaja endale kohustuse korraldada äriühingu MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Kaebaja andis äriühingu juhtimise notariaalselt tõestatud volikirja alusel üle Yle niipea, kui sai äriühingu osanikuks (08.09.2016, vt volikiri dtl 132-133). 4(9)
Kohtud on varasemalt selgitanud, et äriühingu juhatuse liikmel ei ole võimalik tegevjuhile või muule isikule äriühingu esindamiseks n-ö täisvolituse andmisega vabastada ennast MKS § 8 lg-s 1 sätestatud seadusliku esindaja kohustuste täitmisest ja välistada seega enda vastutus MKS § 40 lg 1 järgi. Seadusest tulenevat kohustust ning selle täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevat vastutust ei ole võimalik tehinguga üle anda, kui seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe (Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsuse nr 3-18-1465 p 15 ja 16.12.2016 otsuse nr 3-15-1948 p 8). Kohus leiab, et ka praeguses asjas ei saanud kaebaja äriühingu ainsa juhatuse liikmena volikirja alusel juhatuse liikme kohustustest MKS § 8 lg 1 ja vastutusest MKS § 40 lg 1 mõttes vabaneda. Volikirja alusel ei teki toodud normidest toodud õigussuhe maksuhalduri ja volitatud isiku vahel, kaebajat välja jättes. Praegusel juhul on notar volikirja tõestamisel kaebajale muuhulgas selgitanud, et volitatu poolt kaebaja nimel volituse piires tehtud tehingud tekitavad, muudavad või lõpetavad tsiviilõigusi ja kohustusi vahetule kaebajale ning et võimalike hilisemate arusaamatuste vältimiseks oleks kaebajal otstarbekas määratleda volikirja alusel teostatavate tehingute võimalikult konkreetsed tingimused. Arvestades kohtupraktikat ja notari selgitusi volikirjas, pidi kohtu hinnangul kaebajale arusaadav olema, et ta ei vabane juhatuse liikme kohustustest ja vastutusest volikirja andmisega ning et volitatud isiku tegevus mõjutab vahetult kaebaja õigusi ja kohustusi.
9.Kohus nõustub samas kaebajaga selles, et kaebaja ei pidanud makse tasuma isiklikult (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsuse nr 3-17-2235 p 14). Siiski hõlmab maksukohustuste täitmise korraldamise kohustus olukorras, kus juhatuse liikme asemel täidab neid kohustusi keegi teine, ka kontrolli ja veendumist, et esindatava äriühingu maksukohustused on tähtaegselt ja täielikult täidetud. MKS § 8 lõikes 1 sätestatud korraldamise kohustust ei saa kohaselt täidetuks pidada olukorras, kus juhatuse liige tegelikkuses ei veendunud äriühingu maksukohustuste täitmises volitatud isiku poolt.
10.Vastustaja heidab praegusel juhul kaebajale ette juhatuse liikme kohustuste – maksude deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumist raskest hooletusest. Kaebaja leiab, et ta ei ole olnud raskelt hooletu, kuna kontrollis kaebaja volitatud isikut, kuid volitatud isik selgitas, et kõik on korras ja ei ole jõudnud veel dokumente ette valmistada. Kaebajal ei olnudki võimalik äriühingu ja volitatud isiku tegevust põhjalikumalt kontrollida. Juhatuse liikme hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1. Selle järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja -selgitusi. Sellist lisateabe hankimise kohustust tuleb hinnata siiski mõistlikkuse põhimõttest lähtudes (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsuse nr 3-172235 p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Riigikohus on eelviidatud otsuses leidnud ka, et juhatuse liikme individuaalse vastutuse hindamisel äriühingu võla eest tuleb arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms) (p 14) ja kui isikut hoitakse teadmatuses, siis peaks esinema ajend, miks asuda lisateavet otsima, et selle põhjal võtta vajalikke meetmeid (p 19). Seega saab kohtu hinnangul kaebaja hoolsuskohustust lugeda täidetuks olukorras, kus kaebaja tegi kõik võimaliku volitatud isiku kontrollimiseks, kuid volitatud isiku pahatahtliku tegevuse ja varjamise tõttu ei olnud kaebajal võimalik äriühingu maksukohustuste täitmist kohaselt tagada. Juhatuse liikme eest äriühingu käekäigu varjamine, mis tingiks juhatuse liikme vastutusest vabanemise, peab kohtu hinnangul olema toimunud olukorras, kus juhatuse liige on aktiivselt proovinud äriühinguga 5(9)
seotud andmeid välja selgitada, käekäigust teada saada, sh püüdnud andmeid saada mujalt kui ainult volitatud isikult.
11.Vastutusotsuses on tuginetud Y 12.01.2018 selgitusele (vastutusmenetluse lisa 9), et kaebaja oli MD tegevusega kursis. Selgituse kohaselt selgitas volitatud isik, et ta täidab sisuliselt juhatuse liikme ülesandeid, kuid arutab kaebajaga asju läbi ja kaebaja on kursis. Kaebaja on läbivalt tuginenud sellele, et ta eeldas, et volitatud isik täidab oma ülesandeid vajaliku hoolsusega. Kohtuistungil kuulas kohus üle nii kaebaja kui ka tunnistajana volitatud isiku. Tunnistaja kinnitas istungil, et kaebaja ei olnud teadlik InstantPlus OÜ pangakonto kasutamisest, 16 000 euro suuruse käibe saavutamisest ega üleüldisest äriühingu majanduslikust seisust (istungil 12:06:33, 12:12:33 ja 12:16:22). Tunnistaja kinnitas samas, et ta varjas osasid teemasid, kui kaebaja küsis; tunnistajal kasvas olukord üle pea ja ta ei saanud järje peale. Kohtu hinnangul on kaebaja ja tunnistaja ütlused riimuvad selles osas, kui palju informatsiooni kaebaja tunnistajalt äriühingu käekäigu kohta sai ja et volitatud isik ei avaldanud kaebajale olulisi asjaolusid äriühingu majandusliku seisu, maksukohustuste täitmata jätmise ega maksumenetluse kohta. Eeltoodust tulenevalt on osa vastutusotsusega tuvastatud asjaoludest kohtuistungil antud ütlustega seatud kahtluse alla. Kui haldusakti kohtulikul kontrollil selgub, et haldusakti andmise ajal olnud tõendi õigsus tuleb seada olulise kahtluse alla, võib see tähendada ka seda, et haldusorgan on rikkunud kaalutlusõigust (Riigikohtu otsuse nr 3-14-52077 p-d 13 ja 14.3). Vastutusotsuse korral on seega kahtluse all tõendite hindamine ja selle alusel tuvastatud asjaolud, käesoleval juhul seega kaebaja raske hooletus äriühingu juhtimisel. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole lõpuni võimalik veenduda kaebaja ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Ühelt poolt on istungil antud ütlused omavahel riimuvad. Teiselt poolt tuleb arvestada kaebaja ja tunnistaja vahelist olulist isiklikku seost, kuna tegemist on tütre ja emaga. Ilmselgelt on ka tunnistajal huvi oma ütlustega kaebajat kaitsta. Arvestada tuleb ka sellega, et ka siis, kui kaebaja maksukohustusest vabaneks ja see pöörataks tunnistaja kui tegeliku juhi vastu (MKS § 40 lg 11), võib maksusumma määramine aeguda ja maksu sissenõudmine võib osutuda võimatuks. Kohus peab vajalikuks arvestada ka maksumenetluses tunnistaja tegevuse kohta tuvastatut, kus nähtub, et ta volitatud isikuna kooskõlastatult teiste isikutega viinud maksuvabalt rahalised vahendid ettevõttest välja (vt vastutusmenetluse tõendid, lisa 4 – kontrollakt – ja lisa 5 – maksuotsus). Selline teguviis kooskõlas käesolevas asjas ütluste muutumisega seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaebaja vähene tegutsemine äriühingus ja vähene kontroll volitatud isiku tegevuse üle ei ole kooskõlas kaebaja selgitusega, et proovis restorani pidada Eestisse kolimise eesmärgil ning tunnistajale tehti volitus selleks, et kohapeal asju teha ja juhatada, et saaks jälgida, kas kaebajal on võimalik selle restoraniga hakkama saada (istungil 11:11:29). Kaebaja selgitustest ei nähtu tegevust, millega ta veendunuks oma võimetes restorani pidada või juhtida. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja ja tunnistaja on valinud suhtlusviisi (Viber, vt 29.06.2020 seisukoht), milles vestluse sisu kas nad ei oska või ei ole võimalik säilitada ega seega ka vestluse sisu tõendada. Tegemist on kaebaja võetud riskiga, et tal ei ole hiljem võimalik tõendada (nt e-kirjade, vestluste logidega vms), kas ja mil määral ta juhatuse liikme hoolsuskohustust täitis või kui palju ta tegelikult äriühingu tegevusest teadis. Selle asjaolu kohta ei ole võimalik koguda ka täiendavaid tõendeid.
12.Kuigi vastutusotsuses on vastustaja tuginenud volitatud isiku ütlustele, et kaebaja oli MD majandustegevuse korraldamisega kursis, on vastustaja põhjendanud seda, miks pidi kaebaja äriühingu tegevusega kursis olema, ka muudele tõenditele tuginedes, sh et kaebaja oleks pidanud olenemata volikirjast volitatud isiku tegevust põhjalikumalt kontrollima ning äriühingu majandustegevuse ja raamatupidamise nõuetekohasuses veenduma (vastutusotsuse lk 12-13, dtl 31-32). Kohtule ei nähtu, et kaebaja suuliste selgituste saamine maksu- või vastutusmenetluses oleks vastutusotsuse tulemust mõjutanud, kuivõrd kohtumenetluses on vastustaja asunud seisukohale, et kaebaja istungil antud seletused pigem tõendavad rasket hooletust (vt vastustaja 11.11.2020 p 3.18, dtl 493). 6(9)
Kohus nõustub, et kaebaja ei ole volitatud isiku kontrollimisel täitnud piisava hoolsuse määra. Nii kaebaja kui ka tunnistaja kinnitasid istungil, et kaebaja küsis volitatud isikult äriühingu kohta infot suuliselt telefonivestlustes mõnel korral kuus (istungil 11:32:22 ja 12:04:52, 12:16:20). Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks äriühingu majandustegevuse kohta küsinud konkreetseid andmeid. Äriühingu juhtimisega kursis olekuks ei saa piisata põgusast või pealiskaudsest telefonivestlusest mõnel korral kuus ja uurimisest „Kuidas läheb?“. Seda eriti olukorras, kus kaebaja oli ise äriühingu halvast käekäigust, sularahaga arveldamisest ja juba varasemast võlast teadlik (istungil 11:21:28 ja 11:28:35). Ainuüksi asjaolust, et äriühingu pangakontol ei olnud liikumisi ja äriühing arveldas sularahas (istungil 11:24:34) oleks korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsenud isikul pidanud tekkima ajend töötasude ja maksude tasumise kontrollimiseks. Istungil selgitas kaebaja, et ei mäleta, kas ta tegi MD juhatuse liikmeks oleku ajal äriühinguga seoses ID-kaardiga toiminguid ja kas e-maksuametit kasutas (istungil 11:13:15, 11:25:29). Samas nähtub kohtule, et kaebaja esitas MTA-le 02.11.2020 digitaalselt allkirjastatud avalduse (vastutusotsuse aluseks olevad tõendid lisa 7, dtl 135-136) ja 2017. aastal TSD-sid (vastutusotsuse aluseks olevad tõendid lisa 8, dtl 137). Kaebaja ei väida, et ta oleks e-maksuametisse sisenemiseks vajalikud isiku tuvastamise rekvisiidid andnud kasutamiseks teistele isikutele. Seetõttu leiab kohus, et kaebajal oli juurdepääs emaksuametisse (vt VO lk 4) ja seetõttu võimalik ka deklaratsioonide esitamist ja maksude tasumist, sh juba äriühingu soetamise ajal olemas olnud maksuvõla tasumist kontrollida. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja oleks seda teinud ja sellest tulenevalt volitatud isiku tegevust kontrollinud. Kaebaja selgitas istungil, et restoranis oli tema arusaama järgi kõik laekumised sularahas (istungil 11:11:29). Samas nähtub kontrollaktist, et klientidel oli võimalik tasuda nii sularahas kui ka pangakaardiga (p 2), kohapeal oli kaardimakseterminal (p 3.a, p 4), mille eest ka tasuti (p 3.c). Vastutusotsuse lk-l 9 on selgitatud, et kaebaja viibis 2017. aasta suvel ettevõtte tegevuskohas. Samal ajal Eestis viibimist kinnitas kaebaja ka istungil. Seega oli kaebajal võimalik vahetult kontrollida ettevõtte tegevust, sealjuures ka näha, et kogu tasumine ei toimu üksnes sularahas. Kuna kaebaja teadis, et ettevõtte kontod on võlgade tõttu arestitud ja üldtuntud on asjaolu, et kaardimakse korral laekub saadud raha arvelduskontole, pidi kaebajal tekkima hoolsuskohustust järgides kahtlus või küsimus, kuhu äriühingu tegevusest klientidelt saadud summad laekuvad. Ka vastutusotsuses on märgitud, et MD soetas samal perioodil väikelaste toite (VO lk 9). Olukorras, kus kaebaja oma väikelapsele ise toitu ei ostnud, samas olid MD pangakontod arestitud, pidi kaebajal tekkima kahtlus, kust on raha selliseks soetuseks pärit. Ka oleks kohapeal nähtunud, et kassaaparaadist ei väljastata õige KMKR numbriga arveid (samas). Seega tuleneb ka vastutusotsusest kaebaja 2017. aasta suvisest käitumisest täiendavalt, et kaebaja ei täitnud piisavalt tal lasuvat hoolsuskohustust.
13.Isegi kui möönda, et kaebajal puudusid mis tahes võimalused volitatud isiku tegevuse kontrollimiseks muul viisil, kui telefonivestluses, leiab kohus, et kaebaja on ise võimaldanud sellisel olukorral tekkida. Tallinna Ringkonnakohus on 14.05.2020 otsuse nr 3-18-1465 punktis 18 selgitanud: Usalduspõhimõttele tuginemise võimaluse võib välistada ka see, kui seaduslik esindaja jätab volitatud esindajale piiramatu tegutsemisvabaduse ehk loobub igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle. Seeläbi tekitab juhatuse liige sisuliselt olukorra, kus talle ei saagi ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida vajaduse sekkuda volitatud esindaja tegevusse. Selliste meetmete rakendamata jätmine kujutab endast samuti käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Kohus nõustub eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga ja leiab, et kaebaja on olnud juhatuse liikme kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Ka vastutusotsuses (lk 9 ja lk 12 jj) on selgitatud ka sisuliste näidete varal, mida kohus ei korda, et hoiak, et ei olda kursis, kuidas äriühingu teised esindajad ühiselt esindatava ettevõtte rahadega ümber käivad, mis eesmärgil raha kasutatakse, milliseid dokumente äriühingu raamatupidamises kajastatakse ning mida nende alusel deklareeritakse, viitavad juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulisele rikkumisele. Ka on vastutusotsuses selgitatud, et 7(9)
olenemata sellest, kas kaebajal oli võimalus sekkuda Makrodisain OÜ majandustegevuse korraldamisse ning kontrollida Makrodisain OÜ volitatud esindaja tegevust, siis juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine ja et äriühingu tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele (lk 13). Sisuliselt piiramatu volituse andmisega on kaebaja võtnud riski, et tal ei olegi võimalik volitatud isiku tegevust kontrollida. Seejuures nähtub kohtule, et kaebaja oli raskelt hooletu juba äriühingu juhatuse liikmeks hakkamise ja äriühingu osanikuks saamise ajal. Kaebaja on ka kaebuses endas asunud seisukohale, et tal polnud võimalik kontrollida äriühingu majandustegevust, sest tugines vaid talle esitatud (või esitamata jäetud – kohtu märkus) andmetele (kaebuse lk 6 ja 9). Istungil antud selgitustest nähtub kohtule, et kaebaja ei kontrollinud äriühingu juhatuse liikmeks saamisel ega selle hilisemal omandamisel sisuliselt äriühingu majandusseisu, sh ei olnud kursis äriühingul lasuvate kohustustega ja sõlmitud lepingutega (nt sõlmiti leping teise äriühingu makseterminali ja pangakonto kasutamiseks 16.06.2016 enne kaebaja juhatuse liikmeks saamist (kontrollakti aluseks olevad tõendid lisa 12, dtl 186)). Kohtule nähtub, et kaebajal ei olnud tegelikult kavatsust äriühingut juhtida, kuivõrd ainuke asi, mida kaebaja äriühingust teadis või praegu mäletab on kellegi ees võla olemasolu (istungil 11:21:28). Mõistlikult tegutsev isik, sh äriühingu juhatuse liige, ei võta endale kohustusi, mille täitmiseks ei ole tal soovi ega võimalusi. Kohtuistungil kaebajalt küsitu kinnitab eeltoodut, kuna istungil selgus, et kaebaja kontakttelefoniks on märgitud volitatud isiku telefon. Kohtute infosüsteemi päringu kohaselt on rahvastikuregistris kaebaja elukoha-aadressiks ja muudeks kontaktideks erinevad aadressid Tartus ja Pärnus, samas kui kaebaja istungil selgitas, et tal Eestis aadressi ei ole. Seega on kaebaja muutnud ise ka võimatuks probleemide korral volitatud isiku või kellegi teisega endaga kontakteerumise. Vastustaja on ka kajastanud, et rahvastikuregistris toodud e-postiaadressil ei ole kaebajale olnud võimalik dokumente kätte toimetada (vt kohtuotsuse p 15), mis tähendab, et seega ei ole e-postiaadress kaebaja teavitamiseks ka piisav. Võttes ühelt poolt endale juhatuse liikme kohustused, samas jättes teisalt tagamata enda kättesaadavuse, muudab kaebaja sellega ise tal lasuvate kohustuse täitmise võimatuks. Kohus leiab, et kaebaja on praegusel juhul aktsepteerides volitatud isiku tegevust täielikult loonud ise olukorra, kus tal ei olnud võimalik või oli keeruline volitatud isikut kontrollida. Kohus kordab ka, et praegusel juhul ei olnud juhatuse liikme ülesanded kaebaja ja volitatud isiku vahel jaotatud, kuivõrd volitatud isik ei olnud tegelikult volitatud juhatuse liikme ülesandeid täitma (vt otsuste p 8), vaid kaebaja aktsepteeris sisuliselt pimesi kogu volitatud isiku tegevust ja näitas ise üles väga vähest huvi äriühingu käekäigu vastu. Sisuliselt käitusid isikud selliselt, nagu oleks äriühingu juhatuse liige ja osanik olnud kaebaja asemel volitatud isik. Andes täielikult ära kontrolli äriühingu üle ja jäädes samas ainsaks juhatuse liikmeks on kaebaja ise võtnud endale riski vastutuse osas ega ole käitunud juhatuse liikmelt oodatava hoolsusega. Kaebaja vastuväidete aktsepteerimisel tekiks skeem, mille tulemusel ongi juhatuse liikmel passiivsusega võimalik maksukohustusest vabaneda.
14.Kaebaja leiab, et maksuvõlg ei ole tekkinud maksude deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu, vaid selle tõttu, et volitatud isik viis äriühingust vahendid, mille arvelt oleks maksud saanud tasuda välja, mistõttu puudub põhjuslik seos. Kohus ei nõustu kaebajaga põhjusliku seose puudumise osas. Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja on olnud juhatuse liikme ülesannete täitmisel raskelt hooletu. Maksuvõlg on tekkinud seetõttu, et juhatuse liige jättis kohaselt MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustuse täitmata, s.o jättis äriühingu tegevuse selliselt, et äriühingu maksukohustused oleksid täidetud, korraldamata. Kui kaebaja oleks ei oleks andnud piiramatut volitust või oleks andnud osalise volituse konkreetsete ülesannete täitmiseks ning oleks aktiivselt ja põhjalikult kontrollinud volitatud isiku tegevust, oleks kaebajal olnud ülevaade ja äriühingu majanduslikust seisust, teadmine või vähemalt kahtlus, et kasutatakse teise äriühingu 8(9)
pangakontot ja sellest tuleneval võimalus takistada rahaliste vahendite, mille arvelt oleks saanud maksukohustused tasuda, äriühingust väljaviimist.
15.Kaebaja väitel MTA on õigusvastaselt jätnud kaebaja maksumenetlusse kaasamata ning vastutusotsuse kättetoimetamine kaebajale ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Kaebaja oli MD juhatuse liige 24.08.2016-20.03.2018; sh oli kaebaja äriühingu osanikuks 08.09.2016-20.09.2018. Maksumenetlust alustati 01.12.2017 korraldusega, kontrollakt väljastati 13.11.2018 ning maksuotsus tehti 07.12.2018. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei olnud enam kontrollimenetluse algusfaasis juhatuse liige ning enne kontrollimenetluse lõppu ka enam omanik. Maksumenetluse ülesanne ei ole määrata kindlaks kaebaja kui juhatuse liikme vastutus. Kaebaja ei ole ka ise väitnud, et oleks osanud midagi äriühingu majandustegevuse kohta avaldada, mille tulemusel oleks tehtud teistsugune maksuotsus. Ka kaebaja poolt istungil avaldatust ei tulene midagi sellist, mis oleks omanud maksuotsuse tegemisel tähtsust, kuna kaebaja sisuliselt äriühingu tegevusega ei tegelenud. Ka ei ole kaebaja esitanud kaebuses sisulisi vastuväiteid maksuotsuses tuvastatule. Eelmiselt juhatuse liikmelt seisukoha küsimine on otstarbekuse küsimus, kuhu kohus ei saa sekkuda, kui ei ole ära näidatud, et sellest tulenevalt tulnuks anda teistsugune haldusakt (HMS § 58). Kohus märgib, et maksumenetluse kestel äriühingu võõrandamine või juhatusest tagasi astumine võib raskele hooletusele lisaks kinnitada isegi osalenud isikute pahatahtlikkust. Vastustaja on vastutusotsuse projekti proovinud kätte toimetada kaebajale MD e-posti aadressil (vastustaja 29.06.2020 lisa 2) ja kaebaja rahvastikuregistri järgsel aadressil (lisa 3), kuid lõpuks võttis dokumendid vastu kaebaja ema Y (lisa 4). Vastutusotsus saadeti kaebajale muuhulgas e-posti aadressile, millelt ka kohus kaebajaga suhtles (vastustaja 29.06.2020 lisa 6) ja samuti prooviti vastutusotsust kätte toimetada kaebaja emale (lisa 8). Kohus leiab, et vastutusotsuse projekti ja vastutusotsuse kättetoimetamine isikule, kelle kahjustavatele ütlustele vastutusotsus põhiosas tugineb (kaebaja emale), ei ole kooskõlas hea halduse tavaga (vrdl TsMS § 324). Haldusorgan peab kättetoimetamisel kontrollima, et isikul, kellele dokument üle antakse, ei oleks ilmselget huvide konflikti. Küll aga leiab kohus, et see ei saanud mõjutada käesoleva vaidluse tulemust. Kaebaja on esitanud tähtaegselt vastutusotsuse projektile eriarvamuse, vastutusotsusele vaide ja kohtusse kaebuse, mistõttu on kaebaja saanud oma õigusi olenemata kättetoimetamise viisidest kaitsta.
16.Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades kohtumenetluses esitatud tõendeid ning kaebaja ja tunnistaja suulisi selgitusi kogumis, et vastustaja on kaebaja süü vormi teinud vastutusotsuses kindlaks õigesti. Kaebaja on maksuvõla tekkimise perioodil ainsa juhatuse liikmena olnud oma MKS § 8 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Kohus märgib, et kaebajal võib olla võimalik nõuda volitatud isikult kaebajale tekitatud kahju hüvitamist.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jäi rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.