Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

3-20-231

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. aprillil 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(17)

3-20-231

3-20-231 kutsekomisjoni seisukohad ja hinnangud ei kattu. Kaebaja ei vältinud eneseanalüüsi ega käitunud kutsekomisjoni suhtes ründavalt. Vastustaja pani kaebaja olukorda, kus tal tuli kaitsta oma au ja väärikust. Kutsekomisjon rikkus otsuse tegemisel uurimispõhimõtet, kuna ei tuvastanud ega uurinud olulisi asjaolusid. Kutsekomisjon ei tuvastanud kaebaja käitumist, mis rikuks üldtunnustatud käitumisnorme või häid tavasid ja kombeid. Isegi kui kaebaja tegevuses haldusmenetluses esines puudusi või tema konkreetsele käitumisele saates „Suud puhtaks“ saaks teha etteheiteid, ei ole nende põhjal võimalik järeldada, et kaebaja tegevus õpetajana ei vasta meisterõpetaja tase 8 kutsestandardis sätestatud nõuetele. Ka on kutsekomisjoni otsus vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebajale ei tagatud enne kutsekomisjoni otsuse tegemist ärakuulamisõigust. Kaebajalt saatele „Suud puhtaks“ järgnenud intsidendi kohta seletuse küsimine ei ole ärakuulamise tagamine. Arusaamatu on vastustaja seisukoht, et kaebaja loobus ärakuulamisõiguse kasutamisest, ilma et talle oleks tutvustatud kutsekomisjoni negatiivseid järeldusi. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine võis mõjutada kaebaja taotluse lahendamist. Jääb ebaselgeks, kas kutsekomisjon üldse võttis 03.01.2020 koosolekul vastu otsuse ning kas vaidlustatava otsuse põhjendused kattuvad koosolekul arutatuga. Ainuüksi kutsekomisjoni esimehe allkirjastatud otsuse olemasolu ei tõenda kutsekomisjoni 03.01.2020 koosoleku toimumist ega kaebaja suhtes otsuse tegemist.

Eesti Õpetajate Liit palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kutsekomisjon ei ületanud otsuse tegemisel pädevuse piire. Kutsekomisjon on pädev otsustama kutse andmise üle, sh kaaluma hindamiskomisjoni ettepanekut. Kutsekomisjonil on kutse andmise või andmata jätmise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum. Kutsekomisjon ei viinud läbi uut kutseeksamit, vaid lähtus uute asjaolude valguses kaalutlustest, mis ei olnud hindamiskomisjonile teada. Kutsekomisjon ei ole kohustatud võtma hindamiskomisjoni ettepanekut vastu, vaid saab seda omal algatusel sisuliselt kontrollida. Olukorras, kus kutse andjani jõuab menetlusväline info kutset taotleva õpetaja hoiakute kohta ja tekib kahtlus nõutud kompetentside olemasolus, peab kutse andja uurimispõhimõttest tulenevalt sellise info paikapidavust kontrollima. Kutsekomisjonil on õigus tegeleda kutse taotleja suhtes esitatud kaebustega ka enne kutse andmist, mitte üksnes kutse andmise järel. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust, et kutse antakse hindamiskomisjoni ettepaneku järel igal juhul välja. Kutsekomisjoni otsus on põhjendatud ja sellest nähtub kutse andmata jätmise põhjus. Kaebajale ei antud meisterõpetaja tase 8 kutset mitte saatele „Suud puhtaks“ järgnenud intsidendi tõttu, vaid selle tõttu, kuidas ta intsidenti selgitas, teistesse osapooltesse ja kutsekomisjoni reageeringusse suhtus ega leidnud aega kutsekomisjoniga kohtumiseks. Kaebaja asus arrogantsele ja ründavale positsioonile, vältides eneseanalüüsi ja selgituste andmist ning näidates üles soovimatust mõista, mis juhtus ja võis riivata teiste isikute väärikust. Vastustaja selgitas kaebajale haldusmenetluses, et õpetaja väärikas käitumine on kutsestandardi oluline osa, mida kutsekomisjon soovib hinnata, ning soovimatus kutsekomisjonile selgitusi anda ja haldusorgani nõuet täita võib olla kutsestandardiga vastuolus. Meisterõpetaja tase 8 kutse on kõrgeim õpetaja kutse tase. Selle kutse saamise üks nõuetest (läbiv kompetents) on väärikas ja mõistev suhtlemine igas olukorras. Seda, et kaebaja kutseoskused ei vasta meisterõpetaja tase 8 kutsele, kinnitavad erinevad asjaolud. Vastustaja küsis kaebajalt saatele „Suud puhtaks“ järgnenud intsidendi kohta selgitust ja pakkus võimalust 4(17)

3-20-231 ärakuulamiseks. Kaebaja ärakuulamise võimalust ei kasutanud, vaid võttis endale õigusteadmistega esindaja, kelle kaudu nõudis enda informeerimist, tegi etteheiteid kutsekomisjoni tegevusele ja märkis, et selgituste küsimine on asjasse puutumatu. Kaebaja esitas vastuse alles pärast kutsekomisjoni kolmandat pöördumist, kuid selles ei sisaldunud sisulisi selgitusi juhtunule. Sisuliselt leidis kaebaja, et tal ei ole kohustust kutsekomisjonile midagi selgitada. Haldusmenetluses selgus seega, et kutsestandardi läbivad kompetentsid ei ole täidetud, s.o kaebaja käitumine ja suhtlemisoskus ei ole meisterõpetaja tase 8 kutse vääriline. Kaebajale ei heidetud ette ega tema kahjuks ei tehtud otsust põhjusel, et ta kasutas esindajat või hoidus suulisest ärakuulamisest. Kutsekomisjoni hinnangul ei avaldunud kaebaja 23.12.2019 selgitustes kutsestandardis nõutud läbivad kompetentsid ning kuna kaebaja ei kasutanud suuliste selgituste andmise võimalust, jäidki need avaldumata. Parim viis läbivate kompetentside näitamiseks on isiklik ja vahetu kohtumine. Vastustaja hindas kaebaja kutsestandardi B.2.11 kompetentse integreeritult teiste kutsestandardi kompetentsidega. Kui kasvõi üks läbivatest kompetentsidest puudub või kutse tasemele ei vasta, ei ole võimalik selle taseme kutset anda. Selgitamiskohustuse täitmine, kaebaja ärakuulamine ja kompetentside hindamine toimusid haldusmenetluses läbipõimitult. Kuna kaebaja ei soovinud ärakuulamisõigust kasutada, ei saa vastustajale HMS § 40 lg 1 rikkumist ette heita. Vastustaja juhtis haldusmenetluses kaebaja tähelepanu kutse andmata jätmisele samadel põhjustel, mis sisalduvad kutsekomisjoni otsuses, ning selgitas, et kutsekomisjon soovib hinnata kutsestandardi läbivaid kompetentse. Kaebaja pidi saama aru, et kutsekomisjon soovib hinnata läbivate kompetentside olemasolu ja temalt on palutud selgitust, mille vastusest sõltub soodsa haldusakti andmine. Kutsekomisjoni otsus on proportsionaalne ega riiva ülemäära kaebaja õigusi. Vastustaja kaalutlusõigus kompetentside puudumisel on piiratud. Kaebaja õiguste riive on nõrk, kuna otsusest ei sõltu kaebaja võimalus realiseerida põhiseaduslikke õigusi. Kaebaja saab õpetajana edasi tegutseda ja taotleda kutset uuesti. Isegi kui otsuse põhjendused peaksid olema puudulikud, ei saa väidetav rikkumine mõjutada asja otsustamist. Vastustaja oleks kaebajale kutse andmisest keeldunud ka täiendavate põhjenduste esitamisel ning teeks seda uue otsusega ka siis, kui esineksid formaalsed alused otsuse tühistamiseks ebapiisava põhjenduse tõttu. Vastuolu kutsestandardiga on niivõrd ilmne, et kutsekomisjon annaks vaidlustatud haldusakti igal juhul sisuliselt samasugusena välja. Kohus ei saa kohustamiskaebuse rahuldamise korral teha definitiivset ettekirjutust, vaid saab kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kutse andmisel tuleb hinnata nõutud kutsestandardite olemasolu sisuliselt, mida saab teha üksnes kutse andja.

3-20-231 teda ära kuulatakse. Õiguspärase haldusmenetluse läbiviimisel on oluline, et menetlusosaline teaks, millise menetlusetapiga on tegemist ja mida temalt oodatakse. Vastustaja 2019. a detsembri e-kirjade põhjal on selge, et tegemist oli tõendite ja selgituste kogumisega, kuna kaebajalt sooviti saada selgitust, kirjeldust ja asjaolusid saates toimunu kohta. Hindamiskomisjoni moodustamisega annab kutsekomisjon kutse taotleja kutsenõuetele vastavuse sisulise hindamise pädevuse üle hindamiskomisjonile. Hindamise tulemused piiravad kutsekomisjoni kaalutlusõigust kutse andmise üle otsustamisel. Kutsekomisjoni kaalutlusõigus ei ole piiratud faktiliste asjaolude osas, kuid on piiratud selliste otsustuste puhul, mis eeldavad kaalumist. See on põhjendatud ka hindamis- ja kutsekomisjoni koosseisude erinevusega. Hindamiskomisjonil on eelduslikult ekspertteadmised kutse saaja kompetentside hindamisel (KutS § 19 lg-d 1 ja 4). Hindamiskomisjonile esitatavad nõuded ja KutS § 18 lg 3 p-s 1 sätestatud keeld muutuksid sisutuks, kui kutsekomisjon saaks hindamiskomisjoni hinnangu jätta kergekäeliselt kõrvale. Praegu tekkis kutsekomisjonil vastustaja väitel vajadus hinnata uuesti kaebaja läbivat kompetentsi tulenevalt uutest asjaoludest, mis ei olnud hindamiskomisjonile teada, s.o tulenevalt kaebaja käitumisest saate „Suud puhtaks“ järel toimunud vestluses. Hindamiskomisjoni otsus ei ole kutsekomisjoni jaoks eelhaldusakt ja kutsekomisjon saab kontrollida hindamiskomisjoni tegevuse õiguspärasust, mh hinnata ümber hindamiskomisjoni tuvastatud asjaolusid. Hinnanguliste, kompetentsi sisulise hindamisega seotud otsuste korral peab kutsekomisjon ka põhjendama, miks ta hindamiskomisjoni varasema otsusega ei nõustu. Kuna läbivate kompetentside hindamine on sisuline ja hinnanguline hindamine, tuleb nende kompetentside osas uute asjaolude hindamise vajaduse tekkimisel suunata taotlus uuesti hindamiskomisjoni hindamisele. Vastasel juhul muutub hindamiskomisjoni instituut sisutuks ja osutub võimatuks täita KutS § 18 lg 3 p-st 1 tulenevat keeldu. Ka siis, kui möönda kutsekomisjoni pädevust viia hindamismenetlust hindamiskomisjoni asemel algusest peale läbi, tuleb kutse taotlejale selgitada, et toimub tema kompetentside hindamine. Vastustaja viimasest, 19.12.2019 e-kirjast kaebajale nähtub, et kutsekomisjon ei olnud veel isegi otsustanud, kas küsitav teave on seotud kompetentside hindamisega. Vastustaja ei viinud seega sel ajal läbi kompetentside hindamist. Vastustaja ja kaebaja 2019. a detsembri e-kirjavahetust ei saa käsitada ärakuulamisena HMS § 40 mõttes. Saatega „Suud puhtaks“ seonduv oli uus asjaolu, mis kaebaja taotluses ei avaldunud ning mis ei olnud hindamiskomisjonis arutelu all. Kui kutsekomisjon leidis, et see on oluline asjaolu kaebajale kutse andmise otsustamisel, tuli kaebaja selles küsimuses ära kuulata. Ärakuulamist ei saa samastada menetlusosaliselt seletuse võtmisega. Ärakuulamise eelduseks on, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusorganile küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Isikule ei pea küll esitama antava haldusakti projekti, kuid talle peavad olema haldusakti resolutsioon ja põhjendused teada enne seisukohtade ja vastuväidete esitamist. Vastustaja seisukoht on, et kaebajale kutse andmata jätmise põhjus oli viis, kuidas kaebaja haldusmenetluses selgitusi andis või nende andmisest keeldus. Samas nähtub kirjavahetusest, et vastustajal endalgi ei olnud selge, kas ja millist rikkumist kaebajale üldse ette heidetakse ja kas see on üldse kutse andmisega puutumuses. Vastustaja ei saanud 19.12.2019 e-kirjaga tagada ärakuulamisõigust, kuna ta ei olnud veel isegi rikkumise tuvastamise ja võimalike põhjendusteni jõudnud. Puuduvad ka põhjendused ja selgitused, kuidas kaebaja käitumine haldusmenetluses on vastuolus kutsestandardiga. Kaebaja on seega ära kuulamata osas, mis on vastustaja seisukoha järgi haldusakti andmise faktiliseks aluseks. Esindaja võtmise ja selgituste küsimisega ei loobunud kaebaja ärakuulamisõigusest. Ainuüksi kaebaja ära kuulamata jätmine toob kaasa haldusakti tühistamise.

6(17)

3-20-231 Kutsestandardi järgi tuleb läbivaid kompetentse hinnata koos teiste kompetentsidega, mitte iseseisvalt. See ei tähenda, et kutse andmisest ei saa keelduda, kui täitmata on üksnes mõni läbivatest kompetentsidest. Küll aga tähendab see, et läbivat kompetentsi ei pea eraldi tõendama, vaid selle olemasolu või puudumine peab avalduma muude kompetentside käigus (nt õpimapis, vestluses, tunnikülastuses). Ei ole selge, millistest põhjendustest vastustaja otsuse andmisel lähtus ning kas 03.01.2020 otsuse vastuvõtmisel tugineti samadele põhjendustele kui need, mis edastati 17.01.2020 kaebajale. Otsuse vastuvõtmisel 03.01.2020 pidid haldusakti põhjendused sisuliselt olemas olema, kuid vastustaja 03.01.2020 kirjast nähtub, et põhjendusi alles otsitakse ja koondatakse täiendavaid ideid. Lisaks tuleneb vastustaja esindaja 05.05.2020 kohtuistungil avaldatust, et isegi komisjoniliikmed ei saanud haldusakti võimalikust faktilisest alusest ühtmoodi aru. Arvestades muid rikkumisi, ei tule siiski hinnata, kas need minetused tingiksid iseseisvalt haldusakti tühistamise. Kutsestandardi hinnanguliste nõuete osas on vastustajal kaalutlusruum. Praegu on läbivatest kompetentsidest vaidluse all suhtlusoskuse ja eetikanõuete täitmine. Eetilised omadused ja suhtlusoskus on sarnaselt sobivate isikuomadustega sellised tunnused, mille olemasolu ei pea taotleja eraldiseisvalt tõendama. Põhjendada tuleb kompetentsi puudumist. Vastupidine eeldus ei oleks loogiline ega vastaks inimväärikusele. Mida ulatuslikum on kaalumisruum, seda põhjalikumalt tuleb haldusakti motiveerida. Ei ole võimalik, et õpetajatele kehtivaid suhtlus- ja eetikanõudeid mõistab vaid õpetajaskond. Kui üks kaalutlustest osutub asjakohatuks või õigusvastaseks, võib see tingida haldusakti tühistamise. Sellisel juhul saab haldusakt jääda kehtima üksnes juhul, kui ka allesjäänud kaalutlused tingiksid vältimatult sama haldusakti andmise. Kutsekomisjon on olnud ebajärjekindel osas, mis rikkumist arutati ja tuvastati. Otsuse sõnakasutuse mitmetimõistetavus koosmõjus komisjoni nelja liikme muu arusaamaga näitab, et otsuse tegelikud põhjused võisid seisneda muus kui kaebaja tegutsemisviisis haldusmenetluses. Kutsekomisjoni otsuses on kaebajale ette heidetud esindaja võtmist. Vastustaja on pidanud nii haldusakti andmise ajal kui ka pärast seda oluliseks, et kaebaja ei osalenud haldusmenetluses isiklikult, vaid võttis endale esindaja. Haldusmenetluses võib esindaja esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida menetlusosaline ei pea seadusest tulenevalt tegema isiklikult (HMS § 13 lg 1). KutS ei sea piiranguid menetlustoimingutele, mida ei või teha esindaja vahendusel. Sellegipoolest tuleb möönda toiminguid, mida kutse andmisel saab toimingu iseloomust tulenevalt teha üksnes isiklikult, nt isikuomaduste hindamine. Kaebajalt sooviti aga 10.12.2019 kirjaga selgitust saate „Suud puhtaks“ intsidendile. Selgituse andmine ei ole toiming, mida tuleb tingimata teha isiklikult. Lisaks on kaebaja andnud 23.12.2019 selgituse ka ise. Esindaja küsimused selle kohta, miks tuleb selgitusi anda ja mis on nende tähendus kutse andmise kontekstis, ei ole toimingud, mida kaebaja peaks tegema isiklikult. Ei ole selge, millist kutsestandardi tingimust on kaebaja haldusmenetluses esindaja kasutamisega rikkunud. Otsuses ei ole ära näidatud seost kaebaja konkreetse käitumisakti ja puuduva kompetentsi vahel. Samuti ei saa eetikanõuetega piirata seadusest tulenevate õiguste kasutamist, kui tegemist ei ole ilmselgelt õiguste kuritarvitamisega. Kutsekomisjoni otsuses on tuginetud ka kaebaja soovimatusele olla suuliselt ära kuulatud. Sellist kohustust ei ole kaebajale seatud. Mõistlik menetlusosaline võis vastustaja 10.12.2019 ja 13.12.2019 kirjade põhjal aru saada, et ta võib valida, kas anda selgitusi suuliselt või kirjalikult. Kutse taotleja suuline ärakuulamine pärast hindamiskomisjoni otsust 7(17)

3-20-231 kutsekomisjoni poolt ei ole seni olnud ka kutse andmise kohustuslik osa. Kui jätta kõrvale küsimus, kas kutsekomisjon saab korrata hindamiskomisjoni tööd, peaks kaebajale olema edastatud selgitus hindamiskomisjoni tegevuse kordamise kohta ja sellest tulenev HMS § 17 nõuetele vastav kutse. Kaebajale ei esitatud kutset konkreetsel päeval kohale ilmumiseks koos tagajärgede selgitusega. Vastupidi, vastustaja on selgitanud seda kui võimalust ja lubanud selgitused esitada ka kirjalikult. Suulise ärakuulamise osas ei selgu, millist kutsestandardi tingimust, sh eetikanõuet, on kaebaja rikkunud. Positiivse suhtluskeskkonna loomine, hea suhtlemistava ja edukas suhtlemine ei nõua tingimata silmast-silma suhtlust. Kui kaebajale on pakutud võimalus väljendada end kirjalikult ning teda ei ole kohustatud kutse alusel kohale ilmuma, ei saa kaebaja eelistust väljendada end kirjalikult pidada eetiliseks rikkumiseks, mille alusel saaks kaebajale kutse andmisest keelduda. Kaebajale on kutsekomisjoni otsuses ette heidetud, et ta ei ole näidanud üles soovi oma käitumist selgitada. Kohtupraktikast tuleneb, et haldusmenetluses selgituste esitamata jätmine tähendab, et isik loobub võimalikust enda kasuks oleva tõendi esitamisest. Sellisel juhul hindab haldusorgan tõendikogumit ilma selle tõendita. Kui tõendita ei ole võimalik asjaolu üldse hinnata ja tõendi esitamine on taotleja kohustus, saab jätta taotluse läbi vaatamata. Menetlusosalisel on seega õigus jätta end soodustav tõend esitamata ja leppida tagajärgedega. Kaebaja küsis advokaadi vahendusel enne selgituse esitamist vastustajalt korduvalt, millise asjaoluga seoses selgitust küsitakse ja kuidas see seondub kaebajale kutse andmisega. Haldusmenetluses vaidluse all olevate asjaolude kindlaksmääramine ja konkreetse asjaolu tarvis tõendite kogumine on vastustaja ülesanne ning kaebaja ei pea esitama selgitust, mis katab kõikvõimalikke täpsustamata etteheiteid. Vastustaja ei või küsida selgitusi asjaolude kohta, mille mõju kutse andmisele vastustaja selgitama ei soostu. Selline toimimisviis ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Eetikanõuetega ei saa piirata seadusest tulenevate õiguste kasutamist, sh selgituste küsimist selle kohta, miks üldse tõendit kogutakse. Vaidlustatud otsuses on leitud, et kaebaja ei ole seoses saate „Suud puhtaks“ intsidendiga näidanud üles soovi mõista, mis juhtunus võib riivata kohal viibinud kaaskondsete väärikustunnet, ja sellele kohaselt käituda. Kutsekomisjon võttis seejuures aluseks kahe inimese pöördumised vastustaja poole. Olukorras, kus kaebajale heidetakse ette nii juhtunuga väärikuse riivamise mittemõistmist kui ka vastavalt käitumata jätmist, on oluline, et oleks tuvastatud, mida kaebaja tegi. Otsusest ega kirjalikest tõenditest ei nähtu, et vastustajal oleks selge, kas ja kes mida tegi. Vastustajale saadetud pöördumised on sedavõrd üldised, et neist ei saa tuvastada muud kui mõne inimese ebamugavustunde. Ei ole võimalik tuvastada, kas kaebaja üldse kohal viibis ja midagi ütles. Kaebaja on kinnitanud, et osales saatele järgnenud arutelus, kuid viibis vaid selle alguses. Kaebaja kinnitas, et ei käitunud silmtorkavalt ebaviisakalt, õpetajale sobimatul viisil ega solvanud haridus- ja teadusministrit ja muid ministeeriumitöötajaid. Otsuses ei ole kaebaja vastavale selgitusele, sh sellega arvestamisele või arvestamata jätmisele, viidatud. Seletuste vastuolulisuse korral tuleb neid analüüsida ja/või koguda täiendavaid tõendeid. Pärast otsuse tegemist esitatud pöördumistest tuleneb, et saates ja sellele järgnenud arutelus osalenute hinnangul ei käitunud kaebaja ebaväärikalt ja tõenäoliselt ei osalenudki grimmitoas jätkunud arutelus. Ka meedias ilmunust nähtub, et teised kohalviibijad viisakusreeglite rikkumist ei täheldanud. Vastustaja seisukoht, et kaebaja käitumine riivas kellegi väärikustunnet, ei ole seega piisavalt uuritud ega tõendatud. Vastustajale olid teada vähemalt osad saate järgses vestluses osalenute nimed, kellelt vastustaja seisukohti ei küsinud. Puuduvad põhjendused, miks eelistas vastustaja ühtesid selgitusi teistele. Kuna vastustaja ei järginud uurimispõhimõtet ega selgitanud välja ja põhjendanud, milline kaebaja käitumine riivas kellegi väärikustunnet, ei ole vastustaja põhjendused sisuliselt kontrollitavad ega hinnatavad.

8(17)

3-20-231 Kohtumenetluses on vastustaja leidnud, et ta ei hinnanudki kaebaja käitumist saates, vaid kaebaja oleks pidanud sõltumata ükskõik kelle reageeringust saate järel toimunule üles näitama mõistmist. Kutsekomisjoni otsuse põhjendus on aga sedavõrd napp, et ei ole selge, et vastustaja sellest põhjendusest haldusakti andmisel lähtus. Eetilise isiku käitumine võib seisneda ka selles, et ta kinnitab oma viisakat, kultuurset ja sobivat käitumist ning seda, et ta ei ole kedagi solvanud. Kutsekomisjoni otsusest ei nähtu, miks on selline selgitus ebasobiv, ebaeetiline või vastuolus konstruktiivsele kriitikale avatud olemisega. Vastustaja kirjad kaebajale suunatud kriitika osas on sedavõrd ebamäärased, et on keeruline mõista, mida peaks kaebaja sellisest kriitikast õppima. Otsuses puuduvad ka põhjendused, kuidas on kaebaja selgitus toimunu kohta vastuolus heade käitumistavadega või näitab, et kaebaja ei oska suhelda erinevate tasandite ja sihtgruppide inimestega või ei analüüsi ega arenda oma suhtlemisoskusi. Otsuse põhjendusest ei nähtu ka see, et selle tegemise aluseks oleks olnud kaebaja ründav ja arrogantne positsioon, mistõttu ei teki veendumust, et see oli ka tegelikult haldusakti aluseks. Lisaks ei ole vastustaja välja toonud, milles kaebaja arrogantsus või ründav positsioon seisnes. Kaebaja 23.12.2019 selgituses esitatud seisukoht, et tema vastu esitatud ebamäärased väited on talle sügavalt arusaamatud, on kaebaja tunnetus ning vastustaja ei ole põhjendanud, miks peaks see olema vastuolus läbivate kompetentsidega. Olukorras, kus väidetakse, et isik on käitunud avalikult ebaviisakalt ja solvavalt, kuid isiku veendumuse järgi ei ole ta seda teinud, võib ta tunnetada, et selline väide riivab tema au ja väärikust. Õpetaja iseseisvus on eraldi olulise eetilise väärtusena välja toodud ka õpetajate eetikakoodeksis. Kaebaja esindaja sõnakasutus või eetikanõuete täitmine ei ole omistatav kaebajale. Haldusmenetluses uurimis- ja põhjendamiskohustuse rikkumise ning kaebaja ära kuulamata jätmise tõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Kuigi kutse andjal on kompetentside sisulisel hindamisel lai kaalutlusõigus, ei saa jätta tähelepanuta, et hindamiskomisjon pidas kaebajat kutse vääriliseks. Kuna vastustaja on kinnitanud, et määrav ei olnud mitte kaebaja käitumine saate „Suud puhtaks“ järel, vaid suhtlus kutse andmise menetluses, ei saaks vastustaja uuel kaalumisel enam saates toimunu juurde tagasi pöörduda. Vastustaja etteheited kaebaja suhtlusele vastustajaga on olnud põhjendamatud. Sisuliselt heitis vastustaja kutse andmise menetluses kaebajale ette seadusest tulenevate õiguste kasutamist. Kutsekomisjoni hinnatud uusi asjaolusid ei ole võimalik käsitleda, analüüsida, põhjendada ja kaaluda nii, et see tooks kaasa järelduse läbivate kompetentside puudumise kohta suhtlusoskuste ja eetikanõuete puhul. Kuna ei õnnestu tuvastada mistahes kaebaja poolset piisava kaalukusega rikkumist või kompetentsi puudumist ega selle tuvastamist asjaoludest mõistlikult oletada, tuleb lähtuda kaebajal läbivate kompetentside olemasolu eeldusest ning kohustada vastustajat andma kaebajale taotletud kutse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-231 Tõlgendus, mille kohaselt kutsekomisjoni pädevus seisneb üksnes hindamiskomisjoni ettepaneku kinnitamises, muudaks KutS § 18 lg 2 p 6 sisutuks. Riigikohtu praktika kinnitab, et kutsekomisjonil on pädevus ja kohustus kontrollida hindamiskomisjoni ettepanekut sisuliselt (Riigikohtu 28.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-14, p-d 11 ja 13). Kohtupraktika ei sea pädevusele piiranguid. Kuna kutsekomisjonil on KutS § 22 lg 1 alusel õigus hinnata kaebaja kompetentse pärast kutsetunnistuse väljastamist, on kutsekomisjonil selline pädevus ka enne kutse väljastamist. Halduskohus hindas kaebaja kompetentsid meisterõpetaja tase 8 kutsele vastavaks ja kohustas vastustajat kaebajale kutse väljastama. Sellega on kohus väljunud õigusmõistmise piiridest ning rikkunud HKMS § 158 lg-t 3 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-t 5. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Meisterõpetaja kutse taotlemisel peab taotleja tõendama selle olemasolu, mitte kutsekomisjon selle puudumist. Kutsekomisjoni hinnangul ei vastanud kaebaja hoiakud ja käitumine kolmandate isikute pöördumiste suhtes meisterõpetaja tasemele. Riigikohtu praktika järgi on definitiivse ettekirjutuse tegemine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Kuna hinnanguliste otsuste nagu kutse andmise puhul on kutse andjal ulatuslik diskretsiooniruum ning kohtule ei ole kõik faktilised asjaolud teada, ei ole definitiivne ettekirjutus võimalik. Kutse andjale on pärast otsuse tegemist saanud teatavaks uus teave kaebaja tegevuse kohta õpetajana. Selle kohaselt on kaebaja tegelenud rahvusliku diskrimineerimisega ja väljendanud end seksistlikult, sündsusetult ja suhtunud alandavalt naistesse. Kaebajale oli see info teada, kuid ta ei teavitanud vastustajat sellest kutse taotlemisel. Vastustajal peab olema võimalus vähemalt kaaluda, miks kaebaja jättis selle info edastamata, ning hinnata kaebaja käitumist ja suhtumist tagasisidesse. Kui peaks esinema õiguslik alus haldusakti tühistamiseks, on kohtul võimalik kohustada kutse andjat taotlust uuesti läbi vaatama. Kutse andmiseks on vaja sisuliselt hinnata kutsestandardis ette nähtud kompetentside olemasolu, mida saab teha üksnes vastustaja. Kohus juhindus definitiivse ettekirjutuse tegemisel ebaõigesti Riigikohtu üldkogu lahendist asjas nr 3-20-1044. Viidatud lahendi faktiline olukord ei ole võrreldav praeguse vaidlusega. Vastustaja otsus jätta kaebajale kutse andmata on kaalutletud ja põhjendatud. Kuigi põhjendused on esitatud napilt, on otsuse kaalutlused ja põhimotiiv selge. Otsuse faktiliseks aluseks on kaebaja mitteõpetajalik suhtumine kaebekirjade esitajatesse ja kutsekomisjoni reageeringusse. Kaebaja vältis eneseanalüüsi ja selgituste andmist, näidates üles soovimatust mõista, mis juhtunus võis riivata teiste isikute väärikustunnet. Vastustaja ei heida kaebajale ette ega teinud otsust tema kahjuks põhjusel, et kaebaja kasutas esindajat või hoidus suulisest ärakuulamisest. Kaebajal on selleks õigus, kuid kompetentsid võivad sel juhul jääda avaldumata. Kutsekomisjoni hinnangul ei ilmnenud kaebaja 23.12.2019 selgitusest kutsestandardis nõutud kompetentsid. Kaebaja kirjalikud selgitused ja suulistest selgitustest loobumine moodustasid terviku, mille läbi kompetentsid jäid avaldumata. Vastustaja ei ole lähtunud asjakohatust või täiesti sobimatust kaalutlusest. Kutsekomisjon ei olnud erineval seisukohal küsimuses, millist rikkumist kaebajale ette heidetakse. Kohus on valesti mõistnud, et läbiva kompetentsi olemasolu või puudumine peab avalduma muude kompetentside käigus. Hoiakud ja suhtumine võivad avalduda nii kutse taotleja hindamisprotsessis kui ka selle väliselt. Kutse andjal peab olema võimalik reageerida uuele infole ning võtta kutse andmise üle otsustamisel arvesse ja kaaluda hindamisprotsessi väliselt avaldunud hoiakuid. Kutse andja ei saa jätta tähelepanuta hoiakuid, mis ei vasta õpetaja kutsestandardile. Meisterõpetaja kutsel on kõrged nõuded ja meisterõpetaja on oma hoiakute ja suhtumisega ühiskonnale eeskujuks. 10(17)

3-20-231 Kaebaja ärakuulamine, selgitamiskohustuse täitmine ja kompetentside hindamine toimusid haldusmenetluses läbipõimunult. Vastustaja andis kaebajale õiguse olla ära kuulatud, kuid kaebaja ei soovinud olla ära kuulatud. Halduskohus on teinud tõenditest ebaõiged järeldused. Kuna kutsekomisjoni otsuse faktiline alus ei ole saates „Suud puhtaks“ ja selle järel toimunud intsident, ei saa vastustajale uurimiskohustuse rikkumist ette heita. Vastustaja selgitas haldusmenetluses kaebajale toimuvat korduvalt ning juhtis kaebaja tähelepanu kutse andmata jätmisele põhjustel, mis sisalduvad kutsekomisjoni otsuses. Kaebaja sai aru, et kutsekomisjon soovib hinnata läbivaid kompetentse, kuid leidis, et kutsekomisjonil ei ole selleks õigust. Vastustaja ei ole haldusmenetluse põhimõtteid ega vorminõudeid rikkunud ning kutsekomisjoni otsus on õiguspärane. Puudub õiguslik alus kutsekomisjoni otsuse tühistamiseks.

XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Haldusakti põhjendatakse sellega, et kaebaja oli väidetavalt arrogantne ja suhtus kaebekirjade esitajasse ja kutsekomisjoni reageeringusse ülbelt. Vastustaja ei ole avanud, mida ta selle all silmas peab, kuidas see seondub kutsestandardiga ning kes ja kuidas on pädev seda hindama. Kaebaja vastustaja seisukohaga ei nõustu ning leiab jätkuvalt, et kutsekomisjonil puudus pädevus iseseisvalt ja teistkordselt hinnata kaebaja vastavust kutsestandardi ühele kompetentsile, mille hindamine saab toimuda vaid koos teiste kompetentside hindamisega. Kaebaja käitus haldusmenetluses korrektselt ja talle ei saa ette heita menetluslike õiguste kasutamist. Kaebaja nõustub halduskohtuga kutsekomisjoni otsuse faktilise aluse ebaõigsuse ja põhjendamatuse osas. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid ega selgitusi selle kohta, et kaebaja käitus ebaeetiliselt. Selle asemel on vastustaja rõhutanud, et põhjendamatute seisukohtade kujundamine ja nende pinnalt meelevaldsete otsuste tegemine on vastustaja pädevus ja hõlmatud tema diskretsiooniõigusega, mis on sisuliselt piirideta ega allu kohtulikule kontrollile. Vastustaja ületas haldusakti andmisel oma pädevust ja rikkus oluliselt menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuotsuses sisalduvate järelduste ümber hindamiseks. Kuigi kaebaja esitas 27.04.2020 kohtule taotluse kutsekomisjoni 03.01.2020 koosoleku protokolli väljanõudmiseks, on vastustaja keeldunud selle esitamisest. Seetõttu on jätkuvalt ebaselge, kas haldusakti põhjendused kattuvad kutsekomisjoni põhjendustega ning kas kutsekomisjon üldse tegi 03.01.2019 kaebaja suhtes otsuse. Ühe kutsekomisjoni liikme allkirjastatud otsuse olemasolu ei tõenda kutsekomisjoni kui kollektiivse organi 03.01.2020 koosoleku toimumist, selle käiku ega seal tehtud otsuse sisu. Mittekontrollitav haldusakt on õigusvastane. Vaidlustatud haldusakt on piisavate põhjendusteta ja selles tuginetakse asjakohatutele ja tõendamata asjaoludele. Kaalutlusõigust ei ole kasutatud mõistlikult. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja kohustamine andma kaebajale meisterõpetaja tase 8 kutse on asjaolusid arvestades ainuvõimalik. Vastustaja ei toonud esile asjaolusid, mis võiks anda kutsekomisjonile asja uuel otsustamisel põhjust kaaluda teistkordselt kaebaja taotluse mitterahuldamist. Apellatsioonkaebusega esitatud tõend – 2016. a-l koostatud kokkuvõte küsitlusest kaebaja tegevuse kohta õppealajuhataja ja õpetajana – ei ole usaldusväärne ning on alust kahelda selle ehtsuses. Vastustaja on esitanud üksnes küsitluse kokkuvõtte dateerimata ja allkirjastamata 11(17)

3-20-231 väljatrüki. Vastav elektrooniline fail on selle metaandmete kohaselt salvestatud 06.04.2018. Y direktor CC on 05.02.2021 vastuskirjas märkinud, et väidetava Y-s toimunud küsitluse läbiviija DD ei ole ajavahemikus 2015–2021 küsitluse läbiviimiseks luba taotlenud ega seda saanud. Vastustaja ei ole selgitanud, millal ja kuidas ta küsitluse kokkuvõtte sai. Meelevaldne ja tõendamata on vastustaja väide, et kaebajal oli küsitluse kokkuvõte juba ammu olemas ja ta oleks pidanud selle kutse taotlemisel esitama. DD ei ole kaebajale küsitluse kokkuvõtet kunagi edastanud. Väljatrüki põhjal ei ole võimalik öelda, kas küsitlus on üldse toimunud ja kes on selles osalenud ega selle tulemusi objektiivselt kontrollida. Täiendava teabeta ei ole väljatrüki põhjal võimalik vaidlustatud otsuse ning kaebaja isiku ja tema taotluse suhtes õiguslikke järeldusi teha. Vastustaja ei ole viidanud muudele asjaoludele, mis seaksid kahtluse alla definitiivse ettekirjutuse õiguspärasuse. Kuna vastustaja on korduvalt väljendanud, et teeb vaidlustatud kutsekomisjoni otsuse tühistamisel kaebaja suhtes uue negatiivse otsuse, on definitiivse ettekirjutuse tegemine põhjendatud. Vastasel juhul peab kaebaja tõenäoliselt uuesti kohtusse pöörduma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-231 võimalik kontrollida, kas lähteorgan rakendas kaalutlusõigust ka sisuliselt õigesti või sisustas õigesti määratlemata õigusmõistet. Erinevalt halduskohtust ei piirdu vaideorgan üksnes diskretsioonireeglite järgimise kontrollimisega. Veelgi enam, kuna uurimispõhimõte kehtib ka vaidemenetluses, võib vaideorgan vajaduse korral koguda ja hinnata uusi tõendeid (vt Anno Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk-d 418 ja 420). Vaideorgan saab seega vaidlusaluse küsimuse lahendada ka ise vähemalt siis, kui vaideorganil on õigus lõplik haldusakt anda. Kandes eelneva üle kutse- ja vaidekomisjonile, on ka kutsekomisjonil KutS § 18 lg 2 p-s 6 antud pädevuse teostamisel õigus kontrollida hindamiskomisjoni otsust sisuliselt, mh hinnata, kas hindamiskomisjon on taotleja kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega, ning tugineda uutele asjaoludele ja tõenditele. Halduskohtu otsuse põhjendused on selles osas ekslikud. Küll aga peab kutsekomisjon KutS § 18 lg 2 p-st 6 tuleneva pädevuse teostamisel pidama kinni menetlusnõuetest.

3-20-231 kutsestandardiga. Sellest ei olnud võimalik teha järeldust, et kutse andmisest keeldumise põhjus saab olema hoopis kaebaja käitumine haldusmenetluses. Kaebajalt sooviti jätkuvalt selgitust saate järel toimunu kohta ning talle ei antud võimalust esitada arvamus ja vastuväited oma käitumise kohta haldusmenetluses, mis vastustaja väitel on kutsekomisjoni otsuse tegelik faktiline alus. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et ärakuulamisõiguse realiseerimiseks peavad isikule enne haldusakti väljaandmist olema tingimata teada haldusakti resolutsioon ja põhjendused, peab isikul olema siiski mõistlik võimalus esitada vastuväiteid nii haldusakti võimaliku faktilise kui ka õigusliku külje kohta. Kuna kutsekomisjon tugines otsuse tegemisel ainsana kaalutlustele, mille kohta kaebajal ei olnud võimalust arvamust avaldada, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajat ei ole kutsekomisjoni otsuse faktilise aluse osas ära kuulatud. Ekslik on apellandi väide, et kaebaja ei soovinud olla ära kuulatud, sest vastustaja ei andnud kaebajale võimalust oma arvamus esitada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et ainuüksi kaebaja ära kuulamata jätmine toob kaasa kutsekomisjoni otsuse tühistamise, kuna kaalutlusotsuste puhul on ärakuulamisel suur roll ja puudub veendumus, et kaebaja ära kuulamata jätmine ei mõjutanud kutsekomisjoni otsuse sisu.

3-20-231 üksnes oletuslikud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja ei järginud uurimispõhimõtet, kuna ei selgitanud välja, mis pärast saadet juhtus. Vastustaja kogus haldusmenetluses tõendeid valikuliselt ega kogunud pärast kaebajalt kaebekirjadega vastuollu mineva selgituse saamist uusi tõendeid. Lisaks ei ole vastustaja kogutud tõendeid otsuses isegi hinnanud, rääkimata nendevaheliste vastuolude kõrvaldamisest. Sellises olukorras oli lubamatu tugineda saate järel toimunud intsidendiga seonduvale kaalutlusele. Kohtumenetluses ei ole vastustaja soovinud täiendavalt põhjendada ega tõendada, mis pärast saadet toimus ja kuidas oli kaebaja sellega seotud. Küll aga on kohtumenetluse käigus selgunud, et kaebaja osales saatele järgnenud arutelu juures üksnes selle alguses, ning tõendamist ei ole leidnud, et kaebaja oleks käitunud viisil, mis võis riivata kohalviibijate väärikustunnet. Kuna kõik kaalutlused, millele kutsekomisjoni otsuses on tuginetud ja mida vastustaja on kohtumenetluses täpsustanud, on kas ebaõiged või asjakohatud, on kutsekomisjoni otsus täielikult motiveerimata. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks üle kontrollida, kas kutsekomisjoni otsuse aluseks olnud kaalutlused olid kutsestandardi kompetentsidega piisavalt ja loogiliselt seotud. Arvestades, et vastustajal on kutse andmise või andmata jätmise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum ning vähemalt kutse andmata jätmise kui taotleja jaoks negatiivse kaalutlusotsuse tegemisel peab see sisaldama põhjalikku motivatsiooni, toovad kutsekomisjoni otsuse põhjendamispuudused kaasa selle tühistamise.

3-20-231 ka konkreetne kohustuslik või valitav kompetents, mille käigus konkreetne läbiv kompetents ei ole avaldunud. Ringkonnakohus nõustub kaebaja nõustajana 11.02.2021 istungil osalenud hindamiskomisjoni liikme UU selgitusega, et läbivate kompetentside puhul ei ole võimalik ütelda, et üks või teine läbiv kompetents on täiesti puudu, vaid küsimus on selles, kas see on kohustuslike ja valitavate kompetentside all märgitud tegevuste käigus piisaval määral avaldunud. Hindamis- ja kutsekomisjon peavad seega kõiki asjaolusid ja tõendeid arvestades kaaluma, kas läbivad kompetentsid on kohustuslike ja valitavate kompetentside raames piisavalt avaldunud. Kaaluda tuleb ka seda, kas üksik hea suhtlemistava rikkumine – mis on seotud mõne kohustusliku või valitava kompetentsiga – annab alust järeldada, et läbivad kompetentsid ei ole piisavalt avaldunud, kui valdavas osas on kutse taotleja head suhtlemistava järginud. Vaidlusalusest kutsekomisjoni otsusest ja sellele eelnenud menetlusest ei nähtu, et kutsekomisjon oleks hinnanud kaebaja läbivaid kompetentse integreeritult kohustuslike ja valitavate kompetentsidega.

3-20-231 Y direktori CC 05.02.20201 vastuskirja nr 1-10/130-1. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas ei ole vaja tõendada võimalike uute asjaolude esinemist, mida vastustaja soovib taotluse uuel läbivaatamisel kaaluda. Piisab sellest, et taotluse uuel läbivaatamisel on uute asjaolude kaalumine võimalik ja kutse andmisest keeldumine ei ole välistatud. Märgitud tõendid ei mõjuta seetõttu asja otsustamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.