lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-117/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 04.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-117/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1120
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-117

Määruse kuupäev

04.03.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla tegevusele (sepiku koguse vähendamine)

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksei Nikiforov Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Aleksei Nikiforovi kaebus.
2.Jätta Aleksei Nikiforovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus saadetakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1.Aleksei Nikiforov esitas 01.12.2020 Viru Vanglale võõrkeelse pöördumise, mis registreeriti 03.12.2020 numbriga 6-10/38478-1. Viru Vangla tagastas 16.12.2020. a vastusega nr 6-10/38478-2 kaebaja pöördumise. Vangla tugines haldusmenetluse seaduse § 20 lg-le 1, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p-le 5 ja keeleseaduse §-le 12. Kuna A. Nikiforov ei olnud nõus tasuma pöördumise tõlkimise eest vanglasiseselt isikuarvelt ja vangla hinnangul ei olnud tema pöördumine tema õiguste ja vabaduste kaitse seisukohalt nii oluline, et selle sisu detailne tõlkimine vangla kulul oleks õigustatud, tagastas vangla pöördumise läbivaatamatult.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.A. Nikiforov esitas 14.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusele. Kaebaja osutab Viru Vangla 16.12.2020. a vastusele nr 6-10/38478-2 ega ole rahul sellega, et päevasest toidunormist jäeti välja sepik. Kaebaja hinnangul oleks pidanud vangla käsitama tema pöördumist vaidena, mistõttu on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja soovib, et vanglas taastataks toidunormid.
3.Viru Vangla selgitas 22.02.2021. a vastuses kohtunõudele, et kinnipeetavate toitlustamise alusreeglistikuks on sotsiaalministri 31.12.2002. a määrus nr 150 „Toidunormid

3-21-117 kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150). Kaebaja kuulub määruse nr 150 kohaselt toiduenergia vajaduse järgi rühma R3 ja talle on määratud laktoosivaba dieet (menüüdes tähistatud LAK). Määruse nr 150 § 2 lg 3 alusel on kaebajale tagatud päevane energiakogus 2300–2700 kcal. Vangla selgitas, et nädala menüü vanglas koostatakse kahe kuu kaupa (käesolevas vaidluses on asjakohased menüüd september–oktoober ja november–detsember) ehk menüü vahetumine on rutiin ning selle kohta ei koostata eraldi haldusakti. Võrreldes oktoobriga, muutus novembris sepiku kogus, kuid seejuures jäi keskmine toiduenergia päevane kogus samasse suurusjärku. Sepiku koguse vähenemisega samal ajal suurenes hommikusöögi kogus (300 g hommikupudru asemel pakuti 500 g putru). Vastusele on lisatud vangla menüü perioodide september–oktoober ja november–detsember kohta. Vangla on seisukohal, et kaebaja 01.12.2020. a võõrkeelne pöördumine nr 6-10/38478-1 on selgitustaotlus või taotlus menüü muutmiseks, mitte vaie. Kuna kaebaja pöördumise näol oli tegemist maitse-eelistuse üle käiva vaidlusega, siis vangla hinnangul ei olnud see kaebaja õiguste kaitse seisukohalt selline vaidlus, mis tinginuks vajaduse tõlkida võõrkeelne pöördumine riigi kulul. Vangla leiab, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on kaebaja tahe see, et vangla pakuks toidu kõrvale sepikut samas koguses, milles seda pakuti varasemalt (oktoobris pakuti 4 viilu, kuid alates novembrist 2 viilu). Kaebaja saaks selle eesmärgi saavutada kohustamiskaebuse kaudu. Kuigi kaebaja märgib ka, et ta ei ole rahul vangla 16.12.2020. a vastusega nr 6-10/38478-2, ei ole kaebusest välja loetav kaebaja mistahes soov vaidlustada nimetatud vastust eraldiseisvalt. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et tegemist on kaebusega Viru Vangla kohustamiseks menüüs oleva sepiku koguse suurendamiseks.
5.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
6.Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu on asjas kohaldatav HKMS § 121 lg 2 p 1.
7.Kaebaja on sisuliselt esitanud kohtule nõude kohustada vanglat pakkuma iga toidukorra kõrvale 4 viilu sepikut.
8.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Seega eeldab kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi ning kaebusega on võimalik kaitsta tema õigusi. Juhul, kui kaebajal ei saa ilmselgelt olla seda subjektiivset õigust, mille kaitseks ta on kaebuse esitanud, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
9.Viru Vangla 22.02.2021. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vangla menüü vahetus novembris 2020 ning selle kohaselt oli iga toidukorra kõrvale ette nähtud 2 viilu sepikut (septembri- ja oktoobrikuus pakuti iga toidukorra kõrvale 4 viilu sepikut).
10.Vangistusseaduse § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jälgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst.

3-21-117

11.Viru Vangla kodukorra p 9.1. järgi toitlustatakse kinnipeetavaid määruse nr 150 alusel. Kohtule vangla poolt edastatud info kohaselt kuulub kaebaja määruse nr 150 järgi R3 rühma ning talle on määratud laktoosivaba dieet. Seega peab kaebajale olema määruse nr 150 § 2 lg 3 alusel tagatud igapäevane energiakogus 2300–2700 kcal. Perioodi november–detsember kohta koostatud menüüst (tähistusega R3-LAK, digitoimiku leht (dtl) 34) nähtub, et kaebajale on olnud tagatud igapäevane toidukaloraaž vähemalt 2300 kcal. Seega jääb kaebajale pakutud toidu kalorsus määruse nr 150 § 2 lg-s 3 R3 rühma kuuluvatele isikutele ette nähtud piiridesse. Kuigi vangla muutis novembris menüüd ja kinnipeetavatele antava sepiku kogus muutus väiksemaks, kui see oli ette nähtud perioodil september–oktoober kehtinud menüüs (tähistusega LAK, dtl 63), muutus seevastu suuremaks näiteks kinnipeetavale pakutava hommikupudru kogus (varem pakutud 300 g asemel oli ette nähtud 500 g putru). Toidumenüüsid võrreldes ilmneb, et ka pärast menüü vahetumist jäi kaebajale pakutava toidu päevane kaloraaž novembris samasse suurusjärku, kui see oli septembris ja oktoobris.
12.Vanglal on määruse nr 150 § 3 lg 1 järgi kohustus tagada kinnipeetavale toit, mis peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%. Kohus on seisukohal, et kaebajale on vangla poolt tagatud toit, mis vastab tema toiduenergiavajadusele vajalikul määral ning vanglal puudub täiendavalt kohustus väljastada talle kindlat tüüpi toitu. Kuigi kaebaja ei pruugi olla rahul talle pakutava sepiku kogusega, puudub tal subjektiivne õigus nõuda, et talle väljastataks iga toidukorra kõrvale 4 viilu sepikut (vrd ka Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2017. a määrus nr 3-17-1316, p-d 7, 8).
13.Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kuna kohus on veendunud kaebeõiguse puudumises, ei ole kohtu hinnangul otstarbekas põhjalikumalt analüüsida kaebaja väidet kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohasest läbimisest.
14.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ette nähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium