Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
15.12.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1834
Haldusasi
Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kaebus OÜ ATKO Liinid vastu halduslepinguga tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Vastustaja – OÜ ATKO Liinid, esindaja vandeadvokaat Diana Minumets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p-de 2–3 ja 5–6 peale menetlusse.
2.Võtta asja juurde määruskaebuse lisad 3 ja 4 ning tagastada määruskaebuse lisad 1, 2 ja 5.
3.Jätta Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p-d 2–3 ja 5– 6 muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
4.Mõista Mittetulundusühingult Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus OÜ ATKO Liinid kasuks välja määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud 328 eurot ja 94 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5).
3-20-1834
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (ÜTK) viis 2012. aastal läbi avatud hankemenetluse, mille eesmärk oli tellida sõitjate veo teenust avaliku teenindamise lepingu alusel Harjumaa läänesuuna avalikel liinidel kaheksa aasta jooksul (riigihange viitenumbriga 135802; riigihange I). Riigihanke I tulemusel sõlmisid ÜTK ja OÜ ATKO Liinid (ATKO) 18.12.2012 hankelepingu (hankeleping I), mille lõpptähtaeg oli 13.04.2021. Hankelepingu I kohaselt oli ATKO kohustatud teostama liinivedu 11 528 800–17 293 200 liinikilomeetrit. Liinikilomeetri hind oli 0,747 eurot ning seda indekseeriti igal aastal.
2.ÜTK ütles hankelepingu I 14.10.2019 üles, kuna ATKO ei täitnud seda nõuetekohaselt ja esitas ATKO-le leppetrahvinõude. Hankelepingu I rikkumisest tulenevaid nõudeid (sh leppetrahvi- ja kahjunõuet) tagab garantiikiri nr 12-080748-GF. ÜTK esitas 28.07.2020 avalduse täitmistagatise väljamaksmiseks. ATKO vaidlustas 14.10.2019 ülesütlemisavalduse ja leppetrahvinõude ning kohus peatas esialgse õiguskaitse korras leppetrahvinõude kehtivuse ja keelas garantiikirja alusel väljamakse tegemise (haldusasi nr 3-19-2108).
3.ÜTK avaldas 09.03.2020 riigihangete registris hanketeate, et viib läbi avatud hankemenetlust, mille eesmärk on sõitjate vedu Harju maakonna läänesuuna bussiliinidel eeldataval ajavahemikul 01.02.2021–31.01.2029 (riigihange viitenumbriga 220835; riigihange II). ÜTK ja AS HANSABUSS (AS Hansabuss) sõlmisid 17.09.2020 hankelepingu (hankeleping II), mille järgi algab teenuse osutamine 01.02.2021 ja liinikilomeetri maksumus on 1,05 eurot.
4.ÜTK esitas ATKO-le 21.09.2020 kahjunõude. ÜTK leidis, et ATKO oleks pidanud teenindama Harju maakonna läänesuuna bussiliine kuni 13.04.2021 ning ajavahemikul 01.02.2021–13.04.2021 oleks tulnud teenindada liine kogumahus 39 676,04 liinikilomeetrit. Seega nimetatud ajavahemikul kujuneb hankelepingu I ja hankelepingu II hinnavaheks 43 062,90 eurot, mis tuleb ATKO-l hüvitada. AKTO keeldus kahjunõude täitmisest ja tasaarvestusest 25.09.2020.
5.Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esitas Tallinna Halduskohtule 29.09.2020 kaebuse, milles palus ATKO-lt välja mõista kahjuhüvitis 43 062,90 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt alates kaebuse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Ühes kaebusega esitas ÜTK kaebuste liitmise taotluse ning kaebetähtaja ennistamise taotluse juhuks, kui kohus leiab, et kaebus esitati kaebetähtaja rikkumisega. Samuti palus ÜTK varjata ATKO eest AS-i Hansabuss ärisaladust. HKMS § 262 lg 2 järgi võib kaebuse esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest. ÜTK sõlmis uue vedajaga hankelepingu II 17.09.2020, millega ÜTK-le sai teatavaks kahju tekkimine (hankelepingute I ja II hinnavahe) ja ka kahjuhüvitise suurus. Seega on kaebus tähtaegne. ÜTK-l ei olnud mõistlikul moel võimalik esitada kaebust kolme kuu jooksul hankelepingu I ülesütlemisest, kuna talle ei olnud teada, millal ja kas üldse on enne 13.04.2021 võimalik uue hankelepingu sõlmimine. Kui kohus peaks leidma, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, tuleb kaebetähtaeg HKMS § 38 lg 5, § 71 ja § 260 lg 3 alusel eeltoodud põhjustel ennistada.
6.OÜ ATKO Liinid leidis 12.10.2020 vastuses, et kaebus ei ole tähtaegne ja palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kahjunõude aluseks on hankelepingu I ülesütlemine 14.10.2019. Seega pidi ÜTK esitama kaebuse hiljemalt 14.01.2020. HKMS § 262 lg 2 ei seo kaebetähtaja kulgemist kahjust teadasaamise hetkega, vaid kahjunõude aluseks oleva kohustuse rikkumisest teadasaamisega.
2(8)
3-20-1834 Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, kuna ÜTK viivitas kaebuse esitamisega põhjendamatult kaua. Tähtaja ennistamine on erandlik meede ning kaebaja väide, et talle ei saanud olla teada, millal ja kas üldse enne 13.04.2021 uus hankeleping sõlmitakse ja milline on nende hinnavahe, on otsitud ega vasta tegelikele asjaoludele. Kaebaja hakkas pärast hankelepingu I ülesütlemist valmistama ette uut riigihanget ja liiniveo algusaja määramine oli hankija määrata. Hankija määras riigihankes II hankelepingu algusajaks 01.02.2021. Samuti oli ÜTK vastavas valdkonnas tegutsedes teadlik kehtivatest turuhindadest, mistõttu oleks hankija saanud arvestada välja eeldusliku kahjuhüvitise ning pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul hankelepingu I ülesütlemisest. Isegi kui ÜTK ei saanud kaebetähtaja jooksul kahju suurust täpselt kindlaks määrata, ei õigusta see kaebetähtaja ületamist. Kahjunõudega kohtusse pöördumist ei välista ega takista asjaolu, et kohtusse pöördumisel pole kahju täpne suurus teada (vt Riigikohtu 19.09.2012 otsus nr 3-2-1-89-12, p 19). Lõplik kahju suurus tuleb kindlaks teha kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades, et saavutada võimalikult lähedane olukord sellele, milles kaebaja oleks olnud, kui vastustaja ei oleks lepingut rikkunud (Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-23-10, p 16). ÜTK oleks saanud kahju suuruse täpsemaks määratlemiseks taotleda kohtult HKMS § 94 alusel menetluse peatamist. ÜTK-le oli hankelepingu II eelduslik algusaeg ja selle täitmisel rakendatav liinikilomeetri hind teada juba 27.04.2020, kui avati riigihankes II esitatud pakkumused.
7.Tallinna Halduskohus piiras 26.10.2020 määrusega ATKO õigust tutvuda kaebuse lisaga 6 (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata ÜTK taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 2) ja lõpetas haldusasja nr 3-20-1834 menetluse (resolutsiooni p 3); jättis läbi vaatamata ÜTK taotluse haldusasjade nr 3-19-2108 ja 3-20-1834 liitmiseks (resolutsiooni p 4); tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 750 eurot (resolutsiooni p 5) ning mõistis ÜTKlt välja ATKO menetluskulud 706,34 eurot (resolutsiooni p 6). HKMS § 262 lg 2 ei sea kaebetähtaja kulgemist sõltuvusse kahjunõude suurusest, vaid kohustuse rikkumisest teadasaamisest. Seejuures on määrav, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus (vt nt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). ÜTK sai kahjunõude aluseks olevast rikkumisest teada hiljemalt 14.10.2019, kui ta ütles üles hankelepingu I. Kuna ÜTK pöördus kohtusse alles 29.09.2020, siis on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebus ei oleks tähtaegne ka siis, kui võtta kaebetähtaja kulgemisel aluseks ÜTK loogika, mille kohaselt hakkaks kaebetähtaeg kulgema kahjunõude suurusest teadasaamisest. Riigihankes II avas kaebaja pakkumised juba 27.04.2020. AS-i Hansabuss pakkumuses oli liinikilomeetri maksumuseks 1,05 eurot. ÜTK esitatud tõendid kinnitavad, et kahjunõude suuruse väljaselgitamine ei olnud enne hankelepingu II sõlmimist välistatud, kuna kaebuse lisast 7 nähtuvalt tehti kahjunõude suuruse arvutus juba 11.09.2020. Sellisel juhul möödus 14 päeva, mille jooksul ÜTK oleks pidanud esitama kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse, 25.09.2020. Praeguse vaidluse asjaoludel saab pidada kaebetähtaja möödalaskmist vabandatavaks maksimaalselt riigihankes II pakkumuste avamiseni, sest selle ajani võis kaebajal olla teadmine, et ehkki ATKO on kohustust rikkunud, ei pruugi hankelepingu I rikkumine ja selle ülesütlemine tuua kaasa kahju. Pakkumuste avamisega langes ära ÜTK viidatud mõjuv põhjus, mis oleks takistanud tal kohtusse pöördumist. Pärast pakkumuste esitamist on pakkumuste muutmine keelatud, mistõttu oleks kaebaja saanud riigihankes II esitatud pakkumused kahjunõude suuruse arvestamisel aluseks võtta ning kooskõlas HKMS § 71 lg-ga 2 esitada 14 päeva jooksul kohtule kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja viivitas kohtusse pöördumisega kuni 29.09.2020. Arvestades haldusasjas nr 3-20-387 ÜTK suhtes tehtud kohtulahendeid, ei saanud kaebetähtaja kulgemine olla ÜTK-le õiguslikult ebaselge.
3(8)
3-20-1834 Eeltoodust tulenevalt on kaebus esitatud tähtaega rikkudes ja kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Haldusasja menetlus tuleb HKMS § 124 lg 1 alusel lõpetada. Menetluskulud kannab kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Riigilõiv tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2). Piirata tuleb ATKO õigust tutvuda AS-i Hansabuss ärisaladusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palub 02.11.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.10.2020 määrus ning teha uus määrus, millega lugeda kaebus tähtaegseks või rahuldada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Kohtule kahjunõude esitamiseks pidi ÜTK-le olema teada vähemalt see, et kahju üldse tekib. Rikkumisest teadasaamise (hankelepingu I ülesütlemise) ajal, s.o 14.10.2019 ei saanud kahju tekkimine ÜTK-le teada olla, sest pärast hankelepingu I ülesütlemist pidi ATKO jätkama liinivedu sama hinnaga ning seda ta ka tegi. Hankelepingu I ülesütlemise ajal ei olnud teada, et uue vedajaga õnnestub leping sõlmida ja uus vedaja saab asuda teenust osutama enne hankelepingu I kehtivuse lõpptähtaega, s.o enne 13.04.2021. Kolm kuud pärast rikkumisest teadasaamist ei olnud uut riigihanget vedaja leidmiseks väljagi kuulutatud ning nii hüpoteetilistel väidetel põhinevat kahjunõuet ei oleks kohus ilmselgelt menetlenud. Tähtaja kulgemise algusajaks ei saa lugeda riigihankes II pakkumuste avamise aega, s.o 27.04.2020, sest riigihanke menetluse eripära arvestades ei saanud ka siis veel kindel olla, et uus hankeleping sõlmitakse ja uus vedaja hakkab teenust osutama enne 13.04.2021. Halduskohus jättis tähelepanuta, et riigihankes II esitati hankija otsuste peale kolm vaidlustust: 22.06.2020 esitasid kaks eraldiseisvat vaidlustust SIA Sabiedriskais Autobuss ja AS GoBus ning 03.08.2020 esitas kolmanda vaidlustuse AS GoBus. Seejuures esitas kõige madalama maksumusega pakkumuse hoopis SIA Sabiedriskais Autobuss, mitte AS Hansabuss, kellega lõpuks hankeleping II sõlmiti. AS GoBus 03.08.2020 vaidlustuse suhtes tegi riigihangete vaidlustuskomisjon otsuse alles 28.08.2020, millele järgnes 14-päevane ooteaeg hankelepingu sõlmimiseks. Kui AS GoBus oleks vaidlustuskomisjoni 28.08.2020 otsuse vaidlustanud halduskohtus, ei oleks olnud realistlik jõuda uue hankelepingu sõlmimiseni enne jaanuariveebruari 2021, isegi kui kohtud oleksid AS GoBus kaebuse rahuldamata jätnud. Kuna ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg 2 ja riigihankes II kehtestatud hanketingimuse kohaselt pidi hankelepingu sõlmimise ja teenuse osutamise alguse vahele jääma ettevalmistusperioodiks vähemalt kolm kuud, siis oli veel 2020. a septembri alguses väga tõenäoline, et kui AS GoBus vaidlustab hankija otsused kohtus, ei jõua uus vedaja teenuse osutamist alustada enne 13.04.2021. Seega sai hinnavahest tekkiva kahju võimalikkus ÜTK-le teatavaks 12.09.2020 ning HKMS § 262 lg-s 2 nimetatud kaebetähtaega saab hakata arvestama kõige varem nimetatud kuupäevast. Kahju tekkimisest sai ÜTK teada alles 17.09.2020, kui sõlmis hankelepingu II. Seejärel tegi ÜTK 21.09.2020 ATKO-le ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks ning 29.09.2020 esitas halduskohtule kaebuse. Kui eeltoodud asjaolud ei anna alust lugeda kaebust tähtaegseks, tuleb kaebetähtaeg samadel põhjustel ennistada. ÜTK-lt ei saa mõistlikult eeldada kohtu koormamist teoreetiliste kahjunõuetega. Halduskohtu viidatud haldusasja nr 3-20-387 asjaolud olid praeguse vaidluse asjaoludest erinevad ning pealegi leidis ringkonnakohus selles asjas, et HKMS § 262 lg-s 2 nimetatud tähtaja arvestamine algab kahju tekkimisest teadasaamisest, s.o praegusel juhul alates 12.09.2020.
9.OÜ ATKO Liinid palus 18.10.2020 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja mõista ÜTK-lt välja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulu 328,94 eurot.
4(8)
3-20-1834 ÜTK esitas kaebuse tähtaega rikkudes. Halduskohus tuvastas õigesti, et ÜTK sai rikkumisest teada 14.10.2019, kui ütles üles hankelepingu I, kuid pöördus halduskohtusse alles 29.09.2020. Kahjust teadasaamise hetk ei ole HKMS § 262 lg 2 kohaldamisel oluline ja vastupidist ei tulene ka Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nr 3-20-387. Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. ÜTK viivitas kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamisega põhjendamatult kaua. ÜTK-le oli teada hankelepingu II täitmise algusaeg ja liinikilomeetri hind juba 27.04.2020, kui avati riigihankes II esitatud pakkumused. Edasine menetlus, sh hankija otsuste üle toimunud õigusvaidlused võisid mõjutada kahju täpse suuruse kindlakstegemist, kuid ei takistanud piisava edulootusega ning kõiki kahju hüvitamise nõude elemente katva kaebuse koostamist ja kohtule edastamist (vrd Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). AS GoBus kaebetähtaeg riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.08.2020 otsuse kohtus vaidlustamiseks möödus 07.09.2020, mille järel pidi olema ÜTK-le selge, et riigihankes II saab hankelepingu sõlmida vaid AS-ga Hansabuss vastavalt tema pakutud hinnale ja lepingu täitmise algusajaga 01.02.2021. RHS § 201 lg-s 1 sätestatud 14-päevane lepingu sõlmimise ooteaeg kestis küll kuni 11.09.2020, kuid see ei mõjutanud ÜTK teadmist, et ooteaja järel saab ta sõlmida hankelepingu AS Hansabuss pakkumuses ja riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel. Isegi kui nõustuda, et kahju tekkimise võimalikkus ja selle suurus said ÜTK-le teatavaks alles 12.09.2020, on kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamisega viivitatud rohkem kui HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud 14 päeva. Kaebetähtaja ennistamine peaks olema erandlik ja selliseid asjaolusid praegu ei esine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.ÜTK taotleb määruskaebuses halduskohtu 26.10.2020 määruse tühistamist täies ulatuses, kuid ÜTK vastuväited puudutavad üksnes kaebuse tähtaegsust ja menetluse lõpetamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei soovi ÜTK vaidlustada halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p-i 1, millega piirati ATKO juurdepääsu ÜTK kaebuse lisale 6. Kõnealune punkt ei saa ka ilmselgelt ÜTK õigusi riivata, sest juurdepääsupiirang seati dokumendile, mille ÜTK ise kohtule esitas ning halduskohus rahuldas ÜTK taotluse täies ulatuses. Määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p-le 4, millega jäeti läbi vaatamata ÜTK taotlus kaebuste liitmiseks. Tegemist on halduskohtu menetlusliku otsustusega, mis ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Praeguses ja haldusasjas nr 3-19-2108 esitatud kaebuste liitmine poleks enam ka praktiliselt teostatav, isegi kui ringkonnakohus saadaks haldusasja tagasi halduskohtule menetlemiseks, sest haldusasjas nr 3-19-2108 on juba käimas apellatsioonimenetlus. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi selle kohta, et halduskohus on eksinud menetluskulude väljamõistmise ulatuse määramisel vms. Samas on ÜTK eesmärk, et ringkonnakohus loeks tema kaebuse tähtaegseks või ennistaks kaebetähtaja ning saadaks haldusasja tagasi halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuse rahuldamisel tuleks halduskohtu määrus tühistada ka riigilõivu tagastamise ja menetluskulude väljamõistmise osas, sest riigilõiv tagastatakse ning menetluskulud mõistetakse välja pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist. Eelneva põhjal ja kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 4 tõlgendab ringkonnakohus ÜTK tahet selliselt, et ta taotleb määruskaebuses halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p-de 2–3 ja 5–6 tühistamist.
11.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 124 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). II 5(8)
3-20-1834
12.ÜTK määruskaebusel on järgmised lisad: Tallinna Halduskohtu 29.10.2020 otsus nr 3-192108 (lisa 1), Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus nr 3-20-1834 (lisa 2), väljavõte riigihangete registrist riigihankes II esitatud vaidlustuste kohta (lisa 3), riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.08.2020 otsus riigihankes II (lisa 4) ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2020 määrus nr 3-20-387 (lisa 5). Ringkonnakohus järeldab, et ÜTK soovib nende lisade asja juurde võtmist.
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 alusel asja juurde määruskaebuse lisad 3 ja 4. Määruskaebuse menetluses on vaidluse all kaebuse esitamise tähtaegsus ning ÜTK soovib lisadega 3 ja 4 tõendada oma väidet, et tal ei olnud mõistlikult võimalik esitada kaebust enne, kui ta sõlmis hankelepingu II. Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist ning ATKO on saanud nende kohta esitada oma seisukoha. Kohtutoimikut ei ole aga põhjendatud koormata kohtulahenditega, mis on tehtud praeguses asjas (lisa 2) või muus kohtuasjas, kus on menetlusosalisteks ÜTK ja ATKO (lisa 1). Need lahendid on menetlusosalistele kätte toimetatud ja kohus saab nendega tutvuda kohtute infosüsteemis. Toimikusse ei ole põhjust lisada ka jõustunud kohtulahendit, mis on avaldatud ja kättesaadav Riigi Teatajast (lisa 5). Lisad 1, 2 ja 5 tuleb seetõttu määruskaebuse esitajale tagastada. III
14.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
15.ÜTK eesmärk on saada ATKO-lt hankelepingu I rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks 43 062,90 eurot, millele lisandub kaebuse esitamisest kohustuse täitmiseni arvestatav viivis. Kaebaja käsitab kahjuna rahasummat, mida tal tuleb ajavahemikul 01.02.2021–13.04.2021 maksta AS-ga Hansabuss sõlmitud hankelepingu II järgi rohkem, kui ta oleks maksnud ATKO-ga sõlmitud hankelepingu I alusel.
16.HKMS § 262 lg-s 2 sätestatakse, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib kaebuse eraisiku vastu esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta möödumisel kohustuse rikkumisest.
17.HKMS § 262 lg 2 järgi sõltub kaebetähtaja kulgemise algus nõude aluseks oleva kohustuse rikkumisest, mitte kahju tekkimisest või kahju tekitajast või selle suurusest teadasaamisest (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2020 määrus nr 3-20-387, p 18). ÜTK möönab määruskaebuses, et sai kahjunõude aluseks olevast rikkumisest teada hiljemalt 14.10.2019, kui esitas ATKO-le hankelepingu I ülesütlemise teate. Kuna ÜTK pöördus kahjunõudega kohtusse alles 29.09.2020, on tema kaebus esitatud tähtaega rikkudes.
18.HKMS § 71 lg 1 järgi ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel tähtaja, kui menetlusosaline ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.
19.ÜTK peab temale tekkinud kahjuks hankelepingute I ja II hinnavahet ajavahemikul 01.02.2021–13.04.2021. Ringkonnakohus leiab, et ajaks, mil möödus HKMS § 262 lg-s 2 sätestatud kolmekuuline tähtaeg kohtule kaebuse esitamiseks, ei saanud olla ÜTK-le teada, et talle üldse tekib kahju – hankelepingu I p 9.7 alusel jätkas ATKO selle lepingu täitmist samadel tingimustel ka pärast lepingu ülesütlemist ning ÜTK kuulutas välja riigihanke II uue vedaja leidmiseks alles 09.03.2020. Seega ei olnud ÜTK-l objektiivselt võimalik esitada HKMS § 252 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja jooksul kohtule piisava edulootusega kaebust (vt nt Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Järelikult oli ÜTK-l kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus. 6(8)
3-20-1834
20.Kaebetähtaja ennistamine sõltub aga hinnangust sellele, kui kaua võis ÜTK kaebuse esitamisega oodata ning kas ta pöördus kohtusse 14 päeva jooksul pärast kaebuse esitamist takistanud asjaolude äralangemist.
21.Halduskohus pidas kaebetähtaja ületamist vabandatavaks kuni 27.04.2020, mil ÜTK avas riigihankes II esitatud pakkumused. Ringkonnakohus leiab, et pakkumuste avamise järel sai ÜTK mõistlikult eeldada, et uue hankelepingu sõlmimise korral kujuneb liinikilomeetri hind kallimaks kui ATKO-ga sõlmitud hankelepingus I. ÜTK-l puudus aga kindlus, kas uue vedajaga on võimalik sõlmida leping selliselt, et uus vedaja asub teenust osutama enne hankelepingu I kehtivusaja lõppemist (s.o enne 13.04.2021), arvestades muu hulgas võimalikke vaidlustusi ning uuele vedajale teenuse osutamise ettevalmistamiseks ettenähtud aega. Kui teenuse osutamise algusaeg oleks olnud hilisem kui 13.04.2021, ei oleks ÜTK-le hankelepingute I ja II hinnavahest tulenevat kahju tekkinud ning kohtusse pöördumine ei oleks olnud vajalik. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 koosmõjus VÕS § 128 lg-ga 3 võimaldab nõuda ka tulevikus tekkida võiva kahju hüvitamist. See eeldab siiski kindlust, et kahju üldse tekib. Ringkonnakohtu arvates ei peaks HKMS § 262 lg 2 ja § 71 lg-te 1 ja 2 koostoimes kohaldamine suunama ÜTK-d või mistahes teist menetlusosalist esitama halduskohtule kaebust „igaks juhuks“ olukorras, kus kahju tekkimine on alles hüpoteetiline. See koormaks asjatult nii menetlusosalisi kui ka kohut.
22.Ringkonnakohtu hinnangul saabus selgus selles, kellega ja millistel tingimustel (sh millise kilomeetrihinnaga ja millise teenuse osutamise algusajaga) on ÜTK-l võimalik sõlmida uus hankeleping, 08.09.2020. Selleks ajaks oli ÜTK-le teada, et riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.08.2020 otsust ei ole kohtus vaidlustatud (10-päevane vaidlustamise tähtaeg möödus 07.09.2020, vt HKMS § 270 lg 1) ning pärast ooteaja möödumist, s.o alates 12.09.2020 (vt riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 1) on võimalik sõlmida AS-ga Hansabuss uus hankeleping tema pakkumuses ja riigihanke alusdokumentides märgitud tingimustel ning teenuse osutamist on võimalik alustada enne 13.04.2021. Seda, et ÜTK-le olid kahjunõude aluseks olevad asjaolud piisavalt teada juba enne hankelepingu II sõlmimist 17.09.2020, kinnitab mh kaebuse lisa 7, milles on 11.09.2020 seisuga toodud ÜTK-le tekkiva kahju arvestus, mis põhineb ATKO ja AS Hansabuss osutatava teenuse võrdlemisel.
23.Seega langes ÜTK-l kaebuse esitamist takistanud asjaolu ära hiljemalt 08.09.2020 ning kooskõlas HKMS § 71 lg-ga 2 oleks ÜTK pidanud kaebuse ja tähtaja ennistamise taotlusega kohtu poole pöörduma 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 22.09.2020. Nagu eespool öeldud, pöördus ÜTK kohtusse alles 29.09.2020. Viivitust ei õigusta see, et ÜTK esitas 21.09.2020 kahju hüvitamise nõude esmalt ATKO-le ning pöördus kohtusse pärast seda, kui ATKO kahju hüvitamisest keeldus. Seadus ei sätesta sellise kahjunõude esitamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust.
24.Eelnevat arvestades on halduskohus jätnud kokkuvõttes õigesti kaebetähtaja ennistamata. ÜTK määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi. IV
25.Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse ÜTK kahjuks, tuleb temalt HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg-te 1 ja 6 alusel välja mõista ATKO poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 328,29 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa eest osutati ATKO-le õigusabi 2 tundi ja 9 minutit tunnihinnaga 127,50 eurot. Määruskaebuse menetluse käiku ja vaidlusaluste küsimuste keerukust arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. (allkirjastatud digitaalselt) 7(8)
3-20-1834 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.06.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni punktid 2, 3, 5 ja 6.
3.Saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.