Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
27.05.2020, Tartu
Haldusasja number
3-18-253
Haldusasi
X kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu seoses suitsetamise keelamisega
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.05.2020. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
§ 39 lg 4 sätestab, et kaebusele tuleb lisada muu hulgas andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Kaebaja esitas halduskohtule 26.03.2018 menetlusabi taotluse, soovides kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Halduskohus leidis 15.04.2020. a määruses, et liitkaebuse esitamise eest käesolevas haldusasjas kuulub tasumisele riigilõiv summas 300 eurot ning jättis rahuldamata kaebaja 26.03.2018. a menetlusabi taotluse ja kohustas kaebajat tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Kohus selgitas kaebajale ka seda, et riigilõiv tuleb tasuda 5 päeva jooksul alates 15.04.2020. a kohtumääruse resolutsiooni p 1 jõustumisest. Kaebaja sai 15.04.2020. a kohtumääruse kätte 23.04.2020 ja seega hakkas 15.04.2020 määruse resolutsiooni p 1 edasikaebamise tähtaeg kulgema alates 24.04.2020 ja lõppes 08.05.2020. Kaebaja ei ole Tartu Halduskohtu 15.04.2020 määruse resolutsiooni p 1 vaidlustanud ning see jõustus 09.05.2020. Järelikult, tulenevalt HKMS § 67 lg-st 2 hakkas halduskohtu poolt määratud riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema alates 10.05.2020 ja lõppes 14.05.2020. Halduskohus tegi kindlaks, et 18.05.2020 seisuga ei ole kaebaja täitnud 15.04.2020. a määruse resolutsiooni p 2 ega tasunud nõutud riigilõivu. Kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumata jätmine on oluline puudus, mis takistab kaebuse edasist menetlemist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, tagastas halduskohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult ja jättis vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 kaebaja poolt 25.04.2020 teistkordselt esitatud menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
kui ta soovis esitatud kaebuse menetlemist. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses esitatud väited selle kohta, kuidas kaebaja enda arvates halduskohtu 15.04.2020. a määrusest aru sai, miks ta seda ei vaidlustanud ja ka selgitused selle kohta, et tal ei ole raha 300 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kaebajal oli seega tulenevalt Tartu Halduskohtu 15.04.2020. a määrusest kohustus tasuda riigilõivu ja halduskohus on 18.05.2020. a määruses õigesti kindlaks teinud, et kaebaja jättis talle antud tähtajaks riigilõivu tasumata. Kaebaja ei ole ka esitatud määruskaebuses väitnud, et ta tegelikult tasus riigilõivu enne 18.05.2020. a määruse tegemist. Seega selle üle vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole maksnud riigilõivu, kuigi tal oli jõustunud halduskohtu määruse alusel 300 euro riigilõivu tasumise kohustus. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-des 37-39 toodud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ja § 104 lg-d 1 ja 2). Halduskohus ei vabastanud 15.04.2020. a määruses kaebajat esitatud kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest ja kaebaja nõutud riigilõivu tähtajaks ei tasunud. Riigilõivu tasumata jätmise tõttu on halduskohus seega õigesti kaebaja esitatud kaebuse 18.05.2020. a määrusega tagastanud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.