Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-253 28. juuni 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld X kaebus Viru Vangla vastu suitsetamise võimaldamiseks ja suitsetamiskeeluga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla Tartu Ringkonnakohtu 11. septembri 2018. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. septembri 2018. a määrus ja Tartu Halduskohtu
2.aprilli 2018. a määrus.
3.Lõpetada menetlus Viru Vangla tegevuse peale esitatud kahju hüvitamise nõude osas.
4.Saata kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuete ning õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
6.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 justiitsministri 30. novembri 2000. a määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). Alates 1. oktoobrist 2017 näeb VSkE § 641 p 31 ette, et kinnipeetavale on vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorda. Muu hulgas sätestati vangla kodukorra p-s 2.3, et alates 1. oktoobrist 2017 on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Vangla kodukorra p 4.4 muudeti nii, et jalutuskäigule ei ole lubatud sigarette kaasa võtta.
2.Kinnipeetav X (kaebaja) esitas 11. oktoobril 2017 Viru Vanglale kaebuse, milles leidis, et vangla on loonud oma territooriumil käskkirjaga, millega kehtestati tubakatoodete ja suitsetamise keeld, põhiseadusvastase olukorra. Ta märkis muu hulgas järgmist: „Palun tühistada kehtiva põhiseaduse
3-18-253 vastase ning diskrimineeriva seisu ja lõpetada piinamist. [...] Vastasel juhul, nagu alternatiivne lahendus, olen nõus kui vangla kompenseerib õigusvastaselt tekitatud kahju rahaliselt.“ Viru Vangla jättis 24. novembri 2017. a kirjaga nr 6-16/122-2 kaebaja pöördumise käiguta ja andis talle vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kirjas märgiti, et vangla jaoks on ebaselge, kas kaebaja on soovinud esitada kahju hüvitamise taotluse, vaide või mõlemad. Kui kinnipeetav soovib esitada kahju hüvitamise taotluse, siis tuleb tal esitada selgesõnaliselt väljendatud nõue kahju hüvitamiseks. Kui kinnipeetav soovib, et kehtetuks tunnistataks vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja punktid, millega keelati vangla territooriumil suitsetamine ja kinnipeetavatel suitsetatavate tubakatoodete valdamine, siis tuleks esitada sellekohane selgelt väljendatud vaie. Kaebaja selgitas 30. novembri 2017. a kirjas, et ta ei olnud nõus vangla kodukorra muudatusega, millega kehtestati suitsetamiskeeld, ning palus seda enda suhtes mitte rakendada. Ta kinnitas, et soovib endiselt suitsetada. Vaide esitamisest ei ole aga kasu, sest kontaktisik tagastas selle korduvalt. Kuna ta ei ole kahe kuu jooksul abi saanud ning talle ei ole suitsetamise alternatiive pakutud (nt plaastreid), tundub talle, et tema kaebust menetletakse kahju hüvitamise nõudena. Seepärast ei ole jäetud talle muud valikut, kui nõuda hüvitist. Viru Vangla lahendas kaebaja pöördumise 7. detsembri 2017. a otsusega nr 6-16/122-4. Vangla tõlgendas kaebaja pöördumist kahju hüvitamise taotlusena ning jättis selle rahuldamata. Otsuses märgiti muu hulgas, et kaebajal oleks olnud võimalik esitada 30. novembri 2017. a kirjas selgesõnaline nõue, nii et tegemist olnuks vaidega. Inspektor-kontaktisik on 5. detsembri 2017. a õiendis selgitanud, et kaebaja on varem soovinud vangla sisekorraeeskirja sätteid vaidlustada, kuid kuna kontaktisik selgitas kaebajale, et sellised vaided on suure tõenäosusega perspektiivitud, loobus kaebaja vabatahtlikult vaide esitamisest. Seega pole kaebajale haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses suitsetamisega seotud vaideid tagastatud.
3.Kaebaja esitas 11. detsembril 2017 Viru Vanglale vaide, milles palus tunnistada Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkiri kehtetuks ning teha otsus, millega tal lubataks vanglas suitsetada ja vangla kauplusest sigarette osta. Viru Vangla tagastas vaide 12. detsembri 2017. a kirjaga nr 6-12/629-2, sest selle esitamise tähtaeg oli mõjuva põhjuseta mööda lastud. Vangla leidis, et vaidlustatud käskkiri hakkas kaebajale mõju avaldama jõustumisel, st 1. oktoobril 2017, ja vaidlustamise tähtpäev saabus 31. oktoobril 2017. Lisaks selgitati, et üksnes vangla kodukorra vaidlustamine ei aitaks vaide esitajal oma eesmärki saavutada, sest VSkE § 641 p 31 kohaselt ei saaks vangla kinnipeetavale sigarette anda.
4.Kaebaja esitas 4. detsembril 2017 Viru Vangla direktorile taotluse suitsetamise lubamiseks ja vangla kauplusest sigarettide soetamiseks.
5.Viru Vangla jättis kaebaja taotluse 11. detsembri 2017. a otsusega nr 6-10/41317-2 rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja järgi Viru Vangla territooriumil suitsetamine keelatud ning VSkE § 641 p 31 kohaselt on sigaretid kinnipeetavatele keelatud esemed. Seepärast pole kinnipeetaval võimalik tubakatooteid vangla vahendusel osta ega neid jalutuskäikudele kaasa võtta.
6.Kaebaja esitas 12. detsembril 2017 vaide, milles palus Viru Vangla 11. detsembri 2017. a otsuse kehtetuks tunnistada ning teha otsus, millega tal lubataks vanglas suitsetada ja vangla kauplusest sigarette osta.
7.Viru Vangla jättis kaebaja vaide 9. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 6-12/652-2 rahuldamata. 2(6)
3-18-253
8.Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus taastada talle vanglas suitsetamise õigus või hüvitada talle põhjustatud kannatused. Samuti palus ta kontrollida vangla territooriumil suitsetamist keelava justiitsministri määruse nr 21 põhiseaduspärasust. Kaebaja esitas hiljem kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada justiitsministri määruse nr 21 mõju tema õigustele. Samuti esitas ta 5. märtsil 2018 mittevaralise kahju hüvitamise taotlusena pealkirjastatud kaebuse, milles kirjeldas talle suitsetamise mittevõimaldamisega põhjustatud kannatusi ja märkis järgmist: „Ma esitan nõudmise Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu, et lõpetataks inimeste üle eksperimenteerimine, sealhulgas minu üle, ja ennistataks minu õigus suitsetada ja soetada sigarette kaupluse vahendusel. Või vastasel korral esitan hagi, mis on seotud mittevaralise kahjuga, mulle piinade tekitamisega, summas 5000 (viis tuhat) eurot, kompensatsiooni vahendina.“
9.Tartu Halduskohus menetles kaebaja nõudeid ühes menetluses. Halduskohus jättis 19. märtsi 2018. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kohustas kaebajat muu hulgas täpsustama, kas kaebaja esitas kohtule kahju hüvitamise nõude ning kui ta seda tegi, siis kas ta taotleb kahju hüvitamist seoses alates 1. oktoobrist 2017 kehtestatud suitsetamiskeeluga või seoses sellega, et vangla ei andnud talle nikotiiniplaastreid. Kaebaja vastas, et ta on pöördunud kahju hüvitamise taotlusega nii vangla kui ka Justiitsministeeriumi poole. Vangla jättis tema taotluse rahuldamata, kuid Justiitsministeeriumilt ta kahju hüvitamise kohta vastust ei saanud. Seepärast ta pöörduski kohtusse. Halduskohus tagastas 2. aprilli 2018. a määrusega kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtu seisukohad olid järgmised: 1) kohtu tõlgenduse kohaselt oli kaebus esitatud Viru Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 4.4 tühistamiseks, Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, et kaebaja saaks suitsetada ja tubakatooteid osta, ning suitsetamiskeeluga kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlusega soovis kaebaja peatada Viru Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 4.4 kehtivuse ja kohustada vanglat võimaldama kaebajal kohtumenetluse ajal suitsetada ja tubakatooteid osta; 2) vangla tagastas kaebaja 11. detsembri 2017. a vaide Viru Vangla direktori 24. aprilli 2017. a käskkirja peale õiguspäraselt. Vangla leidis õigesti, et vaide esemeks olev käskkiri, mille alusel kehtestati Viru Vangla kodukorra p-s 2.3 kinnipeetavatele suitsetamise keeld, hakkas kaebaja õigustele mõju avaldama alates keelu jõustumisest 1. oktoobril 2017. Seega oleks kaebaja pidanud taotlema selle käskkirja kehtetuks tunnistamist 30 päeva jooksul pärast keelu jõustumist. Kaebaja
11.oktoobri 2017. a pöördumisest Viru Vangla poole oli võimalik aru saada, et ta ei ole nõus suitsetamiskeeluga Viru Vanglas. Hiljem täpsustas kaebaja siiski, et soovib talle suitsetamiskeeluga tekitatud kahju hüvitamist. Seega polnud kaebajal takistust vaidlustamaks tähtaja jooksul Viru Vangla direktori käskkirja või vangla kodukorra p 2.3. Kuna kaebaja jättis vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbimata, ei ole tema kaebus Viru Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 4.4 tühistamiseks lubatav ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada; 3) Viru Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 4.4 kehtivuse tõttu ei saa kohustamiskaebust rahuldada. Kuigi kohustamisnõude osas läbis kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt, ei ole kohustamiskaebuse eesmärk saavutatav, sest kohus tagastas vangla kodukorra p-de 2.3 ja 4.4 peale esitatud tühistamiskaebuse. Seetõttu tuleb kohustamiskaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada;
3(6)
3-18-253 4) kuna tühistamis- ja kohustamiskaebus tagastatakse, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse järele vajadus, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja tuleb jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata; 5) kohtu tõlgenduse kohaselt nõuab kaebaja, et talle hüvitataks 1. oktoobril 2017 Viru Vanglas jõustunud suitsetamiskeeluga tekitatud kahju. Viru Vangla jättis 7. detsembri 2017. a otsusega nr 6-16/122-4 kaebaja samasisulise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Seega pöördus kaebaja sama nõudega halduskohtusse hilinenult. Kuna kaebaja ei taotlenud kohtu selgitustele vaatamata kaebetähtaja ennistamist, ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 5 sätestatud nõuetele ja tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.
10.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, milles rõhutas muu hulgas, et kahju hüvitamise nõue ei ole suunatud Viru Vangla, vaid justiitsministri vastu.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 11. septembri 2018. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebaja vaidlustas alles 2017. a detsembris vangla kodukorra sätteid, millega kehtestati vanglas suitsetamiskeeld. Kaebaja esitas küll
11.oktoobril 2017 vanglale pöördumise, kuid selle sõnastus viitas pigem sellele, et kaebaja soovis kahju hüvitamist. Kasutades vangla antud võimalust oma taotlust täpsustada, märkis kaebaja, et ainuke võimalus oma õigusi kaitsta on esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning ta on valmis pöörduma vajaduse korral ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kuigi kaebaja ei olnud suitsetamiskeeluga rahul, ei olnud 11. oktoobri 2017. a pöördumise eesmärk suitsetamise jätkamine ja selle keelustanud käskkirja tühistamine, vaid ta soovis kahju hüvitamist. Küll aga sai kaebaja juba seda pöördumist esitades aru, et vangla direktori käskkiri ja suitsetamiskeeld mõjutavad tema õigusi. Kohustamisnõue ei saavuta ilma tühistamisnõudeta oma eesmärki. Kohus tagastas ka kahju hüvitamise nõude õigesti HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kuigi suitsetamiskeelu kehtestamise aluseks on justiitsministri määrus, on keeld konkretiseeritud vangla kodukorras ja kaebaja jättis tähtaegselt vaidlustamata vangla otsuse, millega vangla keeldus talle kahju hüvitamast.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Kaebaja esitas Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Ühtlasi palub ta määrata endale advokaadi, kes esindaks teda pärast Riigikohtus toimuvat menetlust Euroopa Inimõiguste Kohtus. Kaebaja selgitab, et kahjunõue ja kaebus justiitsministri käskkirja peale vanglates suitsetamise keelu kohta on erinevad kaebused ja neid ei oleks pidanud liitma. Kaebus on suunatud Viru Vangla vastu, kuid kahju hüvitamise nõue on esitatud justiitsministri vastu. Vangla vastu esitatud nõudest loobus ta põhjusel, et Viru Vangla selgituse kohaselt täidab vangla justiitsministri määrust ning hüvitist hakkab tema kogemuse põhjal maksma justiitsminister. Seetõttu ei ole mõtet vanglalt hüvitist nõuda. Suitsetamiskeelu ümber tekkinud segaduse tõttu esitab kaebaja kõik nõuded justiitsministri vastu. Suitsetamise võimalusest ilmajätmine on ebaseaduslik ning ta nõuab õiglast hüvitist. Määruskaebuse täiendustes kirjeldab kaebaja suitsetamiskeelu mõju oma tervislikule seisundile ning palub välja mõista õiglase hüvitise 10 000 eurot.
13.Viru Vangla leiab Riigikohtule esitatud seisukohas, et kaebaja on Riigikohtule esitatud määruskaebuses vangla vastu esitatud kaebusest loobunud ja selles osas saab menetluse lõpetada. Kaebaja on kogu menetluses väitnud, et tema kahjunõue on suunatud justiitsministri vastu. Nii kaebaja kui ka ringkonnakohus on tõenäoliselt silmas pidanud justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 tekitatud kahju. Seega on ringkonnakohus tõlgendanud kaebaja esitatud kahjunõude olemust valesti ja jätnud selle nõude osas halduskohtu määruse valel alusel muutmata. Õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleks menetlusse kaasata Justiitsministeerium.
4(6)
3-18-253 Vangla hinnangul oleks see nõue ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohtu määrus on lõppotsusena õige.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Määruskaebus tuleb rahuldada.
15.Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebaja Viru Vangla vastu esitatud nõuetest loobunud. Kuigi kaebaja taotlused on ebatäpsed, on nendest aru saada, et kaebaja soovib endiselt vanglas suitsetada ja vangla kauplusest tubakatooteid osta ning taotleb talle seoses suitsetamise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
16.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, mille kohaselt on kaebaja jätnud kohustuslikus kohtueelses menetluses õigel ajal vaidlustamata Viru Vangla kodukorra sätte, millega kehtestati vanglas suitsetamiskeeld. Kaebaja esitas 11. oktoobril 2017 Viru Vanglale vaide, milles taotles suitsetamiskeelu kehtetuks tunnistamist ja vangla kauplusest tubakatoodete ostmise võimaldamist. Lisaks vaidele esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse, kuid hüvitist soovis kaebaja juhul, kui suitsetamiskeeld jääb kehtima. Ka kaebaja 30. novembri 2017. a selgitustest ilmneb, et ta soovis endist viisi, et suitsetamiskeeld kehtetuks tunnistataks, ent ei pidanud vaide esitamist oma taotluse menetlemise kestuse ja kontaktisiku selgituste tõttu ekslikult enam võimalikuks (vt käesoleva määruse p 2). HMS § 76 lg 2 p 5 kohaselt tuleb vaides märkida vaide esitaja selgelt väljendatud nõue. Selle tingimuse täitmiseks ei pea vaide esitaja suutma esitada juriidiliselt korrektselt sõnastatud nõuet. Piisab, kui vaide sisu võimaldab tuvastada nõude liigi ja objekti. Vajaduse korral tuleb haldusorganil nõuet vaide esitaja eesmärgist lähtuvalt tõlgendada. Praegusel juhul on kaebaja nõuded tema
11.oktoobri 2017. a pöördumise põhjal selgelt tuvastatavad. Seepärast nõudis vangla oma
24.novembri 2017. a kirjas põhjendamatult, et kaebaja esitaks selgelt väljendatud vaide. Kuna Viru Vangla käsitas kaebaja 11. oktoobri 2017. a pöördumist ebaõigesti üksnes kahju hüvitamise taotlusena ning kaebaja pöördus samade nõuetega kohtusse mõistliku aja jooksul, tuleb praeguses asjas lugeda Viru Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 4.4 vaidlustamise osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks. Seega tagastas halduskohus kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas ebaõigesti.
17.Kuigi praeguses asjas ei olnud vaides esitatud nõuded puudustega, peab kolleegium vajalikuks selgitada ka vaides esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvat. Vaideorgani ülesandeks on tagada, et vaidemenetlus aitaks vaide esitaja õiguste kaitsele kaasa ning vaide esitajal oleks menetluses võimalikult lihtne osaleda (HMS § 1 ja § 5 lg 2). Kolleegium on varem rõhutanud, et vaide peab saama esitada igaüks ka õigusabi kasutamata ning sõltumata sellest, kas tal on eriteadmisi või kogemusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 14). Vaide esitaja ei pea suutma nimetada tema õigusi rikkuvaid õigusnorme, tundma erinevaid nõudeid ega suutma eristada haldusakti õigustloovast aktist. Kui vaides esinev puudus ei takista vaide lahendamist, ei ole selle kõrvaldamiseks tähtaja andmine põhjendatud. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel tuleb muu hulgas arvesse võtta vaide esitaja eeldatavaid õigusteadmisi ja eesti keele oskuse taset. Ka selgitamiskohustust tuleb täita nii, et vaide esitaja olukord puuduste kõrvaldamise asemel ei halveneks. Vaideorgan ei tohi oma tegevusega isikut eksitada (nt suhelda temaga põhjendamatult keerulises õiguskeeles või suunata teda vaidlustama õigustloovat 5(6)
3-18-253 akti) ega nõuda vaides puuduste kõrvaldamist alusetult. Eeltoodu on eriti oluline vaidluste puhul, mille kohtulik lahendamine on võimalik pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kui vaie tagastatakse põhjendamatult, võib kohus võtta kaebuse menetlusse vaatamata vaide tagastamisele.
18.Kaebaja esitas kohtule ka kahju hüvitamise nõude, milles taotles talle suitsetamise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist. Kaebaja ei täpsustanud halduskohtus toimunud menetluse käigus, kas kahjunõue on esitatud üksnes vangla või ka Justiitsministeeriumi vastu. Küll aga nähtub toimikust, et kaebaja oli eksiarvamusel, et suitsetamiskeeld kehtestati vanglas justiitsministri käskkirjaga. Kuna Viru Vanglas kehtestati suitsetamiskeeld Viru Vangla direktori käskkirjaga, tõlgendasid kohtud kaebust nii, et kaebaja esitas kahjunõude talle vangla direktori käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamiseks. Kolleegium nõustub kohtutega, et vangla direktori käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei olnud võimalik kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmise tõttu menetleda. Kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastamise asemel tulnuks menetlus selle nõude osas lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel. Vaatamata sellele, et suitsetamiskeeld kehtestati vangla direktori käskkirjaga, mõjutab kaebaja õigusi ka 1. oktoobril 2017 jõustunud justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrus nr 21. Selle määrusega sätestati VSkE § 641 p-s 31, et kinnipeetavale on suitsetatavad tubakatooted keelatud. VSkE § 641 p-s 31 sätestatud tubakatoodete keelu tõttu ei oleks kaebajal võimalik vanglas suitsetada ka juhul, kui Viru Vangla kodukorra p 2.3 kehtetuks tunnistataks. Seepärast võidi kaebajale justiitsministri määrusega kahju tekitada. Kuna kaebaja on osutanud sellele, et ta pöördus kahju hüvitamise taotlusega Justiitsministeeriumi poole, ning on rõhutanud, et tema kahju hüvitamise kaebus on suunatud justiitsministri vastu, tulnuks kohtutel välja selgitada, kas kaebaja taotleb talle justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 tekitatud kahju hüvitamist.
19.Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium haldus- ja ringkonnakohtu määrused ja lõpetab Viru Vangla tegevuse peale esitatud kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel menetluse. Kaebus tuleb saata tühistamis- ja kohustamisnõuete ning õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule (HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 3). Kaebaja esitas Riigikohtule mitmeid tõendeid. Halduskohtul tuleb otsustada ka nende vastuvõtmise üle.
20.Kaebaja palus Riigikohtul määrata talle advokaat, kes esindaks teda pärast Riigikohtus toimuvat menetlust Euroopa Inimõiguste Kohtus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 ja § 37 lg 2 järgi tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks esitada taotleja elukohajärgsele maakohtule. Kuna kaebaja viibib Viru Vanglas, tuleb tal seega pöörduda Viru Maakohtu poole. Taotluse esitamisel tuleb silmas pidada, et RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub maakohus riigi õigusabi andmast, kui kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Kolleegium selgitab, et vastuvõetav saab olla üksnes kaebus, mis on esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtule pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendumist ning mis on esitatud kohtule kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Kaebaja on praeguseks halduskohtuliku kaebevõimaluse ära kasutanud üksnes kahju hüvitamise nõude osas. Eeltoodu tõttu jätab Riigikohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab Riigikohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.