Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 7. mai 2020, Tartu 3-18-2024 X kaebus Tartu Vangla 26. juuli 2018. a otsuse nr 624/5761-3 ja 26. septembri 2018. a vaideotsuse nr 111/346-2 tühistamiseks ja individuaalse täitmiskava muutmiseks kohustamiseks X apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2019. a otsus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustajad – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X apellatsioonkaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale taotluse, milles teatas, et ta on vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaseks ning palus võimaldada tal väljaspool vanglat õppida. Samuti palus ta tühistada tema individuaalne täitmiskava tema ohutaseme osas ning palus läbi viia uus riskihindamine, millega alandada tema ohutaset, et ta saaks õppida Tallinna Tehnikaülikoolis. Tartu Vangla 26. juuli 2018. a otsusega nr 6-24/5671-3 keelduti uue riskihindamise koostamisest ning individuaalse täitmiskava muutmisest. Otsuse kohaselt on Xle selgitatud, miks on hinnatud tema ohutase kõrgohtlikuks ning uusi asjaolusid ohutaseme muutmiseks ei esine. Asjaolu, et ta on vastu võetud ülikooli, ei ole riskihindamise ja individuaalse täitmiskava muutmise aluseks.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata vangla 26. septembri 2018. a vaideotsuse) esitas X kaebuse, mille lõplikeks nõueteks luges halduskohus vangla 26. juuli 2018. a keelduva otsuse ning vaideotsuse tühistamise nõude ja nõude Tartu Vangla kohustamiseks individuaalset täitmiskava muuta.
3.Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2019. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks saata.
6.Pärast apellatsioonkaebuse esitamist esitas X ringkonnakohtule teate enda aadressi muutumisest, mis viitas vanglast vabanemisele. Sellega seoses andis ringkonnakohus 25. septembri 2019. a määrusega kaebajale võimaluse tühistamis- ja kohustamisnõudelt tuvastamiskaebusele üleminekuks ning selleks vajaliku põhjendatud huvi äranäitamiseks.
7.X 13. oktoobri 2019. a avalduses taotletakse menetluse jätkamist. Avalduse kohaselt oli kaebaja esitanud kokku kolm tuvastamisnõuet, mida halduskohus ei menetlenud. Põhjendatud huvina nimetab kaebaja soovi jõuda selgusele, kas vastustaja otsused olid õiguspärased. Positiivne lahend looks pretsedendi, millega saab kaitsta kaebajaga sarnases olukorras olevate kinnipeetavate õigusi. Samuti leitakse, et menetluse jätkamine on põhjendatud preventiivsete eesmärkidega. Veel märgitakse, et ringkonnakohus peab asja menetlemisega jätkama selleks, et vastata kaebaja apellatsioonkaebuse väidetele halduskohtu otsuse puuduste kohta. Asja edasine menetlemine aitaks tuvastada puudusi esimese astme kohtu töös ning neid kõrvaldada. Kaebaja avaldusele on lisatud Balti kriminaalpreventsiooni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni instituudi tugiisiku Immanuel Volkonski ja juhatuse liikme Eva Üpruse toetuskiri, kus leitakse, et tuvastamisnõuded pole oma olulisust ja aktuaalsust kaotanud, kuna tegemist on isiku põhiõigusi tervet Eesti õigussüsteemi puudutava sügavalt moraalse küsimusega. Selles leitakse, et kaebaja vabanemine on õnnelik juhus, millest ei tohiks oleneda isiku suhtes süstemaatiliselt toime pandud rikkumiste väljaselgitamine ja õigluse jaluleseadmine. Füüsiliselt võib kaebaja vabaduses olla, kuid ta ei ole seda juriidiliselt, sest ta on kriminaalhooldusalune ja kannab karistust tingimisi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada, kuna asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt kaebaja õigusi või kohustusi mõjutada.
9.Kaebaja on vanglast vabanenud. Tema avaldusest on väljaloetav, et ta soovib tühistamis- ja kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele ning leiab lisaks, et halduskohus jättis osa tema tuvastamisnõuetest üldse menetlemata.
10.Seoses viimase väitega, et halduskohus jättis osa kaebaja tuvastamisnõuetest üldse menetlemata, märgib ringkonnakohus, et väidetavalt menetlemata jäetud nõuded olid tuvastamisnõuded, mis olid tühistamis- ja kohustamisnõudega hõlmatud. See tähendab, et tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamisel pidi kohus lahendama ka kaebaja tuvastamisnõuetes tõstatatud küsimused. Peatumata kaebaja esitatud kujul nõuete lubatavusel lähemalt, märgib ringkonnakohus, et väidetavalt kontrollimata jäänud nõuded – tuvastada 8. veebruaril 2018 kaebaja individuaalse täitmiskava muutmise õigusvastasus; kontrollida kas kaebaja ohutaseme tõstmisel on järgitud riskihindamise reegleid ning kas kaebajale kõrghariduse omandamise mittevõimaldamisel on kaalutlusõigust teostatud õiguspäraselt – on kõik tegelikult küsimused, mida tuli halduskohtul lahendada siis, kui ta kontrollis seda, kas vangla poolt uue riskihindamise koostamisest ja individuaalse täitmiskava muutmisest keeldumise otsus kuulub tühistamisele ning kas vanglat tuleb kohustada individuaalse täitmiskava muutmiseks (st tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamisel).
Lisaks on halduskohtu otsuse p-s 8 märgitud, et ta võttis esitatud nõuetest määrusega menetlusse ainult tühistamis- ja kohustamisnõuded ning kaebaja nõuete sellisele määratlemisele vastuväidet ei esitanud. Eelnevast tuleneb, et kohus ei ole jätnud kaebaja esitatud tuvastamisnõudeid õigusvastaselt menetlemata ning vastavalt ei tingi see apellatsioonimenetlusega jätkamist.
11.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamisnõudele üleminekuks. Seda põhjusel, et kaebaja on vanglast vabanenud ning vanglapoolne hariduse omandamise võimaldamisest keelduv otsus ei oma kaebaja suhtes enam mingit mõju. Ning samamoodi ei saaks kohustamisnõuet rahuldada, sest kaebaja ei ole enam vanglas (vt RKHKo 3-3-1-44-14, p 12 ja 3-3-1-77-09, p-d 12-14). Kaebaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul tuvastamiskaebusele üleminekuks piisavat põhjendatud huvi ära näidanud. Kaebaja on väitnud, et ta soovib veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses, ent Riigikohtu seisukoha järgi ei ole lihtsalt huvi veenduda haldustegevuse õigusvastasuses piisavaks põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel (RKHKm 3-3-1100-08, p 36; 3-3-1-101-08, p 28).
12.Veel on kaebaja väitnud, et tal on tuvastamiskaebusele üleminekuks preventiivne eesmärk, ent ei ole täpsustanud, milles see seisneb. Ringkonnakohus selgitab, et preventiivset eesmärki saab aktsepteerida üldjuhul vaid siis, kui on reaalne ja tõsiseltvõetav oht selleks, et väidetavalt õigusvastane haldustegevus kaebaja suhtes kordub. Seda on selgitanud ka Riigikohus (RKHKo 3-3-1-61-13, p 21; 3-3-1-22-15, p 15; 3-3-1-48-15, p 10). Vaid sellisel juhul võib kaebuse esitamine aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Käesoleval juhul on kaebaja vabaduses ning puudub alus arvata, et ta satub taas vanglasse ning seal kordub tema suhtes täpselt samasugune haldustegevus, nagu on käesolevas asjas vaidlustatud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebaja puhul preventiivne eesmärk puudub.
13.Kaebaja väide, et vaidluse edasine lahendamine on kasulik seetõttu, et aitab sarnases olukorras olevaid teisi kinnipeetavaid nende õiguste kaitsmisel ning vajalik on kontrollida halduskohtu töö kvaliteeti, ei ole samuti tuvastamiskaebusele ülemineku aluseks. HKMS § 44 lg 1 sätestab üldreegli, mille järgi võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega ei saa halduskohus menetleda kaebust, millega ei kaitse isik enda õigusi, vaid hoopiski kolmandate isikute õigusi (sarnases olukorras olevad kinnipeetavad) või millega soovitakse kontrollida objektiivselt õiguskorra järgimist (st kas halduskohus menetles kaebust nõuetekohaselt). Seega ei tingi need väited tuvastamiskaebusega menetlemise jätkamist.
14.Kaebaja poolt esitatud kolmandate isikute I. Volkonski ja E. Üpruse esitatud kiri ei tingi samuti tuvastamiskaebusega menetlemise jätkamist. Seal väljendatud seisukohad langevad paljuski kokku kaebaja seisukohtadega, millele on ülal juba vastatud. Samuti ei saa kolmandad isikud, kes ei ole kaebaja esindajaks, esitada menetluses siduvaid taotlusi. Ringkonnakohus kordab siiski veelkord, et kaebaja saab kohtumenetluses kaitsta vaid enda isiklikke õigusi ning kui asjaolude muutumise tõttu tema õigusi enam ei riivata (nt vanglast vabanemise tõttu) siis puudub vajadus kohtumenetlusega jätkata, sest kohtuotsus ei kõrvaldaks enam kaebaja õiguste riivet. Üksnes soov kontrollida kunagi esinenud riive õiguspärasust ei anna alust kohtumenetluseks. Ka põhiseaduse §-st 15 tuleneb, et kohtusse saab pöörduda õiguste rikkumise korral, st kui riive või selle tagajärjed veel esinevad. Kui kaebaja leiab, et tema õiguste rikkumisega tekitati talle kahju, siis on tal võimalik kaaluda kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumist, järgides selleks ettenähtud nõudeid. Samuti selgitab ringkonnakohus, et Eesti õiguskaitsesüsteem põhineb subjektiivse õiguskaitse põhimõttel, millest tulenevalt saab
isik vaidlustada üldjuhul vaid enda õiguste rikkumist ning kohtumenetlust ei saa toimuda üldjuhul abstraktses küsimuses, kas mingis valdkonnas käitub avalik võim õiguspäraselt.
15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning tagastab selle läbivaatamatult HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel. Seetõttu jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.