Andrei Bušinski kaebus Tartu Vangla 26. juuli 2018. a otsuse nr 6-24/5671-3 ja 26. septembri 2018. a vaideotsuse nr 1-11/346-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks muuta individuaalset täitmiskava kaebajale soodustuse kohaldamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Andrei Bušinski riigi õigusabi taotlus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Andrei Bušinski Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Andrei Bušinski riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta Andrei Bušinski taotlus kaebusest koopia väljastamiseks rahuldamata.
3.Rahuldada Andrei Bušinski taotlus toimikuga tutvumiseks ja võimaldada tal tutvuda haldusasja nr 3-18-2024 toimikuga Tartu Vanglas.
4.Tartu Vanglal korraldada Andrei Bušinskile toimikuga tutvumine, arvestades toimiku lehekülgedele 47–48 ja 180–181 seatud juurdepääsupiiranguga, tagada allkirjalehe täitmine ning tagastada toimik koos allkirjalehega Tartu Ringkonnakohtule.
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus jättis 30. aprilli 2019. a otsusega Andrei Bušinski kaebuse rahuldamata.
2.A. Bušinski esitas Tartu Ringkonnakohtule 2. mail 2019 (ringkonnakohtus registreeritud
3.mail 2019) riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluses märgib kaebaja, et Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2019. a otsus on talle raskesti arusaadav seal kasutatud juriidilise keele tõttu. Riigi õigusabi andmine on kaebajale vajalik, et teha kohtulahendi õigsuse kontroll. Lisaks soovis ta koopia väljastamist halduskohtule esitatud kaebusest.
3.A. Bušinski esitas taotluse toimikuga tutvumiseks, mis ringkonnakohtus registreeriti 20. mail 2019. Taotluse kohaselt on tutvumine vajalik apellatsioonkaebuse koostamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja on taotluses riigi õigusabi saamiseks märkinud taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamise halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus – RÕS § 4 lg 3 p 5). Riigi õigusabi korras esindaja taotlemine on eelkõige tingitud eesmärgist vaidlustada ülal nimetatud halduskohtu otsust.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Lähtudes RÕS § 6 lg-st 1, võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
6.Riigi õigusabi andmine on aga vaatamata isiku majanduslikule olukorrale välistatud juhul, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja on iseseisvalt, st ilma esindaja abita esitanud käesolevas asjas kaebuse, määruskaebuse, erinevaid taotlusi, kaebuse lisasid. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja ka varasemalt osalenud halduskohtumenetluses. Kuigi kaebaja väidab, et talle jääb otsus raskesti mõistetavaks selle juriidilise keelekasutuse tõttu, ei ole see vältimatult asjaolu, mis tooks kaasa kaebajale esindaja määramise. Kaebajal on sellele vaatamata võimalik mõista lahendi põhisisu ning esitada vajadusel edasikaebus, kus ta saab välja tuua oma vastuväited halduskohtu põhjendustele. Nimetatud asjaolu ei takista kaebajal apellatsioonkaebust esitamast.
7.HKMS § 2 lg 4 ls 1 kohaselt tagab kohus halduskohtumenetluses omal algatusel asja lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõendi ei jääks esitama õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. HKMS § 158 lg 1 kohaselt on kohtu ülesanne otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. See tähendab, et tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel välja asjaolud omal initsiatiivil ning kogub tõendeid, suunab ja abistab kaebajat oma selgitustega ja asja lahendamisel selgitab välja kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja vajaliku kohtupraktika. Kohtul on halduskohtumenetluses kohustus tagada, et menetlusosalised õigused ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu kaitseta.
8.Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja peamine ülesanne on üksnes osundada asjaoludele, mille tõttu ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses sellega iseseisvalt hakkama saanud. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ka apellatsioonkaebuse koostamisel ja esitamisel ning kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
9.Koos riigi õigusabi taotlusega on kaebaja esitanud taotluse võimaldada talle ärakiri tema
24.oktoobril 2018 esitatud kaebusest käesolevas haldusasjas. Kaebusest koopia väljastamist soovib kaebaja apellatsioonkaebuse koostamiseks.
10.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 8. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat halduskohtule esitatud kaebusest. Väide, et koopia on vajalik apellatsioonkaebuse koostamiseks, ei anna alust jõuda teistsugusele seisukohale. Seda enam, et kaebuse sisu on lühidalt refereeritud halduskohtu otsuses, mis on kaebajale kätte toimetatud.
11.Kaebaja on esitanud taotluse ka toimikuga tutvumiseks. Menetlusosalise õiguse toimikuga tutvuda sätestab HKMS § 88 lg 1. HKMS § 88 lg 6 teise lause kohaselt võib menetlusosalise huve arvestades kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal kui kohtumajas. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse toimikuga tutvumiseks ning võimaldab tal tutvuda toimikuga tema viibimiskohas Tartu Vanglas.
12.Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 28 lg 4 kohaselt tuleb toimikuga tutvumine registreerida toimikus, märkides, kellena tutvuja kohtumenetluses esines, tutvumise aja ja kestvuse ning vajaduse korral ka toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tutvustatakse toimikut kinnipidamisasutuses viibivale isikule justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSKE) § 29 lõikes 3 sätestatud korras. Toimikuga tutvumisel kinnipidamisasutuses märgitakse toimikusse ka vastutava kinnipidamisasutuse ametniku nimi ja allkiri. VSKE § 29 lg 3 kohaselt viibib isikliku toimikuga tutvumise juures isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglateenistuja.
13.Tartu Vanglal tuleb korraldada kaebajale haldusasja nr 3-18-2024 toimikuga tutvumine, tagada allkirjalehe täitmine ning tagastada toimik koos allkirjalehega Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Vanglal tuleb toimikut tutvustades arvestada asjaoluga, et Tartu Halduskohus kuulutas
27.novembri 2018. a määrusega asja menetluse osaliselt kinniseks Tartu Vangla 30. oktoobril
2018 edastatud vastuse lisa „Riskihindamise ankeet: 134064“ (tl 47-48) osas ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga. Tartu Halduskohus kuulutas
27.märtsi 2019. a määrusega kuulutas asja menetlus kinniseks ka riskihindamise ankeedi nr 151294 (tl 180–181) osas ning keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda riskihindamise ankeediga nr 151294 ja saada sellest ärakirju.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.