Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-19-1409

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. juunil 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(19)

3-19-1409 Kauplus ei ole ettevõtlusala tööstushoonete, äriparkide või büroohoonete rajamise aspektist, vaid piirkonda teenindav ärihoone. Detailplaneeringus ei ole käsitletud, miks otsustatakse rajada nimelt supermarket, mis on lähimaid elamuid teenindavast esmatarbekauplusest oluliselt suurem. Detailplaneeringus ei ole käsitletud, kuidas tagatakse, et tegemist oleks üksnes piirkondliku kauplusega, mitte ülelinnalist huvi pakkuva odavkaupade poega, sh puudub kaubanduspindade analüüs. Osad ülejäänud kauplused võivad minna pankrotti ega ole üldse kindel, et kauplus toob piirkonda uusi töökohti. Hoonete arvu osas pole planeeringulahenduse kujunemine jälgitav. Detailplaneeringu liikluslahendus on üldplaneeringuga vastuolus ja liikluskoormuse kasv rikub kaebajate õigusi. Vastustaja pole kaalunud Raadiku tänava laiendamist detailplaneeringu alast ida poole Raadiku tn 13 ja 23 kortermajade ääres. Jalgsi liikumine on võimalik vaid kergliiklusteedel, mitte kõnniteedel. Vastustaja ja Lidl Eesti OÜ vahel sõlmitud halduslepingu alusel pole linnal võimalik tagada detailplaneeringu kohaste liikluslahenduste väljaehitamist. Liikluskoormuse suurenemise tõttu suureneb piirkonnas heitgaaside hulk ja müra. Müra mõjud on planeeringus hindamata ja leevendusmeetmed puudulikud. Heitgaaside ja müra suurenemine rikub kaebajate õigusi. Samuti pole ette nähtud piisavaid meetmeid kaupluse ventilatsiooniseadmete tekitatava müra leevendamiseks. Müra leevendamiseks ei sobi haljastus. Alal olemas oleva parkla kaotamine on vastuolus üldplaneeringuga. Piirkonnas on niigi liiga vähe parkimiskohti. Üldplaneeringu kohaselt on Seli asumis 2236 parkimiskohta, kuid vaja oleks 3507. Detailplaneeringus on aluseks võetud vananenud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014. Detailplaneeringu alal asub 200 parkimiskohaga parkla, mis kaupluse rajamisel kaob. Kauplusekülastajad võivad hakata parkima elumajade hoovides. Haljastuse osakaalu vähendamine 20%-ni rikub kaebajate subjektiivseid õiguseid, kuna see kahjustab nende elukeskkonna kvaliteeti ja vähendab kinnistute väärtust. Samuti kahjustab see avalikku huvi, kuna muudab õhu ja linnaruumi kvaliteedi kehvemaks. Detailplaneeringu ala moodustab üldplaneeringu kvartaalse tiheduse tsoneeringu kaardi ja rohelise võrgustiku teemakaardi kohaselt koos sellest ida poole jäävate elamutega ühe kvartali, kus haljastuse osakaal peab olema vähemalt 40%. Ala kuulub parklinna alasse, kus on nõutud haljastuse osakaal 40%. Detailplaneeringu ala ei ole käsitatav eraldi kvartalina. Rohelise võrgustiku teemakaart on üldplaneeringuga nõutava haljastuse osakaalu määramisel tähtsaim, sest just selle kaardi spetsiifiline ülesanne on haljastustaseme määramine. Korterelamu ehitamata jätmine on üldplaneeringu nõudest kõrvale kaldumine. Detailplaneeringu alal tuleb tagada lisanduvate ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine, kuid detailplaneering seda ei taga, mistõttu võivad kaupluse külastajad hakata kasutama korterelamute hoovides asuvaid mänguväljakuid ning seetõttu hakkavad seal viibima võõrad inimesed, mis seab ohtu elanike turvalisuse. Kuna detailplaneeringuga kalduti üldplaneeringust kõrvale, oleks tulnud seda menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Sellekohaseid menetlusnorme ei järgitud. Üldplaneeringu muutmise tõttu tuli kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust. Seda ei ole tehtud. Rikutud on detailplaneeringu piirkonna elanikega kooskõlastamise nõudeid, mis on vastuolus avaliku huviga. Menetlus tulnuks läbi viia lähtudes üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemise nõuetest. Piirkonna elanike arvamustega on jäetud arvestamata. Vastustaja ei ole korteriühistute seisukohti küsinud ise, vaid lasknud seda teha planeeringu koostajal. Raadiku tn 3(19)

3-19-1409 13 ja 23 korteriühistud on esitanud detailplaneeringu kohta konkreetseid märkusi, mis tähendab, et nad pole olnud tegevusetud ja detailplaneeringu vaikimisi kooskõlastatuks lugemine oli vale. Tegemist on valdavalt venekeelse piirkonnaga, mida vastustaja pole kaasamisel arvestanud. Detailplaneeringut on pärast avalikustamist OÜ Head ettepanekute alusel muudetud, kuid sellisest muutusest avalikkust ei teavitatud.

Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Kolme juurdepääsuga liikluslahenduse asemel valiti kahe juurdepääsuteega lahendus, et paremini tagada kergliiklejate mugavus ning suurendada haljastuse (sh tänavahaljastuse) mahtu. Suureneva liikluskoormuse tõttu laiendatakse planeeringuala kõige problemaatilisemat ristmikku (Raadiku tn). Liiklusanalüüs, mille koostamiseks planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt kohustus puudus, valmis detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise vahelisel ajal ja sellega on planeeringus arvestatud. Detailplaneeringus on planeeritud piisavalt kergliiklusteid, mis ühendavad olulisemaid liikumissuundi lähimate ühistranspordipeatuste, ülekäigukohtade, kortermajade ja teiste objektide vahel. Müraga seoses on nõuded ette nähtud planeeringu seletuskirja punktides 4.4, 7.5 ja 8.3 ning vajadusel on ehitusloa menetluses võimalik müra mõjusid uurida. Ehitusprojektiga tuleb tagada, et müra planeeritava ala lähedal asuvatel elamualadel ei ületaks lubatud tasemeid. Ühelgi isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et ta saab jätkata parkimist teisele isikule kuuluval maal. Kaebajate väidetud 200 parkimiskoha kadumine ei kujuta endast nende subjektiivsete õiguste riivet. Detailplaneeringus kavandatud parkimiskohtade arv on piisav kaubandushoone teenindamiseks. Haljastuse osakaal planeeringualal 20% on üldplaneeringuga kooskõlas. Rekreatsioonivajaduste rahuldamise nõue kehtib üldplaneeringu kohaselt elamualade kohta, millele rakenduvad parklinna sätted. Kuna detailplaneeringu alale elamuala parklinna sätted ei kohaldu (tegu on uue planeeritava alaga juhtotstarbega ettevõtlusala korterelamuala kõrvalotstarbega), pole vaja tagada ka rekreatsioonivajaduste rahuldamist. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei tulnud kaaluda, sest üldplaneeringut ei muudetud. Menetlus viidi läbi nõuetekohaselt.

Lidl Eesti OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.

Detailplaneering on õiguspärane ja selle menetlemisel ei ole seadust rikutud. Arendaja kohustused planeeringu elluviimisega kaasnevate avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude ning haljastuse rajamisega on tagatud halduslepinguga, mille kohaselt on linnal õigus keelduda kauplusehoonele kasutusloa andmisest, kui kolmas isik pole liikluslahendusi või muid lepingu ettenähtud rajatisi välja ehitanud. Liikluskoormuse kasvu on kompenseeritud liikluskorralduslike meetmetega. Liiklusmüra tase oluliselt ei muutu. Senise ajutise parkla likvideerimine Raadiku kinnistul ja selle asemele kaupluse rajamine ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel pole õigust nõuda, et neile tagataks võimalus parkida arendataval alal, mille puhul on tegemist eramaaga. Ala ei kuulu olemasolevate ja väljakujunenud elamukvartalite alla, vaid on segahoonestusala või ettevõtlusala, mistõttu võib haljastuse osakaal olla 20% (üldplaneeringu p 2.2.1.4). Detailplaneeringuga ei ole kavandatud tegevusi, mille puhul oleks keskkonnamõju strateegiline hindamine olnud seaduse järgi kohustuslik või olnuks vaja seda kaaluda. Planeeringu koostamisse kaasati ümberkaudsed korteriühistud. Raadiku 13 ja 23 korteriühistute märkustele on kirjalikult vastatud. Kuna OÜ Head ettepanekute arvesse võtmisega ei muudetud detailplaneeringu põhilahendusi, siis puudus vajadus korraldada planeeringu uus avalikustamine.

4(19)

3-19-1409

3-19-1409 probleemsemat ristmikku Raadiku tänaval. Praegu on Raadiku tänava liikluskoormus umbes poole väiksem maksimaalsest võimalikust. Liikluskoormuse suurenemine üle maksimaalse ja sellega seoses ummikute tekkimine on ebatõenäoline. Olukorras, kus detailplaneering sätestab tingimuse, et müra ega õhusaaste ei tohi seaduses sätestatud piirnorme ületada, ei pidanud ka liiklusanalüüs neid aspekte eraldi käsitlema. Ei ole eluliselt usutav, et Raadiku tänava liikluskoormust suurendaksid oluliselt sama asumi inimesed, kes kasutavad niigi igapäevaselt Raadiku tänavat liiklemiseks. Peamised liiklejad tulevad tõenäoliselt Laagna teelt ning seega sisenevad ja väljuvad lääneküljelt. Liikluskorralduslike meetmetega (nt suunavad liiklusmärgid) saab kaupluse külastajat suunata Laagna teelt otse kaupluse juurde ja kaupluse juurest Laagna teele tagasi. Seeläbi saab ära hoida kaebajate elukohtade juurde liikluse lisandumist. Kuna Raadiku tn 13 ja 23 ei kuulu planeeringualasse, ei pidanud nende kinnistute juures Raadiku tänava laiendamist planeerima. Asjaolust, et liiklusanalüüs või -uuring ei olnud menetluses kohustuslik ja liikluslahenduse õigsuse eest detailplaneeringus vastutab vastustaja, kellele ei ole ühtegi sellist dokumenti esitatud, ei saa järeldada, et mingi osa vastustaja tehtud otsustusest on tehtud varjatud andmete alusel. Halduslepinguga on kolmandale isikule pandud taristu väljaehitamise kohustus olukorras, kus detailplaneeringut asutakse realiseerima. See kohustus tuleb täita detailplaneeringukohase hoone kasutusloa taotlemise ajaks, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast ehitusloa väljastamist, aga mitte hiljem kui 5 aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. Pole põhjust arvata, et kolmas isik seda ei tee või vastustaja ei kasuta lepingus sätestatud õigusi, et sundida kolmandat isikut lepingut täitma. Tähtsust ei oma, et üldplaneering nõudis kõnniteede rajamist, kuid detailplaneering näeb ette kergliiklusteed. Tegemist on otstarbekuse küsimusega. Planeeritud kõnniteede (kergliiklusteede) avaliku kasutamise tagamiseks seatakse Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus. Põhijoonise kohaselt on teede, platside ja parklate lahendus põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti raames. Detailplaneering ei pea sätestama täpselt, kus parkla alal liikumisteed kulgevad, vaid seda on võimalik määratleda hiljem. Vastustaja saab seega ehitusprojekti raames kontrollida kergliiklejate ohutust. Vastustajal on kaalutlusõigus hindamisel, kas ehitis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise (PlanS § 126 lg 1 p 12; atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lg 1; keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 2 lg 1). Detailplaneeringu kehtestamise korralduse seletuskirja p 4 kohaselt tuleb tagada, et müra planeeritava ala lähedal asuvatel elamualadel ei ületaks lubatud tasemeid. Seetõttu ei olnud mürauuringu tegemine kohustuslik. Kauplusehoone ei ole oma käitamise iseloomult ehitis, mis tekitaks olulist müra (Tallinna linna strateegiline mürakaart 2017 (2015. aasta andmete alusel)). Kauplusehoonete paiknemine elamute vahetus läheduses on üldtuntud lahendus. Mürakaitse eesmärgil säilitatakse planeeringuala idaosas pärnad. Korralduse seletuskirja p 7.5 kohaselt kavandatakse kaubalaadimise ja ventilatsiooniseadmete tegevusest tuleneva müra leevendamiseks kortermajade poole puhverhaljastus ning seadmete ümber paigaldatakse müra levimist vähendavad kaitsmed. Kaebajate võrdlus Nursipalu harjutusväljaku ja Tartu ümbersõiduga on asjakohatu. Kaebajatest elavad kavandatud kaupluse hoonele kõige lähemal NR, VS ja AK (Raadiku tn 15) ning AH (Raadiku tn 13). Samas elavad need kaebajad Laagna tee vahetus läheduses, kust kostub eeldatavalt rohkem müra, kui seda tekitab kauplusehoone. Ülejäänud kaebajad elavad kauplusehoonest kaugemal ning nende elukohtade ja kavandatava hoone vahele jääb mitu kauplusest kõrgemat kortermaja. On väga ebatõenäoline, et kauplusehoonest lähtuv müra leviks AA (Ümera tn 2) ja SŽ (Ümera tn 6) 6(19)

3-19-1409 elukohtadeni. Täiendavaid leevendusmeetmeid saab vajadusel kehtestada ehitus- ja kasutusloaga ning seda tuleb teha ka hiljem, rakendades vajaduse korral meetmeid rikkumiste kõrvaldamiseks. Parkimiskohti ei kaotata alal detailplaneeringuga, sest parklat ei asu kinnistul juba alates 2019. a veebruarist. Raadiku tn 11 ja 11a kinnistud on eraomandis ning seal parkimise lubamine ja tingimused kinnistu omaniku otsustada. Üldplaneeringus on mööndud, et Lasnamäel napib parkimiskohti öisel ajal. Vastustajal ei ole kohustust lahendada detailplaneeringuga ümbruskonna parkimisprobleemi. Kaupluse rajamine ei suurenda öist parkimiskohtade nappust. Õigus parkida avalikul tänaval selleks liikluskorraldusega ettenähtud tingimusi täites on kõigil sõidukite omanikel ja kasutajatel, kuid see ei tähenda, et parkimiskohtade nappuse tingimustes oleks kellelegi antud eelis tulenevalt nende elukohast. Eluliselt pole usutav, et kauplusekülastajad hakkavad parkima ümbruskonna hoovides. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014 (haldusesisene juhis, mida ei ole hiljem korrigeeritud) peab vajalikuks sellise suurusega kaupluse juurde 100 parkimiskohta, detailplaneeringuga on kavandatud 120 tavasõiduki ja 40 jalgratta parkimiskohta. Detailplaneeringu seletuskirja p 4.2 kohaselt asub hoone krundi Raadiku 13 ja 23 poolses küljes, mistõttu on ka järeldatav, et parkla ise asub eluhoonetest eemal, nagu kajastab ka põhijoonis. Asjaolu, et abihooned võivad tulla ka parkla alale, ei saa rikkuda kaebajate ega avalikku huvi, sest ka sellisel juhul ei tohi detailplaneeringus sätestatud parkimiskohtade arv väheneda. Üldplaneeringu seletuskirja järgi võib oletada, et tegemist on segahoonestus- või ettevõtlusalaga, mille haljastuse osakaal jääb vahemikku 15–20%. Detailplaneering oleks üldplaneeringuga vastuolus, kui Raadiku 11 kinnistu puhul oleks tegemist osaga olemasolevast ja väljakujunenud elamukvartalist ja detailplaneeringus kehtestatud minimaalne haljastuse osakaal ei tagaks kvartaalselt üldplaneeringus nõutud 40% haljastuse osakaalu (üldplaneeringu p 2.2.1.3). Kui kinnistu oleks osa uuest planeeritavast elamukvartalist või moodustaks sellise kvartali iseseisvalt, oleks detailplaneering üldplaneeringuga vastuolus juhul, kui haljastuse osakaal oleks kvartalis alla 30% (üldplaneeringu p 2.2.1.3). Ala moodustab pigem eraldiseisva kvartali. Seetõttu ei saa sellele kehtida elamualale rakendatavad haljastustingimused. Elamualana ei saa käsitada ala, kus pole elamuid, kuhu üldplaneeringu kohaselt peaks kavandama pigem ettevõtlust kui elamuid ja kus detailplaneeringuga realiseeritakse ala üldplaneeringujärgset juhtfunktsiooni (ettevõtlusala korterelamute ala kõrvalotstarbega). Segahoonestusala või ettevõtlus- ja tootmisala haljastuse minimaalne osakaal üldplaneeringu järgi ei ole suurem kui detailplaneeringuga kavandatu. Kui detailplaneeringu ala on osa ümbritsevast kvartalist, oleks tegemist segahoonestusalaga, kus haljastuse osakaal määratakse kinnistupõhiselt. Detailplaneeringuga määratud haljastuse osakaal 20% vastab üldplaneeringu segahoonestusaladele kehtestatud haljastuse osakaalule. Konkreetsed maakasutuse otstarbed üldplaneeringus saab määrata maakasutuskaart, mitte kvartaalse tsoneeringu või rohealade kaart. Rohelise võrgustiku kaardi järgi on Raadiku 11 kinnistu parklinnas haljastuse osakaaluga 40%. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.2.1.3 seab parklinna 40% haljastuse tingimuse üksnes elamukvartalis. Kuna vaidlusalune kinnistu ei asu elamukvartalis, siis selline haljastuse nõue sinna ei laiene. Elamumaa või muu maa määratlemine ei ole kvartaalse tiheduse tsoneeringu kaardi ülesanne. Kinnise tühermaa asemel uue heakorrastuse, kergliiklusteede, haljasala ja teenindusasutuse rajamine võib kaaluda üles haljastuse mõningase vähenemise ja tõsta ka elanike turvatunnet. Kuivõrd muutused ei ole elanikele üksnes negatiivsed, vaid toovad kaasa uue heakorra, ei saa järeldada, et kaebajate kinnistute väärtus väheneb. 7(19)

3-19-1409 Rekreatsioonivajaduste rahuldamise nõue kehtib elamualadel. Üldplaneeringu kohaselt võivad ettevõtlusala juhtotstarbega aladel paikneda rekreatsioonialad (üldplaneeringu lk 7). Kavandatud hoonestus ei tohi halvendada olemasolevaid rekreatsioonivõimalusi. Seega ei olnud detailplaneeringuga kohustust rekreatsioonivõimalusi laiendada. Seda on siiski tehtud. Eluliselt ei ole usutav, et kauplusekülastajad hakkavad kasutama ümbruskonna mänguväljakuid. Kuna detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas ja üldplaneeringut ei muudetud, ei tulnud vastustajal kaaluda ka keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust (keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja PlanS § 142 lg 1 p 3). Üksik kauplusehoone ei ole samastatav kaubanduskeskusega, mistõttu ei ole Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaldatav. Detailplaneeringu menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Avalikkus ja naabruses elavad isikud on menetlusse kaasatud. PlanS § 136 sätestab, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi. Ühtegi arvamust avaliku väljapaneku kestel ei esitatud, kuigi naabruskonda ja avalikkust oli nõuetekohaselt teavitatud. Soojatorustiku lahenduse osas on planeeringu koostaja tegevus korteriühistute seisukohtadega arvestamisel olnud eksitav, kuid see küsimus ei riku kaebajate õigusi. OÜ Head ettepanek esitati pärast avalikku väljapanekut, st hilinenult. Neid ettepanekuid arvestati, kuid ei muudetud detailplaneeringu põhilahendust. Muudatustes on seatud arendajale piirang abihoonete paigutamisel – need võivad küll asuda väljapool hoonestusala, kuid vaid siis, kui see on linnaehituslikult ja arhitektuurselt sobiv. Sarnaselt on piiratud kasutatavaid viimistlusmaterjale, mis peavad olema esteetilised. Need piirangud ei riku kaebajate õigusi ega avalikke huve.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-1409 sisuline täitmine, miks ei viidud läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist ega menetletud detailplaneeringut üldplaneeringut muutva planeeringuna. Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ja seetõttu õigusvastane. Üldplaneeringu järgi asub detailplaneeringu ala korterelamu kõrvalfunktsiooniga ettevõtlusalal. Detailplaneeringus oleks tulnud lisaks ettevõtlusfunktsiooniga ruumidele planeerida alale ka korterelamuid. Üldplaneeringu seletuskirja järgi on kvartal põhi-, jaotus- või kõrvaltänavatega piiritletud hoonestatud ala. Üldplaneeringu järgi ei muutu suurem elamukvartal kuidagi ühe ärifunktsiooniga hoone tõttu segahoonestusalaks, vaid jääb ikkagi elamualaks, kus konkreetsel kinnistul tohib üldplaneeringu järgi olla ettevõtlus- ja elamuala kombinatsioon, aga mitte kitsalt ettevõtlusala. Seda kinnitab ka üldplaneeringu 10. teemakaart „Kvartaalse tiheduse tsoneering“, millel on Raadiku 11 ja 11a kinnistud tähistatud elamumaana („olemasolev tihendus elamumaal“). Seni ei paikne vaidlusalusel alal elamuid, mistõttu on üldplaneeringus peetud seda ala osaks ida poole ulatuvast kvartalist, kus paiknevad elamud. Planeerimisseaduse seletuskirjas on selgitatud, et planeeringu seletuskirja ja joonise vastuolu korral tuleb olulisemaks lugeda joonist, sest see annab planeeringule geograafilise väljundi. Kui käsitleda kvartalit segahoonestusalana või ainult ärimaana, siis oleks tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Lasnamäe elamualade rohelise võrgustiku kaardi järgi on Raadiku 11 ja 11a kinnistud selgelt määratletud parklinna alana, kus on nõutav haljastuse osakaal 40%. Rohealana on kinnistu märgitud ka menetletaval Tallinna rohealade teemaplaneeringul. Haljastustaset ei saa määrata maakasutuskaardi järgi, sest selle otstarve on teine. Üldplaneeringu dokumentide tõlgendamisel tuleb lähtuda rohealade teemakaardist kui kõige täpsemast eriregulatsioonist. Mõiste „Parklinn“ on üldplaneeringu seletuskirjas lk 5 toodud järgmiselt: „Parklinn on valdavalt ilupuude ja põõsastega haljastatud asum, milles haljastus on kavandatud asumis või linnaosas tervikuna ja hoonestamisel kruntide kaupa. Parklinna juurde kuuluvad nii haljastatud õuealad kergliiklusteede võrguga kui ka läbiv kõrghaljastusega tänavaruum puiesteede ja alleedega.“ 40% haljastusnõude järgimata jätmine oleks parklinna põhimõtetega vastuolus. OÜ Sfäär Planeeringud asjatundja KK leidis, et Raadiku 11 kinnistu ei ole üldplaneeringu kontekstis iseseisev kvartal ning planeeringuala on ettevõtlusala elamuala kõrvalotstarbega, mitte segahoonestusala. Halduskohus jättis selle väite tähelepanuta, kuigi arvamusel on oluline kaal ja selle koostaja on riiklikult tunnustatud planeerimisekspert. Tema seisukohta kinnitas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Isegi kui vaidlusalune ala oleks eraldi kvartal, oleks üldplaneeringu järgne haljastuse minimaalne määr 30%. Planeeringuala asub parklinna alas. Üldplaneeringu 3. teemakaardi ja üldplaneeringu seletuskirja p 2.2.1.3 järgi tuleb seal uutes planeeritavates kvartalites tagada haljastuse osakaal 30%. Ka juhul, kui detailplaneering on üldplaneeringuga haljastuse nõude osas kooskõlas, on detailplaneering selles osas põhjendamata. Kuna vastustaja ei ole korralduses esitanud põhjendusi, miks detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas, on haldusakt motiveerimispuudustega ja tuleb tühistada. Kuna detailplaneeringuga kalduti kõrvale üldplaneeringust, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja nii oleks tulnud seda ka menetleda, sh otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle, ning PlanS § 130 lg 2 järgi ei oleks tohtinud sõlmida kolmanda isikuga halduslepingut ega delegeerida planeeringu koostamise korraldamist kolmandale isikule. 9(19)

3-19-1409 Halduskohus on müraga seotud väidete osas tuginenud vaid kaebajate elukohtade kaugusele planeeritavast alast ja vastustaja pakutud hüpoteetilistele võimalustele müra vähendamiseks. Lähtutud on vanast parkimise arengukavast ega ole arvestatud üldplaneeringus välja toodud autostumise kasvuga. Müra tõkestamiseks ei ole sobivad üksikpuud. Planeeringu koostaja Skepast & Puhkim OÜ on avalikult kättesaadavates hinnangutes seisukohal, et haljastus ei ole piisav müra leevendamise meede. Nende tööde alusel oleks pidanud olema üksikute pärnade asemel tagatud vähemalt 30 m laiune igihaljas haljastus. Halduskohus oleks pidanud tõendina asja juurde võtma Nursipalu harjutusvälja mürauuringu ja Tartu ümbersõidu II ehitusala eskiisprojekti mürauuringu. Vaidlusaluse detailplaneeringu koostajad on neis uuringutes selgitanud, et haljastus ei ole piisav müra leevendamise meede, eriti talvisel perioodil. Tähtsust ei ole, et tegemist on erinevate objektidega. Järelikult on detailplaneering müra leevendusmeetmete osas põhjendamatu, sest seletuskirja kohaselt tuleks pärnad säilitada eelkõige kujunduslikul ja mürakaitse eesmärgil, kuna need eraldavad olemasolevaid korruselamuid planeeritavast ärimaast ning kaubalaadimise ja ventilatsiooniseadmete tegevusest tuleneva müra leevendusmeetmetena rajatakse kortermajade poole puhverhaljastus. Planeeringus oleks tulnud ette näha ka ehitusaegne piirang müra tekitamisele. Erialakirjandusest leiab väga palju väiteid, et müra summutamiseks ei sobi haljastus, vaid selleks on vaja müratõkkeseina vms. Kuigi halduskohus selgitas, et kaebajatel on võimalus taotleda mürauuringu koostamist ja müra leevendusmeetmete ettenägemist ka ehitusloa menetluses, ei andnud see tulemust, sest vastustaja ei pidanud kumbagi vajalikuks. Raadiku 13 korteriühistu 23.08.2017 kirjas selgitati, et ühistu ei ole detailplaneeringuga nõus. Ka Raadiku 23 korteriühistu 08.08.2017 ja 14.09.2017 e-kirjadest nähtub selgelt nõusoleku andmisest keeldumine, seda eelkõige põhjusel, et ei ole lahendatud parkimise küsimus. Kirjavahetusest on näha, et korteriühistud jäid ootama kontaktivõttu ega olnud teadlikud uue seaduse alusel kirjale vastamata jätmise kooskõlastuseks lugemisest. Planeeringu koostaja kirjavahetus nii Raadiku 13 kui ka Raadiku 23 korteriühistuga lõppes 06.02.2018 e-kirjadega, milles korteriühistuid paluti anda planeeringulahendusele oma nõusolek. Seejuures ei hoiatatud korteriühistuid, et kirjale vastamata jätmisel loetakse, et nad on planeeringule nõusoleku andnud. Korteriühistud ei pidanud samu vastuväiteid esitama mitu korda, kui juba esimesel korral ei järgnenud sellele mingeid sisulisi seletusi ega põhjendusi. Vastustaja ei ole elanike arvamust üle küsinud. Planeeringu koostaja tegutses elanikega suhtlemisel vastustaja esindajana, st ärakuulamine oli õigusvastaselt delegeeritud (PlanS § 4 lg 21 ja § 127). Paljude piirkonna elanike emakeeleks on vene keel. Kuigi Eestis on riigikeel eesti keel, näitab teavitustöö tegemata jätmine vene keeles piirkonna elanike eripäraga mittearvestamist. Vastuväidetega arvestamisel oleks planeeringulahendus olnud teistsugune, nt oleks planeeringut täiendatud nõudega täiendava taristu väljaehitamiseks, Raadiku tänava laiendamiseks, sellele täiendavate parkimiskohtade rajamiseks jm. Avalikustatud planeering oli vigane ja seda korrigeeriti vigade kõrvaldamiseks pärast avalikku väljapanekut. Korrektuurile ei järgnenud uut avalikustamist vaatamata abihoonete ehitustingimuste muutmisele. Halduskohus oleks pidanud korraldama paikvaatluse, et saada ülevaade paikkonna müra- ja liiklusprobleemidest. Apellandid tuginesid sellele, et liiklus antud piirkonnas on niigi probleemne, samuti on probleeme parkimisega ning kaupluse lisandumisel ummistuks Raadiku tänava ja apellantide elukohaks oleva kvartali liiklus, samuti lisanduks müra. Vaatluse käigus oleks kohus saanud nendes asjaoludes vahetult veenduda.

10(19)

3-19-1409 Halduskohus rikkus HKMS § 202 lg-t 2, kui põhjendas oma seisukohti Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsuse asjas nr 3-18-1137 põhjendustega. Viidatud lahend ei ole tehtud praeguses asjas ega ole avalikult kättesaadav. Apellandid esitasid ringkonnakohtule 15.04.2020 taotluse korraldada Raadiku tn 11, 11a, 13, 15 ja 21 kinnistutel ning nendega piirnevatel teelõikudel paikvaatlus, soovitavalt pärast eriolukorra lõppemist tööpäeval ajavahemikul kl 17.00–19.00. Vaatluse käigus saab kohus veenduda kaebajate väidete õigsuses seonduvalt liikluskorralduse ja müraga. Kui paikvaatlusel leiab kinnitamist, et olukord liikluse ja parkimisega on juba praegu probleemne, siis on selge, et suure poe väljaehitamisega lisanduv täiendav liiklus seda ei paranda. Samuti taotlevad apellandid täiendavate tõendite juurdevõtmist.

11(19)

3-19-1409 OÜ Sfäär Planeeringud arvamus on ekslik. Selles on kvartali hulka arvatud ka Raadiku tn 9 maaüksus, kus paikneb parkimismaja, kuid tähelepanuta on jäetud, et Raadiku tn 11 ja Raadiku tn 9 vahel on kõrvaltänav, mis on kvartalitevaheline piir. Halduskohus selgitas õigesti detailplaneeringu menetluse reeglitest kinnipidamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamata jätmise õiguspärasust, samuti müra ja parkimisega seonduvas osas detailplaneeringu õiguspärasust. Ehitustegevuse kellaajaline piiramine lubamatu müra vältimiseks ei ole detailplaneeringu üldistustaset arvestades selle kohustuslik element. Ka ehitustegevuse ajal kehtivad detailplaneeringu ja korrakaitseseaduse nõuded.

12(19)

3-19-1409 realiseerimise korral suureneb haljastuse osakaal vaidlusalusel alal. Kauplusehoone ehitusprojektis on planeeringuala haljastuse osakaaluks ette nähtud tervelt 38% (4756 m2). Korruselamute rajamine ettevõtlusala juhtotstarbe ja korterelamute arendamise kõrvalotstarbega alal ei ole kohustuslik, vaid lubatud. Üldplaneeringu kohast kasutusotstarvet ei ole detailplaneeringuga muudetud. Detailplaneering võtab arvesse mõju piirkonna liiklusele ja arvestab autostumise kasvuga. Raadiku tänavale mistahes olulist transiitliiklust ei lisandu ning tänav ise on piisava läbilaskevõimega. Arendaja kohustused on piisavalt tagatud halduslepinguga. Asumi parkimisprobleeme ei ole võimalik selle detailplaneeringuga lahendada. See on üldplaneeringu ülesanne. Halduskohtu poolt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsusele nr 3-18-1137 viitamine ei olnud ekslik. Varasemale kohtupraktikale tuginemine on lubatav. Paikvaatluse korraldamata jätmine oli põhjendatud, sest vaatlusega poleks olnud võimalik tõendada vaidlusaluseid faktilisi asjaolusid. Seda, kas leevendusmeetmed on piisavad või mitte, ei ole võimalik sõidukite loetlemise ega ka vaatlusega tõendada. Nursipalu harjutusväljaku mürauuringu ja Tartu ümbersõidu II ehitusala eskiisprojekti mürauuringu asja materjalide juurde võtmata jätmine oli õige. Tegemist on oluliselt erinevate objektidega. Halduskohus selgitas õigesti, et detailplaneering näeb kooskõlas PlanS § 126 lg 1 p-ga 12 ette nõuded müra piirtasemetele. Mõõtmistulemuste alusel peab olema tagatud, et seadmete müratasemed jäävad õigusaktides ettenähtud normide piiresse. Kauplusehoone ei ole juba oma olemuselt naabermajadele eriliseks müraallikaks. Kaebajate elukohti arvestades saab planeeringualalt lähtuv müra kaebajate eluruumidele olla marginaalne. 30-meetrise läbimõõduga igihalja kõrghaljastuse rajamine linnakeskkonnas kauplusehoone ümber ei ole realistlik. Naabruses elavaid inimesi ja avalikkust on planeerimismenetlusse kaasatud nõuetekohaselt. Detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitati menetlusse kaasatud isikuid kirjalikult Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 27.11.2018 kirjaga. Vastustaja pole HMS § 40 järgset ärakuulamiskohustust kolmandale isikule õigusvastaselt edasi delegeerinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

13(19)

3-19-1409 edasilükkumise, arvestades sealhulgas, et apellandid ei esitanud vaatluse korraldamise taotlust apellatsioonkaebuses, vaid ligi kolm kuud hiljem.

3-19-1409 kahes hoones. Planeeringulahenduse sobivust hinnatakse ja erinevaid huve ja vajadusi tasakaalustatakse planeeringu vastuvõtmisel ja sellele järgneva avatud menetluse käigus, mistõttu ei pea dokumentatsioonis olema põhjendatud planeeringulahendust vähesemal määral mõjutavate muudatuste tegemist varasemas etapis. Vastupidine ei tulene PlanS §-st 9. Pole põhjust arvata, et avalikkuse või naabrite huvid jäid välja selgitamata vaid seetõttu, et nood ei pidanud vajalikuks planeeringu algatamise korraldusega tutvumise järel planeeringumenetlust rohkem jälgida, ning seetõttu jäi suur osa huvidest välja selgitamata.

https://www.err.ee/956129/lidl-valmistub-tallinnas-mitme-kaupluse-ehituseks.

15(19)

3-19-1409 kohalikul omavalitsusel võimalik selgitada, millisel eesmärgil arendusi ta peab lubatavaks. Siiski tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kaaluda avalike ja kolmandate isikute huvide kõrval ka planeeringu koostamisest huvitatud isiku huve.

16(19)

3-19-1409

3-19-1409 paigutada müra levimist vähendavad kaitsed, tagab, et hoonest lähtuv müra ei kahjusta ümberkaudsete kortermajade elanikke. Kaupluse parkla on paigutatud lähedalasuvatest kortermajadest teisele poole kauplusehoonet, ala lääneküljele. Seetõttu toimib kauplusehoone müratõkkena. Määruse nr 71 lisa 1 kohaselt ei tohi liiklusmüra sihttase ületada elamu maaaladel päeval 55 ja öösel 50 dB. Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust, milleks on päeval 50 ja öösel 40 dB. Detailplaneering ei luba neid müratasemeid planeeringuala arendamisel ületada. Asjaolust, et ehitamise ajaks ei ole ette nähtud erilisi meetmeid müra leviku piiramiseks, ei tulene, et lubatud mürataset võib ehitamise käigus ületada (sama määruse lisa 1 kohaselt kl 21.00–7.00 40 dB). Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et müratase oleks neist nõuetest madalam. On tõsi, et 30 m laiuse igihalja kõrghaljastusega oleks võimalik müra levikut detailplaneeringu alalt veelgi piirata, kuid selle küsimuse hindamisel on vastustaja jäänud diskretsiooni piiresse. Vastustaja on planeerimisdiskretsiooni teostamisel näinud detailplaneeringuga ette erilised abinõud, kuidas müra levikut piirata. Kuna detailplaneering müra normtaseme ületamist ei luba, ei ole diskretsiooni piire ületatud.

C.-F. Fang, D.-L. Ling, Guidance for Noise Reduction Provided by Tree Belts, in Landscape and Urban Planning, February 2005, kättesaadav: http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.1001.3495&rep=rep1&type=pdf.

18(19)

3-19-1409 koostaja ja korteriühistute varasemat kirjavahetust, võimalik avalikustamise etapis esitada vastuväiteid. Seda ei ole tehtud. III

(allkirjastatud digitaalselt)

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.