JSK Ida OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni 02.11.2018.a suulise korralduse protokollis tehtud ettekirjutuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja JSK Ida OÜ, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Linde
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 02.03.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Keskkonnainspektsioon koostas 01.11.2018 objekti kontrollimise protokolli nr 1084258 (tl 32, edaspidi protokoll). Kontrolliti objekti aadressil Kohtla-Järve linn, Päikese tn 11, kontrollitav isik JSK Ida. Kontrolliti kinnisasjal olevas metallangaaris toimuvat tegevust. Protokolli kohaselt paiknes angaaris töötav tootmisliin, selle toodang - plastgraanulid - jõudis liini lõpus asuvasse suurde valget värvi big-bagi. Angaaris oli 22 suurt valget tähistusega bigbagi toodanguga. Angaari läänepoolses osas oli hulgaliselt plastikjäätmeid, mis kohapeal olevate meeste sõnul oli liini toore. Osa pressitud ja taaskasutamata plastjäätmetest oli angaaris, osa angaari põhjaküljel asfaltplatsil. Jäätmed ei olnud märgistatud. Märgistused olid ainult toodangu big-bagidel. Kohal viibinud isikute sõnul toodi liin Kohtla-Järvele nende Tallinna tootmisest 3 kuud tagasi, sealt on pärit ka toore. Protokollis on näidatud nelja isiku - operaatori, kahe abitöölise ja OÜ JSK Ida projektijuhi isikuandmed.
Keskkonnainspektsioon võttis kohapeal 01.11.2018 telefoni teel ühendust JSK Ida OÜ juhatuse liikime V. Nõmmega ning küsis selgitust toimuva kohta. V. Nõmme avaldas, et toimuvad liini häälestustööd ning jäätmeloa taotlus jäätmete taaskasutamiseks on esitatud. V. Nõmme tegi etteheite ette teatamata kontrolli kohta. Juhatuse liikmele anti suuline korraldus lõpetada jäätmeloata jäätmete taaskasutamine.
2.Keskkonnainspektsioon koostas 02.11.2018 suulise korralduse protokolli (tl 5, edaspidi vaidlustatud ettekirjutus), milles ta tegi JSK Ida OÜ-le korralduse lõpetada jäätmeloata jäätmete taaskasutamine Päikese tn 11 kinnistul Kohtla-Järve linnas. Korralduse õigusliku alusena on toodud jäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 2 p 2 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28. Ettekirjutuse kohaselt tuvastas vastustaja 01.11.2018 toimunud kontrolli käigus, et kinnisasjal paiknevas angaaris taaskasutatakse jäätmeloata plastjäätmeid. Ettekirjutuses on kokkuvõtvalt korratud protokollis toodut, sh V. Nõmme ärakuulamist.
3.JSK Ida OÜ esitas 03.12.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis praeguseks on menetluses vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus ka täiendavaid seisukohti. Kaebaja tugines sellele, et kinnisasjal ei toimunud jäätmete taaskasutamist. Kaebaja testis kinnisasjale paigaldatud tootmisliini, kasutades spetsiaalselt selleks toodetud materjali. Angaaris ja angaari kõrval paiknenud kokku pressitud materjal on algupärane toode. Toorme tarnis kaebajale liini tootja (tl 6-7). Toorme pakendid sisaldasid erineva niiskusastmega plastgraanulitest toodetud materjali, mis võimaldab tootmisliini käitamist katsetada (tl 8-9). Tegemist ei olnud jäätmetega. Kaebaja eitab, et lisaks seadistamiseks spetsiaalselt toodetud toormele kasutas kaebaja liini seadistamisel jäätmeid. Kaebaja ei nõustu sellega, et ei ole vahet, kas ta kasutas liini seadistamiseks jäätmeid või jäätmeid imiteerivat spetsiaalselt selleks toodetud materjali. Jäätmeseadus sellise toorme (mis ei ole jääde) töötlemise keeldu ette ei näe. Vaidlustatud ettekirjutus rajaneb vastustaja visuaalsel vaatlusel, see ei võimalda kindlaks teha, kas liini seadistamisel kasutatava toorme näol on tegemist jäätmetega või originaalse toormega. Kaebajat ei kuulatud enne vaidlustatud ettekirjutuse tegemist ära.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Faktilised asjaolud on fikseeritud vaidlustatud ettekirjutuses ja protokollis. Protokollist nähtub, et tootmisliinil kasutati jäätmeid ning toore pärines Tallinnast. Kontrollimisel osalesid juhtivinspektor S. Jürmann ja inspektor J. Kaširova. See, et kaebaja esitas ligi kuu aega hiljem dokumendid Poolas valmistatud erilise materjali omandamise kohta, ei lükka ümber protokollis fikseeritut, et 01.11.2018 olid liinil kasutusel tavalised märgistamata jäätmed. Liini katsetamise nime all toimunud tootmistegevus proovipartiide valmistamiseks on samuti tootmine JäätS tähenduses. Kaebajale tehtud ettekirjutus oli õiguspärane. Kohtu seisukoht
5.Jäätmeluba on keskkonnaluba keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) tähenduses. Keskkonnaloa ülesannete hulgas on kavandatava tegevuse eelkontroll, et enne tegevuse alustamist uurida, kas antud tegevust saab lubada, kas see on ühiskonnale vastuvõetav ning vastab õigusaktide nõuetele. Samuti tuleb eelnevalt hinnata, kas on võetud tarvitusele kohased ettevaatusabinõud häiringute ja ohtude vältimiseks. Vajadusel saab teha soovitud tegevusele
teatud piirangud või tingimused ohtue vältimiseks loaga kohustuslikuks (H. Veinla, E. Lopman, K. Relve, M. Triipan. Keskkonnaõigus. Kirjastus Juura 2016. Lk 167). JäätS § 73 lg 2 p 2 alusel on jäätmete taaskasutamiseks nõutav jäätmeluba. Taaskasutamisega on hõlmatud ka jäätmematerjalide töötlemine toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil (JäätS § 15 lg 4). Jäätmeloa taotlemisel tuleb muuhulgas esitada andmed kavandatava tegevuse, tehnilise varustuse, tootmistegevuse ja selle käigus tekkida võivate jäätmete, tehnoloogia, tegevuse juures rakendatavate ohutusmeetmete ja õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmete kohta (JäätS § 78). Jäätmeloa andmisest keeldutakse, kui kogutud andmete põhjal võib järeldada, et tegevuse käigus pole võimalik täita keskkonnanormatiive või tegevus ohustab keskkonda või inimese tervist või vara (JäätS § 83 lg 1 p 3).
6.Kaebaja väitel ei kasutanud ta liinil jäätmeid, vaid liini seadistamiseks ja katsetamiseks mõeldud spetsiaalset materjali. Kohtuasja asjaoludest tuleneb, et materjalil on jäätmetega samad omadused - vastasel korral ei saaks seda kasutades liini testida. Väidetavalt ei ole materjal ka välimuselt eristatav pressitud plastjäätmetest: vastustaja inspektorid nägid objektil pressitud plastjäätmeid (tl 32) ning kaebaja väitel ei ole visuaalsel vaatlusel võimalik tuvastada, kas tegemist oli jäätmete või originaalse toormega (tl 3). Kohtu hinnangul tuleb jäätmete taaskasutamisena mõista ka tegevust, kus kaebaja käitab plastjäätmetest helveste või graanulite valmistamiseks mõeldud tootmisliini, kasutades seejuures materjali, mis omadustelt imiteerib plastjäätmeid. Määrav ei ole see, et materjal, mida kaebaja kasutas, ei ole ära visatud (JäätS § 2 lg 1 ja 2). Jäätmeloa nõude kehtestamise eesmärgiks on keskkonna ja inimeste tervise kaitse. Jäätmeloa menetluses teeb vastustaja kindlaks, et kavandatav tegevus ei ohusta keskkonda või inimeste tervist. Ohud võivad tuleneda liini kasutusomadustest, tehnoloogiast, toormaterjali omadustest ja rakendatavatest ohutusmeetmetest. Ükski eeltoodud teguritest ei ole mõjutatav sellest, kas liini käitamisel kasutatav materjal saadi jäätmete kogumise või samade omadustega materjali spetsiaalse valmistamise tulemusena. Ka KeÜS § 6 lg 1 ja 2 tuleneb, et käitise ja käitamise all mõistetakse nii tootmistegevust kui ka sellega võrdsustatavat tegevust. Isegi kui praegusel juhul ei olnud tegemist tootmisega, saab selle tegevuse tootmisega võrdsustada.
7.Keskkonnaõiguse normidega kaitstavad hüved, sh keskkond ja inimeste tervis, on väga olulised ja kergesti haavatavad. Seetõttu on keskkonnakaitsega puutumust omavates tegevusvaldkondades isikute kohustused tavapärasest ulatuslikumad. Sh kehtivad keskkonnaõiguses vältimispõhimõte (KeÜS § 10), mille järgi keskkonnaohtu tuleb vältida, ja ettevaatuspõhimõte (KeÜS § 11 lg 1), mille järgi keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. Kaebajal kui käitajal KeÜS § 6 lg 2 tähenduses on kohustus rakendada vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks (KeÜS § 16 lg 1). Kaebajale ei saanud olla arusaamatu, et kui ta käitab testimise või seadistamise eesmärgil jäätmete töötlemiseks mõeldud liini ja kasutab selleks jäätmeid imiteerivat materjali, siis kaasnevad sellega samasugused keskkonnariskid või -ohud nagu jäätmete töötlemisel. Kaebajale pidi olema arusaadav ka see, et loakohustuse kehtestamine tema tegevuse suhtes on mõeldud eelnimetatud riskide maandamiseks ning luba talle veel väljastatud ei ole. Loata
tegutsemisel ei saa kaebaja öelda, et ta on teinud kõik võimaliku keskkonnaohu vältimiseks ja keskkonnariski vähendamiseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et olenemata sellest, kas 01.11.2018 töödeldi liinil jäätmeid või neid imiteerivat materjali, oli selleks tegevuseks JäätS § 73 lg 2 p 2 alusel vaja jäätmeluba.
8.Eeltoodut arvestades ei oma määravat tähtsust, kumma materjaliga 01.11.2018 tegemist oli. Kohus siiski märgib, et esitatud tõendid räägivad pigem vastustaja kasuks. Kaebaja esitatud tõendid (tl 6-9) näitavad, et liini testimiseks mõeldud spetsiaalne materjal on olemas ja et kaebaja seda soetas, kuid sellest ei tulene, et seda kontrolli toimumise ajal liinil kasutati. Kaebaja esitatud saatelehe (tl 6-7) järgi omandas kaebaja EPS plokid, kogus 24 tk, kogukaal 11 856 kg, maht 48 m3. Mahu puhul ei ole öeldud, kas näidatud on ühe ploki maht või 24 ploki kogumaht. EPS on lühend sõnadest expanded polystyrene ehk vahtpolüstüreen. Tegemist on väga levinud materjaliga, mida kasutatakse soojusisolatsiooni plaatidena või graanulitena, mööbli täitematerjaliks, pakendamiseks jne (vt näiteks www.proplast.ee/tooted/ eps-graanulidkottides/). Kohus kahtleb selles, kas tehases originaalgraanulitest toodetud materjal saab välimuselt sedavõrd sarnaneda pressitud jäätmetega, et kontrollimist teostanud juhtivinspektor S. Jürmann ja inspektor J. Kaširova erinevusest aru ei saanud. Samuti äratab kahtlust see, et materjali pakendid ei olnud märgistatud, kuid tehases valmistatud originaaltoode peaks seda olema. Objekti kontrollimise protokollis (tl 32) toodud kaebaja töötajate, sh projektijuht T. Ollo seletuste järgi toodi töödeldav materjal sama ettevõtte Tallinna tootmisest, kaebaja väidetud materjal pidi aga saabuma rahvusvahelist vedu teostava sõidukiga ühtse saadetisena otse kaebaja tegevuskohta Kohtla-Järvel Päikese 11 (tl 6-7). Need asjaolud toetavad vastustaja väidet, et liinil kasutati jäätmeid.
9.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et teda ei kuulatud enne vaidlustatud ettekirjutuse tegemist ära. Vastustaja kohaldas kaebajale KorS § 28 lg 1 sätestatud riikliku järelevalve meedet. Tegemist on menetlusega, mis on oma olemuselt kiireloomulisem kui tavaline haldusmenetlus. Protokollis (tl 32) on öeldud, et vastustaja võttis kohapeal telefoni teel ühendust kaebaja juhatuse liikmega, kes andis selgitusi toimuva kohta. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et see asjaolu on protokollis kajastatud valesti. Seega kaebaja ärakuulamine toimus ning kohtu hinnangul oli see vaadeldavas menetluses piisav. Kaebajal oli pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist võimalus esitada vastustajale täiendavad selgitused ja tõendid, mida kaebaja ka kasutas (tl 14 pöördel).
10.Kokkuvõttes oli vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.