lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2249/10

Keskkonnaõigus › Jäätmed

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2249/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Jäätmed
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1029
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-2249

Haldusasi

JSK Ida OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni 02.11.2018. a suulise korralduse protokollis tehtud ettekirjutuse tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.09.2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

JSK Ida OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja JSK Ida OÜ Esindaja v-adv Martin Kruus Vastustaja Keskkonnainspektsioon

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.09.2019. a määruse peale menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 24.09.2019. a määrus. Saata asi menetuse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Keskkonnainspektsioon koostas 02.11.2018 suulise korralduse protokolli, milles tegi määruskaebuse esitajale korralduse lõpetada jäätmeloata jäätmete taaskasutamine Päikese tn 11 kinnistul Kohtla-Järve linnas.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 03.12.2018 Tartu Halduskohtule tühistamiskaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse. Määruskaebuse esitaja tugines sellele, et kinnisasjal ei toimunud jäätmete taaskasutamist. Määruskaebuse esitaja testis kinnisasjale paigaldatud tootmisliini, kasutades spetsiaalselt liini testimiseks toodetud materjali.
3.Määruskaebuse esitajale väljastati 04.01.2019 jäätmeluba jäätmete taaskasutamiseks aadressil Kohtla-Järve, Päikese tn 11.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 20.09.2019 vastusena halduskohtu küsimusele avalduse, milles palus tuvastada vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasus, kuna määruskaebuse esitajale tekkis õigusvastase haldusakti andmise tulemusena märkimisväärne kahju.
5.Tartu Halduskohus lõpetas 22.08.2019. a määrusega haldusasja menetluse (p 1), tagastas pärast määruse jõustumist kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (p 2) ja jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (p 3). Halduskohtu hinnangul oli tühistamiskaebus muutunud ainetuks, sest vaidlustatud ettekirjutus kaotas sisuliselt tähenduse alates sellest, kui määruskaebuse esitajale väljastati jäätmeluba. Määruskaebuse esitaja on ettekirjutuse täielikult täitnud, kuna ta ei tegutsenud ajal, mil tal jäätmeluba ei olnud. Ettekirjutuse tühistamine ei muudaks mingil moel määruskaebuse esitaja olukorda. Võimalik ei ole teostada määruskaebuse esitaja soovitud tegevusi jäätmeluba omamata, kui tal on jäätmeluba olemas. Määruskaebuse esitaja taotles menetluse jätkamist vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kuid põhjendas seda üksnes kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega. Tuvastamisnõude menetlemine sellel alusel lubatav ei ole. See ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks ka vajalik, kuna määruskaebuse esitajal on võimalik esitada vastustajale kahju hüvitamise nõue. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et menetlus tuleb lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel olenemata määruskaebuse esitaja soovist menetlust jätkata. Halduskohtu hinnangul ei olnud vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks esitatud kaebus ja ettekirjutuse ammendumine määruskaebuse esitajale jäätmeloa andmise tõttu omavahel sisuliselt seotud. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemine oli tingitud sellest, et määruskaebuse esitaja alustas tegevust enne seda, kui jäätmeluba välja anti. Seega HKMS § 108 lg 6 sätestatud erand ei kohaldu ja menetluskulude kandmine on määruskaebuse esitaja kohustus. Vastustaja on oma põhitegevuse raames tegutsev haldusorgan ja kohtupraktikas tema kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta, seega jäid poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.09.2019. a määruse peale, milles palus nimetatud määrus tühistada ja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui halduskohtu 24.09.2019. a määrus jääb olemasoleval kujul kehtima, võtab see määruskaebuse esitajalt lõplikult võimaluse esitada vastustaja vastu kahjunõudeid seonduvalt õigusvastase haldusakti andmisega. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg-s 1 sätestatule on riigipoolse vastutuse aluseks reeglina avaliku võimu volituste rakendamisel või muude avalike ülesannete täitmisel esinev õiguste rikkumine. Samale põhimõttele allub RVastS § 7 lg 1 alusel ka kahju hüvitamise nõue. Määruskaebuse esitaja poolt vastustajale kahjunõude esitamise eelduseks on seega 02.11.2018. a haldusakti õigusvastasus. Määruskaebuse esitaja eesmärgiks käesolevas menetluses on niisiis asjaolu tuvastamine, mis annaks talle võimaluse kahjunõude esitamiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul on ilmselgelt ekslik halduskohtu seisukoht, mille kohaselt on määruskaebuse esitajal võimalik esitada vastustajale kahju hüvitamise nõue, kuna pärast menetluse lõppemist ei saa sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. Sellega oleks vaidlus 02.11.2018. a haldusakti õiguspärasuse osas lõplikult ammendunud ning määruskaebuse esitajal puuduks võimalus kahju hüvitamise nõude alusena tugineda haldusakti õigusvastasusele, mis sisuliselt välistab täielikult kahju hüvitamise nõude esitamise vastustajale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et HKMS § 152 lg 1 p 4 koosmõjus lg-ga 2 kohaselt õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei saa menetluse jätkamist põhjendada kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega. HKMS § 152 lg 2 näeb ette võimaluse minna üle jätkutuvastamiskaebusele, mis erineb tavalisest tuvastamiskaebusest HKMS § 37 lg 2 p 6, § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 mõttes ja mis ei kujuta endast kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 1 mõttes. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku korral ei rakendu HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad piirangud, HKMS § 152 lg 2 kohaselt kontrollib kohus üksnes, kas üleminek on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Jätkutuvastamiskaebusele üleminekul võib kaebaja õiguste kaitse vajadus tuleneda ka soovist tulevikus hüvitamiskaebus esitada. Käesoleval juhul annaks kaebuse rahuldamine määruskaebuse esitajale reaalse eelise kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel ning kaebuse põhjendatuse korral on määruskaebuse esitajal võimalik saada menetluskulude hüvitamist. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
10.Seejuures jääb ringkonnakohtule arusaamatuks määruskaebuse esitaja seisukoht, et käesolevas asjas menetluse lõpetamine võtab talt võimaluse Keskkonnainspektsiooni vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kuigi on tõsi, et samal alusel sama nõuet ei saa kohtule menetluse lõpetamise korral esitada, selgitab ringkonnakohus, et tuvastamisnõue ja hüvitamisnõue ei ole samad nõuded.
11.Menetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudes peab menetluse sellisel viisil jätkamine olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kaebaja peab olema seda taotlenud. Käesoleval juhul on mõlemad nimetatud eeldused täidetud. Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult haldusasja menetluse lõpetanud.
12.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 24.09.2019. a määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.
13.Määruskaebuse esitaja on taotlenud määruskaebemenetlusega seonduvate menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Seejuures ei ole määruskaebuse esitaja aga esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule, jääb menetluskulude jaotus halduskohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium