DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH kaebus Valdeku tn 113 kinnistule 19.02.2019 väljastatud projekteerimistingimuste ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.05.2019 ehitusloa nr 1912271/12476 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH, volitatud esindaja vandeadvokaat Liisa Linna
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.09.2019 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kaasata kolmanda isikuna menetlusse Memoris Krematoorium OÜ (registrikood 14124831, aadress Männiku tee 123, 11216 Tallinn).
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.09.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1749.
3.Ennistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 19.02.2019 Valdeku tn 113 kinnistule väljastatud projekteerimistingimuste vaidlustamise tähtaeg.
4.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.05.2019 ehitusloa nr 1912271/12476 tühistamise nõudes lugeda DK, SL, IP, NG, AK ja AH kaebus esitatuks tähtaegselt. IK osas tähtaeg ennistada.
6.Edastada asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
3-19-1749
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 14.05.2015 otsusega nr 88 Valdeku tn 113 kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli transpordimaa kinnistu jagamine ärimaa krundiks, millele määratakse ehitusõigus kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone ehitamiseks, ning tootmismaa krundiks, millele määratakse ehitusõigus olemasoleva alajaama ja gaasijaotusjaama rekonstrueerimiseks. Arhitektuuribüroo Pind OÜ esitas 08.10.2018 projekteerimistingimuste taotluse Valdeku tn 113 kinnistul tavandihoone-krematooriumi rajamiseks. Tallinna linn korraldas Valdeku tn
detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku 28.01.2019-10.02.2019. Selle kohta avaldati teade ajalehtedes Eesti Päevaleht (17.01.2019), Pealinn (21.01.2019) ja Nõmme Sõnumid (25.01.2019), samuti Tallinna veebilehel (14.01.2019). Piirinaabreid teavitati planeeringu väljapaneku ajast ja kohast tähtkirjaga. Avaliku väljapaneku kestel ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 19.02.2019 projekteerimistingimused ehitise püstitamise aluseks oleva detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks Valdeku tn 113 kinnistul. Detailplaneeringuga on kinnistule lubatud kavandada ühe maa-aluse ning kuni kahe maapealse korrusega (10 m kõrge) ärihoone, hoone alune pind kokku 400 m2, maapealne suletud brutopind 800 m2, maa-alune 400 m2. Projekteerimistingimustega täpsustatakse ehitise kasutamise otstarvet, eesmärgiks on detailplaneeringu lahenduse kaasajastamine ja selle tingimuste täpsustamine, säilitades detailplaneeringu põhilahenduse. Uueks asjaoluks, mis võimaldab projekteerimistingimusi anda (ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1), on omaniku vahetus. Detailplaneeringu koostamise ajal kuulus kinnistu AS-le Eesti Gaas, kes soovis kinnistule rajada gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoonet. Uus administratsioonihoone oli mõeldud väheste töötajate arvuga ja vähese külastatavusega ning poleks häirinud naabruses olevat kalmistut. Uus omanik soovib kinnistule rajada tavandihoone (krematooriumi). Seega kavandatakse ärihoone kasutusfunktsiooni muuta, mis on vahetut kalmistu naabrust arvestades kohasem. Kavandatava muudatusega ei kaasne olulist linnaehituslikku mõju. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 22.05.2019 ehitusloa nr 1912271/12476 krematoorium-tavandihoone ehitamiseks.
2.DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH esitasid 16.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse 19.02.2019 projekteerimistingimuste ja 22.05.2019 ehitusloa tühistamiseks. Kaebajad said sellest, et linn on lubanud büroohoone asemel püstitada krematooriumi, teada augusti lõpus. IK sai vastava informatsiooni 07.08.2019. Olles Nõmme linnaosakogu liige, polnud ta volikogu koosolekutel ega muul moel kordagi kuulnud krematooriumi ehitamisest. Ta kutsus 19.08.2019 naabruses elavate korterelamute ühistute juhatajad koosolekule. DK sai krematooriumi püstitamisest teada samuti 19.08.2019 oma emalt, kes käis eelnimetatud koosolekul. AH sai sellest teada 28.09.2019, mil toimus Raku elanike koosolek. Teave sellest, et vahepeal on detailplaneeringut projekteerimistingimustega täpsustatud, jõudis kaebajateni veel hiljem kui teave ehitusloast. Seega on kaebus tähtaegne. 2(8)
3-19-1749 Linna poolt avaldatud teate järgi ei pidanud kaebajad aru saama, et Valdeku tn 113 krundile püstitatakse krematoorium. Ei saa eeldada, et venekeelne elanikkond jälgib Eesti Päevalehte ja ajalehte Pealinn ning oskab nendes esitatud teadaannetest välja lugeda, et administratiivhoone asemele tekib krematoorium. Teated ei sisaldanud sõnagi krematooriumist. Nõmme Sõnumites teadet ei avaldatud. Igal juhul on eeltoodud asjaolud kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ehitusluba tuleb kohtumenetluse ajaks peatada. Selle realiseerimist on alustatud ning valminud on hoone vundament. Asjas lõpplahendi jõudmise ajaks on ilmselt juba saadud hoonele kasutusluba ning kaebajate õiguste kaitse ei ole enam tulemuslik. Ei ole usutav, et hoone püstitamisel saab seda kasutada muul otstarbel.
3.Tallinna Halduskohus lõpetas 27.09.2019 määrusega haldusasja menetluse, lugedes, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ja jättes kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse. Projekteerimistingimused väljastati 19.02.2019, ehitusluba 22.05.2019. Kaebuse esitamise ajaks oli projekteerimistingimuste väljastamisest möödunud umbes 7 kuud ning ehitusloa väljastamisest umbes 4 kuud. Kaebajad väidavad, et said mõlemast haldusaktis teada augustis. Vaidlust ei ole selles, et projekteerimistingimuste menetlus toimus avatud menetlusena. Kaebajad väidavad ekslikult, et Nõmme Sõnumites teadet ei avaldatud. Kaebajad ei ole välja toonud, et vastustaja oleks rikkunud avatud menetluse läbiviimise korda. Kui avatud menetlus on läbi viidud, on avalikkus vastuvõetavatest haldusaktidest eeldatavasti teada saanud. Avatud menetluse läbiviimise muudab eesmärgipäratuks, kui tuleb hakata tuvastama, millal konkreetne isik haldusakti vastuvõtmisest teada sai. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 47 lg 4 kohaselt märgitakse avatud menetluse algatamise teates lühidalt taotluse sisu, avatud menetluse korras antava õigusakti eelnõu ja taotluse väljapaneku aeg ja koht ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Linna poolt avaldatud teates ei olnud kajastatud, et ärihoone asemel kavandatakse krematooriumi, kuid sedalaadi ametlikes teadetes ei kajastata levinud praktika kohaselt põhjalikult taotluse sisu, vaid viidatakse formaalselt antavale haldusaktile konkreetse kinnisasja osas. Asjast huvitatud isikud peavad asjassepuutuvad dokumendid ise üles otsima. Vaidlust pole selles, et kaebajate eluasemete asukohta (150-300 m raadiuses krematooriumist) arvestades ei pidanud vastustaja neid projekteerimistingimuste väljastamisest isiklikult teavitama. Arvestades planeeringute hulka, ei ole võimalik nende sisu ametlikes teadaannetes põhjalikult kajastada, sest see paisutaks avaldatava teabe hulka ning võiks raskendada info leidmist. Vastustaja ei ole seega teate avaldamisel rikkunud seadusest tulenevaid sisunõudeid. Arvestades kaebajate väiteid, et nad eestikeelset meediat ei loe, ei oleks üksikasjalikum kajastus midagi muutnud. Haldusmenetlus viiakse läbi eesti keeles. Kaebuse kohaselt sai IK krematooriumi ehitamisest teadlikuks 07.08.2019 ning kutsus 19.08.2019 kokku koosoleku. Kuna kaebus esitati kohtusse alles 16.09.2019, siis on IK puhul kaebetähtaeg igal juhul möödunud. Linnaosakogu liikmena pidi ta olema teadlik planeerimismenetluse vaidlustamise võimalustest ja tähtaegadest. Ka teised kaebajad on tähtaja mööda lasknud, sest toimus nõuetekohane avatud menetlus. HKMS § 71 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda pärast mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. IK oli projekteerimistingimustest ja ehitusloast teadlik hiljemalt 07.08.2019, teised kaebajad hiljemalt 28.08.2019. Seega on eeltoodud 14-päevane tähtaeg möödunud ning 3(8)
3-19-1749 kaebetähtaega ei saa ennistada. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla subjektiivsed asjaolud (eestikeelse meediaga mitte kursis olemine) ega vastustaja õigusrikkumise olemus või ulatus (õigustatud ootus, et segahoonestusalale ei kavandata krematooriumi). Kuna menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Taotluse sisulisel läbivaatamisel tuleks see jätta rahuldamata õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Krematooriumi hoone ei saa kaebajate õigusi rikkuda, seda saab teha üksnes krematooriumi käitamine. Käitamist on võimalik reguleerida kasutusloas, sh kõrvaltingimuste seadmise teel. Kaebajad saavad oma õigusi efektiivselt kaitsta kasutusloa menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH paluvad määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 27.09.2019 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse, vajadusel ennistada selleks kaebetähtajad või alternatiivselt lubada projekteerimistingimuste tühistamise nõudelt minna üle nende õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Samuti paluvad kaebajad peatada vaidlustatud ehitusloa. Halduskohus hindas valesti avalike väljapanekute teadete praktikat. Pikaajalise levinud praktika kohaselt avaldatakse projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamise teadaannetes täpne kirjeldus selle kohta, mida krundile kavandatakse. Kasutusotstarbe muudatuse puhul on uus kavandatav otstarve reeglina esitatud juba teadaande pealkirjas. Käesoleval juhul tundub sõna „krematoorium“ mainimata jätmine ja seeläbi puudutatud isikute tähelepanu hajutamine olevat sihilik. HMS § 47 lg 4 nõuetele vastav taotluse sisu oli seega teates välja toomata. Nõmme Sõnumites teate avaldamisest polnud kaebajad teadlikud ning seda polnud kirjas ka avatud menetluse aruandes. Avatud menetluse korraldamine ja ajalehes teavitamine ei võta haldusorganilt kohustust kaasata menetlusse puudutatud isikuid (HMS § 47 lg 2 p 2). Halduskohus leidis vääralt, et vaidlust pole selle üle, et vastustaja ei pidanud kaebajaid isiklikult teavitama. Kaebajate kinnistuid eraldab Valdeku tn 113 kinnistust küll avalik tee, mistõttu pole tegemist otseste piirinaabritega, kui tegemist on isikutega, kelle õigusi võib sellise mõjuväljaga ehitis nagu krematoorium siiski riivata (vt Riigikohtu 11.01.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 13). Piisanuks ka elanike teavitamisest korteriühistute kaudu, mida ei saa pidada haldust liigselt koormavaks. Vastustaja ei saanud jätta arvestamata, et Raku piirkonna elanikud on valdavalt venekeelsed. Planeerimismenetluses pole sotsiaalse arengu suunamine võimalik ilma elanike rahvust, religioossesse ja keelelisse gruppi kuuluvust arvestamata. Detailplaneeringut muutvate projekteerimistingimuste puhul ei ole tegemist millegi vähemkaalukaga kui detailplaneering ise ning sellele menetlusele kehtivad planeerimisotsustusele kohalduvad kaasamis- ja avalikustamisnõuded. IK-le teadaolevalt polnud Nõmme linnaosakogus päevakorras ja arutlusel vaidlusaluse krematooriumi projekteerimistingimusi. IK ei ole Nõmme linnaosas avalikus teenistuses, et omaks ligipääsu haldusesisesele suhtlusele. Halduskohus leidis ebaõigesti, et ehitatav krematoorium ei riku kaebajate õigusi, sest seda saab teha vaid krematooriumi käitamine. Ehitusloa eesmärk ei ole lihtsalt midagi ehitada ja hiljem kasutusloa menetluses otsustada, mis otstarbel ehitis kasutusele võetakse. Ehitusprojekt lähtub ehitise funktsioonist ja sellele esitatavatest nõuetest. Krematooriumi 4(8)
3-19-1749 valmimisel ei kaaluks piirkonna elanike õigused enam üles Valdeku tn 113 omaniku õigust hoone kavandatud otstarbel kasutusele võtta. Halduskohus otsustas lõpetada haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu projekteerimistingimuste osas, kuid pole arvesse võtnud, et ehitusloa väljastamisest kaebajaid ei teavitatud ning ehitusloa menetlus ei olnud avalik. Ehitusloa tühistamise nõude tähtaegsust seega vaidluse alla seada ei saa. Kohus oleks pidanud võimaldama üleminekut projekteerimistingimuste tühistamise nõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kuigi haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust, ei saaks ehitusloa üle käivas vaidluses jätta arvestamata vastuolu õiguspärase detailplaneeringu ja seda täpsustavate õigusvastaste projekteerimistingimuste vahel.
5.Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Kaebajad viitavad avalike väljapanekute teadete praktikale ning on esitanud Tallinna linnas 2019. a-l avalikustatud 36 projekteerimistingimuste teadaannet. Nimetatud teatest on vaid kuuel pealkiri teistest erinev. Ülejäänutel koosneb pealkiri kinnistu nimest ja sellest, et tegemist on projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamisega. Vähemalt kaheksast esitatud väljavõttest ei ole konkreetselt võimalik välja lugeda, et selles oleks viidatud kavandatavale otstarbele. Lisaks on teatud teadetes märgitud üksnes seda, kas püstitatakse äri-, büroo- või tootmishoone. Valdeku tn 113 kinnistu on 100% ärimaa ning krematooriume haldavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Detailplaneeringus määrati ärimaa krunt gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone ehitamiseks. Vastustaja lähtus projekteerimistingimuste taotluse menetlusse võtmisel HMS § 5 lg-s 2 nimetatud põhimõtetest ning ei pidanud vajalikuks nõuda uue detailplaneeringu kehtestamist üksnes seetõttu, et kehtiv detailplaneering kasutab mõistet „gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone“. Krematooriumi puhul on tegemist ärimaale sobiva hoonega. Nagu nähtub kaebajate esitatud näidetest, siis selliste projekteerimistingimuste puhul, kus on eelkõige tegemist ärile orienteeritud hoonetega, ei viidata kasutusotstarbele majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas välja toodud täpsusega. Sõna „krematoorium“ mainimata jätmine polnud pahatahtlik. Praktika kohaselt teavitatakse projekteerimistingimuste menetlusest ainult piirinaabreid. On eeldatav, et piirinaabritest kaugemal asuvate kinnistute omanikke kaasatakse nt mõne tehase planeerimise puhul. Krematooriumi hoone ei ole märkimisväärselt suur ja asub Valdeku tänavast 55 m kaugusel. Tavandihoone on ümbritsetud kõrghaljastusega, mistõttu ei ole see elurajooni poolt vaadeldav. Hoone kaugus linnulennult on esimese elumajani 170 m, lasteaiani 300 m. Valdeku tn 113 asub Nõmme linnaosas, kus 89,3% elanikest on eestlased ning 10,3% venelased. Eesti kodakondsusega on 93,2% elanikest. Seega on tegemist linnaosaga, mis on põhimõtteliselt eestikeelne. Seega polnud venekeelsete teadete esitamine põhjendatud. IK kui Nõmme linnaosakogu liige peaks olema linnaosas toimuvast rohkem teadlik ning lugema konkreetse linnaosa lehte. Nõmme linnaosa määruse § 7 lg 4 kohaselt on linnaosakogu liikmel õigus saada tööks vajalikku teavet linnaosa valitsusest. Kuna IK sai projekteerimistingimustest ja ehitusloast teada hiljemalt 07.08.2019 ja teised kaebajad 28.08.2019, on mööda lastud HKMS § 71 lg-s 2 nimetatud tähtaeg kaebetähtaja 5(8)
3-19-1749 ennistamiseks. Arvestada tuleb ka kolmanda isiku õiguspärase ootusega. Kolmas isik ei tohi kaebajate kogenematuse pärast kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi. Ta alustas ehitamisega juba juulikuus. Kasutusotstarve määratakse kasutusloaga ja selle puhul järgitakse maa sihtotstarvet ning planeeringus määratud otstarvet. Valdeku tn 113 kinnistu sihtotstarve on 100% ärimaa. Seega puudub kaebajatel õiguskaitsevajadus. Vähemalt ühte hoone osa on võimalik kasutada muul otstarbel kui krematoorium. Hoonele on võimalik anda osakasutusluba. Halduskohus ei jätnud määruses tähelepanuta ehitusloa tühistamiskaebuse tähtaegsuse küsimust. Kohus ei pidanud tegema ettepanekut kaebuse muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebetähtaja küsimuse lahendamisel tuleb projekteerimistingimuste ja ehitusloa vaidlustamist eristada. Avatud menetlus toimus üksnes projekteerimistingimuste väljastamise osas. Seega ei saa ehitusloa puhul tõusetuda HMS § 47 kohaldamise küsimus. Halduskohus ja vastustaja on leidnud, et projekteerimistingimustest ja ehitusloast sai IK teada hiljemalt 07.08.2019 ning teised kaebajad hiljemalt 28.08.2019. Kaebus esitati 16.09.2019.
7.Toimiku materjalidest ning poolte ütlustest nähtub, et ehitustegevus Valdeku tn 113 kinnistul algas millalgi juulis. IK sai 07.08.2019 informatsiooni, et ehitatakse krematooriumi. IK ning Nõmme linnaosa vanema vahel 12.08.2019-19.08.2019 toimunud kirjavahetusest (I kd, tl 197-198) tuleneb, et 13.08.2019 seisuga polnud ehitusel infotahvlit ehitustegevust puudutavate andmetega üles pandud. Tallinna Munitsipaalpolitsei käis 12.08.2019 olukorraga tutvumas ning ehitaja lubas infotahvli paigaldada hiljemalt nädala lõpuks, s.o hiljemalt 18.08.2019. Nõmme linnaosa vanem andis 13.08.2019 kirjas IK-le info ehitusloa andmete kohta. Ringkonnakohus leiab, et sellest ajast hakkab IK suhtes kulgema ehitusloa vaidlustamise 30-päevane tähtaeg. Kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 12.09.2019. Seega on IK osas ehitusloa tühistamise nõue esitatud kaebetähtaega rikkudes. Arvestades, et teised kaebajad said ehitusloast eelduslikult teada kas 19.08.2019 või 28.09.2019, on nende puhul ehitusloa tühistamise taotlus esitatud tähtaegselt.
8.Projekteerimistingimuste andmise menetlus toimus avatud menetlusena. Pooled vaidlevad selle üle, kas see toimus viisil, mis võimaldas kaebajatel selle kohta vajalikku teavet saada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et ajalehtedes avaldatud teated pole otseses vastuolus HMS § 47 lg-ga 4. Teates tuli viidatud normi kohaselt märkida lühidalt taotluse sisu. Vaidlusaluses teates on kirjas: „Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt soovitakse täpsustada ehitise kasutamise otstarvet. /---/ Projekteerimistingimuste taotluse eesmärk on detailplaneeringu tingimuste täpsustamine, säilitades detailplaneeringu põhilahenduse, st taotlus ei sisalda ettepanekut detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks“. Kehtiva detailplaneeringu järgi võis Valdeku tn 113 kinnistule püstitada gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone. Ringkonnakohus ei hakka praeguses menetlusstaadiumis hindama, kas krematooriumi püstitamiseks oli projekteerimistingimuste andmine üldse võimalik, vaid märgib üksnes, et vastustaja pole käitunud hea halduse põhimõtte kohaselt. Vastustajale pidi olema äratuntav, et krematooriumi ehitamine elamurajooni vahetusse lähedusse pälvib kohalike elanike huvi. Küsimus pole vaid selles, milline on tavandihoone ja krematooriumi ehituslik mõju piirkonnale. Linnaruumi kujundamisel tuleb tagada kvaliteetne 6(8)
3-19-1749 elukeskkond ning muu hulgas arvestada ka kultuuriliste ja sotsiaalsete mõõtmetega. Puudub mõistlik põhjus, miks oli tarvis taotluse sisus jätta mainimata taotleja tegelik soov. Eriti pidades silmas, et projekteerimistingimuste taotluses (I kd, tl 36) oli üheselt märgitud, et projekteerimistingimusi soovitakse tavandihoone-krematooriumi rajamiseks. Vastustaja on menetlusse suhtunud ülimalt formaalselt, jättes lähipiirkonna elanikud menetlusest teavitamata, tuginedes EhS § 31 lg-le 3, mille järgi kaasatakse menetlusse kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud. Kuna Valdeku tn 113 kinnistu ja elumajade vahele jääb transpordimaa, ei teavitanud linn teisele poole Valdeku tänavat jäävate elumajade elanikke või ühistuid projekteerimistingimuste menetlusest. Kaebajad on välja toonud, et projekteerimistingimuste väljastamisest said nad teada pärast seda, kui nendeni jõudis info ehitusloa kohta. Ringkonnakohus leiab, et kõike eeltoodut arvestades pöördusid kaebajad kohtusse mõistliku aja jooksul pärast projekteerimistingimuste andmisest teadasaamist. Ringkonnakohus ennistab kaebetähtaja. Halduskohus jättis tähtaja ennistamata, tuginedes HKMS § 71 lg-le 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel takistuse äralangemisest. Ringkonnakohus leiab, et 14 päeva möödumine ei ole ilmne. Kaebajad said ajavahemikul 19.08.2019-28.08.2019 teada sellest, et Valdeku tn 113 kinnistule rajatakse krematoorium. Asjaolu, et lisaks ehitusloa väljastamisele on antud ka projekteerimistingimused, ei ilmnenud kohe. Täpset ajahetke, mil vastav teave kaebajateni jõudis, ei ole võimalik tuvastada. Arvestades, et kaebus esitati 16.09.2019, on kaebajad kohtusse pöördunud võimalikult kiiresti. HKMS § 71 lg-t 2 ei saa tõlgendada viisil, et olukorras, kus kaebajad saavad nende õigusi väidetavalt rikkuvast haldusaktist mõjuvatel põhjustel teada ettenähtust hiljem, on neil esindaja leidmiseks ja kohtusse kaebuse esitamiseks aega vaid 14 päeva.
9.Ringkonnakohus ennistab ka IK kaebuse esitamise tähtaja ehitusloa tühistamise nõudes, arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ning seda, et ehitusloa andmise asjaolud olid kuni projekteerimistingimustega tutvumiseni ebaselged. Kaebaja ei viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult. Põhjendatud pole vastustaja etteheide, et IK oleks linnaosakogu liikmena pidanud olema linnaosas toimuvast rohkem teadlik. IK on väitnud, et linnaosakogu koosolekutel ei mainitud krematooriumi ehitamist kordagi. Vastustaja ei ole eeltoodut ümber lükanud. Linnaosakogu liikmena ei ole kaebajal suuremat ligipääsu linna dokumendiregistrile kui mistahes teistel isikutel ega ka kohustust dokumendiregistriga tutvuda.
10.Kaebajad on palunud peatada ehitusloa kehtivuse kuni asjas lahendi jõustumiseni. Kuna kaebuses toodud etteheited pole seotud krematooriumi ruumilise mõjuga, vaid eelkõige selle sihtotstarbelise kasutamisega, on halduskohus leidnud õigesti, et ehitamisega kaebajate õiguste faktilist rikkumist ei kaasne. Samas leiab ringkonnakohus, et mõistlik pole suunata kaebajaid algatama kasutusloa väljastamisel veel ühte kohtuvaidlust. Kuna vaidlustatud on ka planeerimistingimused ning sisuline vaidlus käib selle üle, kas krematooriumi rajamine oli üldse lubatav ja detailplaneeringuga kooskõlas, on kaebajate õiguskaitsevajadus suunatud sellele, et enne kohtuvaidluse lõppu krematoorium tööle ei hakkaks. Kaebust pole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajate õigustele vastukaaluks on kinnistu ja rajatava krematooriumi omaniku Memoris Krematoorium OÜ huvi suunatud sellele, et hoone võetaks pärast valmimist viivituseta sihtotstarbeliselt kasutusse. 7(8)
3-19-1749 Arvestades linna selgitust, et hoonele on võimalik anda ka osakasutusluba, leiab ringkonnakohus, et kõigi osapoolte huvid ja õigused on piisavalt arvesse võetud, kui esialgse õiguskaitse korras keelata rajatavale hoonele krematooriumi käitamiseks kasutusloa andmine. Sellisel juhul on Memoris Krematoorium OÜ-l võimalik hoone lõpuni valmis ehitada, kuid kohtuvaidluse lõpuni saab seda kasutada vaid tavapärase tavandihoonena. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kui hoone lõpuni valmis ehitatakse, on selle kasutuselevõtt krematooriumina vältimatu. Memoris Krematoorium OÜ saaks tugineda õiguspärasele ootusele, et ehitusloa alusel püstitatud ehitist lubatakse hiljem sihipäraselt kasutada, kui ehitamise ajal ei oleks käimas kohtuvaidlust ehitusloa andmise õiguspärasuse üle.
11.Halduskohus oleks pidanud kolmanda isikuna menetlusse kaasama Valdeku tn 113 kinnistu omaniku Memoris Krematoorim OÜ, sest toimub vaidlus ning selle käigus tehtav lahend puudutab tema õigusi (HKMS § 20 lg 1). Kuna halduskohus jättis kolmanda isiku kaasamata, teeb seda käesoleval juhul ringkonnakohus (HKMS § 21 lg 1). Kuna kolmanda isiku kaasamine vajadus on ilmne, ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles küsimuses teisi menetlusosalisi ära kuulata (HKMS § 21 lg 3).
12.Esialgse õiguskaitse küsimuses on ringkonnakohtu määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7). Samas võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1). Seega, kui nt kolmas isik soovib esialgse õiguskaitse kohaldamise osas esitada seisukohti või tõendeid, mida varasemas menetluses pole arvestatud, on tal õigus esitada sellekohane esialgse õiguskaitse määruse muutmise või tühistamise taotlus.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.