Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-579
Haldusasi
XX kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 17. jaanuari 2019. a vastuse nr 2.1.-5/19/230 ja 26. märtsi 2019. a otsuse nr 2.1.-3/19/656 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Raavo Palu
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-579.
Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2019. a määruse haldusasjas nr 3-19-579 resolutsiooni punktid 1 ja 3 ning saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 2 jätta muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, RÕS § 15 lg 8).
XX pöördus 16.01.2019 e-kirjaga Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole, märkides, et palub abi, kuna tema isiklikke andmeid on korduvalt ebaseaduslikult avaldatud. Pöördumine
3-19-579 sisaldas hulgaliselt veebilinke erinevates uudisteportaalides ja meediaväljaannetes avaldatud artiklitele.
2.Andmekaitse Inspektsioon käsitas 17.01.2019 vastuses nr 2.1.-5/19/230 XX 16.01.2019 pöördumist selgitustaotlusena ning teavitas, et inspektsioon ei sekku üldjuhul eraõiguslikesse suhetesse (sh meedias ja ühismeedias tekkivatesse suhetesse). Olukorras, kus isikul on endal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks otse andmete avalikustaja ja kohtu poole ning asi ei ole seotud suure hulga inimeste põhiõiguste rikkumisega (puudub avalik huvi), ei sekku inspektsioon ka korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 2 alusel. AKI sekkumist meediavaidlustesse selgitab juhis „Isikuandmete avalikustamine meedias: Andmekaitse Inspektsiooni sekkumiskriteeriumid“. Täiendavalt selgitas AKI, et isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 alusel on ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud isiku kohta avaldada andmeid tema nõusolekuta, kui selleks on avalik huvi, see toimub kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ega kahjusta ülemääraselt isiku õigusi. Isik peab olema valmis selleks, et tema kriminaalne käitumine võib tekitada piisava avaliku huvi tema isiku vastu ning tema kohta võib ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid avaldada. Kui XX leiab, et tema andmete avaldamise tingimused ei ole täidetud, saab ta pöörduda selgituste saamiseks meediaväljaande poole ning kui avaldaja keeldub koostööst, siis on isikul võimalik nõuda oma õiguste kaitset läbi kohtumenetluse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 tähenduses maine kahjustamisega seonduvaid vaidlusi lahendatakse tsiviilkohtus.
3.XX esitas 12.02.2019 vaide, milles selgitas, et 16.01.2019 pöördumise aluseks oli asjaolu, et kuigi Riigikohus mõistis ta 09.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX õigeks, on meediaväljaanded tekitanud mulje, et ta on pedofiil, kes pääses vangistusest üksnes seaduselünga tõttu. Artiklites on lisaks kirjutatud pedofiiliast, mis on vastuolus isikule pandud diagnoosiga. XX leiab, et artiklitest tuleb eemaldada tema nimi (sh initsiaalid) ja pilt.
4.AKI märkis 21.02.2019 kirjas nr 2.1-3/19/656, et inspektsioonile jääb arusaamatuks, mida XX 12.02.2019 pöördumisega taotleb ja kuidas rikub AKI 17.01.2019 vastus selgitustaotlusele tema õigusi. AKI andis XX-le tähtaja oma eesmärgi selgitamiseks ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 nõuetele vastava vaide esitamiseks kuni 04.03.2019, mida on AKI 07.03.2019 kirjaga pikendatud kuni 14.03.2019.
5.XX edastas AKI-le õigusbüroo koostatud 25.03.2019 vaide, mida palus käsitada 12.02.2019 vaide puuduste kõrvaldamisena. Vaide esitaja ei nõustu AKI 17.01.2019 vastusega, millega otsustati praegusel juhul meediaväljaannete tegevusse mitte sekkuda. Kõik vaide esitaja kohta ajakirjandusest leitavad andmed on seotud kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX ning on tõsiselt delikaatsed ja riivavad tema eraelu (häirivad igapäevast elukorraldust ja tekitavad pidevalt suurenevat kahju). XX taotles, et AKI teeks väljaannetele ettekirjutuse eemaldada tema isiku tuvastamist võimaldavad andmed internetist selliselt, et vastavad artiklid / saated ei oleks leitavad ka XX nime otsingumootorisse sisestades.
6.Andmekaitse Inspektsioon tagastas 26.03.2019 otsusega nr 2.1.-3/19/656 XX 12.02.2019 vaide HMS § 79 lg 1 p 2 alusel vaide puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu. AKI palus 21.02.2019 kirjas vaide esitajal selgitada, kuidas rikub AKI 17.01.2019 vastus tema õigusi, kuid sellekohaseid selgitusi ei sisaldu ka 25.03.2019 vaides, milles on esitatud hoopis uus nõue järelevalvemenetluse läbiviimiseks ja väljaannetele ettekirjutuse tegemiseks. AKI käsitas 16.01.2019 pöördumist selgitustaotluse, mitte kaebusena, ning selgitas vaide esitajale, kuidas on tal võimalik oma õigusi kaitsta. Kuna XX ei olnud esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks asunud ise realiseerima seadusega antud õigust taotleda oma andmete artiklites parandamist ja/või eemaldamist, siis ei olnud AKI-l põhjust oletada seaduserikkumist ega 2(6)
3-19-579 omaalgatuslikult sekkuda meedia tegevusse. XX ei ole ka 25.03.2019 pöördumises esitanud ühtegi tõendit, et ta on püüdnud oma õigusi kaitsta ja meedia on sellest ebaseaduslikult keeldunud. Samuti ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid AKI-le põhjuse lugeda määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmine põhjendatuks või tähtaeg HMS § 34 alusel ennistada. Kuna vaide puudused on jäänud tähtajaks kõrvaldamata, tuleb vaie HMS § 79 lg 1 p 2 alusel tagastada. AKI selgitas täiendavalt, et selgitustaotlusele esitatud vastus ei ole haldusakt ning selgitused ja vastused küsimustele ei riku tavapäraselt isiku õigusi, mis annaks talle alust vaide esitamiseks. Kui XX eesmärk on olnud saada põhjalikumaid selgitusi, saab ta esitada AKI-le täiendava selgitustaotluse. Kui XX eesmärk oli kaevata kellegi tegevuse peale, kes isiku hinnangul ebaseaduslikult töötleb tema isikuandmeid, siis on võimalik esitada AKI-le allkirjastatud ja tõenditega varustatud sekkumistaotlus. Kaebuse esitamine on põhjendatud siiski alles pärast seda, kui isik on teinud omalt poolt kõik oma õiguste kaitseks, st pöördunud andmete parandamise või kustutamise nõudega ise andmetöötlejate poole. AKI võib sekkuda siis, kui andmetöötlejad ei vasta või vastusest nähtuvalt ei ole järgitud isikuandmete kaitse nõudeid.
7.XX esitas Tallinna Halduskohtule 29.03.2019 kaebuse AKI 26.03.2019 vaide tagastamise otsuse nr 2.1.-3/19/656 peale. Kaebajal oli õigusbürooga kokkulepe vaide puuduste tähtaegselt kõrvaldamiseks, kuid esindaja jättis oma kohustused täitmata. AKI oleks pidanud tõlgendama kaebaja taotlust eesmärgipäraselt ja mõistma, et kaebaja ei soovinud saada selgitusi, vaid AKI sekkumist, et lõpetada tema õiguste rikkumine. Kaebaja taotles lisaks menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, riigilõivu tasumiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 19.06.2016 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult (resolutsiooni p 1), jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Kaebajal puudub praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus, sest selgitustaotluse vastus ning selle peale esitatud vaide tagastamine ei riku tema õigusi. AKI tagastas 26.03.2019 otsusega vaide HMS § 79 lg 1 p 2 alusel puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, kuid esitatud põhjendustest nähtuvalt on vaide tagastamisel sisuliselt tuginetud ka HMS § 79 lg 1 p-le 1 (st vaideõiguse puudumisele). Kaebajal puudub HKMS § 45 lg-st 4 tulenevalt kaebeõigus vaide tagastamise iseseisvaks vaidlustamiseks, samuti vastustaja kohustamiseks vaadata vaie sisuliselt läbi. Vaide tagastamine on menetlustoiming, mille peale ei saa esitada tühistamisnõuet. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus võiks rikkuda kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebusest saab järeldada, et XX arvates pidanuks AKI käsitama tema 16.01.2019 pöördumist kaebusena, mitte selgitustaotlusena, ning kaebaja eesmärk on kohustada vastustajat tema 16.01.2019 kaebust menetlema. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ka AKI kohustamiseks vastata 16.01.2019 pöördumisele kaebaja soovitud viisil (st käsitada seda kaebusena). AKI on 17.01.2019 vastuses esitanud põhjalikud selgitused, millal on ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud isikuandmeid avaldada ilma isiku nõusolekuta, ning toonud välja isiku võimalused kaitsta oma õigusi. Kaebaja pöördumise sisu arvestades on AKI sellele asjakohaselt vastanud kui selgitustaotlusele. XX 16.01.2019 kirja põhjal ei olnud AKI-l mingit alust oletada seaduserikkumist ning sekkuda meedia tegevusse. Kaebajal on jätkuvalt võimalik esitada AKI-le kaebus vastavalt AKI antud juhistele. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja asunud oma õigusi kaitsma ka tsiviilkohtumenetluses, esitades nõude meediaväljaannete ja portaalide vastu. Kuna kaebus tagastatakse, siis tuleb riigi õigusabi taotlus jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
9.XX palub 20.06.2016 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlemiseks. Kaebaja taotles ühtlasi riigi õigusabi korras esindaja määramist.
3(6)
3-19-579
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
11.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et XX puudub ilmselgelt kaebeõigus AKI tegevuse vaidlustamiseks. Halduskohus on ka ise möönnud, et kaebusest võib aru saada, et XX ei soovi tegelikkuses eraldiseisvalt vaidlustada tema 12.02.2019 vaide (tl 128-129p) tagastamise kohta tehtud AKI 26.03.2019 otsust nr 2.1-3/19/656 (tl 4-4p; tl 91-91p), vaid kaebuse eesmärk on AKI kohustamine algatada tema 16.01.2019 kaebuse (tl 122-122p) alusel järelevalvemenetlus meediaväljaannete suhtes. AKI 26.03.2019 vaide tagastamise otsus omab halduskohtusse pöördumise seisukohalt seetõttu tähtsust esmajoones kaebetähtaja järgimise aspektist (HKMS § 47 lg 2), sest kui kaebaja jättis kõrvaldamata puudused, mis takistasid tema 12.02.2019 vaide sisulist läbivaatamist, siis ei saaks AKI 17.01.2019 vastuse nr 2.1-5/19/230 (tl 70; tl 92; tl 123) vaidlustamiseks HKMS § 46 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaegu hakata arvestama mitte AKI 26.03.2019 otsuse kättetoimetamisest, vaid juba AKI 17.01.2019 vastuse kättetoimetamisest. Sel juhul oleks 29.03.2019 esitatud kaebus selgelt mittetähtaegne.
12.AKI tugines 26.03.2019 vaide tagastamise otsuses HMS § 79 lg 1 p-le 2, mille kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Vaide tagastamise tinginud puudusena on AKI viidanud sellele, et XX jättis selgitamata, kuidas rikub AKI 17.01.2019 vastus tema õigusi ja mida ta AKI-lt täpselt taotleb. Otsuses tehtud viitest HMS §-s 34 sätestatud tähtaja ennistamise regulatsioonile võib aru saada, et isegi kui vaide esitaja heidab ette seda, et AKI käsitas tema 16.01.2019 pöördumist ebaõigesti selgitustaotlusena, mitte kaebusena, on see mõjuva põhjuseta esitatud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega (14.03.2019 – tl 132; tl 136) rikkudes. Ringkonnakohus rõhutab esmalt, et HMS § 79 lg 1 p 2 ei ole sätestatud n-ö sanktsioonina selle eest, et vaide esitaja jätab haldusorgani puuduste kõrvaldamise kirjale tähtaegselt vastamata, vaid selle sätte alusel saab tagastada üksnes vaide, mille puudused on sellist laadi, et need ei võimalda vaiet sisuliselt läbi vaadata. Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg ei ole ka õigust lõpetava toimega, vaid olukorras, kus isik kõrvaldab vaide puudused haldusorgani määratud tähtajast hiljem, kuid siiski enne vaide tagastamist, tuleb haldusorganil nende kõrvalejätmist eraldi põhjendada. Kuivõrd praegusel juhul on AKI 26.03.2019 otsuses XX vaide 25.03.2019 täiendusi (tl 22-23; tl 138-139) põhjalikult analüüsitud, siis on ilmne, et AKI-l puudusid objektiivsed takistused nendega arvestamiseks. Vastustaja on küll viidanud (26.03.2019 otsuses ja eelkõige 30.05.2019 vastuses kohtunõudele – tl 118-119), et XX 25.03.2019 edastatud vaide täiendused olid esindajaks märgitud isiku poolt allkirjastamata ja dokumendile ei olnud lisatud volikirja, kuid esiteks ei ole AKI tegelikult kahelnud, et dokumendi edastas XX ise ja palus seda ka telefonitsi arvestada oma vaide täiendusena, ning teiseks oli tegemist lihtsasti kõrvaldatavate puudustega, mis ei saanud tingida vaide tagastamist ilma täiendavat tähtaega andmata. AKI pidi hiljemalt vaide 25.03.2019 täiendustest aru saama, et XX peab oma õigusi rikkuvaks seda, et AKI ei ole lahendanud tema 16.01.2019 pöördumist mitte kaebusena, vaid selgitustaotlusena, ning soovib AKI sekkumist XX isikuandmeid veebis avaldavate 4(6)
3-19-579 meediaväljaannete tegevusse. Sellise sisuga vaide lahendamiseks puudusid AKI-l igasugused takistused ja puudus ka alus hinnata seda täiesti uueks taotluseks, mistõttu oli vaide tagastamine õigusvastane ning XX 29.03.2019 kaebus AKI 17.01.2019 vastuse peale on seega tähtaegne.
13.XX viitas 16.01.2019 pöördumise päises kohtuasjale nr X-XX-XXXX ja märkis järgmist: „Palun abi. Minu isiklikke andmed on ebaseaduslikke korduvalt avaldatud.“ Lisaks sisaldas pöördumine kokku 24 veebilinki erinevate meediaväljaannete poolt avaldatuna internetis kättesaadavatele artiklitele, milles on kajastatud kaebaja viidatud kriminaalasja. AKI 17.01.2019 vastusest saab järeldada, et XX 16.01.2019 pöördumist on käsitatud selgitustaotlusena esmajoones põhjusel, et AKI hinnangul ei olnud täidetud inspektsiooni poolt meediavaidlusesse sekkumise (st riikliku järelevalve menetluse algatamise) kriteeriumid. Seda, et XX soovis nimelt AKI poolset uurimist ja otsuse tegemist, kinnitas ta ka 17.01.2019 e-kirjas (tl 124) pärast AKI vastuse saamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud AKI olukorras, kus XX pöördumises oli palutud abi seoses tema isikuandmete ebaseadusliku avaldamisega ja viidatud hulgale isikuga seotud kriminaalasja kajastavatele veebiartiklitele, eeldada, et isik soovib saada AKI-lt üksnes selgitusi oma õiguste kaitse võimaluste kohta, mitte ei ole esitanud taotlust meediaväljaannete tegevuse suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks. Kui AKI-le jäi pöördumise eesmärk arusaamatuks, tulnuks paluda isikul seda täpsustada. Toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemist nähtuvate andmete pinnalt saab küll järeldada, et XX ei ole seni iseseisvalt püüdnud oma õigusi kaitsta, kuid pelgalt asjaolu, et pöördumine ei vastanud sekkumistaotlusele esitatavatele sisu- ja vorminõuetele ning täidetud ei olnud AKI poolt välja töötatud sekkumise tingimused, ei anna alust käsitada 16.01.2019 pöördumist kaebuse / järelevalvetaotluse asemel selgitustaotlusena.
14.IKS § 28 lg 1 kohaselt juhul, kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on tal õigus pöörduda kaebusega AKI poole. IKS § 56 lg-st 1 ja lg 3 pst 8 tulenevalt teostab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet AKI, kes võib järelevalvemenetluse algatada kaebuse alusel või omal algatusel. Järelevalveasutusele kaebuse esitamise õigus on andmesubjektil ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus – edaspidi GDPR) art 77 lg 1 alusel (vt ka määruse põhjendus 141) ning GDPR art 51 lg 1 kohaseks järelevalveasutuseks on Eestis IKS § 51 lg 1 järgi AKI. IKS § 56 lg 3 p-de 4, 5 ja 7 kohaselt on AKI-l muu hulgas õigus nõuda isikuandmete töötlemise piiramist ja lõpetamist ning keelata isikuandmete töötlemine. Samasisulised volitused on AKI-l ka GDPR art 55 lg 1 ja art 58 lg 2 punktidest c–g tulenevalt. IKS-s ega GDPR-s ei ole sätestatud järelevalveasutusele esitatava kaebuse vorminõudeid ega piiratud kaebuse esitamise õigust näiteks tingimusega, et andmesubjekt peab olema eelnevalt pöördunud sama nõudega otse tema isikuandmeid töötleva isiku poole, kuid see pole olnud tulemuslik. Olenemata sellest, et AKI on KorS § 4 lg 2 ja IKS § 17 põhjal töötanud välja põhimõtted (juhis „Isikuandmete avalikustamine meedias: Andmekaitse Inspektsiooni sekkumiskriteeriumid“, viimati muudetud 19.03.2019), millal võib andmesubjekti poolt IKS § 28 lg 1 ja GDPR art 77 lg 1 alusel AKI-le kaebuse esitamist pidada põhjendatuks ning millest AKI lähtub ka kaebuste menetlusse võtmise otsustamisel, samuti on AKI avalikustanud sekkumistaotluse näidisvormi, ei anna see AKI-le alust jätta neile mittevastavat järelevalvetaotlust sisuliselt lahendamata. AKI juhis on olemuselt nn halduseeskiri, mille koostamisega on küll põhimõtteliselt teostatud esimene kaalumisetapp ja tehtud valikud tüüpiliste juhtumite tarbeks, kuid halduseeskirjal on sellele vaatamata üksnes abistav tähendus ning see ei tohi üksikjuhtumil kaalumist takistada ega välistada (nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 30; 18.12.2014 otsus nr 3-3-1-
5(6)
3-19-579 77-14, p 18; 02.04.2014 otsus nr 3-3-1-72-13, p 21; 16.01.2008 otsus nr 3-3-1-81-07, p-d 1314).
15.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et AKI pidi XX 16.01.2019 pöördumist käsitama IKS § 28 lg 1 / GDPR art 77 lg 1 alusel esitatud kaebusena ning ka AKI 17.01.2019 vastust ei saa seetõttu käsitada toiminguna (st selgitustaotlusele vastamine), vaid haldusaktina HMS § 43 lg 2 ls 1 tähenduses, millega on jäetud rahuldamata XX taotlus viia läbi järelevalvemenetlus ja teha ettekirjutus tema isikuandmeid kaebaja hinnangul õigusvastaselt avalikustavate meediaväljaannete suhtes (vrd Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 11; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17; 13.10.2010 otsus nr 3-31-44-10, p 15). Seega tuleb XX kaebus lugeda esitatuks AKI 17.01.2019 keeldumise ja 26.03.2019 vaide tagastamise otsuse tühistamiseks ning AKI kohustamiseks vaadata tema 16.01.2019 kaebus uuesti läbi. Sellise kaebuse esitamiseks on XX-l kaebeõigus ja kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Muu hulgas tuleb asja läbivaatamise käigus analüüsida, kas IKS § 28 lg 1 ja GDPR art 77 lg 1 alusel kaebuse esitamise õiguse puhul ei või olla tegemist eriregulatsiooniga, võrreldes KorS § 4 lg-s 2 sätestatud üldise subsidiaarsuspõhimõttega.
16.Eelneva põhjal tuleb XX määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2019 määrus tühistada osas, milles halduskohus kaebuse tagastas (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Kuivõrd halduskohus jättis kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata XX taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning ringkonnakohus saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks, tuleb edasises menetluses sisuliselt lahendada ka see menetlusabi taotlus. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus ka halduskohtu 19.06.2019 määruse resolutsiooni p 3.
17.Kuna XX on määruskaebuses vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 19.06.2019 määruse tervikuna (sh riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas) ja esitanud 20.06.2019 uue riigi õigusabi taotluse, loeb ringkonnakohus 20.06.2019 taotluse esitatuks määruskaebuse menetluses riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest taotleja on olnud võimeline esitama iseseisvalt määruskaebuse, mis oli ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks piisavalt arusaadav. Ehkki ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu 19.06.2019 määruse põhjendustega (p 15), et riigi õigusabi taotlus tuli jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel kaebuse perspektiivituse tõttu, ei saa praeguses vaidluses XXle advokaadist esindaja määramist siiski pidada kaebaja õiguste kaitseks hädavajalikuks, arve-stades, et kaebaja on olnud iseseisvalt võimeline tooma esile tema õigusi väidetavalt rikkuvad artiklid ja oma õiguste rikkumist sisuliselt põhjendama. Tallinna Halduskohtu 29.04.2019 määrusega on kaebajale antud praeguses asjas menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, mistõttu ei takista tema kohtumenetluses osalemist ka keelebarjäär. Kuivõrd riigi õigusabi taotlus tulnuks jätta rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, siis jääb määruskaebus riigi õigusabi taotlust puudutavas osas rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2019 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.