Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 29. märts 2018, Tartu 3-17-356
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla määratud kartserikaristuste pikaajaliste järjestikkuse täitmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 3. augusti 2017 otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X.-i apellatsioonkaebuse osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 3. augusti 2017. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada X.X.-i kaebus tuvastamisnõudes osaliselt ning tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus X.X.-i suhtes kartserikaristuste järjestikusel täideviimisel 45 järjestikust päeva ületavas osas ajavahemikel 26. juunist kuni 17. augustini 2015 (52 päeva), 16. septembrist kuni
15.novembrini 2015 (60 päeva), 19. novembrist 2015 kuni 23. jaanuarini 2016 (65 päeva), 29. veebruarist kuni 14. maini 2016 (75 päeva) ja 1. juunist 2016 kuni 27. juunini 2017 (392 päeva).
4.Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 3. augusti 2017. a otsus muutmata.
Mõista Viru Vanglalt X.X.-i kasuks menetluskulude katteks välja viissada nelikümmend viis (545) eurot. Ülejäänud osas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. aprill 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.13. veebruaril 2017 esitas kinnipeetav X.X. kaebuse, milles taotles Viru Vangla kohustamist lõpetada pikaajaliste järjestikkuste distsiplinaarkaristuste määramine ja vabastada kaebaja kartserist viivitamatult. Kaebuse kohaselt keeldub X.X. tööst oma tervisliku seisundi tõttu. CPT raporti ja õiguskantsleri 5. oktoobril 2016 seisukohtadele viidates leidis kaebaja, et pikaajaliste
järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramine tema suhtes rikub EIÕK artiklis 3 sätestatud piinamise keeldu. Kartseris viibimise ajal on kokkusaamised, suhtlemine teiste kinnipeetavatega, õppimine ja erinevates programmides osalemine keelatud ning väljaspool kartserit saab viibida vaid ühe tunni pikkuse jalutuskäigu ajal. 25. juuli 2017 menetlusdokumendis leidis kaebaja, et kehtiv õigus lubab vastustajal mitte määrata pikaajalisi distsiplinaarkaristusi järjest ja vahedeta, kuid vaatamata sellele ei kohalda kaebaja kartserikaristuse kandmist viisil, mis vastab rahvusvahelistele standarditele.
2.Vastuses kaebusele vaidles Viru Vangla kaebusele vastu, leides, et kehtiv õigus ei keela määrata kartserikaristust isikule, kes on võimeline kandma vanglakaristust ega pöörata karistusi täitmisele järjestikku, vastavate tervislike probleemide ilmnemisel aga lähtutakse tervishoiutöötaja otsusest.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
3.3. augusti 2017. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
4.Otsuse põhjenduste kohaselt kartserisse paigutamine ja selle kestus on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuse tagajärg ning vormistatakse vastava halduskohtus vaidlustatava käskkirjaga. Kaebaja väidetavalt rikutud õiguste tõhusa kaitse saab tagada ainult vastavate käskkirjade tühistamine. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkirju korduvalt vaidlustanud. Halduskohus ei saa teha ettekirjutusi tulevikus võib-olla toime pandavate distsipliinirikkumiste eest määratavate karistuste liigi, pikkuse, täitmisele pööramise aja ja muude asjaolude kohta. Distsiplinaarkaristuse määramise saab kaebaja rikkumisi vältides ise kõige tõhusamalt ära hoida. Kartserisse paigutamises seisneva karistuse määramise korral on tal aga HMS §-st 81 ja HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt võimalik taotleda haldusakti täitmise peatamist vastustajalt või kohtult pärast vaide esitamist.
5.Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarkaristuste loetelu kinnitab selgelt, et X.X. ei taha kuidagi alluda vanglas kehtivale korrale ning talle määratud leebemad karistused pole tulemusi andnud. Kaebuse väidetel on kaebaja vaidlustanud kõik tema distsiplinaarkorras karistamise kohta tehtud käskkirjad, kuid kohus pole kaebusi rahuldanud. See kinnitab, et karistused on vaatamata tema vastupidistele seisukohtadele olnud siiski õiguspärased.
6.VangS § 63 lg 1 p 4 lubab vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 ööpäevast kartserisse paigutamist. VangS § 65 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb distsiplinaarkaristus pöörata täitmisele kohe ning selle saab edasi lükata vaid tingimusel, et kinnipeetav ei pane talle määratava kuni kuue kuulise katseaja jooksul toime uut distsipliinirikkumist. Kaebaja distsiplinaarkaristuste rohkus ei luba arvata, et tema suhtes on niisuguse tingimuse seadmine võimalik. Lisaks väärib tähelepanu Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-79-12 seisukohad, milles pole peetud erinevate distsiplinaarkaristuste järjestikku täitmisele pööramist õigusvastaseks ning on märgitud, et karistuse täitmisele pööramise saab üldjuhul edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud katseaeg.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
8.Kaebaja rõhutab, et tema eesmärgiks oli lõpetada Viru Vangla õigusvastane tegevus – pikaajalise järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramine ja vahedeta kandmine. Kaebaja pole taotlenud tühistada kõike talle määratud distsiplinaarkaristusi. Kaebaja soovib, et
Viru Vangla korraldaks kartserikaristuse kandmist viisil, mis vastab rahvusvahelisele standartidele – kui kinnipeetavale määratud mitme kartserikaristuse summa ületab 14 päeva, siis ei tohi kinnipeetav olla üle 14 päeva järjepanu kartserirežiimis, 14-päevasele kartseris viibimisele peab järgnema teatud mõistlik ajavahemik tavarežiimis, misjärel isik kannab kartseris ülejäänud karistuse.
9.Viru Vangla vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
10.Vastustaja selgitab, et kartserikaristuse määramisel lähtutakse proportsionaalsusel põhimõttest, võttes arvesse ka kartserirežiimi tingimusi koosmõjus määratava karistuse pikkusega. VangŠ § 65 lg 1 kohaselt üldjuhul pööratakse karistus kohe täitmisele. Sättes toodud nõue põhineb seisukohal, et karistuse mõju on suurim, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Karistuse põhjendamatu edasilükkamine on seega õigusvastane. Karistuse täideviimise poolt kõneleb oluline avalik huvi, s.o distsipliini tagamine vanglas. Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja ei ole kandnud kartserikaristusi vahedeta. X.X. on pöördunud halduskohtusse mitmete esialgse õiguskaitse taotlustega ja kohus on taotlused osaliselt rahuldanud peatades karistamise käskkirjade täitmise kaheks kuni viieks päevaks.
11.12. märtsi 2018. a menetlusdokumendis selgitab vastustaja täiendavalt, et VangS § 65 lg-st 1 tulenevalt on õigusvastane distsiplinaarkaristuse täitmise põhjendamatu edasilükkamine, rõhutades, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste liik, määr ja karistuste kuhjumine on otseselt tingitud kinnipeetava enda järjepidevast teadlikust süstemaatilisest distsipliini rikkuvast käitumisest. Karistuste täitmisele pööramise või peatamise üheks asjaoluks on kinnipeetava tervislik seisund, mille tuvastab arst, kusjuures seda saab teha tervisekaardi andmetele tuginedes ilma kinnipeetava arstliku läbivaatuseta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata X.X.-i kaebuse talle distsiplinaarkaristuste määramise õigusvastasuse tuvastamiseks ja vanglale distsiplinaarkaristuste täitmise kohta kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Ringkonnkohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 põhjendusi ei korda. Apellatsioonkaebus tuleb aga rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada kaebaja suhtes kartserikaristuste järjestikuse täideviimise õigusvastasuse nõude osas.
13.Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt eri meelt, kas X.X.-i suhtes kartserikaristuste järjestikuse täideviimisega on kaebaja õigusi rikutud. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks eristada distsiplinaarkaristuse määramist ja täitmist. Kui kinnipeetava käitumisele antav distsiplinaarmenetluses karistuse määramisega antav hinnang võib olla õiguspärane, siis iseseisvate distsiplinaarmenetluste tulemusena määratud karistuste järjestikuse täitmise koossmõju võib siiski olla kinnipeetava suhtes ülemäärane, pidades silmas ka vangistuse täideviimise eesmärke.
14.14. detsembril 2016 Viru Vanglale esitatud vaide ja halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt viibis X.X. kartseris 26. juunist kuni 17. augustini 2015 (52 päeva), 16. septembrist kuni 15. novembrini 2015 (60 päeva) ja 19. novembrist 2015 kuni 23. jaanuarini 2016 (65 päeva). Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja esitatud andmeid. Seetõttu lähtub ringkonnakohus kaebuse väidetest. Kaebaja viibimist kartseris hilisemal ajal kinnitavad lisaks kaebaja väidetele ka vastustaja esitatud andmed kinnipeetava distsiplinaarkaristuste kohta (tl 38 ja 8. veebruari 2018. a
menetlusdokumendi lisa). Neist nähtub, et X.X. viibis kartseris veel 15. kuni 25. veebruarini 2016 (11 päeva), 29. veebruarist kuni 14. maini 2016 (75 päeva) ja 1. juunist 2016 kuni 27. juunini 2017 (392 päeva). Hiljem on kaebajale määratud kartserikaristusi küll maksimaalses lubatud määras (45 päeva), kuid karistuste täideviimine on toimunud kahes osas selliselt, et karistuse täideviimine on olnud peatatud kaheks kuni seitsmeks päevaks. Üksnes 22. novembrist 2017 kuni 6. jaanuarini 2018 on X.X. viibinud kartseris 45 päeva järjest.
15.10. oktoobri 2017. a otsuses asjas nr 3-15-3133 (p 18) selgitas Riigikohus: „Kolleegium peab siiski vajalikuks rõhutada, et kuigi kaebajale erinevate rikkumiste eest määratud kartserikaristused olid eraldivõetuna õiguspärased, ei pruugi lubatav olla nende katkematu täitmisele pööramine. See tähendaks, et kaebajat peetaks kartseris neli kuud järjest. EIK praktikast nähtub, et kinnipeetava üksikvangistuses hoidmisel tuleb kaaluda ka üksikvangistuse pika järjestikuse kestuse proportsionaalsust. Üksikvangistuse mõju kinnipeetava vaimsele ja füüsilisele seisundile tuleb perioodiliselt hinnata ning vastavalt üksikvangistuse pikkusele suureneb vangla põhjendamiskohustus (vt EIK otsus asjas Gorbulya vs. Venemaa, p-d 75 ja 77, ja seal esitatud viited varasemale praktikale). Pikaajaline üksikvangistus ilma sobiva vaimse ja füüsilise stimulatsioonita kahjustab tõenäoliselt isiku vaimset tervist ja sotsiaalseid võimeid (samas, p 78; EIK otsus asjas Csüllög vs. Ungari, p 30). Ka sellised tagajärjed on vastuolus taasühiskonnastamise eesmärgiga. Eeltoodust lähtudes tuleb muuta asjas nr 3-3-1-79-12 esitatud kolleegiumi seisukohta, et distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise saab edasi lükata vaid siis, kui karistatule on määratud katseaeg (otsuse p 9). On tõsi, et VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Sättes kasutatud sõna "üldjuhul" annab vanglale erijuhtudel kaalutlusõiguse. Põhiseaduse § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes.“
16.VangS § 63 lg 1 p 4 sätestab, et vangistuse täideviimisel on kinnipeetavake distsiplinaarkaristusena lubatud kohaldada kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Kohtupraktikas on karterisse paigutamist kvalifitseeritud kinnipeetava vabadusõiguse täiendava piiramisena, mis riivab kinnipeetava vabadusõigust sedavõrd intensiivselt, et õigusvastane kartserisse paigutamine on käsitatav vabaduse võtmisena ja sellega tekitatud kahju tuleb hüvitamiseks on kohane rahalise hüvitise maksmine RVastS § 9 lg 1 alusel (vt RKHK 15. märts 2010, nr 3-3-1-93-09).
17.Asjakohane on siinjuures kaebaja viide õiguskantsleri 5. oktoobri 2016. a justiitsministrile (tl 15-16), milles on analüüsitud kartserikaristuse olemust ning selle pikaajalise kohaldamise mõju inimesele. Kuna kirjas esitatud ettepanekud ja seisukohad on soovitusliku iseloomuga ning seadusandja ei ole siiani pidanud põhjendatuks muuta VangS regulatsiooni kartseri kohaldamise tingimuste ega maksimaalselt lubatud kartserikaristuse kestuse osas, siis ei ole alust käesoleva vaidluse lahendamisel võtta aluseks kirjas toodud konkreetset seisukohta kartserikaristuse kohaldamise maksimaalse lubatud pikkuse kohta. Kiri on aga kaalukas argument hindamaks kartserikaristust kinnipeetava õigusi oluliselt piiravaks meetmeks, mille kohaldamisel on vanglal kohustus arvestada üksikvangistuse ajaliselt kumuleeruva mõjuga.
18.Tulenevalt VangS § 41 lg-test 1 ja 2 koheldaks kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kinnipeetavale kohaldatavad piirangud peavad vastama
täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Seega ka distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamisel peab vangla arvestama inimväärikuse põhimõttega ning korraldama karistus(t)e täitmise kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.
19.Vangistusseadus ega muu õigusakt ei reguleeri täpsemalt kartserikaristuse täitmist ega sätesta numbrilist piirangut kinnipeetava kartseris hoidmise ajale. Arvestades eespool toodud Riigikohtu seisukohta, et VangS § 65 lg 1 järgi on vanglal kaalutlusõigus kartserikaristuse järjestikuse täideviimise edasilükkamisel koostoimes VangS § 63 lg 1 ps 4 sätestatud kartserikaristuse maksimaalse määraga, saab järeldada, et kartserikaristuste täitmisel ei pea vastustaja eeldama üksikvangistuse isiku vaimset tervist ja sotsiaalseid võimeid tõenäoliselt kahjustavat toimet. Vastavalt ei pea vastustaja sel juhul täiendavalt põhjendama, miks kinnipeetavale määratud kartserikaristust või -karistusi täidetakse katkematult. Kinnipeetaval endal on aga võimalus osutada ja põhjendada, miks jätkuv kartserirežiimil viibimine tema õigusi ülemääraselt riivab. Kinnipeetava vangistusseaduses nimetatud kartserikaristuse maksimaalset määra ületava kartserirežiimil hoidmise korral peab vangla aga veenduma, et kartserikaristuse jätkuva täitmine ei too kaasa vangistuse eesmärkidega vastuolus olevaid kahjulikke tagajärgi kinnipeetavale. Vastustaja sellekohase veendumuse aluseks olevad asjaolud ning nende pinnalt tekkinud veendumuse kujunemine peab olema kontrollitav, mistõttu tuleb vastustajal vaidluse korral põhjendada kinnipeetava jätkuvat hoidmist kartserirežiimil. Seejuures ei ole piisav tuginemine karistuste määramise õiguspärasusele, vaid kinnipeetava pikaajalist kartserisse paigutamist saavad õigustada kinnipeetavaga seotud asjaolud. Vanglal tuleb veenduda, et pikaajaline kartserisse paigutamine on kooskõlas vangistuse eesmärkidega ega põhjusta kinnipeetavale terviseprobleeme. Kui vastustaja soovib tugineda üksnes terviskaardi andmete alusel antud arsti seisukohale kinnipeetava pikaajalise kartserirežiimil viibimise mõju hindamisel, tuleb selgitada ka seda, kuidas on tagatud üksikvangistuse tegeliku mõjuga arvestamine kinnipeetavat üle vaatamata.
20.Käesoleval juhul ei ole kaebaja ega Viru Vangla sellekohaseid põhjendusi esitanud. Pooled on väidetes jäänud üldsõnaliseks, kirjeldades ühelt poolt kartserirežiimi sidumata seda konkreetse mõjuga kaebajal ja teiselt poolt karistamiseni viinud rikkumiste ja karistamise õiguspärasust. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kõigil perioodidel, mil X.X. viibis kartseris järjest enam kui 45 päeva oli kartserikaristuse täitmine tema suhtes ülemäärane ja vastustaja tegevus vastavalt õigusvastane. Kuna halduskohtumenetluses saab üldjuhul kaebuse esitada juba rikutud õiguse kaitseks, siis arvestab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel kaebaja kartseris viibimise perioode enne kaebuse esitamist. Erandina peab ringkonnakohus võimalikuks hinnata kartserikaristuste täideviibimise õiguspärasust perioodi osas, mis kaebuse esitamise ajal veel kestis. Selle ajavahemiku osadeks jagamine kaebuse esitamise ajast lähtudes moonutaks kartseris pikaajalise viibimise ajas kumuleeruvat mõju ega tagaks kaebaja õiguste tõhusat kaitset.
21.Eeltoodu alusel tuvastab ringkonnakohus kaebaja suhtes kartserikaristuse täitmise õigusvastasuse osas, mil ajavahemikel 26. juunist kuni 17. augustini 2015 (52 päeva), 16. septembrist kuni 15. novembrini 2015 (60 päeva), 19. novembrist 2015 kuni 23. jaanuarini 2016 (65 päeva), 29. veebruarist kuni 14. maini 2016 (75 päeva) ja 1. juunist 2016 kuni 27. juunini 2017 (392 päeva) X.X. viibis kartseri kauem kui 45 päeva järjest.
22.Kuigi vastustaja tegevus kaebaja suhtes kartserikaristuste täimisel on olnud olulises osas õigusvastane, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks teha Viru Vanglale ettekirjutust kartserikaristuste täitmise kohta tulevikus. Esmalt on kohtupraktika selles küsimuses muutunud alles viimase aasta jooksul. Kaalutlusõiguse teostamise kohustust kinnipeetava
kartserisse pikaajalise paigutamise korral on selgitanud Riigikohus ning vastustajale halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras tehtud ettekirjutusi konkreetsete käskkirjadega määratud kartserikaristuste ositi täitmiseks. Teiseks nähtub vastustaja 8. veebruari 2018. a menetlusdokumendi lisana esitatud andmetest, et kaebaja suhtes kartserikaristuse täitmine lõppes 25. veebruaril 2018. Uute võimalike kartserikaristuste täitmisel saab kaebaja igakordselt kaitsta oma õigusi pöördudes vastava taotlusega kohtusse juba vaidemenetluse ajal. Abstraktse sisuga ettekirjutuse tegemist ei ringkonnakohus võimalikuks. Vanglal tuleb kartserikaristuse täideviimine otsustada kaalutluseõiguse alusel, mistõttu üldise iseloomuga juhise andmine kohtu poolt ei ole otstarbekas.
23.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 3. augusti 2017. a otsus osas, millega jäeti X.X.-i kaebus rahuldamata kartserikaristuste järjestikku täideviimise õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab ajavahemikel 26. juunist kuni
17.augustini 2015 (52 päeva), 16. septembrist kuni 15. novembrini 2015 (60 päeva), 19. novembrist 2015 kuni 23. jaanuarini 2016 (65 päeva), 29. veebruarist kuni 14. maini 2016 (75 päeva) ja 1. juunist 2016 kuni 27. juunini 2017 (392 päeva), kaebaja kartserisse paigutamise õigusvastasuse osas, mil X.X. viibis kartseri kauem kui 45 päeva järjest.
24.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kinnipeetava kestvalt kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamisest ei saa järeldada, et kartserirežiimi jätkuva kohaldamisega tekitud mittevaralise kahju hüvitamiseks on igal juhul kohane rahalise hüvitise määramine kinnipeetavale. Riigivastutuse seaduse § 9 lg-test 1 ja 2 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega on hüvitise määramine konkreetsete asjaolude pinnal tehtav individuaalne otsustus, mistõttu rahalise hüvitise maksmine ei ole ette ära määratud üksnes isiku õigusi rikkuva õigusvastase tegevuse tuvastamisega. Sõltuvalt kinnipeetava kartserirežiimil hoidmise perioodi pikkusest, üksikvangistuse mõju leevendavate meetmete rakendamisest, vastustaja süü vormist ja muudest asjaoludest võib mittevaralise kahju hüvitamiseks olla piisav ka juba vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine.
25.HKMS § 108 lg 2 järgi kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebusega taotletavat eesmärki silmas pidades tuvastamisnõude osalise rahuldamisega on kaebus tervikuna rahuldatud pooles ulatuses. Viru Vangla ei ole esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välje ei mõisteta. Kaebaja lepinguline esindaja on halduskohtumenetluses taotlenud õigusabikuluna 1 250 euro ja riigilõivu katteks 30 euro väljamõistmist ning apellatsioonimenetluses õigusabikuluna 300 euro ja riigilõivu katteks 15 euro väljamõistmist. Pidades silmas vaidluse keerukust ning tõendamismenetluse mahtu, samuti seda, et kaebuse puuduste kõrvaldamisel esitas kaebaja ka kahju hüvitamise nõude, mille menetlemist ta hiljem määruskaebuses enam ei nõudnud, lisaks seda, et vaatamata õigusabi kasutamisel oli halduskohtule esitatud kaebus raskesti arusaadav ning kaebuse nõuded ega kaebusega taotletav eesmärk ei olnud üheselt selged, loeb ringkonnakohus õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks 1000 euro ulatuses. Vastavalt tuleb Viru Vanglalt X.X.-i kasuks menetluskuluna välja mõista 500 eurot õigusabikulu ja 45 eurot riigilõivu katteks. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.