Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-18-73 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonides (TSD) deklareeritud andmete õigsust ning 2017. a augusti kuni oktoobri tagastusnõuete õigsust. Maksuhaldurile antud selgituste kohaselt rentis XXX OÜ kontrolliperioodil EEE OÜ-lt (pankrotis) tööjõudu ning soetas palgaarvestuse-, töötajate registri pidamise ja sekretäriteenust. Seni kogutud tõendid viitavad, et tegelikult XXX OÜ töötajaid ei rentinud, vaid tegemist oli äriühingu enda töötajatega ja nende töötasud peab deklareerima XXX OÜ. Lisaks puudus XXX OÜ-l õigus kajastada vastavatele arvetele märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas, kuna tööjõurendi teenust tegelikult ei osutatud. Sellise tegevuse eesmärk oli vähendada XXX OÜ maksukoormust ja jätta potentsiaalne maksukohustus EEE OÜ-le. EEE OÜ maksuvõlg on 12.01.2018 seisuga 3 033 167,46 eurot ja esimesed maksuvõlad tekkisid 2016. a septembri maksudeklaratsioonide esitamise järel. XXX OÜ poolt tasumata arved moodustavad EEE OÜ maksuvõlast umbes poole. XXX OÜ ja EEE OÜ tegutsevad samal aadressil (Tallinnas XXX) ning vastava kinnistu omanik on YYY OÜ, kellel on XXX OÜ-ga sama juhatuse liige ER. EEE OÜ juhatuse liikme KN 23.10.2017 seletuste kohaselt toimus kontoripinna kasutamise eest YYY OÜ-le rendi tasumine tasaarveldusega ning rendi eest on väljastatud arveid, samuti peaks rendipinna kasutamise kohta olemas sõlmitud suuline leping. YYY OÜ esindaja RR selgituste kohaselt lepiti EEE OÜ-ga suulise koostöökokkuleppe raames kokku, et kuni 31.12.2016 ei pea EEE OÜ kontoriruumide kasutamise eest renti tasuma ja alates 01.01.2017 kuulub iga 12-kuulise perioodi järel kontorija kommunaalkuludena tasumisele 500 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. MTA hinnangul ei ole usutav, et pooled leppisid 2010. a-l suusõnaliselt kokku, et renti hakatakse tasuma alles 2017. a-l ja samas fikseeriti ära ka tulevase rendi hind. Kahtlusi lisab asjaolu, et YYY OÜ esitas esimese rendiarve 31.10.2017 ehk alles pärast maksuhalduri poolt huvi ülesnäitamist. KN on alates 16.02.2009 YYY OÜ töötaja ja seega ettevõttega otseselt seotud. EEE OÜ ja XXX OÜ vahel oli samuti sõlmitud vaid suuline kokkulepe ning puudus teenuse hinnakiri või XXX OÜ-le lisaks tööjõurenditeenusele osutatud bürooteenuste korrektne arvestus. Samad inimesed, kes tegelesid EEE OÜ-s palgaarvestuse ja töötajate registri pidamisega, täitsid samu ülesandeid ka XXX OÜ-s. Eeltoodu viitab, et tegelikult võis EEE OÜ olla täielikult XXX OÜ-ga seotud isikute kontrolli all, sest iseseisev äriühing oleks oma õigused ja kohustused fikseerinud kirjaliku lepinguga. XXX OÜ esitas 12.10.2017 koos enda dokumentidega EEE OÜ arvelduskonto väljavõtte perioodist 01.10.2016–31.08.2017, mis ei ole iseseisvate ja eraldi tegutsevate äriühingute puhul tavapärane. EEE OÜ asutati 18.06.2010 MMM OÜ (XXX OÜ eelkäija) pankrotimenetluse alguses ning MMM OÜ deklareeris viimased töötasuväljamaksed 2010. a juuli TSD-l ja EEE OÜ deklareeris esimesed töötasuväljamaksed 2010. a augusti TSD-l. MMM OÜ juhatuse liige oli ER ja ettevõte tegeles muu hulgas metallkonstruktsioonide tootmisega. EEE OÜ esimestel TSD-del kajastatud 65-st töötajast 32 olid endised MMM OÜ töötajad, kes jätkasid töötamist XXX OÜ heaks, ja ka ülejäänud töötajad olid eelnevalt ER juhitavate äriühingute töötajad. XXX OÜ jättis EEE OÜ-le teenuste eest tasumata, mis tingis EEE OÜ pankroti. Suur osa XXX OÜ heaks töötanud EEE OÜ endistest töötajatest jätkab XXX OÜ heaks töötamist 01.11.2017 asutatud MMM OÜs, mis on asutatud XXX OÜ töötaja ja osaniku MT ettepanekul XXX OÜ töötaja AS ja EEE OÜ endise töötaja DA poolt ning tegutseb XXX OÜ heaks. XXX OÜ kasutab praegu 2010. al kasutatud skeemile sarnast skeemi, mille tulemusena jäi tootmine XXX OÜ-sse ja töötajad teise äriühingusse. RR ja KN seletuste kohaselt viis EEE OÜ poolt uute töötajatega vestlusi läbi EM ning RR sõnul otsustas EEE OÜ seda, kui palju töötajatele maksta. Samas ei ole ükski seni küsitletud 11 töötajast eeltoodud väiteid kinnitanud, vaid väidetavalt XXX OÜ-le renditud töötajad suhtlesid 2(7)

3-18-73 töö saamise osas erinevate XXX OÜ töötajatega, mitte KN ega EM-ga, ja tööle vormistati neid EEE OÜ-s ning töötasu suuruse said teada XXX OÜ-s töötavatelt ja neid tööle võtnud isikutelt. Paljud EEE OÜ töötajad ei teadnud KN või ei teadnud, millega isik ettevõttes tegeleb. Samuti ei olnud KN kursis, et töötajate Loksale transportimiseks kasutati mikrobusse, vaid selgitas, et töötajatega sõlmiti kokkulepe, et töötajad komplekteerivad auto täis ja neile makstakse autokompensatsiooni 250 eurot kuus. Töötajaid teavitas Loksale kolimisest XXX OÜ, mitte EEE OÜ. Maksuhalduri hinnangul oli KN YYY OÜ töötaja, keda kasutati EEE OÜ-s variisikuna ja kes tegeles üksnes vajadusel dokumentide allkirjastamisega. EEE OÜ maksejõuetus on tingitud otseselt sellest, et tema kliendid, kelleks on XXX OÜ ja teised ER poolt juhitud äriühingud, jätsid EEE OÜ-le saadud teenuse eest tasumata. EEE OÜ TSD-del on XXX OÜ töötajatele kontrolliperioodil deklareeritud kinnipeetud tulumaksu 350 508,30 eurot, sotsiaalmaksu 862 530,60 eurot, töötuskindlustusmakseid 81 231,01 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makseid 40 638,52 eurot, kokku 1 334 908,43 eurot. XXX OÜ on kontrolliperioodil arvanud oma KMD-del sisendkäibemaksu maha EEE OÜ nimel tööjõuga seotud kulude eest väljastatud arvete alusel 536 786 eurot. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ-l puudus õigus kajastada oma sisendkäibemaksu hulgas EEE OÜ nimel väljastatud tööjõurendi arvetel kajastatud käibemaksu ja EEE OÜ TSD-del kajastatud XXX OÜ töötajate tööjõumaksud peavad olema deklareeritud XXX OÜ TSD-del. XXX OÜ on perioodil 2016. a oktoober kuni 2017. a oktoober arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu 536 786 eurot ja jätnud deklareerimata tööjõumakse 1 334 908,43 eurot. Pärast maksuotsuse väljastamist võib määratud maksusumma sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, sest XXX OÜ-d kahtlustatakse maksupettuses. Kuna maksukontrolli tulemusel ei ole välistatud täiendavate maksusummade määramine, siis võib XXX OÜ pärast maksuotsuse väljastamist oma tegevuse lõpetada, nagu toimiti varem MMM OÜ-ga. Skeemiga on teadlikult põhjustatud EEE OÜ pankrot ning tööjõud viidud üle MMM OÜ-sse, et XXX OÜ saaks katkematult edasi tegutseda ilma tegelikult tööks kasutatud tööjõult makse tasumata. Sundtäitmise võimatuse võimalust kinnitab ka RR seletus, et EEE OÜ maksuvõla ülevõtmine tähendaks XXX OÜ pankrotti. XXX OÜ maksuvõlg seisuga 12.01.2018 on 381 601 eurot, mis moodustab 48% maksuhalduri poolt äriühingu ettemaksukontol kontrollimisel olevast enammaksest (2017. a augusti kuni novembri tagastusnõuded kogusummas 788 116,38 eurot). Võimaliku maksukohustuse täitmiseks ja äriühingu majandustegevuse võimalikult väikseks piiramiseks on kõige sobilikum meede ettemaksukonto arest võimaliku juurdemääramisele kuuluva maksusumma 1 871 694,43 euro ulatuses, sest XXX OÜ-le ei kuulu kinnisvara, väikelaevasid ega väärtpabereid ning liiklusregistri andmetel on XXX OÜ nimele registreeritud kuuele sõidukile seatud 09.06.2017 keelumärge nr 034/2017/7944. Pärast enammakse ettemaksukontole vabastamist ei oleks juurdemääramisele kuuluva maksusumma XXX OÜ poolt tasumine tagatud. Äriühingu 2016. a majandusaasta aruande kohaselt oli ärikasum 636 445 eurot, puhaskasum -907 315 eurot ja ettevõtte lühiajalised kohustused ületasid käibevara 1 416 114 euro võrra. XXX OÜ-l oli 31.12.2016 seisuga kohustusi summas 9 966 613 eurot, materiaalset põhivara 7 347 712 eurot ja laenukohustuste tagatiseks panditud varade bilansiline maksumus oli 7 283 316 eurot. Samuti olid XXX OÜ arvelduskrediidi ja laenude tagatiseks seatud kommertspandid XXX OÜ, SSS OÜ, YYY OÜ ja BBB AB vallasvarale, lisaks käendas ettevõtte arvelduskrediiti 75% ulatuses KredEx. See tähendab, et XXX OÜ-l endal ei olnud oma laenukohustuste tagamiseks piisavalt vara. MKS § 1361 lg 2 pst 3 tulenevalt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud viivitamata, kui XXX OÜ on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja §-de 121-122 kohase tagatise summas 2 246 033,32 eurot (1 871 694,43 eurot + 20% sundtäitmise kulud).

3(7)

3-18-73

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-18-73 EEE OÜ töötajatest on asunud tööle MMM OÜ-sse, viitab võimalusele, et MMM OÜ võib olla EEE OÜ õigusjärglane, kellele lähevad koos ettevõtte üleminekuga üle ka EEE OÜ maksukohustused. MKS § 1361 kohaldamine peaks toimuma üksnes erandlikel juhtudel ja vaid piisava põhjendatud kahtluse olemasolul. Taotluses toodud asjaoludel XXX OÜ-l maksukohustuse tekkimine ei ole tõenäoline. Isegi kui maksukohustus tekiks, suudetaks see tõenäoliselt järgnevatel perioodidel tasuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu ja sisendkäibemaksu tagastusnõuete summade arvelt. XXX OÜ ettemaksukonto jääk on 31.01.2018 seisuga 1 024 306,49 eurot ja äriühing kasutab igakuiseid käibemaksu ettemakseid tööjõumaksudelt tekkiva maksukohustuse täitmiseks. MTA taotluses kajastatud võimalik maksuvõlg koosneb peamiselt töötajatele makstud töötasult tekkinud tööjõumaksude tasumata jätmisest, mida määruskaebuse esitaja soovib tasaarvestada enammakstud käibemaksuga, kuid mis ei ole ettemaksukonto arestimisest tulenevalt võimalik. Tekkinud maksuvõla tõttu on maksuhaldur arestinud XXX OÜ pangakontod Swedbank AS-s ja Luminor Bank AS-s ning ettemaksukonto arestimise tõttu on tekkinud olukord, kus äriühingul puudub võimalus jätkata oma senist majandustegevust, sest sisuliselt on arestitud kogu tema käibevara. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et XXX OÜ-le kaasnevad tõenäoliselt pöördumatud pikaajalised kahjulikud tagajärjed. XXX OÜ esitas ühtlasi taotluse määruskaebuse tagamiseks, milles palub peatada Tallinna Halduskohtu 16.01.2018 määruse täitmine. Määruskaebuse tagamise eesmärk on hoida ära pöördumatud negatiivsed tagajärjed, mis võivad lõpptulemusena viia XXX OÜ pankrotistumiseni. Äriühingu majandustegevus on seotud suure käibevahendite vajadusega seonduvalt olemasolevate lepingute täitmisega, hankijatele kauba ja teenuste eest tasumisega ning töötasude maksmisega. XXX OÜ-l puudub võimalus kasutada igakuiseid märkimisväärseid sisendkäibemaksu ettemakseid muude maksukohustuste täitmiseks, mille tulemusena on arestitud äriühingu pangakontod ning Luminor Bank AS on sulgenud ka kõik krediitkaardid, mis olid vajalikud XXX OÜ töötajate välislähetuses viibimise kulude kandmiseks. Äriühingul on 02.02.2018 seisuga 110 töötajat, kes on oma ala spetsialistid ja kes lahkuvad töölt, kui ettevõte ei ole suuteline neile maksma. Selle tulemusena oleks XXX OÜ sunnitud oma majandustegevuse lõpetama. Kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada kõiki tekkinud tagajärgi (vt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-73 lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

3-18-73 toimingute sooritamiseks loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.