Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
01.11.2017, Tartu
Haldusasja number
3-17-1781
Haldusasi
M.M. kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks (väljastada koopia 21.04.2017. a vaidest) ja Viru Vangla toimingute seoses 21.04.2017. a vaidest koopiate väljastamata jätmisega ja teabenõudele vastamise tähtaja ületamisega õigusvastaseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 05.09.2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.M. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja M.M.
Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.09.2017. a määruse resolutsiooni p 3 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.09.2017. a määrus muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
menetlusega. Ringkonnakohus selgitab, et AKI vaidemenetlus on vabatahtlik. Vangla tegevuse peale tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga läbida kohustuslik vaidemenetlus vanglasüsteemis. VangS § 11 lg 5 kohaselt peab kinnipeetav enne kohustamisnõude esitamist kohtule olema eelnevalt esitanud vangla keeldumisele mingit toimingut teha vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus peab olema vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustamisnõude puhul saab lugeda kohtueelne menetluse läbituks juhul, kui kohustuslikus vaidemenetluses on vaidlustatud vangla keeldumine taotletud tegevusest. Seega arvestades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut, tuli määruskaebuse esitajal kohtueelse menetluse läbimiseks esitada vaie esmalt vanglale. Kinnipeetavatel ei ole kohustust läbida mitut vaidemenetlust, vaid vaidemenetlus vanglas. Asja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks vangla keeldumisele 21.04.2017. a vaidest koopia väljastada esitanud vaide vanglateenistusele. Ringkonnakohus selgitab, et AvTS § 45 lg 1 ei ole erinorm vangistusseaduse suhtes. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus haldusesisese vaidemenetluse eesmärgiga enne kohtusse jõudmist asi lahendada ja võimalik viga parandada. Kohustuslik vaidemenetlus ei võta isikult õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ka Riigikohus on oma praktikas nõustunud kohtueelse menetlusega tingimusel, et isikul on võimalik lõppastmes kohtusse pöörduda (RKPJKo 04.11.1993, nr III-4/1-4/93; RKHKo 08.05.2001, nr 3-3-1-28-01, p 1; RKHKo 15.10.2002, nr 3-3-1-63-02, p 10).
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.