Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Xxxxusaldusisik Xxxxesitas tulenevalt PankrS § 174 lg-st 4 kohtule 08.05.2016. a usaldusisiku aruande, milles märkis, et võlgnik on kogu võlgadest vabastamise menetluse vältel korralikult tööl käinud ning igakuised sissetulekud usaldusisikule edasi kandnud. Usaldusisik on vastavalt täitemenetluse seadustiku sätete alusel arvutanud maksimaalse võimaliku arestitava summa ning selle igakuiselt eraldi kontole kandnud. Iga jooksva aasta lõpus on kogutud summa vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule võlausaldajatele välja makstud. Esimesel kahel aastal sai võlgniku sissetulekutest kinni peetud ekslikult rohkem, kui seadusega selleks ette nähtud, võlgnik on sellest eksitusest teadlik, kuid nende kogutud summade ja tehtud väljamaksete osas pretensioone ei oma. Alates kolmandast kogumisperioodist peeti võlgniku tuludest kinni summad pankrotihaldur Indrek Lepsoolt saadud arvutustabeli alusel. Seoses miinimumpalga ja maksuvaba tulu kasvuga jäi igal aastal võlgniku igakuistest sissetulekutest võimalik arestitav summa aina väiksemaks. Vaatamata sellele, et seadusega ettenähtud korras ei olnud viimasel aastal võimalik võlgniku sissetulekutest midagi kinni pidada, pidas usaldusisik võlgniku nõusolekul tema igakuistest sissetulekutest kinni sama suure summa, kui eelneval kogumisperioodil. Kokku on võlgniku igakuistest sissetulekutest kinni peetud ja iga jooksva aasta lõpus tehtud väljamaksed järgmised: perioodil 01.02.2011. a – 02.02.2012. a kogutud raha ja makstud välja 1 535,91 eurot; perioodil 01.02.2012. a – 01.02.2013. a kogutud raha ja makstud välja 1 346,85 eurot; perioodil 01.02.2013. a – 01.02.2014. a kogutud raha ja makstud välja 600,11 eurot; perioodil 01.02.2014. a – 01.02.2015. a kogutud raha ja makstud välja 362,40 eurot; perioodil 01.02.2015. a – 01.03.2016. a kogutud raha ja makstud välja 455 eurot. Kokku on viie aasta jooksul kogutud ja makstud välja 4 300,31 eurot (tl 50, II kd). Xxxxpankrotimenetluses jäi tunnustatud nõuete eest raha saamata kaheksateistkümnel võlausaldajal. Xxxxpankrotimenetluse võlausaldajad, nende nõuded ja seisukohad Xxxxkohustustest vabastamise osas on järgmised: AS SEB Pank – pankrotimenetluses jäi saamata I rahuldamisjärgus 34 454,45 eurot ja II rahuldamisjärgus 6 390,33 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud I rahuldamisjärgu nõudest 1 121,7 eurot ning II rahuldamisjärgu nõudest 208,04 eurot, võlgnik ise on märkinud 04.10.2016. a kohtule esitatud täpsustuses, et AS SEB Pank II rahuldamisjärgu nõude puhul on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega, võlausaldaja aga, et tegemist ei ole õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudega, nõude näol on tegemist eluasemelaenu ja krediitkaardi võla jäägiga (tl 167, II kd). AS SEB Pank on saanud menetluses 5 aasta jooksul oma nõudest tagasi ligi 3% (1 329,74 eurot), seda ei saa nimetada „arvestatavas ulatuses rahuldamiseks“. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata (tl 84-85, II kd). Eurex Finants OÜ - pankrotimenetluses jäi saamata 3 007,82 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 97,92 eurot. Võlgnik on märkinud, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Võlausaldaja on 23.08.2016. a kohtule teatanud, et võlgnikule pretensioone ei ole (tl 195, II kd). AS Õhtuleht - pankrotimenetluses jäi saamata 37 712,43 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 1 227,78 eurot. Võlgnik on märkinud, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Võlausaldaja oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas kohtule esitanud ei ole. Credit Invest OÜ - pankrotimenetluses jäi saamata 943,34 eurot (RMK Solutions OÜ) ja 383,47 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud esimesest nõudest 30,72 eurot ja teisest 12,48 eurot. Võlgnik on märkinud, et Credit Invest OÜ (RMK Solutions OÜ) nõude (943,34 eurot) osas on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Võlausaldaja on 24.05.2016. a teatanud, et ei saa nõustuda

Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole võlgnevusest tasunud sentigi (võlgnevuse jääk põhinõue 191,74 eurot ja intress 44,10 eurot), kuid 28.06.2016. a täpsustanud, et põhinõudest 191,73 eurot ja intressist 44,01 eurot on laekunud vaid 4,46 eurot (03.02.2012. a) ning samal päeval veelkord täpsustanud, et eelnevalt saadetud info võlgnevuse jäägi kohta on ekslik, kuna tegemist on krim. asjas tsiviilhagiga. Credit Invest OÜ kasuks on välja mõistetud 943,33 eurot, millest on tasutud vaid 4,46 eurot. Võlausaldaja ei ole nõus võlglase täitmata jäänud kohustustest vabastamisega (tl 78, 138 ja 139, II kd). OÜ Koduliising - pankrotimenetluses jäi saamata 5 570,05 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 181,35 eurot. Võlgnik on märkinud, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Võlausaldaja on 31.05.2016 a kohtule teatanud, et esialgne nõue Xxxxpankrotimenetluses oli 5 908,78 eurot, sellest on pankrotimenetluse kestel tasutud vaid 162,16 eurot ehk 2,74% nõudest (tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitas OÜ Koduliising Xxxxpankrotimenetluses küll nõude summas 92 452,33 krooni e 5 908,78 eurot, kuid nõuet tunnustati siiski summas 87 152,33 krooni e 5 570,05 eurot). 05.07.2016. a täpsustas võlausaldaja, et nõue Xxxxpankrotimenetluses oli kokku 5 908,78 eurot, millest kuriteoga tekitatud kahju moodustas 3 584,48 eurot ja lepingujärgne võlg 2 324,40 eurot. Nõudest on tasutud kokku 162,16 eurot, mille võlausaldaja on arvestanud täies ulatuses lepingujärgse võla 2 324,40 eurot katteks. Kuriteoga tekitatud kahju summas 3 584,38 eurot vastab PankrS § 176 lg 2 tunnustele, ehk tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudega ja selles osas palub võlausaldaja võlgnikku kohustustest mitte vabastada (tl 99 ja 150, II kd). Julianus Inkasso OÜ - pankrotimenetluses jäi saamata 2 058,36 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 67,01 eurot. Võlgnik on märkinud, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega, võlausaldaja aga, et tegemist on laenulepingutest tuleneva võlanõudega. Võlausaldaja on 06.06.2016. a kohtule teatanud, et võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ning seetõttu leiab võlausaldaja, et võlgnikku ei tohiks kohustustest vabastada. Võlausaldaja nõude katteks on laekunud kokku 67,01 eurot, seega võlajääk on 1 991,35 eurot (tl 111 ja 165, II kd). Meelis Toom - pankrotimenetluses jäi saamata 1 278,23 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 41,61 eurot. Võlausaldaja oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas kohtule esitanud ei ole. Xxxx- pankrotimenetluses jäi saamata 19 173,49 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 624,21 eurot. Võlausaldaja oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas kohtule esitanud ei ole. Bigbank AS - pankrotimenetluses jäi saamata 3 775,70 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 122,92 eurot. Võlgnik on märkinud, et 202,34 euro osas on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Võlausaldaja on 02.08.2016. a vastuses kohtule märkinud, et võlgadest vabastamise menetluse kestel on nõudest summas 3 775,70 eurot tasutud vaid 122,92 eurot, so 3,2% nõudest. Seega ei saa pidada võlgadest vabastamise perioodil tasutud summasid piisavaks, et vabastada võlgnik ülejäänud kohustustest. Võlausaldaja leiab, et võlgniku taotlus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, tuleb jätta rahuldamata, sest võlgnik on süüliselt rikkunud enda PankrS § 173 sätestatud kohustust tegeleda tulutoovama töökoha otsimisega kohustustest vabastamise menetluse kestel ning on sellega kahjustanud võlausaldajate huve (tl 183-184, II kd). Swedbank AS - pankrotimenetluses jäi saamata 8 353,73 eurot, lisaks tingimuslik nõue 306,78 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 271,97 eurot, lisaks on võlausaldajale arvestatud tingimusliku nõude eest 9,99 eurot,

mis ootab arvel väljamaksmist. Võlausaldaja on 19.07.2016. a kohtule avaldanud, et kliendi nõue tuleneb lepingust 07-231620-VL ning seisuga 19.07.2016. a on nõude jääk 8 165,17 eurot (tl 173, II kd). Xxxx- pankrotimenetluses jäi saamata 63,91 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 2,08 eurot. Võlausaldaja teatas 20.05.2016. a kohtule, et laenas 1 000 krooni, 0,90 eurosenti on saanud, 27.06.2016. a täpsustas võlausaldaja, et võlgnik laenas temalt 1 000 krooni, sellest tasutud 0,76 euri (tl 74 ja 135, II kd). BB Finance OÜ (enne Raha24 OÜ) - pankrotimenetluses jäi saamata 313,17 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 10,19 eurot. Võlausaldaja leidis 25.05.2016. a kohtule esitatud seisukohas, et võttes arvesse asjaolu, et võlgnik on täitnud menetluse kestel kohustusest alla kolme protsendi, leiab võlausaldaja, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustust piisavas ulatuses ning kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlausaldaja palub kohtul menetlust pikendada ning määrata võlgnikule täiendav tähtaeg, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnikul on võlausaldaja ees täitmata kohustusi summas 301,61 eurot (tl 90 ja 137, II kd). Svea Finance AS (enne Svea Finantseerimine OÜ) - pankrotimenetluses jäi saamata 383,47 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 12,48 eurot. Võlgnik on märkinud, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Võlausaldaja on 01.08.2016. a vastuses palunud jätta rahuldamata võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja keelduda võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Nõude jääk on 370,54 eurot (tunnustatud nõue 383,47 eurot – võlgadest vabastamise menetluse kestel laekunud 12,93 eurot). Usaldusisiku poolt esitatud aruandlusest nähtuvalt on võlgnik küll menetluse kestel tööl käinud, kuid võlgniku sissetulekud on püsinud oluliste muutusteta. Arvestades, et võlgnikul on kõrgharidus, siis oleks võlgnik vähemalt pidanud otsima kõrgemini tasustatavat tööd ning mitte leppima stabiilse (keskpärase) sissetulekuga. Oma tegevus(etus)ega kahjustas võlgnik võlausaldajate huve, kuivõrd võlausaldajate nõuded jäid vastavas osas täitmata (tl 180-181, II kd). Creditstar Estonia AS (enne SMS Laen AS) - pankrotimenetluses jäi saamata 383,47 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 12,48 eurot. Võlgnik on märkinud, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Võlausaldaja oma seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas kohtule esitanud ei ole. ITM Inkasso OÜ - pankrotimenetluses jäi saamata 813,60 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 26,49 eurot. Võlgnik on märkinud, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega. Võlausaldaja on 25.05.2016. a kohtule teatanud, et võlgniku võlajääk on 813,60 eurot (tl 88, II kd). Danske Bank A/S Eesti filiaal - pankrotimenetluses jäi saamata 4 124,52 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 134,29 eurot. Võlausaldaja on 01.06.2016. a esitatud seisukohas märkinud, et võlgnik on küll kogu menetluse jooksul tööl käinud, kuid pole teinud mingeid pingutusi oma sissetuleku suurendamiseks, et seeläbi võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada. Võlgnik on viie aasta vältel rahuldunud sama sissetulekuga. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 lg 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, vaid on rahuldunud minimaalsega. Tulenevalt eeltoodust palub võlausaldaja kohtul pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani arvates menetluse algatamisest. Võlgniku võlgnevuse jääk 01.06.2016. a on 3 990,23 eurot. Danske

Bank A/S Eesti filiaali nõue võlgniku vastu ei ole õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue (tl 107-108 ja 145, II kd). OÜ Creditmarket - pankrotimenetluses jäi saamata 2 598,01 eurot, usaldusisiku aruande kohaselt on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasutud 84,58 eurot. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on OÜ Creditmarket registrist kustutatud 29.12.2015. a (tl 114, II kd). Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) - pankrotimenetluses jäi saamata 14,57 eurot. Maksu- ja Tolliamet on 25.05.2016. a kohtule teatanud, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud maamaksu kohustuse kokku summas 14,57 eurot on võlgnik täies ulatuses tasunud 24.08.2014. a. Tulenevalt eeltoodust ei ole Maksu- ja Tolliamet enam Xxxxsuhtes võlausaldajaks (tl 93, II kd). Võlgnik andis kohtule 21.09.2016. a pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlgnik avaldas 21.09.2016. a toimunud ärakuulamisel, et võlausaldajad ei ole kohustustest vabastamisega nõus, sest neil jääb raha saamata. Võlgnik on iga kuu pannud raha kõrvale, miinimum summas (võlgnikul on ka kaks last, keda tuleb ülalpidada), usaldusisik on selle oma kontole kandnud ja aasta lõpus võlausaldajatele jaganud. Palk ei ole suur, võlausaldajatele väljamakstud summa on võlanumbriga võrreldes väike. Palk on olnud sama, tõusnud vastavalt miinimumpalga tõusule. Ettevõtte töö on hooajaline ja palk on aasta peale ära jagatud (tl 4-5, III kd). Kohus kohustas 21.09.2016. a võlgnikku täpsustama täiendavalt, milliste tema pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetega ning millistes konkreetsetes summades ning kellele on usaldusisiku poolt tehtud 2016. a makse OÜ Creditmarket nõudes, lisaks palus kohus võlgnikul esitada kohtule tema palgatõend, pangakontode väljavõtted kohustustest vabastamise perioodi kohta ning tõendid võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta (kuivõrd usaldusisiku aruandes märgitud võlausaldajatele makstud summad ning võlgniku võlausaldajate poolt kohtule esitatud vastustes märgitud laekunud summad on kohati erinevad). 04.10.2016. a esitas võlgnik kohtu poolt küsitud dokumendid, märkis ära õigusvastaselt tekitatud kahjunõuded ning selgitas ühtlasi, et OÜ-le Creditmarket tegi usaldusisik kande samale kontole, mis 4 eelnevat aastat, mingit veateadet selle kohta ei tulnud ning seetõttu ei osanud võlgnik ka arvata, et ettevõte on äriregistrist juba kustutatud (tl 20, III kd). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on Xxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4).

Kohus kuulas võlgniku ära 21.09.2016. a, võlgnik andis 21.09.2016. a pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel ka võlgniku vande. Xxxx usaldusisik ja võlausaldajad esitasid oma seisukohad kohtule kirjalikult, ükski võlausaldaja enda ära kuulamist PankrS § 175 lg 3 alusel ei soovinud. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 palus kohus Xxxxvõlausaldajatel edastada kohtule oma seisukoht Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas, teatada, kas nad soovivad olla enne Xxxxkohustustest vabastamise otsustamist kohtu poolt ära kuulatud ning märkida ära ka Xxxxvõla jääk. Vastuse kohtu päringule esitas 13 Xxxxvõlausaldajat. Vastanud võlausaldajatest Eurex Finants OÜ teatas, et tal võlgnikule pretensioone ei ole ning Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu avaldas, et võlgnik on oma kohustuse täies ulatuses tasunud. OÜ Koduliising märkis, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude 3 584,38 eurot osas palub võlausaldaja võlgnikku kohustustest mitte vabastada, võlausaldajad BB Finance OÜ (enne Raha24 OÜ) ja Danske Bank A/S Eesti filiaal on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada, Swedbank AS, Xxxxja ITM Inkasso OÜ ei ole oma vastustes seisukohta Xxxxkohustustest vabastamise osas avaldanud ning võlausaldajad AS SEB Pank, Credit Invest OÜ, Julianus Inkasso OÜ, Bigbank AS ja Svea Finance AS (enne Svea Finantseerimine OÜ) on avaldanud, et ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Peamise vastuväitena võlgniku kohustustest vabastamisele on võlausaldajad märkinud asjaolu, et võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ega ole teinud pingutusi oma sissetuleku suurendamiseks. Kohus PankrS § 175 lg-st 2 tulenevaid aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuvastanud ei ole. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Käesoleval juhul on võlgnikul olnud kohustustest vabastamise perioodil kindel, püsiv töökoht ning kuigi tema sissetulek ei ole olnud suur, on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajatele siiski kokku 4 300,31 eurot. Xxxxvõlausaldajate poolt kohtule esitatud vastustes märgitud summad, mis võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse käigus neile tasutud, on küll kohati erinevad usaldusisiku poolt lõpparuandes märgitud võlausaldajatele välja makstud summadest, kuid kohtu hinnangul saab usaldusisiku poolt võlausaldajatele tehtud maksed lugeda tõendatuks võlgniku poolt kohtule esitatud konto väljavõtetega (tl 40-42, 45-47, 50-52, 55-57 ja 60-62, III kd). Võlgnik on selgitanud, et on pannud iga kuu raha kõrvale miinimum summas (võlgnikul on ka kaks last, keda tuleb ülalpidada), usaldusisik on selle oma kontole kandnud ja aasta lõpus võlausaldajatele jaganud (tl 4-5, III kd). Usaldusisiku aruandest nähtuvalt on võlgniku igakuisest sissetulekust, seoses miinimumpalga ja maksuvaba tulu kasvuga, jäänud igal aastal võimalik arestitav summa aina väiksemaks. Viimasel aastal ei olnud võlgniku sissetulekutest võimalik seadusega ettenähtud korras midagi kinni pidada, kuid võlgniku nõusolekul pidas usaldusisik võlgniku sissetulekutest kinni sama suure summa, kui eelneval

kogumisperioodil. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on küll teinud tööd, kuid on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele suurtes summades väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning Xxxxtuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kuivõrd kohus leiab, et Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud, siis puudub kohtul alus Xxxxkohustustest vabastamise menetlust pikendada (PankrS § 175 lg 51 kohaselt võib kohus menetlust pikendada siis, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud). PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pankrotivõlausaldajate osad nõuded Xxxxvastu ka õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded, peab kohus vajalikuks täiendavalt selgitada, et tulenevalt pankrotiseaduse § 176 lg-st 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (ning lapsele või vanemale elatise maksmise) kohustused. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.