Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1984
Haldusasi
PT kaebus Maksu- ja Tolliameti 10. aprilli 2015. a vastutusotsuse nr 13-7/00509-15 tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2015. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – PT, esindaja v.adv Indrek Naur Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
24.novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1984 muutmata.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt PT kasuks välja menetluskulud summas 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 16. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.OÜ Union Holding 2010. aasta augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonide kohaselt kuulus tasumisele 29 169,91 eurot käibemaksu. OÜ Union Holding seda maksusummat ei tasunud ning Maksu- ja Tolliametil (MTA) ei ole õnnestunud maksuvõlga sundkorras sisse nõuda, sest OÜ-l Union Holding pole vara. Eelnimetatud maksuvõla tekkimise ajal oli OÜ Union Holding juhatuse liikmeks AR, olles sel ajal ka selle osaühingu ainuosanik.
2.MTA 10.04.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00509-15 kohustati PT tasuma OÜ Union Holding 29 169,91 euro suurune maksuvõlg. PT tuleb käsitada OÜ Union Holding juhatuse liikmena ning AR poolt talle 16.10.2007 antud volitust saab käsitada ainuosaniku otsusena PT juhatuse liikmeks nimetamise kohta. PT jättis tahtlikult vaidlusalused käibedeklaratsioonid õigeaegselt esitamata, seejärel viis äriühingust raha välja, misjärel võõrandati äriühing variisikule ning alles seejärel esitas PT maksukohustust kajastavad käibedeklaratsioonid. AR volitas PT OÜ-d Union Holding esindama maksuametis ning allkirjastama maksudeklaratsioone, PT oli ka allkirjaõiguslikuks isikuks, internetipanga ja deebetkaardi kasutajaks Nordea Bank AB Eesti filiaalis ja võttis AS Eurex Capital kaudu välja OÜ Union Holding nimel sularaha. PT kinnitas ise, et AR ei tegelenud äriühingu igapäevase tööga ja tegelikkuses tegeles äriühingu juhtimisega tema. AR kinnitas, et ta ei andnud PT-le tööülesandeid, vaid talle oli antud volitus, et ta saaks kõik tehingud ise teha. PT, võttes OÜ-st Union Holding välja sularaha, mida kasutas ettevõtlusega mitte seotud otstarbel, oli teadlik maksuvõla olemasolust ning seega on tema tegevus käsitatav tahtlikuna. Kui PT juhatuse liikmeks oleku ajal ei oleks rikutud tasumiskohustust ning pangakontolt väljavõetud sularaha oleks kasutatud käibemaksu tasumiseks, omaks Union Holding OÜ rahalisi vahendeid, mida kasutada maksuvõla vähendamiseks.
3.PT esitas 07.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA 10.04.2015 vastutusotsuse nr 13-7/00509-15 tühistamist. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kuna kaebaja ei ole olnud OÜ Union Holding juhatuse liige. Kaebaja tegutses OÜ-s Union Holding volikirja alusel ning seda ei saa samastada äriühingu seadusliku esindusõigusega, samas kui lepingulise esindaja vastutust esindatava maksuvõla eest maksukorralduse seadus (MKS) ette ei näe. Volituse andmist ei ole võimalik käsitada kaebaja juhatuse liikmeks nimetamisena, sest volikiri ei vasta äriseadustikus (ÄS) juhatuse liikme valimise otsusele esitatavatele nõuetele. See, et AR oli äriühingu passiivne juhatuse liige, kes ei tegelenud äriühingu igapäevase tööga, ei vabasta teda juhatuse liikmele pandud kohustustest ja vastutusest. Kaebaja ei ole OÜ Union Holding 2010. a augusti ega septembrikuu käibedeklaratsioone allkirjastanud ega tea, milliseid tehinguid seal kajastati. Maksuhaldur ei ole kontrollinud, mis ajani olid OÜ Union Holding dokumendid kaebaja käes, ega seda, kas kaebajale antud volitused kehtisid ka augustis ja septembris 2010. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja jättis täitmata deklaratsioonide õigeaegse esitamise kohustuse, sest kaebajal sellist kohustust ei olnud. Selline kohustus oli juhatuse liikmel.
MTA palus jätta kaebus rahuldamata.
Kogutud tõendid ning nende hindamine kogumis läbi elulise usutavuse kriteeriumi kinnitavad seda, et vaid läbi kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse sai võimalikuks jätta tagamata Union Holding OÜ kohustus kasutada rahalisi vahendeid sihipäraselt. Sellest järeldub, et kaebaja on tahtlikult rikkunud kohustust tagada Union Holding OÜ 2010. a augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonidest tulenev maksukohustus. Kaebaja ei olnud tõepoolest maksuvõla 2(7)
3-15-1984 tekkimise ajal äriregistri teabesüsteemi andmetel Union Holding OÜ juhatuse liige, ent tuvastatud asjaolude pinnalt tuleb teda sellegipoolest sellisena käsitada. Asjaolusid arvestades ei saa praegusel juhul juhatuse liikme määratlemisel lähtuda üksnes äriregistri kandest, vaid hinnata tuleb ka juriidilise isiku juhtide faktilist käitumist. Sõnaselge juhatuse liikmeks valimise otsuse puudumine ei välista isikule juhatuse liikme staatuse omistamist. Juhatuse liikme volitused ei alga sellekohase kande tegemisega äriregistris, vaid need hakkavad kehtima hetkest, mil juhatuse liige nimetati ametisse (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-89-07, nr 3-2-1-5405 ja nr 3-2-1-39-05). AR poolt 16.10.2007 PT-le antud volikiri on käsitatav ÄS § 184 lg 1 kohase otsusena isiku juhatuse liikmeks valimise kohta. AR on vaikimisi aktsepteerinud PT käitumist juhatuse liikmena. Juhatuse liikme ametiaja pikenemise vaikimisi kokkuleppe tunnuseks on Riigikohtu praktikas (asjades nr 3-1-1-85-01 (p 9) ja nr 3-2-1-39-05) loetud ka asjaolu, kui isik jätkab vaatamata ametiaja lõppemisele faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena ja kutsutakse ametist tagasi tegelikult alles hiljem. Kaebaja pole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et ta ei teinud OÜ Union Holding nimel 2010. aasta augustis ja septembris tehinguid.
5.Tallinna Halduskohtu 24.11.2015 otsusega rahuldati kaebus, tühistati MTA 10.04.2015 vastutusotsus nr 13-7/00509-15 ja mõisteti vastustajalt riigituludesse välja 750 eurot. 1) Reaalselt korraldas vaidlusalustel maksustamisperioodidel äriühingu majandustegevust kaebaja. AR ettevõtja majandustegevust ei korraldanud ning oli andnud üldvolituse tehingute tegemiseks kaebajale. Asjaolust, et kaebaja juhtis ja korraldas vaidlusalustel perioodidel ainsana tegelikult OÜ Union Holding tegevust, ei saa teha järeldust, et ta oleks olnud OÜ Union Holding seaduslik esindaja MKS § 8 lõike 1 ja MKS § 40 lg 1 tähenduses. Tegevjuht ja vara valitseja, keda MKS § 40 lõikes 1 kõrvuti seadusliku esindajaga nimetatakse, saavad MKS § 8 lõikest 2 tulenevalt vastutusotsuse adressaadiks olla seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse maksuvõla puhul, mitte aga juriidilise isiku maksuvõla puhul. Osaühingu seaduslikuks esindajaks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lõike 1 ja ÄS § 180 lõike 1 kohaselt juhatuse liige. Seega saab MKS § 40 alusel osaühingu maksuvõla eest vastutusotsuse teha selle osaühingu juhatuse liikmele. 2) OÜ Union Holding juhatuse liikmena saaks kaebajat käsitada tingimusel, et oleks tuvastatav tema ning OÜ Union Holding ainuosaniku vastastikused tahteavaldused kaebajale osaühingu juhatuse liikme õiguste, kohustuste ja vastutuse panemiseks. Selliseid tahteavaldusi maksuhalduri poolt kogutud tõendite pinnalt tuvastada võimalik ei ole. AR on maksuhaldurile seletusi andes kinnitanud, et ei ole juhatuse liikme ülesandeid kellelegi delegeerinud. 3) Juhatuse liikme esindusõigus tuleneb seadusest ning kujutab endast terviklikku õiguste, kohustuste ja vastutuse paketti, erinevalt lepingulisest volitusest, mille andmisel saab volituse andja volituse sisu ja mahu omatahtsi määrata. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-2-1-65-08, et volitus on TsÜS § 117 lõike 2 kohaselt kitsapiiriline termin, mis väljendab üksnes tehinguga isikule antud teise isiku esindamise õigust, samas kui juhatuse liikme esindusõigus tuleneb seadusest ning juhatuse liikmel on mitmeid ametiseisundiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mis ei piirdu sugugi esindusõigusega. Vaidluse korral selle üle, kas mingisugust dokumenti saab käsitada juhatuse liikme valimise otsusena, tuleks vaadelda vaidlusalust dokumenti selle pilguga, kas see dokument võiks olla registripidajale äriregistris juhatuse liikme kande tegemiseks esitatava kandeavalduse aluseks. Ainuosaniku 04.05.2009 otsus valida kaebaja äriühingu tegevdirektoriks ega volikiri selliseks dokumendiks ei ole. Vastustaja viidatud Riigikohtu praktikas on käsitletud olukorda, kus äriühingu juhatuse liige tegutseb äriühingu juhtimisel edasi pärast esindusõiguse tähtaja möödumist ja juhatuse liikme valimiseks pädev 3(7)
3-15-1984 organ on seda aktsepteerinud. Praegune olukord erineb sellest. Ka vastustaja viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevalt saab isikut osaühingu juhatuse liikmena käsitada tingimusel, et on tuvastatav mõlema poole sellekohane tahteavaldus. 4) MKS regulatsioon võib vajada sellistes olukordades täpsustamist, ent maksuhalduri soovitud viisil tõlgendamine ei ole võimalik. Selline tõlgendamine võiks kaasa tuua olukorra, kus juhatuse liikme vastutust saaks veeretada tegelikult töölepingu alusel töötanud isikule ning jätab ebaselgeks, kas vastutusotsuse tegemine oleks võimalik juhatuse liikmele, kes tegelikult oma ülesandeid ei täida. Vastutusotsuses ei ole viidatud MKS §-le 84, ent ka sellel alusel ei ole võimalik vastutusotsuse tegemisel omistada juhatuse liikme staatust isikule, keda ei ole äriseadustikus sätestatud korras valitud juhatuse liikmeks. Nimelt räägib MKS § 84 maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehingutest. Osaühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme otsus anda teisele isikule volitus osaühingu nimel kõigi tehingute tegemiseks ning maksudeklaratsioonide esitamiseks ei saa olla maksudest kõrvalehoidmisena tehtud tehing, sest ei too kaasa maksukohustuse vähenemist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.MTA apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 24.11.2015 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. 1) AR on vaikimisi aktsepteerinud kaebaja tegutsemist juhatuse liikmena. Kaebaja 19.08.2014 seletuse kohaselt oli AR äriühingu passiivne juhatuse liige, kes viibis välismaal ega tegelenud äriühingu tööga ja igapäevaselt tegeleb juhatuse liikme kohustuse täitmisega kaebaja. Sama kinnitas AR 24.07.2014 seletuses. 2) Kaebaja eesmärk oli oma tegevuse kaudu maksukohustuslasele maksuvõla tekitamise ja selle tasumata jätmise eest ette nähtud vastutusest vabaneda juhatuse liikmena variisiku kasutamise kaudu. Antud juhul tuleb hinnata maksumenetluses tuvastatud asjaolusid kogumis ja anda hinnang sellele, kas vormistatud volitusega võttis isik üksnes endale teise isiku esindamise õiguse või tegelikuks eesmärgiks oli varjata seaduslikuks esindajaks olemist. Olukorras, kus äriregistrisse kantud juhatuse liige aktsepteerib sinna mittekantud isiku tegutsemist juhatuse liikmena ja viimati nimetatud isik ka tegutseb faktiliselt nagu äriühingu juhatuse liige, olemata formaalselt selleks määratud, peab isik ka enda tegevuse eest vastutama nagu juhatuse liige. 3) Vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (MKS § 96 lg 1) ning kui isikutering, kelle puhul on täidetud kõnealuse vastutuse eeldused, on suurem kui üks, ei välista miski nimetatud isikute vastutust maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest solidaarselt. Olukorras, kus äriühingul on mitu seaduslikku esindajat, ei ole sõltuvalt asjaoludest välistatud vastutusotsuse tegemine neile kõigile. MKS § 40 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. AR-le ei tehtud vastutusotsust vaid põhjusel, et ta vastutas maksuvõla tasumise eest raske hooletuse tõttu ja talle vastutusotsuse tegemise aegumistähtaeg oli möödunud. 4) MKS §-s 84 käsitletakse lisaks maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingutele ka analoogse sisuga toiminguid. Kui isik teeb mingi kunstliku või ebatavalise toimingu ning sellise toimingu valiku peamine põhjus oli maksukohustusest pääsemine, siis võimaldab MKS § 84 tehingut ignoreerida ning võtta maksustamisel aluseks toimingute tegelik
4(7)
3-15-1984 majanduslik sisu. Kaebaja toimingud olid tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil.
7.PT palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. 1) TsÜS § 68 lg 4 võimaldab vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks, kui see tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. AR vaikimisest ei saanud tuleneda tema poolt kaebaja nimetamine äriühingu juhatuse liikmeks. Kaebaja esindusõigus ei tulenenud AR vaikimisest, vaid volikirjast. Riigikohus selgitas asjas nr 3-2-165-08, et juhatuse liikmeks olekuks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus. Selliseid tahteavaldusi pole võimalik tuvastada. 2) Kaebaja ei ole oma tegudega võtnud endale juhatuse liikme õigusi ja kohustusi. Volikirja väljastas AR. Volituse andmine on võimalik vaid äriühingu seadusliku esindaja poolt. Kaebajal ei olnud samasugused õigused ja kohustused nagu AR-l. Apellandi vastupidine väide on paljasõnaline. AR kinnitas, et ei ole juhatuse liikme ülesandeid kellelegi delegeerinud. 3) Äriühingu kohustuste eest ei saa vastutada volikirja alusel tegutsev isik, vaid juhatuse liige (ÄS § 187) või osanik (ÄS § 188). Kaebajat ei ole, nagu halduskohus õigesti leidis, äriühingu juhatuse liikmeks valitud. Kõigi tehingute tegemisest ja äriühingu majandustegevuse korraldamisest ei saa järeldada, et kaebaja oli juhatuse liige. 4) MKS § 8 lg-t 1 ei ole võimalik tõlgendada nii, nagu seda teeb maksuhaldur. Üllatuslik on apellandi viide MKS §-le 84 alles apellatsioonimenetluses. Selline viide ei ole enam lubatav. Volituse andmine kaebajale ei saa olla käsitatav tehinguna, mis tehti maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohus selgitas õigesti, et tsiviilõiguslikult ei ole kaebajat OÜ Union Holding juhatuse liikmeks nimetatud. Otsusest nimetada kaebaja äriühingu tegevdirektoriks või üldvolitusest ei saa seda järeldada. Esindaja tehingutega saab juhatuse liige küll vaikimisi nõustuda, ent vaikimisi ei lähe sellisel viisil kaebajale üle juhatuse liikme kohustused, kui teda ei ole eelnevalt kordagi äriühingu juhatuse liikmeks nimetatud.
9.Kuigi vastutusotsuses ei ole ei ole õigusliku põhjendusena viidet MKS §-le 84, on maksuhaldur esitanud vastutusotsuses faktilised põhjendused, mis vastavad nii selle sätte hüpoteesis kirjeldatule kui õiguslikule tagajärjele. Seega on maksuhaldur kohaldanud seda sätet, kuigi sellele otsesõnu viitamata. Asjaolu, et maksuhaldur selgitas selle sätte kohaldamist alles apellatsioonkaebuses, ei anna kohtule alust jätta sellekohaseid väiteid ja põhjendusi tähelepanuta. Vaidluse esemest ja alusest ei välju arutelu selle üle, kas kaebaja täitis OÜ-s Union Holding juhatuse liikme ülesandeid või mitte ning kas toimingud, mis seondusid juhatuse liikmeks AR määramise ja tema poolt kaebajale volituse andmisega, samuti kaebaja toimingud äriühingu varaga ja maksudeklaratsioonide esitamisel olid suunatud maksude tasumisest kõrvalehoidumisele või mitte. Viite puudumine MKS §-le 84 kujutab endast vastutusotsuse vormiviga, mis ei too haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt kaasa haldusakti tühistamist, kui see ei saanud mõjutada haldusakti sisu.
10.Maksuhaldur on vastutusotsuses selgitanud, miks tuleb kaebajat käsitada äriühingu juhatuse liikmena vaatamata sellekohase ainuosaniku otsuse puudumisele ja äriregistris kande 5(7)
3-15-1984 mittetegemisele. MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Sätte kohaldamine ei eelda, et tsiviilõiguslikult on kõik tehingud vormistatud õiguspäraselt – mis annaks aluse äriregistripidajale kande tegemiseks –, vaid käsitlebki olukorda, kus maksuvõla tasumise eest vastutav isik – maksukohustuslane või võimaliku vastutusotsuse adressaat – on teinud tsiviilõiguslikult kehtivad tehingud, mille eesmärk on kõrvale hoiduda maksu tasumisest. Sellisel juhul saab maksustamisel võtta aluseks tehingute või toimingute tegeliku majandusliku sisu. Kaebaja ja halduskohtu väited seonduvalt kaebaja mittenimetamisega äriühingu juhatuse liikmeks, vaikimisi juhatuse liikmeks saamise võimaluse puudumisega ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendite asjassepuutuvuse või -mittepuutuvusega ei oma seetõttu MKS § 84 alusel maksustamise korral tähtsust. Kuigi vastutusotsuse põhjendused ei ole järjekindlad ning maksuhalduri seisukohtadest saab järjepidevalt, sh ka kohtumenetluses, tuletada, et kaebaja oli ka tsiviilõiguslikult OÜ Union Holding juhatuse liige, on vastutusotsuses selgitatud, et kaebaja tegutses faktiliselt äriühingu juhatuse liikmena.
11.Maksuhaldur on vastutusotsuses põhjendanud, miks ta leidis, et kaebaja oli äriühinguga seotud tehingute ja toimingute tegemisel tegelikult saanud selle juhatuse liikme ülesanded. Seda kinnitavad nii AR 24.07.2014 seletused, mille kohaselt allkirjastas kõiki äriühingu lepinguid, arveid jms kaebaja, kellel oli ka ainsana juurdepääs äriühingu pangakontodele ja sularahale; AR-l ei olnud juhatuse liikme tööülesandeid; AR sai osa võõrandamisel MT-le PT käest teada, et äriühingul ei ole võlgu; AR ei olnud äriühingus millegagi tegelenud ja kõik dokumendid olid olnud kaebaja käes ka enne osa võõrandamist. Kaebaja andis maksuhaldurile 19.08.2014 seletuse, et kuna AR viibis välismaal, oli neil kokkulepe, et kaebaja tegeleb igapäevaselt juhatuse liikme kohustuste täitmisega; igapäevase juhtimisega tegeles kaebaja, kes korraldas ka raamatupidamisteenuse saamist ning kellel oli juurdepääs äriühingu varale, sh pangakontodele, samuti esitas kaebaja maksudeklaratsioone. AR ei tegelenud kaebaja väitel äriühingus mitte millegagi. Sellistest tehingutest ja toimingutest saab üheselt järeldada, et majandusliku sisu poolest oli AR andnud äriühingu juhatuse liikme ülesanded (ka) kaebajale.
12.Maksuhaldur asus vastutusotsuses seisukohale, et kaebaja on toiminud teadlikult ja tahtlikult, kui jättis õigeaegselt äriühingu käibedeklaratsioonid esitamata ja võttis 20.09.2010– 29.09.2010 äriühingu pangakontodelt ja kassast raha suures summas (kokku 923 000 krooni) välja, pärast mida esitas uus osanik (osa võõrandati 17.09.2010, AR ei ole äriregistri kande kohaselt juhatuse liige alates 04.10.2010) M. Tikk deklaratsioonid, millest nähtub äriühingul käibemaksukohustuse tekkimine. Ringkonnakohus nõustub vastutusotsuse sellekohaste põhjendustega.
13.MKS § 84 kohaldamine eeldab aga lisaks, et maksustamisel mittearvestatav tehing peab olema tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Sellekohaseid põhjendusi vastutusotsus ei sisalda. Sellest ei ole võimalik järeldada, miks oli maksudest kõrvalehoidumine lihtsam, kui äriühingu juhatuse liikmeks oli nimetatud AR, mitte aga kaebaja. Vastutusotsuses on maksuhaldur selgitanud, et AR rikkus oma juhatuse liikme kohustusi, tuvastas tema süü – raske hooletuse – esindatava MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustuste täitmisel ja selgitas, et AR kohustuste rikkumise ja maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Maksuhalduri seisukoha järgi oli AR äriühingu juhatuse liige kõrvuti kaebajaga. Ringkonnakohtu arvates ei viita miski sellele, et selliste tsiviilõiguslike tehingute ja toimingute tegemine aitas kaasa äriühingu maksukohustuse täitmata jäämisele ja maksuvõla sissenõudmise võimatusele selle juhatuse liikmelt. Sellise põhjendusena võiks tulla kõne alla olukord, kus äriühingu juhatuse liikmeks nimetataks selline variisik, kellel endal rahalised vahendid, mille arvelt võimalikku vastutusotsust täita ei oleks võimalik, või kelle oskamatusest või mittemõistmisest saaks 6(7)
3-15-1984 järeldada, et tal ei ole ka tahtlust MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkuda või ta ei tegutsenud raskelt hooletult nende kohustuste täitmisel. Praegusel juhul ei ole maksumenetluses selliseid asjaolusid tuvastatud.
14.MKS § 84 alusel vastutusotsuse tegemine kaebajale ei olnud seetõttu põhjendatud.
15.Seetõttu tuleb MTA apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tema menetluskulud ja jätta MTA võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja on apellatsioonimenetluses tasunud esindajatasu 792 eurot. Seda kinnitavad advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ 06.01.2016 arve nr 1039N ja advokaadibüroo kassa sissetuleku order nr 101. Menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.