Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Peeter Jerofejev
Kohtuasi
AS-i Odav Laen kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse
13.veebruari 2015. a ja 16. märtsi 2015. a otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-4766
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Odav Laen määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja AS Odav Laen, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isikud Marina Bulahtina, Vladimir Bulahtin, Stanislav Bulahtin, Raissa Dolgih
Asja läbivaatamise kuupäev
14. detsember 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-4766 ja Harju Maakohtu 9. aprilli 2015. a määrus samas tsiviilasjas.
2.
Teha uus määrus, millega rahuldada AS-i Odav Laen kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse
16.märtsi 2015. a otsuse peale. Tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 16. märtsi 2015. a otsus. Kohustada kohtutäitur Elin Vilippust uuesti läbi vaatama AS-i Odav Laen 18. veebruari 2015. a kaebus. 3.Määruskaebus rahuldada.
4.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta kohtutäitur Elin Vilippuse kanda.
5.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.30. novembril 2014 müüs kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) AS-le Odav Laen (avaldaja) täitemenetluses kordusenampakkumisel Tallinnas asuva korteriomandi (korter). Avaldaja esitas
29.jaanuaril 2015 kohtutäiturile avalduse alustada täitemenetlust korterit valdavatelt isikutelt M. Bulahtinalt, V. Bulahtinilt, S. Bulahtinilt ja R. Dolgihilt (valdajad) korteri valduse väljanõudmiseks enampakkumise akti alusel.
13.veebruari 2015. a otsusega keeldus kohtutäitur täitemenetlust alustamast, kuna kordusenampakkumise aktil ei ole nimeliselt näidatud võlgnikke, kes kordusenampakkumisel võõrandatud korterit valdavad. Seega ei ole sundenampakkumisakti alusel võimalik nende vastu täitemenetlust alustada, kuna puudub täitedokument.
2.18. veebruaril 2015 esitatud kaebuses palus avaldaja kohtutäituri otsuse tühistada ja alustada täitemenetlust korteri väljanõudmiseks.
3.Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 16. märtsi 2015. a otsusega rahuldamata. Otsuse allkirjastas kohtutäituri abi S. Volf.
4.27. märtsil 2015 esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 13. veebruari 2015. a otsuse peale täitemenetluse alustamata jätmise kohta ja 16. märtsi 2015. a otsuse peale. Avaldaja leidis, et kui valdajad leiavad, et neil on õigus korterit vallata, peavad nad korteri enda valdusesse saamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 3 kohaselt kohtusse pöörduma. Ei vaielda selle üle, et korteri eelmine omanik (D. Bulahtin) korterit ei valda. Kordusenampakkumise tulemusena sai korteri omanikuks avaldaja, kes kanti omanikuna ka kinnistusraamatusse.
5.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes otsustes avaldatud seisukohtade juurde. Täitemenetluse alustamine eeldab isiku suhtes täitedokumenti. Praegusel juhul on täitedokumendiks korteri kordusenampakkumise akt. Enampakkumise akti kohaselt on võlgnikuks korteri eelmine omanik D. Bulahtin, kes enampakkumise akti alusel kaotas nii omandiõiguse kui ka eluruumi kasutusõiguse. Valdajad on toimunud enampakkumise osas kolmandad isikud, kelle suhtes kohtutäituril ei ole kohustavat täitedokumenti kinnisasja valduse vabastamiseks. Nimetatud isikud ei ole täitedokumendis võlgnikena märgitud.
6.Harju Maakohus jättis 9. aprilli 2015. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Pooled ei vaidle selle üle, et kordusenampakkumise tulemusena sai korteri omanikuks avaldaja, kes kanti omanikuna ka kinnistusraamatusse. Seega kordusenampakkumise akt on iseenesest ka täitedokumendiks võlgniku suhtes kinnisasja valduse väljanõudmisel. TMS § 5 kohaselt on täitemenetluse osalisteks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), ja isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Täitetoimingute tegemine isikute suhtes eeldab täitedokumenti. Kordusenampakkumise aktis on võlgnikuks üksnes D. Bulahtin, teisi isikuid ei ole kordusenampakkumise aktis võlgnikena märgitud. Seetõttu ei ole kordusenampakkumise akti alusel võimalik valdajaid võlgnikena käsitada ja nende vastu täitemenetlust alustada. Praeguses asjas ei ole täiesti ilmne (TMS § 181 lg 2), et vaidlusalune korter oleks antud eluruumis elavate isikute valdusse väljanõudmise vältimiseks. Kinnisasja valduse äravõtmise akti kohaselt on V. Bulahtin selgitanud, et võlgnik D. Bulahtin elab USA-s juba viimased 20 aastat, kusjuures korterit kasutatakse 2006. a maikuus sõlmitud üürilepingu alusel. Seega kohtule esitatud andmete kohaselt on
valdajad vallanud vaidlusalust korterit juba aastaid enne enampakkumise toimumist ja neid ei saa käsitada ka võlgnikuga koos olevate isikutena TMS § 180 lg 2 p 2 mõttes. Vajadusel ja vastavate eelduste olemasolul peab avaldaja kasutama eluruumi vabastamiseks muid õiguskaitsevahendeid. Kohtupraktika ei toeta avaldaja seisukohta, nagu oleks alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud TMS-i eluruumist väljatõstmist reguleeriv säte, TMS § 180 asendanud isikukeskse väljatõstmise asjakeskse eluruumi vabastamisega.
7.Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja tühistada ka kohtutäituri otsused. Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata. Harju Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. augusti 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid. Õige ei ole avaldaja tõlgendus TMS § 2 lg 3 kohta, mille kohaselt peab kohtutäitur enampakkumise akti saamisel alati alustama täitemenetlust ning korteri valdajatel tuleb sel juhul oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. TMS § 2 lg 3 kohaselt ei või TMS § 2 lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Asja materjalist nähtuvalt on täitemenetluses tuvastatud, et valdajad valdavad korterit 2006. a sõlmitud üürilepingu alusel (tl 27). Kuna sundtäitmine võlaõiguslikku kokkulepet ei lõpeta ja kinnisasja omaniku vahetumisel jääb see kehtima, siis TMS § 2 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lg 1 p-s 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia. Samuti nähtub kordusenampakkumise aktist, et kohtutäitur selgitas enampakkumisel osalejatele üüri- ja rendilepingu ülesütlemise korda TMS § 161 ja VÕS § 323 järgi. Seega pidi avaldajale olema korteri omandamisel teada, et korteri valdajatega on sõlmitud üürileping. Õige on avaldaja väide, et kohtutäitur ei saa otsustada, kas korterit valdavatel isikutel on õigus seda teha või mitte. Seetõttu ei saanud kohtutäitur ka alustada täitemenetlust nende isikute vastu, kes väidetavalt valdavad eluruumi üürilepingu alusel. Selle vaidluse lahendab huvitatud isiku avalduse alusel kohus. Ei vaieldud selle üle, et kinnisasja eelmine omanik ei olnud juba pikka aega vaidlusaluse vara otsene valdaja, seega ei olnud korteri faktilised valdajad eelduslikult ka tema perekonnaliikmed. Otsustamine selle üle, kas üürileping on ehtne või mitte, ei ole kohtutäituri pädevuses. Ka avaldaja viidatud Riigikohtu lahendis, mis on tehtud asjas nr 3-2-1-85-12 märkis kohus, et TMS § 161 võimaldab kinnisasja ostnud isikul öelda üüri- ja rendilepingud üles VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja korras. Ülesütlemisega kaasnevad võimalikud vaidlused lahendab kohus. Kohtutäitur selgitas 13. veebruari 2015. a otsuses täitemenetluse alustamata jätmist seega õigesti: kohtutäitur ei saa anda hinnangut sellele, kas üürileping on kehtiv, kes on üürilepingu pooleks, kas ja kuidas on üürileping lõpetatud ning kas puudutatud isikud on oma õiguste kaitseks esitanud hagi. Seega leidis maakohus õigesti, et kohtutäitur keeldus põhjendatult TMS § 2 lg 3 alusel täitemenetluse alustamisest. Õige on kaebuses sisalduv etteheide, et maakohus ei andnud enne lahendi tegemist avaldajale võimalust
esitada menetluskulude nimekirja. Samas ei mõjutanud see rikkumine asjas tehtud lahendi tulemust, sest kohtutäituri otsuste peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad avaldaja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja lg 10 kohaselt tema enda kanda. Pealegi esindab avaldajat kohtumenetluses vandeadvokaat, kes eelduslikult oli teadlik, et praegu kehtiva seaduse kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri eraldi igas kohtuastmes, kus asja menetletakse (TsMS § 176 lg 4).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuses Riigikohtule palub avaldaja ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse tühistada ning uue määrusega tühistada kohtutäituri otsused. Avaldaja palub kohtutäiturilt välja mõista avaldaja maakohtus kantud menetluskulud 968 eurot 33 senti, ringkonnakohtus kantud kulud 572 eurot 50 senti ning Riigikohtus kantud kulud 742 eurot 50 senti, kokku 2278 eurot 33 senti, ilma käibemaksuta. Kohtud on TMS § 2 lg-t 3 valesti tõlgendanud. Sätte eesmärk seisneb selles, et isegi kui valdajatel oleks mingisugune õiguslik alus korterit vallata (praegusel juhul on üürileping ilmselge võltsing), peab selle ning valdajate korteri valdamise õiguse TMS § 2 lg 3 kohaselt tuvastama kohus korterit valdavate isikute hagi alusel, st kohtusse peab pöörduma kinnisasja valdaja, mitte sissenõudja. Kohtutäitur ja kohtud on hakanud ebaõigesti hindama, kas valdajatel on õigus korterit kasutada. Valesti on kohaldatud ka TMS § 180 lg-t 1 ja § 5 lg-t 1. Sundenampakkumise akt on täitedokument kõikide isikute suhtes, kes eset valdavad. Algne võlgnik kinnistut ei valdagi. TMS § 180 ei sätesta enam täitedokumendis nimeliselt isikute märkimise kohustust.
10.Kohtutäituri vastus määruskaebusele on esitatud hilinenult (tähtaeg 27. november 2014, vastus
14.detsembril 2014), valdajad ei ole määruskaebuse kohta seisukohti avaldanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu määrus kui ka maakohtu määrus tuleb tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus kohtutäituri 16. märtsi 2015. a otsuse peale. Kohtutäituri 16. märtsi 2015. a otsus tühistatakse.
12.Kolleegium käsitleb esmalt kaebusega ja kaebuse lahendamise pädevusega seotud menetlusküsimusi (I), edasi enampakkumise akti tähendust täitedokumendina ja ruumide valdusest väljanõudmist (II). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (III). I
13.Kohus vaatab TMS § 218 lg 2 esimese lause ja TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Kolleegium leiab, et avaldaja kaebuse läbivaatamisse oleks tulnud lisaks avaldajale ja kohtutäiturile kaasata ka korteri eelmine omanik (kes on väidetava üürilepingu olemasolu tõttu vähemalt kaudne valdaja) ja korteri praegused kaasvaldajad, keda saab lugeda enampakkumise akti alusel toimuva täitemenetluse osalisteks (võlgnikeks) TMS § 5 mõttes ja hagita menetlusest puudutatud isikuteks TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes. Kohus pidanuks nad TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasama omal algatusel (vt ka Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-122-15, p 15). Korteri eelmise omaniku ja kaasvaldajate menetlusse kaasamata jätmine ei ole siiski kohtulahendite tühistamise aluseks. Nimelt on nende eelduslikke positsioone menetluses õiguslikult esindanud kohtutäitur ning oma õigusi saavad nad ise kaitsta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega TMS § 221 alusel (vt käesoleva määruse p 16).
14.Kolleegium märgib, et 16. märtsi 2015. a otsuse allkirjastas kohtutäituri abi. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 3 teise lause järgi on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. KTS § 7 lg 1 loetelu ei näe ette, et kohtutäituri otsuse kaebuse kohta võiks teha vaid kohtutäitur ise. Seega võis avaldaja kaebuse lahendada kohtutäituri abi. Kuna kohtutäituri abi teeb toiminguid kohtutäituri nimel, on abi otsus käsitatav kohtutäituri otsusena ja menetlusosaline kohtus on kohtutäitur (vt ka Riigikohtu
29.jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 15). II
15.Kolleegiumi hinnangul leidsid kohtud ekslikult, et kohtutäituril oli alus keelduda täitemenetluse alustamisest sundenampakkumise akti alusel korteri valduse väljanõudmiseks. Kohtutäitur on müünud täitemenetluses korteri avaldajale, kes on kantud enampakkumise akti alusel ka korteri omanikuna kinnistusraamatusse. Avaldaja on ostjana soovinud täitemenetluse korraldamist ostetud korteri oma valdusse saamiseks. TMS § 2 lg 1 p 15 järgi on sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel täitedokumendiks. Kohtutäituril oli täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse alustamisest keelduda (vt ka Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 18).
16.Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et sundenampakkumise akt on TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Samuti ei saa täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi järgi kohtutäitur ise otsustada, millise valdaja valduse õiguslik alus enampakkumisega ei lõppenud. Seetõttu näeb TMS § 2 lg 3 teine lause sissenõudja ja kohtutäituri kasuks ette olulise erireegli, et vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel. Selle sätte järgi võib kohtutäitur alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt. Täitemenetluse takistamiseks on neil võimalus esitada võlgnikuna hagi sissenõudja vastu enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Selles hagis võivad nad tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga tuvastatakse selle olemasolu või puudumine (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 19, 21).
17.Määruse p-s 16 esitatud seisukohti ei muuda ka VÕS § 291 lg-s 1 sätestatu, mis näeb ette üürilepingu ülemineku kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel. Ka üürnikel kui valdajatel on täitemenetluse takistamiseks võimalus esitada hagi TMS § 221 alusel. VÕS §-st 341
tulenevalt läheb kinnisasja omandajale üle ka rendileping. Kinnisasja omandajale üleläinud üürilepingu saab omandaja lõpetada lisaks kokkuleppele ühepoolselt ennetähtaegselt ülesütlemisega. Eraldi aluse üürilepingu ülesütlemiseks üürileandja vahetumise tõttu annab VÕS § 323, mida saab omakorda enne välistada VÕS § 324 alusel üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmisega. Sama kinnitab TMS § 161 (vt ka Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 12; Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 20). Omandajale ei lähe üle mh kinnisasja tasuta kasutamise lepingud (vt VÕS § 389), milleks võivad mh olla ka sümboolse üüriga üürilepingud.
18.Valdusõigust kinnitava kohtulahendi või täitemenetlust peatava kohtulahendi esitamiseta võib kohtutäitur teha täitemenetluse toiminguid kinnisasja valdusest väljanõudmiseks ega saa talle ette heita ka nt omavolilist sissetungi KarS § 266 alusel või ebaseaduslikku väljatõstmist KarS § 314 alusel (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 23).
19.Kolleegium jääb varasema praktika juurde ka TMS § 180 kohaldamise kohta. TMS § 180 kohaldub ka kinnisasja väljanõudmisel muu täitedokumendi kui enampakkumise akti alusel, esmajoones kohtulahendi alusel, millega on nt kohustatud üürnikku üürilepingu lõppemise tõttu kinnisasi välja andma. Küll tuleb arvestada, et sel juhul saab täitemenetluse toiminguid kinnisasja väljaandmiseks teha vaid nende valdajate suhtes, kes on kohustatud isikutena kohtulahendis kui täitedokumendis märgitud või kelle suhtes kehtib kohtulahend TsMS § 460 alusel (lähtudes ka TMS §-st 18) (vt ka Riigikohtu
2.detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-03, p 23). See kehtib ka kinnisasja väljanõudmisel nende isikute valdusest, kelle valdusõigus enampakkumisega ei lõppenud (ja see on tuvastatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga), vaid lõpeb hiljem nt üürilepingu ülesütlemisega. Eraldi ei pea täitedokumendis nimetama neid isikuid, keda ei saa asjaõiguslikult kinnisasja valdajaks lugeda (vt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 25). III
20.Eespool määruse p-des 15-17 esitatud seisukohtade tõttu on kohtud jätnud avaldaja kaebuse ebaõigesti rahuldamata, mis on lahendite tühistamise alus. Tühistada tuleb ka kohtutäituri 16. märtsi 2015. a otsus. Asja ei ole vaja saata uuesti arutamiseks madalama astme kohtutele. Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata ja otsustada täitemenetluse alustamine sellekohaste kõikide eelduste olemasolul.
21.Kuna kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldatakse, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg-te 1 ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Avaldaja on esitanud Riigikohtule taotluse määrata kindlaks menetluskulud ja mõista need kohtutäiturilt välja. Kolleegium märgib selle kohta järgmist. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib menetluskulude kindlaksmääramiseks uus kord, TsMS § 173 jj. Praegune kohtumenetlus algas uue korra kehtivusajal, millest pidid juhinduma nii kohtud kui ka menetlusosalised. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus on juba kaebuse menetlusse võtmise määruses 1. aprillil 2015 andnud avaldajale nimekirja esitamiseks tähtaja 8. aprillini 2015,
määrates asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses (selliselt tähtaegade määramine võib olla menetlusosalise jaoks üllatav, arvestades, et vastaspoolele anti kirjaliku seisukoha esitamiseks samuti aega 8. aprillini ja et maakohus tegi määruse juba 9. aprillil). Määruse kohaselt tuleb määrus kätte toimetada kohtutäiturile ja edastada avaldajale. TsMS ei näe ette, et hagita menetluses tehtav määrus kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebuse menetlusse võtmise kohta tuleks kätte toimetada kaebuse esitajale. Järelikult tuleb see kaebuse esitajale edastada TsMS § 477 lg 9 järgi kohtu valitud viisil. Nimetatud lõike teise lause kohaselt tuleb toimikusse märkida edastamise viis. Toimikust ega kohtulahendite andmebaasist ei nähtu, kas ja millisel viisil edastas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse avaldajale; nähtub vaid selle saatmine kohtutäiturile. Ebapiisav on toimiku teadete lehel olev märkus, millest võiks järeldada kohtumääruse saatmist avaldaja esindajale, kui muud andmed seda ei kinnita. TsMS § 63 teise lause kohaselt algab kohtu määratud tähtaja kulgemine tähtaja määramise kohta sellekohase teate saamisega (kui dokumenti ei pea kätte toimetama). Kuna toimikus ei ole andmeid määruse edastamise ega ka selle saamise kohta, ei ole menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg hakanud kulgema. Sellises olukorras näeb kolleegium olevat võimalik kohaldada TsMS § 177 lg-t 2, mille kohaselt, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Õigustatud menetlusosalisele tuleb anda mõistlik tähtaeg menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
22.Kuna avaldaja määruskaebus rahuldatakse, tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kautsjon. Jaak Luik, Ants Kull, Peeter Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.