Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurid Andres Hermet ja Olev Kuklase esitasid 01.06.2015 avalduse Xxx ́i pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõetu, kuna ei ole võimeline rahuldama võlausaldaja nõudeid.

ajaks 18.06.2015. Xxx oma seisukohta pankrotiavalduse kohta ei esitanud ja eelistungile ei ilmunud. 26.06.2015 kohtumäärusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Martin Krupp’i. Ajutine haldur esitas 15.07.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutise halduri poolt kogutud andmete ja kohtule esitatud pankrotiavaldustest lähtuvalt võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 16.05.2013 a otsusega tsiviilasjas nr 2-1117796 OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite hagi Xxx(Xxx) ja Xxx’i vastu. Maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks OÜ Xxx, Xxx ́i ja Xxxvahel 02.06.2009 a sõlmitud lepingu muutmise lepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr xxx) ning mõistis XxxOÜ Xxx(pankrotis) kasuks välja 256 800,20 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014 a otsusega jäeti maakohtu 16.05.2013 a otsus muutmata. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 05.11.2014 a määrustega, millega jäeti Xxx’i ja Xxxkassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Seega on jõustunud kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-11-17796 mõistetud XxxOÜ Xxx(pankrotis) kasuks välja 256 800,20 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnik muutunud maksejõuetuks tulenevalt asjaolust, et Tartu Maakohtu 16.05.2013.a tsiviilasjas nr 2-11-17796 tehtud otsusega (jõustus 05.11.2014.a Riigikohtu määrusega) rahuldas kohus OÜ Xxx(pankrotis) hagiavalduse võlgniku vastu 256 800,20 euro nõudes. Võlgnik ei ole nõustunud tema suhtes jõustunud kohtuotsusega ning ta on esitanud Harju Maakohtusse hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes ning tasaarvestuse avalduse OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihalduritele. Võlgnik on seisukohal, et tulenevalt Tartu Maakohtu ja ringkonnakohtu otsustest, mille kohaselt kinnistute müügilepingu muutmise leping on tühine, siis on tühine kogu kinnistu müügileping ning OÜ Xxx(pankrotis) pidanuks tagastama võlgnikule müügilepingu alusel saadud kinnistud. Kuna OÜ Xxx(pankrotis) pankrotimenetluses on aga müügilepingu esemeks olnud kinnistud võõrandatud, siis on võlgniku seisukohal, et tal on nõue summas 550 000 eurot OÜ Xxx(pankrotis) vastu. Ajutine pankrotihaldur on talle kättesaadavatele andmetele tuginedes seisukohal, et võlgniku poolt esitatud hagiavaldus ja tasaarvestamise nõue on perspektiivitud, kuna Tartu Maakohtu ja ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-11-17796 kohtuotsustega tunnistati kehtetuks 02.06.2009 kinnistute müügilepingu muutmise leping, millega pooled soovisid suurendada müügihinda, mitte ei tunnistatud kehtetuks algset 14.03.2008.a sõlmitud ostu-müügi lepingut, millega võlgnik kinnistud OÜ-le Xxx(pankrotis) müüs. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks. Võlgniku peamiseks varaks on kaasomandi osad, mille realiseerimine on raskendatud, ning osalused äriühingutes, mille majandusliku seisu kohta puuduvad andmed. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on 355 eurot (bruto), millest ei ole võimalik kinnipidamisi teha. Samas on võlgnikul kohustusi vähemalt 831 927,83 eurot. Võlgniku kohustused kasvavad viiviste ja intresside näol. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tartu Maakohtu 16.05.2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1117796 rahuldati OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olav Kuklase hagi Xxxi ja Xxxi vastu lepingu kehtetuks tunnistamises, millega mõisteti Xxx’ilt OÜ Xxx(pankrotis) kasuks välja 02.06.2009.a müügilepingu muutmise lepingu alusel saadud 256 800,20 eurot, millist kohustust ei ole võlgnik käesoleva hetkeni suutnud täita. Ajutise halduri esialgselt hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 05.11.2014.a, mil jõustusid Tartu Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr 2-11-17796.

20.07.2015 esitas võlgnik vastuväited pankroti väljakuulutamisele. Võlgniku vastuväidete kohaselt pankrotihaldurid esitasid 01. juunil 2015. a maakohtule pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses põhjendasid haldurid võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnikule toimetati väidetavalt kätte pankrotihoiatus ning võlgnik ei ole seejärel tähtaegselt võlausaldaja nõuet rahuldanud. Haldurid jätsid pankrotiavalduses märkimata, et nende avalduse alusel viib kohtutäitur läbi täitemenetlust, mille käigus ei ole võlgniku kinnisvara arestitud (hinnatud) ega realiseerida soovitud. Võlgnikule teadaolevalt viib Harju tööpiirkonna kohtutäitur Kaja Lilloja võlgniku suhtes läbi täitemenetlust täiteasjas nr 195/2014/5207 sissenõudja XxxOÜ täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014. a otsuse tsiviilasjas nr 2-11-17796 alusel. Täitemenetluse esemeks on võlausaldaja nõue võlgnevuse 256 800,20 euro nõudes. Võlgnikule teadaolevalt on kohtutäitur arestinud võlgniku arveldusarved. Muude täitmistoimingute kohta võlgnikul teave puudub ning ka haldurid ei ole kohtule esitatud avalduses täitemenetluse kohta üldse mingit teavet esitanud. Sellest tulenevalt jääb võlgnikule arusaamatuks, miks olukorras, kus faktilised asjaolud pole muutunud, on haldurid pidanud vajalikuks esitada kõigepealt täitmisavaldus ja seejärel pankrotiavaldus. Võlgniku hinnangul on tegemist selgelt hea usu põhimõtte vastase käitumisega, kus haldurid on võlgniku võlakoormat täitekulude võrra suurendanud. Võlgnik esitas 25. juunil 2015. a pankrotihalduritele tasaarvestuse avalduse. Avaldusega esitas võlgnik pankrotihalduritele Andres Hermetile ja Olev Kuklasele nõude summas 550 000 eurot ja tasaarvestas oma nõude summas 550 000 eurot võlausaldaja nõudega võlgniku vastu summas 256 800,20 eurot.

Lisaks eelnevale vaidleb võlgnik põhinõudele vastu. Võlgnik on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja seega tuleb vaidlus, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal nõue võlgniku, vastu lahendada hagimenetluses. Võlgnik leiab, et ajutise halduri aruanne kajastab vääralt võlgniku varalist seisundit. Esiteks, Xxxõpib jätkuvalt gümnaasiumiastmes, mistõttu on võlgnikul tema ülalpidamise kohustus. Teiseks, XXX andmebaasis on märgitud sama pankrotiavalduse esitamise aluseks olev nõue. Kolmandaks, võlgniku kohustuste hulka kuulub üksnes võlausaldajate nõue ja pankade laenulepingutest tulenevad nõuded. Muid kohustusi võlgnikul pole. Järelikult on ebaõige ajutise halduri järeldus, et võlgniku kohustusi on võimalik erinevate punktide lõikes summeerida. Kõik eluasemelaenud on tagatud hüpoteekidega, seega on võlgniku kohustused tagatud. Kuna pandiesemete hind selgub alles müügi käigus, on ilmne, et võlgniku kohustused ei ületa siinsel juhul talle kuuluvaid õiguseid. Neljandaks, AS DNB Pank on ajutisele haldurile valetanud.Võlgnikul puudub käenduskohustus, lisaks oleks isegi olemasoleva käenduskohustuse olemasolul käenduslepingust tulenev nõue aegunud. Väidetav käendus summas 159 000 € on tühistatud laenulepingu nr xxxmuutmise lepingu nr 1 p-s 7. 20.07.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlausaldaja, võlgniku ja ajutise pankrotihalduri lepingulise esindaja. Võlausaldaja selgitas, et võlgnikule kuuluvatele kinnisasjadele on seatud kohtulikud hüpoteegid, kuid need võlausaldaja nõuet ei taga. Täitemenetlus on veninud kuna võlgnik ei ole täiteteadet vastu võtnud ja on täitemenetluse ajal püüdnud teadete kättesaamist vältida. Võlgniku tasaarvestus on esitatud hilinenult. Võlausaldaja hinnangul on võlgnikule kuuluva kahe Tornimäe korteri hind 170 000,00 eurot. Kolme korteri hind võiks olla 490 000,00 eurot ilma koormatisteta. Nimetatud korteriomanditest võlgnikule kuuluva osa väärtus võib olla 90 000,00- 245 000,00 eurot, kuid vaadates AS SEB Pank ja AS-i Swedpank laenujääki, siis on selge, et nõue pandiga tagatud ei ole. Ajutise haldur lepinguline esindaja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Ajutise halduri lepinguline esindaja selgitas, et võlgniku kohustuste suurusjärk on 670 000,00 eurot, võlgnik ise on kinnitanud, et tema kohustuste suurusjärk on 500 000, eurot ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta pankroti välja kuulutamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurid Andres Hermet’i ja Olev Kuklase esitasid 01.06.2015 avalduse Xxx ́i pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri poolt kogutud andmetest nähtuvalt kuuluvad võlgnikule järgmised kinnistud: 1) 1⁄2 kaasomandiosa, xxxmõttelist osa kinnistust registriosa number xxx, asukoht xxx, mille üldpindala on 3455m2, ja reaalosa eluruum nr 31 pindalaga 92,50 m2, katastritunnusega xxx. Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Xxxi mõttelisele osale kohtutäitur Kaja Lilloja, Osaühing Xxx kasuks. Kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud: - hüpoteek summas 1 469 000,00 krooni Swedbank AS-i kasuks; - hüpoteek summas 64 200,00 eurot Osaühing Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermet ja Olav Kuklase kasuks.

2) 1⁄2 kaasomandi osa, xxx mõttelist osa kinnistust registriosa number xxx, asukoht xxx, mille üldpindala on 988 m2, ja reaalosa eluruum nr K23, pindalaga 57,40 m2, katastritunnusega xxx. Registriosa kolmandasse jakku on kantud: keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Xxxi mõttelisele osale kohtutäitur Kaja Lilloja, Osaühing Xxx kasuks. Märkus kaasomandi kasutamise ja valdamise kohta. Isiklik kasutusõigus XxxOÜ kasuks. Isiklik kasutusõigus Xxx’i kasuks. Kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud: - hüpoteek summas 1 150 000,00 krooni aktsiaselts SEB Eesti kasuks. -hüpoteek summas 128 400,00 eurot Osaühing Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermet ja Olav Kuklase kasuks. 3) 1⁄2 kaasomandi osa, xxxmõttelist osa kinnistust registriosa number xxx, asukoht xxx, mille üldpindala on 988 m2, ja reaalosa eluruum nr K122, pindalaga 58,00 m2, katastritunnusega xxx. Registriosa kolmandasse jakku on kantud: keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Xxxi mõttelisele osale kohtutäitur Kaja Lilloja, Osaühing Xxxkasuks. Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Isiklik kasutusõigus XxxOÜ kasuks. Isiklik kasutuõigus Xxx’i kasuks. Kinnistu registriosa neljandasse jakku on kantud: hüpoteek summas 3 675 800,00 krooni Aktsiaseltsi Hansapank kasuks. hüpoteek summas 64 200,00 eurot Osaühing Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermet ja Olav Kuklase kasuks. Ajutine haldur on kohtule selgitanud, et võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid kinnisvara väärtuse ja seisukorra kohta, mistõttu on ajutisel pankrotihalduril võlgnikule kuuluva vara väärtuse hindamine raskendatud. Võlgniku kinnisvara on kaasomandis, mis raskendab turuväärtuse määramist ja vara realiseerimist. Kohus märgib, et võlgnik ei ole ise ka esitanud kohtule andmeid temale kuuluva vara väärtuse kohta. Elektroonilise äriregistri andmetel on võlgnikul kehtiv seos järgmiste juriidiliste isikutega: 1) Osaühing Xxx(pankrotis), registrikood xxx, pankrot kuulutati välja 15.09.2010.a. Võlgnik oli äriühingu juhatuse liige 27.03.1996-27.03.2010.a. 2) Osaühing XXX, registrikood xxx, võlgnik on juhatuse liige (juhataja) ja osanik. Osa nimiväärtus on 32,00 eurot. 3) osaühing xxx, registrikood xxx, võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osa nimiväärtus 40 000,00 EEK (2 556,4 eurot). 4) osaühing xxx, registrikood xxx, võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osa nimiväärtus on 8 947,00 eurot. 5) Osaühing xxx, registrikood xxx, võlgnik on osanik, osa nimiväärtus on 1 278,00 eurot. Võlgnik oli kuni 2010.a äriühingu juhatuse liige. 6)

OÜ xxx, registrikood xxx, võlgnik on äriühingu nõukogu liige.

7) OÜ xxx, registrikoodiga xxx, võlgnik on osanik, osa nimiväärtus on 20 000,00 EEK (1 278,2 eurot). 8) xxxOÜ, registrikood xxx, võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osa nimiväärtus on 1 250,00 eurot. 9) xxx OÜ, registrikoodiga xxx, võlgnik on juhatuse liige ja osanik. Osa nimiväärtus on 1 250,00 eurot. 10)

Hooneühistu xxx, registrikoodiga xxx, võlgnik on hooneühistu liige.

Ajutine haldur märgib, et ei ole saanud tutvuda võlgnikule kuuluvate äriühingute majanduslike näitajatega (bilanss, kasumiaruanne jms), mistõttu on ajutisel pankrotihalduril raske anda hinnangut äriühingute väärtusele. Võlgnik ei ole osalusi äriühingutes oma varana käsitlenud.

Lähtudes võlgnikule kuuluvate osaluste nimiväärtustest, on võlgniku vara väärtuseks 16 591,60 eurot. Seega on ajutise halduri hinnangul võlgniku varaks kolme korteriomandi kaasomandi osad, mille väärtust on ajutisel pankrotihalduril raske hinnata ning mis vajab täpsustamist edaspidises menetluses kinnisvara ekspertidega; osalused äriühingutes, milliste majandusliku seisu kohta ajutisel pankrotihalduril andmed puuduvad. Lähtudes võlgnikule kuuluvate osaluste nimiväärtustest on võlgnikule kuuluvate osaluste väärtuseks 16 591,60 eurot; raha arvelduskontodel summas 465,05 eurot; 757,553 LHV Pensionifondi L osakut väärtusega 1 125,11 eurot; 1540,14 Swedbank Pensionifond V3 osakut väärtusega 2 019,89 eurot; tähtajaline hoius Nordea Bank AB Eesti filiaalis lepingu nr-ga xxx, lõpptähtajaga 06.10.2015.a ning väärtusega 319,56 eurot. Igakuine sissetulek 355 eurot (bruto), millest ei ole võimalik kinnipidamisi teha. Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnikul kolm võlausaldajat, kelle ees võlgnikul on kohustusi kogusummas 513 826,58 eurot järgmiselt: AS SEB Pank: Eluasemelaen nr XXX – 48 378,40 eurot, Preemialaen nr xxx – 24 895,59 eurot, Swedbank AS: xxx nr xxx – 138 218,12 eurot, Eluasemelaen nr xxx -45 534,27 eurot, OÜ Xxx(pankrotis) nõue summas 256 800,20 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg. Maksu- ja Tolliameti 06.07.2015.a saldoteatise kohaselt on võlgniku nõuete saldod järgmised: kohtutäituri arestinõue 276 850,32 eurot, maamaks 51,25 eurot ja 50,00 eurot riigilõiv kohtuasjade toimingutelt. Maksukohuslase ettemaksukonto saldo on 06.07.2015.a seisuga 1,55 eurot ning maksusummadelt arvestuslik intress 0,00 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 29.06.2015.a andmete kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas täitemenetlus toimiku nr 195/2014/5207, alustamise kuupäev 24.11.2014, sissenõudjaks XxxOÜ ja nõue 256 800,20 eurot. AS Swedbank päringu vastuse kohaselt on võlgnikul järgmised laenulepingutest tulenevad kohustused: Leping nr xxx, laenujääk 45 534,10 eurot, intress 17,60 eurot; Leping nr xxx, laenujääk 138 271,28 eurot, intress 36,54 eurot AS DNB Pank päringu vastuse kohaselt käendab võlgnik XxxOÜ ja AS DNB Pank vahel 14.03.2008.a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevaid kohustusi. Võlgniku rahalise vastutuse maksimumsumma on 159 000,00 eurot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 831 927,83 eurot, millest 159 000 eurot on käenduskohustus. Ajutise halduri hinnangul vajavad edaspidises menetluses täpsemat analüüsi ka võlgniku kinnisvara võõrandamistega seonduvad asjaolud. Võlgnikule on kuulunud 18 kinnisasja, milliste võõrandamise asjaoludega ei ole ajutine haldur saanud tutvuda. Võlgnik on 2014.a võõrandanud 1⁄2 mõttelise eelnimetatud korteriomanditest Tiina Tõnissoole. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on Harju Maakohtu 19.08.2014.a hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-14-54623 maakohus kohustanud võlgnikku andma nõusolek korteriomandite registriosa numbriga xxx, xxx ja xxx omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse korteriomandite teise jakku 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikuna Tiina Tõnissoo ja 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikuna võlgnik. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid kohustuste täitmiseks. Võlgniku peamiseks varaks on kaasomandi osad, mille realiseerimine on raskendatud, ning osalused äriühingutes, mille majandusliku seisu kohta puuduvad andmed. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on 355 eurot (bruto), millest ei ole võimalik kinnipidamisi teha. Samas on võlgnikul kohustusi vähemalt 831 927,83 eurot. Võlgniku kohustused kasvavad viiviste ja intresside näol.

Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tartu Maakohtu 16.05.2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 rahuldati OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olav Kuklase hagi Xxxi ja Xxxi vastu lepingu kehtetuks tunnistamises, millega mõisteti Xxx’ilt OÜ Xxx(pankrotis) kasuks välja 02.06.2009.a müügilepingu muutmise lepingu alusel saadud 256 800,20 eurot, millist kohustust ei ole võlgnik käesoleva hetkeni suutnud täita. Võlgnik on esitanud vastuväite, et võlausaldajate nõue on pandiga tagatud. Kohus leiab, et võlausaldaja nõue ei ole täielikult pandiga tagatud. Tsiviilasjas nr 2-11-17796 kohaldati võlausaldaja nõude täitmise tagamiseks hagi tagamise abinõusid, koormates võlgniku kinnisvara kohtulike hüpoteekidega võlausaldaja kasuks. 02.05.2011 a kohtumääruse alusel seati Tartus Xxx asuvale korteriomandile võlausaldaja kasuks kohtulik hüpoteek summas 64 200 eurot ning Tallinnas Xxx ja Xxx asuvatele korteriomanditele seati võlausaldaja kasuks kohtulikud hüpoteegid vastavalt summas 128 400 eurot ja 64 200 eurot. Kinnistusraamatusse tehti vastavad kanded 10.05.2011 a. Tulenevalt AÕS §-st 363 lg 2 tagavad viidatud hüpoteegid tsiviilasjas nr 2-11-17796 jõustunud kohtuotsustega rahuldatud võlausaldaja nõude täitmist. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on kõik ülalnimetatud kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega krediidiasutuste kasuks, mis asuvad järjekohas eespool võlausaldaja kasuks seatud (kohtulikest) hüpoteekidest. Tartus Xxx asuvat korteriomandit koormab I jrk hüpoteek Swedbank AS kasuks summas 1 469 000 krooni (93 886 eurot), Xxx korteriomandit koormab I järjekoha hüpoteek AS SEB Pank kasuks summas 1 150 000 krooni (73 498 eurot) ja Xxx korteriomandit koormab I järk hüpoteek Swedbank AS kasuks summas 3 675 800 krooni (ca 234 926 eurot). Võlgniku selgituste kohaselt on võlgnikul kolm võlausaldajat, kelle ees võlgnikul on kohustusi kogusummas 513 826,58 eurot järgmiselt: AS SEB Pank: Eluasemelaen nr XXX – 48 378,40 eurot, Preemialaen nr xxx – 24 895,59 eurot, Swedbank AS: Eluasemelaen nr xxx– 138 218,12 eurot, Eluasemelaen nr xxx -45 534,27 eurot. Sissenõude pööramisel korteriomanditele võlausaldaja nõude rahuldamiseks jäävad need hüpoteegid kehtima, kui hüpoteegipidajatest krediidiasutused täitemenetlusega ei ühine (TMS § 158 lg 1), täitemenetlusega ühinemise korral rahuldatakse aga esmajärjekorras just krediidiasutustest hüpoteegipidajate nõuded (TMS § 174 lg 3 p.2). Mõlemal juhul ei ole korteriomandite müügist ilmselgelt võimalik saada piisavalt vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks väljaspool pankrotimenetlust. Lisaks eeltoodule on võlausaldaja nõude täielik rahuldamine täitemenetluses välistatud ka võlgniku poolt korteriomanditele iseenda kasuks seatud isiklike kasutusõiguste tõttu. Koheselt pärast seda, kui Tartu Maakohus oli 26.07.2010 a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 nimetanud OÜ Xxx ajutised pankrotihaldurid, seadis võlgnik kõikidele korteriomanditele tasuta ja tähtajatud isiklikud kasutusõigused iseenda kasuks. Kuna kasutusõigused kanti kinnistusraamatusse 2010 a augustis, asuvad need järjekohas eespool võlausaldaja kasuks seatud hüpoteekidest, mis kanti kinnistusraamatusse 2011 a mais. Seetõttu korteriomandite müümisel täitemenetluses võlausaldaja nõude rahuldamiseks jääksid võlgniku kasuks seatud isiklikud kasutusõigused TMS § 158 lg 1 järgi kehtima, mis olulisel määrab i vähendab oluliselt korteriomandite müügihinda ning võib muuta nende müügi täitemenetluses üldse võimatuks. Võlgniku poolt iseenda kasuks isiklike kasutusõiguste seadmist ei ole täitemenetluses võimalik ka tagasi võita, kuna tulenevalt TMS § 188 lg-st 1 ei saa täitemenetluses ühelgi juhul tagasi võita võlgniku tehingut, mis on tehtud varem kui 3 aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist. Seega vaatamata võlausaldaja nõuet tagavatele hüpoteekidele ei ole nõude rahuldamine täitemenetluses võimalik. Korteriomandite müümisel pankrotimenetluses on aga võimalik võlgniku kasuks seatud kasutusõigused PankrS § 139 lg 2 alusel kustutada või kasutusõiguste seadmine PankrS § 110 lg 1 p.4 alusel tagasi võita.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 alusel välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise aeg on 27.07.2015 kell 16:30. Pankrotihaldur Martin Krupp on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Martin Krupp vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus määrab Martin Krupp’i pankrotihalduriks. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 120,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 224,00 eurot ning vajalikud kulud summas 110,71 eurot (sealhulgas käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 120,00 eurot (14 x 80= 1120), millele lisandub käibemaks summas 224,00 eurot ning vajalikud kulud summas 110,71,00 eurot (sealhulgas käibemaks). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.