3.Kohustada XXX`d (isikukood: XXX) andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, mille raames lepivad XXX ja XXX kokku selles, et registriossa nr 21844001 kantud korteriomandi XXX 1⁄2 mõttelise osa omandiõigus läheb üle XXX`ile.
4.Kohustada XXX`d (isikukood: XXX) andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik nõusolek KRS § 34 1 lg 1 tähenduses, et kinnistu registriosa nr 21844001 teise jao omanikukanne, mille kohaselt on kaasomanikena sisse kantud XXX 1⁄2 mõttelises
osas ja XXX 1⁄2 mõttelises osas kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX (isikukood: XXX).
5.Asendada XXX omandiosa üleminekuks vajalikud tahtevaldused kohtuotsusega.
6.Välja mõista XXX`lt XXX`i (pankrotis) pankrotivarasse: hüvitis 95 000 (üheksakümmend viis tuhat) eurot Tallinnas XXX asuva korteriomandi 1/2 suuruse mõttelise osa eest.
7.Välja mõista XXX`lt XXX`i (pankrotis) pankrotivarasse: hüvitis 57 812,50 (viiskümmend seitse tuhat kaheksasada kaksteist) eurot ja 50 senti Tartus XXX asuva korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest.
8.Jätta XXX kanda 96,97 (üheksakümmend kuus koma üheksakümmend seitse) % XXX (pankrotis) pankrotivara menetluskuludest. XXX menetluskulud jätta tema enda kanda.
9.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
10.Kohtuotsuse jõustumisel kustutada XXX ́le kuuluvale mõttelisele osale seatud käsutamise keelumärge kinnistul registriosa nr 21844001 ja kustutada keelumärge kinnistusraamatust.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
I.
Hagi asjaolud, nõue ja põhjendused
1.XXX (võlgnik) pankrotihaldur esitab hagi XXX (kostja) vastu võlgniku poolt enne pankroti väljakuulutamist tehtud toimingu milleks on – hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-54623 – kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras, tagasivõidetava toimingu alusel saadu väärtuse hüvitamiseks ning tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.
2.AS Swebank andis 30.11.2004 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnikule laenu summas 72 266 eurot Tartus XXX asuva korteriomandi ostmiseks (I 13-18). Nimetatud korteriomandi (registriosa nr 4413903) ostis võlgnik 18.02.2005 sõlmitud lepingu alusel hinnaga 1 130 460 krooni (ca 72 250 eurot), seades korteriomandile AS Swedbank kasuks hüpoteegi summas 1 469 000 krooni (I 19-28). Laenulepingus määratud makseid tegi võlgnik XXX enda kontolt AS Swedbank
(I 29-63).
3.AS SEB Pank (AS SEB Eesti Ühispank) andis 31.05.2005 sõlmitud laenulepingu ja selle hilisemate muudatuste kohaselt võlgnikule laenu summas 66 305 eurot korteriomandi XXX Tallinnas ostmiseks (I 65-66). Nimetatud korteriomandi (registriosa nr 21844001) ostis võlgnik XXX 09.02.2007 sõlmitud lepingu järgi hinnaga 1 152 030 krooni (ca 73 630 eurot), seades korteriomandile hüpoteegi AS SEB Pank kasuks summas 1 150 030 krooni (I 67-79). Laenulepingus määratud makseid tegi XXX enda pangakontolt AS-S SEB Pank (I 80-93).
4.Lisaks eelmises punktis märgitud laenule andis AS Swedbank 02.03.2007 sõlmitud laenulepingu alusel võlgnikule laenu summas 180 826 eurot Tallinnas asuva korteriomandi XXX ostmiseks (I 96-98). Nimetatud korteriomandi (registriosa nr 21853901) ostis võlgnik 06.03.2007 sõlmitud lepingu järgi (vt p 3.5 ; 4.1) kokku summa 3 770 000 krooni (240 947 euro) eest, seades sama lepinguga hüpoteegi AS Swedbank kasuks summas 3 675 800 krooni ( I 99-113). Laenulepingus sätestatud laenu – ja intressimakseid tegi võlgnik enda pangakontolt AS-S Swedbank (I 29-63).
5.XXX oli OÜ MRP Ärigrupp (registrikood 10019466, MRP) osanik ja juhatuse liige koos oma äripartneri Valter Malm`iga. Tartu Maakohus 15.09.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 22
10-31157 kuulutas välja MRP pankroti. MRP pankrotihaldurid esitasid 18.04.2011 võlgniku ja V.Malmi vastu tagasivõitmise hagi, mille tagamiseks seati Tartu Maakohtu 02.05.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 eelpool nimetatud korteriomanditele kohtulikud hüpoteegid MRP pankrotihaldurite kasuks kokku summas 256 800 eurot (I 114-122).
6.Tartu Maakohus rahuldas 16.05.2013 lahendiga tsiviilasjas 2-11-17796 MRP pankrotihaldurite hagi ning mõistis võlgnikult välja 256 800, 20 eurot MRP kasuks (I 124-148). Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata (I 149-167). Kohtulahendid jõustusid Riigikohtu 05.11.2014 määrusega.
7.Kostja XXX esitas 18.07.2014 XXX vastu hagi nõusoleku saamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks, millega kanda eelnimetatud korteriomandite (Kastani 24a, XXX- 23, XXX) kaasomanikena sisse XXX ja XXX mõlemad 1⁄2 suuruses mõttelistes osades (I 170-173). Võlgnik XXX esitas koheselt (08.08.2014) avalduse kohtule hagi õigeksvõtmiseks (I 174) millele tuginedes maakohus otsusega 19.08.2014 hagi rahuldas (I 176-178). Kohtulahendi alusel kanti XXX kaasomanikuna 06.10.2014 a kinnistusraamatusse (I 179-188).
8.Harju Maakohtu 26.06.2015 a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 (I 189-192) nimetati võlgniku ajutine pankrotihaldur ja maakohtu 27.07.2015 a kohtumäärusega kuulutati välja XXX pankrot (I 193-202). Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate nõudeid kokku summas 1 257 736,22 eurot (I 203-220). Sealhulgas on tunnustatud pandiga tagatud nõudena AS Swedbank nõuet 182892,27 eurot, mis tuleneb osaliselt 30.11.2004 laenulepingust (nõue summas 45 252,15 eurot) ja osaliselt 02.03.2007 laenulepingust (nõue summas 137 640,12 eurot) (I 221222). Samuti tunnustatud pandiga tagatud nõudena AS-i SEB Pank nõuet summas 48 154, 57 eurot, mis tuleneb 31.05.2005 laenulepingust (I 224-226).
9.AS Swedbank esitas 01.02.2016 a täitmisavalduse, milles taotles hüpoteekide alusel sissenõude pööramist eelnimetatud korteriomanditele 30.11.2014 ja 02.03.2007 laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamiseks (I 227-228). Kohtutäitur on alustanud XXX suhtes täitemenetluse nr 022/2016/710, mille raames on kohtutäituri avalduse alusel kantud 11.02.2016 kinnistusraamatusse keelumärked XXX`le kuuluvate kaasomandiosade käsutamise keelamiseks (I 179-188). Hageja viitab PankrS § 111 lg 1 p 1, lg 3, § 109 lg 1, TsMS § 440 lg 1, VÕS § 173 lg 3 p 1-2, § 580 jj, § 589 lg 1, AÕS § 349 lg 3, § 64-1, PankrS § 110 lg 1 p 2 , § 117, § 119 lg 3, TsÜS § 68 lg 5, § 88 lg 1.
10.Hageja leiab, et hagi õigeksvõtmine on käsitatav toiminguna PankrS § 109 lg 1 tähenduses, hagi õigeksvõtmine on kinke iseloomuga toiming ning hagis esitatud asjaoludel tagasivõidetav PankS § 111 lg 1 p 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lõikega 3. Alternatiivselt aga tagasivõitmise üld alusega, so PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi. Hageja leiab, et võlgnik kahjustas hagi õigeksvõtuga enda võlausaldajate huve ja soovib tagasivõidetava toimingu alusel saadud XXX korteriomandi kaasomandiosa tagastamist ning XXX ja XXX korteriomandite kaasomandiosade väärtuse hüvitamist. Hageja nõue: tunnistada kehtetuks hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-54623 kohustada XXX`d andma korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa omandiõigus üle XXX`ile, kohustada XXX`d andma nõusolek korteriomandi kohta kinnistusraamatuse tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse ainuomanikuna kinnistusraamtusse XXX ning asendada tahteavaldused kohtuotsusega. Mõista XXX`lt XXX kasuks XXX pankrotivarasse hüvitis 102 950 eurot Tallinnas XXX asuva korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest, hüvitis 57 812,50 eurot Tartus XXX asuva korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest. Kõik menetluskulud jätta XXX kanda. II Kostja vastus
11.Kostja esitas maakohtule 10.08.16 ja 07.11.2016 kirjalikud vastused (II 28 ja 169 -178). Kostja leiab, et hagi õigeksvõtt ei ole leping, samuti et hagi õigeksvõtt ei ole kinke iseloomuga leping. Kostja leiab, et hagi õigeksvõtuga ei ole kahjustatud võlausaldajate huve ja hagi õigeksvõtt ei ole tagasivõidetav PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel, korteriomandi kaasomandi osa tagastamine pole
võimalik ega korteriomandite kaasomandi osade väärtuste hüvitamise nõude rahuldamine pole põhjendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta XXX`i pankrotihalduri kanda. III Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega , hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel pole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
13.AS Swedbank andis võlgnikule XXX`ile 30.11.2004 laenulepingu alusel laenu summas 72 266 eurot Tartus XXX asuva korteriomandi ostmiseks. Võlgnik ostis nimetatud korteriomandi hinnaga 1 130 460 krooni (ca 72 250 eurot). Laenulepingu makseid tasus võlgnik enda pangakontolt AS Swedbankis. Korteriomandile seati hüpoteek AS Swedbank kasuks summas 1 469 000 krooni.
14.AS SEB Pank andis 31.05.2005 laenulepingu alusel laenu summas 66 305 eurot korteriomandi Tallinnas XXX ostmiseks. Nimetatud korteriomandi ostis XXX hinnaga 1 152 030 krooni (ca 73 630 eurot). Pank seadis korteriomandile hüpoteegi AS SEB Pank kasuks summas 1 150 000. Laenulepingu makseid tasus XXX enda pangakontolt AS SEB Pank.
15.AS Swedbank andis XXX`ile 02.03.2007 sõlmitud laenulepingu alusel laenu summas 180 826 eurot korteriomandi Tallinnas XXX ostmiseks. Nimetatud korteriomandi ostis võlgnik kokku 3 770 000 krooni so 240 947 euro eest. Pank seadis korteriomandile hüpoteegi AS Swedbank kasuks summas 3 675 800 krooni.
16.XXX oli OÜ MRP Ärigrupp osanik ja juhatuse liige.
17.OÜ MRP Ärigrupp osas kuulutati 15.09.2010 Tartu Maakohtu määrusega välja pankrot.
18.Seoses tagasivõitmise hagiga seati 02.05.2011 a tsiviilasjas nr 2-11-17796 kohtumäärusega eelpool nimetatud korteriomanditele kohtulikud hüpoteegid OÜ MRP Ärigruppi (pankrotis) pankrotihaldurite kasuks kokku summas 256 800 eurot.
19.Tartu Maakohus rahuldas pankrotihaldurite hagi ja mõistis XXX`ilt välja summa 256 800, 20 eurot MRP kasuks. Kohtuotsus on jõustunud.
20.XXX esitas 18.07.2014 XXX`i vastu hagi nõusoleku saamiseks kinnistusraamatu kannate tegemiseks, millega kanda kolme eelpool nimetatud korteriomandite kaasomanikena sisse mõlemad nii XXX, kui ka XXX mõlemad 1⁄2 mõttelistes osades. XXX esitas koheselt kohtumenetluses avalduse hagi õigeksvõtmiseks. Maakohus rahuldas hagi 19.08.2014 otsusega. XXX kanti kaasomanikuna kinnistusraamatusse 06.10.2014 . PankrS § 109 lg 1 alusel tunnistab kohus tagasivõitmisel sama seaduse § -des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Riigikohus on leidnud, et tagasivõidetavaks toiminguks võib olla ka hagi õigeksvõtmine, kui see kahjustab võlausaldajate huve (3-2-1-80-06). Hageja leiab, et võlgniku poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-54623 on käesolevatel asjaoludel tagasivõidetav PankrS § 111 lg 1 p 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 3.lõikega. Hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamine PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel 21.PankrS § 111 lg 1 p 1 sätestab kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Lg 3 – Kohus võib sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Seega peavad tehingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS § 111 lg 1 p 1 esinema järgmised eeldused:
Tehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või ajavahemikus ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni Tegemist on kinkelepinguga või on tehingul poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu kas või osaliselt kinke iseloom (PankrS § 111 lg 3) Kinkega kahjustati võlgniku võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 1), nimetatud asjaolu tuleb eeldada PankrS § 111 lg 2 järgi.
22.Eelpool nimetatud XXX`i poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-54623 toimus 2014 aasta augustikuus, so vähem, kui 1 aasta jooksul enne võlgniku XXX`i pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamist 26.06.2015 a. Sellega on täidetud PankS § 111 lg 1 p 1 sätestatud eeldus - ajaline kriteerium.
23.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et PankrS § 111 lg 1 ja lg 3 kohalduvad ka võlgniku ühepoolsetele tehingutele ja toimingutele, millega võlgnik loobub oma varast samaväärset vastusooritust saamata. Kinke iseloomuga toiminguna tuleb käesoleval juhul käsitleda ka hagi õigeksvõtmist olukorras kui õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega läheb võlgniku vara tasuta üle teisele isikule. Maakohtus hagi õigeksvõtmine tõi vältimatult kaasa hagi rahuldamise (TsMS § 440 lg 1). ning võlgniku ainuomandisse kuulunud korteriomandite mõtteliste osade tasuta ülemineku kostja omandisse. Kohus nõustub, et nimetatud tegevust saab lugeda kinke iseloomuga toiminguks, millele kohaldub PankrS § 111 sätestatu.
24.Kohus ei nõustu Kostja seisukohaga, et nimetatud kolme korteriomandi puhul oli kostjal ja võlgnikul sõlmitud seltsingu leping. Kostja pole kohtule esitanud tõendeid selle kohta et võlgnikul ja kostjal olid kolme korteriomandi puhul mingi varaline eesmärk: nt vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühiste kulutuste kandmine või mingi muu ühise tegutsemise või ühise majandamise eesmärk. Pool kes väidab seltsingulepingu alusel tegutsemist peab seda kohtule tõendama. Seltsingu lepingu alusel tegutsemine toob kaasa tehinguid ja toiminguid, mida on võimalik tõendada eelkõige dokumentaalsete tõenditega (põhjus miks vastaspool ja kohus ei rahuldanud kostja taotlust vande all ülekuulamiseks TsMS § 268, § 268-1). Kohus tuvastas, et pooled pole olnud abielus, pooled elasid koos nn abieluvälises suhtes aastatel 1996-2014 aastal (II 194). Seega ei kohaldu võlgniku ja kostja suhetele perekonnaseaduses sätestatud ühisvara regulatsioon. Riigikohus on 03.12.2014 lahendis 3-2-1-109-14 leidnud, et mehe ja naise püsivat ühise majandamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 jj tähenduses, kuna seltsingu puhul on tegu eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Riigikohtu arvates ei õigusta seltsingu sätete kohaldamist ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Samuti selgitas Riigikohus, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid, vaid kumbki isik jääb enda asjade omanikuks ning kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse (p 13-15 ja p 17). Seega kui kostjal oli võlgnikuga 1996-2014 ühine majapidamine, ei saa sellest teha järeldust automaatselt seltsingu olemasolu kohta ega seda et vaidlusalused korteriomandid kuulusid seltsinguvara hulka. Samas lahendis märgib Riigikohus, et seltsingulepingu sõlmimine abielu välises kooselus elavate isikute vahel pole iseenesest välistatud, kuid rõhutas, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et seltsingu likvideerimise sätteid (VÕS § 600 lg 1) saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele üksnes juhul, kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (p 19). Kohtule pole kostja mistahes tõendeid seltsingulepingule iseloomulike tunnuste või kokkulepete esinemise kohta esitanud. Kostja arusaamine seltsingu sisust pole kooskõlas seaduse mõttega ja kohtupraktikaga. Käesolevas vaidluses nähtub korteriomandite omandamislepingutest ( I 19, 67, 99) ning kinnistusraamatu väljavõtetest (I 179, 181, 185 vt lepingute lk 1), et kõik eelpool nimetatud kolm korteriomandit omandas XXX enda
ainuomandisse. Lisaks on XXXja XXX korteriomandi omandamislepingutes ( I 13, 57, 96) XXX ise otsesõnu kinnitanud, et korteriomandid ei moodusta ühisvara, järelikult ka mitte seltsinguvara VÕS § 589 lg 1 tähenduses. Samuti kohus hinnanud laenulepingute (0000) sisu tuvastas, et korteriomandite omandamiseks vajalikud rahalised vahendid laenas võlgnik krediidiasutustelt ainuisikuliselt XXX, kes oli ainsaks laenusaajaks ja laenulepingus puuduvad mistahes viited sellele, et XXX oleks käendanud või muul viisil taganud laenulepingutest tulenevate võlgniku kohustuste täitmist. Samas ei olnud XXX`le selline õiguslik lahendus võõras, kuna AS-ga SEB Pank 31.05.2005sõlmitud laenulepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmine algselt tagatud ka Valgas XXX ja XXX asuvatele kinnisasjadele seatud hüpoteekidega, millised kinnistud kuulusid laenulepingu sõlmimise ajal võlgniku ja Valter Malm`i kaasomandisse ning hiljem MRP omandisse ning millega puudus kostjal igasugune puutumus (I 57 lk 10). VÕS § 589 lg 1 sätestab, et seltsinglaste ühisomandisse läheb üksnes seltsingu jaoks omandatud vara. Kostja väidete kohaselt oli neil ühine majapidamine Valgas XXX. Algselt kostja ainuomandisse kuulunud Valgas XXX asuv korteriomand oli alates 2006 a oktoobrist kostja ja võlgniku kaasomandiks erinevalt vaidlusalustest korteriomanditest, mille omanikuna oli sisse kantud ainult võlgnik. Seega oli võlgnikul ja kostjal olemas selge arusaam erinevatest õiguslikest konstruktsioonidest ja omandivormidest. Kohus nõustub hageja seisukohaga et seltsingu olemasolust ei saaks teha järeldust, et vaidlusalused korteriomandid kuulusid seltsinguvara hulka. VÕS § 589 lg 1 järgi kuuluvad seltsinguvara hulka üksnes seltsinglaste poolt tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara, mitte aga seltsinglaste kogu vara, isegi siis kui see on omandatud seltsingu ajal.. Seega (isegi hüpoteetiliselt) pelgalt sellest, et seltsinglane omandas vara seltsingulepingu kehtivuse ajal, ei saa teha järeldust, et see vara kuulub automaatselt seltsinguvara hulka. VÕS ei kehtesta seltsingulepingule kindlat vorminõuet, kuid AÕS § 119 lg 1 järgi peab tehing millega, kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja olema notariaalselt tõestatud. Sellest tulenevalt peab ka seltsinguleping, mille eesmärgiks on kinnisasja omandamine seltsinguvarasse olema notariaalselt tõestatud vormis (seisukoht õiguskirjandusest – VÕS komm II § 580 komm 3.6 lk 642). TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustehingu notariaalse tõestamise nõue on kehtestatud lepingupoole kaitseks, mistõttu on selle nõude rikkumise tagajärjeks tehingu tühisus (3-2-1-141-14 p 35). Seega saab teha järelduse et kui isegi kostja ja võlgnik olid sõlminud seltsingulepingu vaidlusaluste korteriomandite omandamiseks seltsinguvarasse, oleks vastav leping vorminõude rikkumise tõttu TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine ja sellest ei tuleneks mingeid õiguslikke tagajärgi ( TsÜS § 84 lg 1). Lisaks eeltoodule tasus XXX ainuisikuliselt ka kolme eelpool nimetatud korteriomandite ostuhinna. XXX laenas sisuliselt kogu raha ostusumma tasumiseks XXX Tartus ja XXX Tallinnas korteriomandite ostmiseks pankadelt. Tõendatud on et, korteriomandi Tallinnas XXX ostuhinna 3 770 000 krooni tasus samuti XXX 06.03 ja 09.03.2007 a notar Tarvo Puri kontole, Walgard Real Estate OÜle ja OÜ-le Tornimäe Apartments kokku 3 770 000 krooni (I 29, 80). XXX`i pangakontode väljavõtetest (I 29, 80) nähtub lisaks, et võlgnik on ainuisikuliselt täitnud korteriomandite ostmiseks võetud laenudest tulenevaid kohustusi st tasunud pankadele laenu ja intressimakseid. Ka võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldustest (I 221, 224) võib teha järelduse, et pankade ees on kohustatud isikuks üksnes võlgnik ise, mitte XXX. Eelnevast saab teha järelduse, et võlgnik ja kostja ei tegutsenud seltsingulepingu raames.
25.Kohtule on esitatud tõendid (vt kostja panga väljavõtted), et XXX ei teinud ajavahemikul 01.08.2008 - 31.07.2013 vaidlusaluste korteriomandite soetamiseks ega selleks võetud laenukohustuste täitmiseks mingeid rahalisi panuseid. Nimetatud väljavõtetest nähtub, et kostja ei teinud sellel perioodil tütre XXX pangakontole makseid, mille kaudu toimus korteriomanditega seotud kohustuste täitmine alates 2012 a juunist. Küll aga nähtub tõenditest et kostja pangakontole laekusid AS-s Swedbankis märkimisväärsed summad võlgnikult. Kostja pole selgitanud, mis põhjusel kinnitas võlgnik XXX ja XXX korteriomandite ostulepingus , et need ei moodusta ühisvara ega seltsinguvara, kui kostja väidab et kokkulepe oli teistsugune. Samuti seda pole kostja selgitanud, miks seadis XXX 11.08.2010 lepinguga kõigile vaidlusalustele korteriomanditele
isiklikud kasutusõigused iseenda st XXX`i kasuks, kinnitades et need on tema omandis ja kolmandatel isikutel ei ole nende suhtes lepingus nimetamata õigusi (lepingu p 2.1). Arvestades, et tegemist oli kinnisvaraga tuli võlgnikul seda notarile avaldada juhul, kui seda käsitleti seltsinguvarana ja isiklikud kasutusõigused tulnuks seada mõlema seltsinglase kasuks. Seltsingu olemasolu ega kolme vaidlusaluse korteriomandi kuulumist seltsinguvarasse ei tõenda kostja väited ega kostja esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik lahutas eelneva abielu 11.09.1996 a ega et võlgnik omas alates 1996 detsembrist osalust AS-s Herro (hiljem OÜ Herro Äri), ega et kostja sõlmis 02.08.1996a lepingu Valgas XXX asuva korteri ostmiseks või et kostja töötas alates 20000 a PRIAS. Äriregistriandmetest ei nähtu et kostja oleks olnud AS Herro osanik või juhatuse liige või et ta töötas selles äriühingus töölepingu alusel. Lisaks nähtub äriregistri andmetest, et ka võlgnikul endal puudus selle äriühinguga igasugune õiguslik seos alates 2003 aasta veebruarist. Seega need ei saa tõendada seltsingu olemasolu ega 2005 – 2007 a omandatud korteriomandite kuulumist seltsinguvarasse. Kostja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit mis kinnitaksid, et tütre XXX kontolt tegi vaidlusaluste korteriomanditega seotud makseid just kostja XXX või et selliseid makseid tehti kostja poolt kostja rahaliste vahendite arvel tütre XXX kontole (III 75120).Tõendatud on , et tütre XXX pangakonto kaudu tegi vaidlusaluste korteriomandite ega seotud makseid võlgnik alates 2012 juunist, kuna tema pangakontod olid 2012 maist arestitud (III 137139, 141-144).
26.Kohus leiab, et kostja pole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid eelpool nimetatud kolme korteriomandi puhul kostja osas mistahes õigusi. Seega puudusid XXX`il mistahes õigused või majanduslikud põhjused hagi õigeksvõtmiseks tsiviilasjas 2-14-54623. Riigikohus on sedastanud, et kinkelepingu põhitunnuseks on kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe teist lepingu poolt tasuta rikastada. Kolleegium rõhutab, et otsustamaks, kas tegemist oli kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes on mh oluline tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada (3-2-1-145-16 p 13.1). Kohus leiab, et võlgniku käitumist hinnates võlgniku poolt hagi õigeksvõtmisel avaldas viimane selget soovi ja tahet kingisaajat – kostjat rikastada. Hagi õigeksvõtuga võimalikuks saanud tehingute soorituste ja vastusoorituste väärtused olid selgelt tasakaalust väljas. Kostja omandas 1⁄2 mõttelise osa kolmest korteriomandist vastusooritust tegemata. Kohus tuvastas et kostja omandas tehinguga võlgniku õigeksvõtu kaudu vähemalt kahe korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa koguväärtuses kokku summas 152 812 (XXX– 57 812 eurot, XXX – 95 000 eurot) eurot, lisaks kolmanda korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa väärtuse (101 885 eur) kokku kolme korteriomandi 1⁄2 mõttelise osade väärtus moodustab summa 254 697 eurot. XXX korteriomandi väärtuse määramisel on kohus lähtunud kostja esitatud väärtusest, kuna hageja pole esitanud kohtule tõendit korteriomandi väärtuse kohta hageja pakutud suuruses. Vaidluse korral ei tulnud kostjal väitele vastata tõendiga vaid võis piirduda vastuväitega. Hageja nõustus istungil kostja pakutud väärtusega XXX kohtumenetluses võlgniku poolt kostja kasuks õigeksvõtu tegemise seisuga, korteriomandi 1“ kaasomandi osa väärtuseks loeb kohus 95 000 eurot. Nimetatud piirkonnas kus mõlemad korteriomandid asuvad Tallinnas XXX elamus on keskmine korteri ruutmeetri hind on 3 550 eurot/m2. Tartus asuva 92,5 m2 korteri turuväärtuseks saab määrata lähtudes hinnast 1 250 eur/m2 kohta. Eelpool nimetatud andmed võimaldavad mõistlikult teha järeldust et tehinguga tehtud sooritus ja vastusooritus olid ilmselgelt tasakaalust väljas ja annab aluse väita, et tehingul korteriomandite 1⁄2 mõttelise osa omandamisel kaasomandisse oli PankrS § 111 lg 3 mõttes vähemalt osaliselt kinke iseloom. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel sama seaduse paragrahvides 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti välja kuulutamist ja kahjustab võlausaldajate huve. Kinkelepingu sõlmimise aeg.
27.Harju Maakohtu 26.06.2015 a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-8339 nimetati võlgniku ajutine pankrotihaldur (I 189) ja sama kohtu 27.07.2015 a kohtumäärusega kuulutati välja XXX`i pankrot
(I 193). Eelnevalt oli XXX esitanud 18.07.2014 a XXX vastu hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-1454623 18.07.2014 aastal (I 170 – 173) . Hagi õigeksvõtmine XXX`i poolt tsiviilasja nr 2-14-54623 leidis aset koheselt 8. augustil 2014 (I 174) so vähem kui ühe aasta jooksul enne võlgniku ajutise halduri nimetamist. Võlgniku õigeksvõtul põhinev kohtulahend tehti maakohtu poolt 19.08.2014 (I 176-178). Kohus nõustub poolte seisukohaga, et XXX sai korteriomandite 1⁄2 mõttelise osade omanikuks kinnistusraamatu vastava kande tegemisega (I 179, 182, 186).Korteriomandite väärtus tuleb tuvastada seega seisuga 06.10.2014, hetkest mil vara nn võlgniku varast väljus (korteriomandite väärtusega seonduvat on kohus käsitlenud eelpool). Kinkega kahjustati võlausaldajate huve
28.PankrS § 111 lg 3 sätestab- kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kuna kinkeleping sõlmiti vähem kui ühe aasta jooksul enne võlgniku ajutise halduri nimetamist siis eeldatakse et võlausaldajate huve on kahjustatud. Riigikohus on märkinud, et võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus on täidetud, kui kasvõi ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata nõude rahuldamisjärgust (3-2-1-87-08 p 11). Võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise, mistõttu ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad, kelle huve tehinguga kahjustati (3-2-1-9008). Seega saab teha järelduse, et võlgniku tehingu või toimingu võib tunnistada kehtetuks ka juhul, kui see kahjustab nende võlausaldajate huve, kelle nõuded võlgniku vastu tekkisid alles pärast vastava tehingu või toimingu tegemist. Samas igasugune võlgniku vara vähendamine võib üldjuhul kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (3-2-1-62-12 p 10). Eelpool on tuvastatud, et hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-1454623 oli kinke iseloomuga toiming. Ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist sõlmitud kinkelepingu puhul tuleb eeldada, et sellega kahjustati võlausaldajate huve (PankrS § 111 lg 2). Kostja väidetel ei kahjustanud võlgnik hagi õigeksvõtmisega võlausaldajate huve, kuna kostja sai korteriomandite kaasomanikuks seltsinguvara jaotamise käigus oma panuste eest seltsingusse (vt hagiavalduse p 2.3.2.). Kuna kohus on eelpool tuvastanud, et vaidlusalused korteriomandid ei olnud seltsinguvaraks ning kostjal ei olnud nende korteriomandite suhtes mingeid õigusi leiab kohus, et XXX kahjustas hagi õigeksvõtmisega selgelt oma võlausaldajate huve, kuna selle tulemusena vähenes võlgniku vara olulisel määral, mille arvel oleks saanud rahuldada tema võlausaldajate nõudeid. Kohus märgib, et nõustub hageja seisukohaga, et kui isegi vaidlusalused korteriomandid oleksid kuulunud seltsinguvarasse siis oleks võlgnik hagi õigeksvõtmisega ikkagi oma võlausaldajate ühiseid huve kahjustanud. VÕS § 602 lg 1 tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt. Kui kohustus ei ole veel sissenõutavaks muutunud või on vaieldav, tuleb täitmiseks vajalik hoiustada. Kui seltsinguvarast selleks ei piisa, peavad seltsinglased katma puudujäägi enda vahendite arvelt vastavalt VÕS 602 lg 2. Seega ei saaks seltsinguvara jagada seltsinglaste vahel enne, kui seltsinguvaral lasuvad kohustused (mitte ainult sissenõutavaks muutunud kohustused nagu väidab kostja) on täidetud ja selleks vajalik raha hoiustatud. Pole mõeldav, et üks seltsinglane omandab poole seltsinguvarast ilma kohustuseta ning kõik vara soetamiseks võetud kohustused jäävad koos poole varaga teise seltsinglase kanda. VÕS § 603 ja 604 tuleneb üheselt, et lisaks seltsingu kohustuste täitmisele tuleb enne seltsinguvara (ülejäägi) jagamist tagastada seltsinguvarast seltsinglaste panused või hüvitada nende väärtused. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluste korteriomandite soetamisse ja majandamisse tegi rahalisi panuseid ainult XXX, mitte XXX. Ainult võlgnik ainuisikuliselt tasus korteriomandite ostuhinna, võttis selleks laenu pankadelt ja täitis laenulepingutest tulenevaid kohustusi ainuisikuliselt. Kui eelpool nimetatud maksed (nn panused) oleks võlgnikule tagastatud, oleks selle arvel saanud rahuldada tema võlausaldajate nõudeid. Eelnevast saab teha järelduse, et võlgnik kahjustas enda ja võlausaldajate huve, nõustudes (väidetava) seltsinguvara jagamisega seltsinglaste vahel ilma, et temale oleks eelnevalt tagastatud seltsingusse tehtud panused.
29.Kostja käsitluse järgi on tegemist sellise olukorraga ja samas leiab, et selline tulemus ei kahjusta teise seltsinglase (XXX) võlausaldajate huve. Kostja väide, et hageja pole vaidlustanud asjaolud, et väidetava seltsinguvaraga seotud kohustused võlausaldajate ees olid tsiviilasjas nr 214-54623 menetluse ajal täidetud – pole õige. Hageja on hagiavalduse p 13.8 viidanud asjaolule, et AS Swedbank ja AS SEB Pank on esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõuded tulenevalt võlgniku poolt korteriomandite ostmiseks võetud laenudest ning hagiavaldusele on lisatud ka sellekohased tõendid (I 221, 224). Korteriomandeid koormavad hüpoteegid ei ole kustutatud (hagiavaldus p 2.3.4), mis iseenesest kinnitab samuti, et korteriomanditega seotud kohustused võlausaldajate (hüpoteegipidajate) ees olid täitmata ja seda tänaseni.
30.Kostja pole kohtule esitanud tõendeid, et võlgnik ei kahjustanud hagi õigeksvõtmisega võlausaldajate huve. Kohus leiab kohtu poolt tuvastatud asjaoludel, et võlgnik kahjustas hagi õigeksvõtmisega enda võlausaldajate huve. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ehki hüpoteegipidajatest võlausaldajad (AS Swedbank, AS SEB Pank, MRP) saavad nõuda oma nõuete rahuldamist ka kostja omandis olevate kaasomandiosade arvel, ei tähendaks see võlgniku kohustuste lõppemist, vaid hüpoteegipidajate nõuded läheksid seaduse AÕS § 349 lg 3, VÕS § 173 lg 3 p1-2 alusel üle kostjale ulatuses, milles need rahuldati kostja kaasomandiosade arvel (3-21152-13 p 14-15). Kostja saaks märkimisväärses suuruses nõude võlgniku vastu, mis vähendaks teiste pandiga tagamata nõuete rahuldamise võimalikkust ja ulatust. Lisaks – kostja kaasomandiosade realiseerimisest laekuv raha, mis ületab hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks vajalikku summat, jääks praeguses olukorras kostjale ning selle arvel pole võimalik rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid. Seega saab teha järelduse, et XXX kahjustas hagi õigeksvõtmisega ja korteriomandite 1⁄2 suuruste mõtteliste osade kostjale loovutamisega eelkõige pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate huve. Kohus hinnanud XXX`i ja XXX käitumist tsiviilasja 2-14-54623 raames (hagi esitamine ja selle kohene õigeksvõtmine) saab teha järelduse, et võlgnik ja kostja tegutsesid kooskõlastatult eesmärgiga kahjustada võlgniku võlausaldajate huve ja eesmärgiga vähendada võlgniku vara selliselt, et selle tagasivõitmine oleks võimalikult komplitseeritud. Võlgnik ja kostja olid saavutanud kokkuleppe kaasomandiosade tasuta üleandmiseks kostjale, vormistades selle läbi kohtumenetluse hagi õigeksvõtu teel, et raskendada vara tagasivõitmist pankrotivarasse. Kinkeleping on sõlmitud lähikondsega
31.Kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et XXX ja XXX elasid koos alates 2006 aastast kuni vähemalt 2014 a veebruarikuuni (III 194 protokoll) Valgas XXX. XXX on kohtuistungil käesolevas tsiviilasjas avaldanud, et tema tegelikuks elukohaks on Valgas XXX, samuti on seda väitnud teistes kohtumenetluses olevates tsiviilasjades. Ka käesolevas tsiviilasjas õnnestus Kostjale hagi materjalid kättetoimetada kohtutäituri vahendusel just aadressil : Valgas Kuperjanovi tn 32-1. Samuti on võlgnik XXX maakohtus pankrotimenetluses vande all andnud ütlusi ja kinnitanud, et elab Valgas XXX. Eelnevast saab teha järelduse, et võlgnik ja kostja elavad endiselt koos ja neil on ühine majapidamine. Nende avalduste õigsust eeldades kestis kostja ja võlgniku kooselu vähemalt kuni 2014 a veebruarikuuni, millest lähtuvalt on kostja võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 2 järgi, kui isikuks, kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut (toimingut). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui XXX ei ole XXX`i lähikondseks PankrS § 117 lg 1 p 2 järgi tuleb ta lugeda võlgniku lähikondseks sama seaduse § 117 lg 3 alusel. Kostjal ja võlgnikul olid ühised alaealised lapsed, nad elavad koos alates 2006 aastast kuni käesoleva ajani, omasid/omavad ühist majapidamist. Kostja oli seotud võlgniku kontrolli all olevate äriühingutega. Samuti iseloomustab kostja ja võlgniku suhet asjaolu, et tsiviilasja nr 2-14-54623 menetluse ajaks oli kostja ema XXX (kostja ema) omandisse antud XXX korteriomanditele seatud isiklikud kasutusõigused XXX`i kasuks. Võlgnik on teinud pangatoiminguid täitnud kohustusi läbi poolte ühise alaealise tütre pangakonto. Eelnevast võib teha järelduse et kostja ja võlgnik olid läbi isiklike ja majanduslike suhete omavahel sedavõrd seotud,
et saab objektiivselt teha järelduse, et nad tegutsesid teineteise kasuks ja võlgniku teiste võlausaldajate kahjuks (3-2-1-43-07 p 11). Usutav pole kostja väide, et tsiviilasja 2-14-54623 menetluse ajal ei teadnud ega pidanudki ta teadma võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kostja pidi olema teadlik OÜ MRP Ärigrupp pankrotihaldurite poolt tsiviilasjas 2-11-17796 võlgniku vastu esitatud nõudest, kuna pankrotihaldurite kasuks oli kantud kinnistusraamatusse kohtulikud hüpoteegid summas 256 800 eurot vaidlusalustele korteriomanditele, mille kaasomandiosade omandi üleandmiseks vajalikku nõusolekut kostja tsiviilasjas 2-14-54623 ise hages (I 179, 181, 185). Samuti oli kostja teadlik kriminaalasja nr 11760000085 menetlusest ja selle raames võlgnikule esitatud kahtlustusest. Kostja oli OÜ Kooba Tare juhatuse liige ja seotud seetõttu uurimisega ning talle tutvustati määrust mis sisaldas XXX`ile esitatud kahtlustuse sisu. Kohus nõustub hagejaga , et kostjale ei saanud olla teadmata, et võlgnikul on suured rahalised kohustused vähemalt OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) ja Eesti Vabariigi ees.
32.Kohus leiab, et XXX oli PankrS § 117 lg 3 mõttes XXX`i lähikondne tsiviilasja 2-14-54623 menetluse ajal, kelle puhul tuleks eeldada tema teadmist võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Tagasivõidetava toimingu alusel saadud XXX korteriomandi kaasomandiosa tagastamiseks ning XXX ja XXX-123 korteriomandite kaasomandiosade väärtuste hüvitamiseks 33.PankrS § 119 lg 1 järgi, kui kohus tunnistab võlgniku tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kui tagasivõidetud tehingu alusel saadu väljaandmine on võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest (PankrS § 119 lg 3).
34.Kohus nõustub, et eeltoodud sätted kohalduvad ka olukorras, kui kohus tunnistab kehtetuks võlgniku toimingu, millega võlgnik loobus oma varast kolmanda isiku kasuks. Kostja omandas korteriomandite kaasomandiosad hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse alusel tsiviilasjas 2-14-54623. Seadus ei sätesta otseselt, milline on hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamise mõju selle alusel tehtud kohtuotsusele. Kohus leiab, et kehtetuks ei tunnistata mitte kohtulahendit vaid õigusliku toimingut st hagi õigeksvõttu. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamine tähendab et hagi õigeksvõtul pole õiguslikke tagajärgi, kohtulahendit ei saa lugeda kehtivaks ja täidetavaks ning kohtumenetlus tsiviilasjas 2-14-54623 jätkub (analoogia TsMS § 430 lg 8, et tsiviilasja menetluse lõpetamise aluseks olnud kompromissi kehtetuks tunnistamise korral ei ole kompromissil õiguslikke tagajärgi ning tsiviilasja menetlus jätkub). Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-06 p 17 märkinud, et /ebaõige on kassatsioonikaebuse väide, et 06.novembril 2003 sõlmitud kokkuleppe kehtivus lõppes kokkuleppe kinnitamisega ning edasi reguleeris poolte vahelisi suhteid vaid kohtumäärus. TsMS § 182 lg 4 esimese lause alusel oli poolte kokkuleppe määrusega kinnitamisel kohtu poolt eelkõige protsessuaalne tähendusmenetluse lõpetamine/. Kohus leiab, et hagi õigeksvõtmise on sarnane õigustoiming, mis toob kaasa kohtulahendi tegemise ja saavutab õigusrahu. Kohus leiab, et pole mõistliku põhjendust, miks ei võiks kohtuliku kokkuleppe (õigustoiming) kehtetuks tunnistamise regulatsiooni rakendada analoogiliselt hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamise korral. Ebamõistlik oleks käsitlus, mille järgi toimub võlgniku omandist tasuta välja läinud vara tagasivõitmine pankrotivarasse erinevalt sõltuvalt sellest, kas võlgnik tegi omandi kaotuse tinginud tahteavalduse lepinguga või toiminguga (nt hagi õigeksvõtmisega).
35.XXX on kohustatud tsiviilasjas nr 2-14-54623 tehtud kohtuotsuse järgi (alusetult, hagi õigeksvõtt on kehtetu) saadu tagastama vastavalt PankrS ja VÕS –i alusetu rikastumise sätetele. Analoogselt sätestavad TsMS § 474 lg 2 ja 3, et viivitamata täitmisele kuuluva lahendi muutmisel või tühistamisel peab sissenõudja tagastama võlgnikule sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused, viivitamata täitmisele kuuluva
ringkonnakohtu lahendi muutmisel või tühistamisel varalises vaidluses võib võlgnik nõuda lahendi alusel makstu või üle antu tagastamist sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete kohaselt.
36.Kohus tunnistades võlgniku poolt hagi õigeksvõtmise tsiviilasjas nr 2-14-54623 kehtetuks, peab kostja tagastama korteriomandite kaasomandiosad võlgniku pankrotivarasse (st andma võlgnikule üle nende omandi) vastavalt PankrS § 119 lg 1. Kinnisomandi üleandmiseks on vajalik asjaõiguslepingu sõlmimine ja kinnistusraamatusse sellekohase kande tegemine AÕS § 64-1. TsÜS § 68 lg 5 alusel , kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
37.Hageja nõuab XXX`lt Tallinnas XXX asuva korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa omandi üleandmiseks võlgniku pankrotivarasse ning vastavalt kinnistusraamatu omanikukande muutmist. Ettenähtavalt ei saa kostja käesoleval juhul tagastada võlgniku pankrotivarasse Tartus XXX ja Tallinnas XXX korteriomandite kaasomandiosasid (st et ei saa anda nende omandit üle võlgnikule), sest nagu eelpool kirjeldatud on AS Swedbank esitanud täitmisavalduse ja kohtutäitur on alustanud kostja suhtes täitemenetlust nr 02/2016/710 sissenõude pööramiseks Tartus XXXja Tallinnas XXX korteriomandite kaasomandiosadele, mille käigus on seatud nendele käsutamise keelumärked. TsÜS § 88 lg 1 on sellist käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine sh tühine täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub sellist käsutuskeeldu. Seega ei saa kostja tagastada eelnimetatud korteriomandite kaasomandiosasid võlgniku pankrotivarasse, samuti ei saa käeoleva hagi tagamiseks seada kostja kaasomandiosadele uusi keelumärkeid, mis takistaksid kostja kaasomandiosade realiseerimist täitemenetluses hüpoteegipidajate nõuete rahuldamiseks. Seetõttu võib eeldada, et kostja kaotab omandiõiguse nende kaasomandiosadele. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab halduri tagasivõitmisehagi lahendada ka juhul, kui tagasitäitmine on algsel kujul muutunud võimatuks, kuivõrd saadu väljaandmise võimatuse korral võib olla kohustus hüvitada saadu väärtus (3-2-1-163-11 p 26). Käesoleval juhul on kostja kohustatud hüvitama XXXja XXX korteriomandite kaasomandiosade väärtuse PankrS § 119 lg 3 alusel.
38.XXX teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest sh XXX`i võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kohtule esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et hagi esitamine ja selle õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-14-54623 oli XXX ja XXX`i vahel kooskõlastatud tegevus ning selle eesmärgiks oli võlgniku vara tasuta üleandmine kostja omandisse selliselt, et selle tagasivõitmine oleks keeruline. Kohus on tuvastanud, et kostja oli XXX`i lähikondne kelle puhul tuleb eeldada teadmist sellest, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult oma võlausaldajate huve.
39.Pooled pole vaidlustanud korteriomandite väärtuseid, hageja nõustus kohtuistungil kostja pakutud väärtusega ega pidanud vajalikuks väärtuse tõendamiseks tõendit esitada jättes väärtuse küsimuse kohtu otsustada (III 194 ). TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega Tallinnas XXX korteriomandi, mille reaalosaks on korter suurusega 58 m2, väärtuseks tuleb lugeda 190 000 eurot ning kostjale kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa väärtuseks on seega 95 000 eurot. Tartus Kastani 24 a-31 asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum suurusega 92,5 m2, väärtuseks oli 115 625 eurot ning kostjale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa väärtuseks seega 57 812,50 eurot. Tallinnas XXX korteriomandi osas kohustub XXX andma registriosa nr 21844001 kantud korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa omandiõiguse üle XXX`ile, samuti on XXX kohustatud andma nõusoleku registriossa nr 21844001 kantud korteriomandi kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamtusse XXX ning asendada vastavad tahteavaldused kohtuotsusega (TsÜS § 68 lg 5 alusel).
40.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna on täidetud kõik eeldused kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks, leiab kohus, et hagi õigeksvõtt kui toiming on kehtetu.
VÕS 1027 sätestab, et isik peab VÕS § 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et kuna XXX`i tehtud toiming (hagi õigeksvõtt) on kehtetu siis on XXX alusetult rikastunud omandatud Tartus XXX, Tallinnas XXX ja XXX asuvate korteriomandite 1⁄2 mõtteliste osade võrra, millest tulenevalt tuleb XXXl korteriomandite vastavad kaasomandi osad tagastada XXX`i pankrotivarasse st andma võlgnikule üle nende omandi vastavalt PankrS § 119 lg
1.Kinnisomandi üleandmiseks on vajalik asjaõiguslepingu sõlmimine ja kinnistusraamatusse sellekohase kande tegemine (AÕS § 64-1). TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahtevalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus asendab XXX tahteavalduse kohtuotsusega ja leiab, et muuta tuleb kinnistusregistri registriosa numbriga 21844001 kantud korteriomandi XXX 1⁄2 mõttelise osa omandiõigus, andes selle üle XXX`ile. Samuti tuleb kohustada XXX`d andma nõusolek registriossa nr 21844001 kantud korteriomandi kohta kinnistusraamatusse tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamtusse XXX. Kuna Tartus XXX ja Tallinnas XXX korteriomandite osas on tagasitäitmine osutunud algsel kujul võimatuks siis XXX kohustatud saadu väljaandmise võimatuse tõttu hüvitama korteriomandite kaasomandi osade väärtuse PankrS § 119 lg 3 alusel (Riigikohus 3-2-1-163-11 p 26). XXX on kohustatud tasuma XXX`i kasuks pankrotivarasse hüvitisena Tallinnas XXX asuva korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest summa 95 000 eurot ja Tartus XXXasuva korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa eest summa 57 812,50 eurot. Kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjasse puutumatud. IV Menetluskulud
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
42.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi rahuldati 96,97 % (254697/262647x100= 96,97 %) ulatuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab - hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
43.Kohus leiab, et õiglane on jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja on kohustatud hüvitama 96,97 % ulatuses hageja menetluskulud. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
44.TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik:
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.