Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

2.1 Jevgeni Tepljakov kevadel 2014, õhtusel ajal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas XXX juures haaras käega LL-lt dressipluusist, ülaselja piirkonnast ning tõmbas teda, sundides teda samal ajal liikuma PPP suunas. Selle sikutamise tulemusena tundis LL füüsilist valu kaela piirkonnas. Seejärel jõudes PPP korterisse nr X, lõi Jevgeni Tepljakov LL ühe korra käega vastu pead, kukla piirkonda ja tekitas sellega LL-le füüsilist valu ja muhu kukla piirkonda. Samuti Jevgeni Tepljakov sügisel 2015, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas PPP viskas korteri magamistoa põrandal mängivat LL televiisoripuldiga vastu jalga, põlve piirkonda, tekitades sellega LL-le füüsilist valu ja hematoomid jala piirkonda. Samuti Jevgeni Tepljakov 07.08.2015 kella 23.30 paiku lõi Pärnumaal Sindi linnas PPP-X asuvas korteris oma alaealise lapse ema QQ menetluse käigus tuvastamata arv kordi lahtise käega vastu QQ näo mõlemat poolt, võttis mõlema käega QQ-l kõri piirkonnast kinni ja kägistas, seejärel peksis QQ pead vähemalt 5 korda vastu diivanit, tekitades oma käitumisega QQ-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid kaelal, näol. Samuti Jevgeni Tepljakov lõi 24.10.2015 Pärnumaal Sindi linnas PPP-X asuvas korteris oma alaealise lapse ema QQ jalaga vastu paremat kätt ja vasaku lahtise käega vastu QQ paremat näo poolt, tekitades oma käitumisega QQ-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse - hematoomi parem käe randmel. Samuti Jevgeni Tepljakov varalise kasu üleandmise nõudmisega seonduvalt ja olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis miimikat ja kehakeelt kasutades JJ-le ja CC-le käskluse SS puhul kasutada füüsilist vägivalda, mida isikud ka tegid, lüües 28.04 või 29.04.2016, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas XXX juures SS korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, näo piirkonda, tekitades talle löömisega füüsilist valu. Seejärel JJ ja CC haarasid SS kahe vahele ja lohistasid SS maja külje peale. Lohistades SS mööda asfalti ja kruusapinnast, tekitasid nad SS-le füüsilist valu ja peopesa suuruse marrastuse puusapiirkonda. Maja külje peal jätkasid isikud SS peksmist ning lõid maas lamavat SS korduvalt rusikatega ja jalgadega keha- ja näopiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustuse- marrastuse paremal pool alalõua piirkonnas. Samuti Jevgeni Tepljakov varalise kasu üleandmise nõudmisega seonduvalt ja olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis JJ-le, RR-le ja CC-le käskluse SS puhul kasutada füüsilist vägivalda, mida isikud ka tegid - 30.04.2016 Pärnu maakonnas Sindi linnas LLL eramusse sisenesid valdaja loata JJ, RR ja CC, kes läksid magamistuppa, kus magas voodis kõhuli SS ja keda RR ja CC lõid korduvalt rusikatega selja ja pea piirkonda. JJ lõi katki magamistoa ukse. Peksmine lõppes, sest SS sai põgeneda maja teise korrusele. Samuti Jevgeni Tepljakov 14.08.2016 kella 21.55 ajal Pärnu maakonnas Sindi linnas XXX asuva Konsumi kaupluse parklas lõi 2 korda BB-le käega näo piirkonda, millega tekitas BB-le tervisekahjustused - silmakoopapõhja murru jahematoomid. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov toime korduvalt ja lähisuhtes kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.2 Samuti Jevgeni Tepljakov isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise, võttis 2016. aasta talvel, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Sindi linnas RRR eramus NN käest ära NN-le kuuluva rahakoti, millest võttis ära NN-le kuuluva riigipoolse pensionitoetuse,

3(14)

vähemalt summas 111 eurot. Jevgeni Tepljakov võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise. 2.3 Jevgeni Tepljakov 2012. aastal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas RRR eramu terrassil lõi labakäe alaosaga NN õla piirkonda, mille tulemusena naine kukkus selili tugitooli. Löögi tagajärjel tundis NN füüsilist valu ning Jevgeni Tepljakov tekitas NN-le tervisekahjustuse- õlavarreluu ülaosa murru. Seejärel võttis Jevgeni Tepljakov vägivalda kasutades ära NN-le kuuluva raha, vähemalt 111 eurot, mis oli hetk varem üle andnud postitöötaja NN-le allkirja vastu. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. 2.4 Jevgeni Tepljekov isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja väljapressimise, korraldas Sindi linnalt Linnavalitsuse kaudu toimetulekutoetuste ning elektri ja küttekompensatsiooni ning küttepuude väljapetmise, mis seisnes selles, et alates 19.01.2015 tegi CC, eelnevalt tegevust Jevgeni Tepljakoviga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena Jevgeni Tepljakoviga 31.12.2014 sõlmitud üürilepingu XXX Sindi linn elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse, nagu CC elaks püsivalt Jevgeni Tepljakovile kuuluvas XXX Sindi linna asuvas majas ning olles riigi poolt seatud toimetulekupiiri all olev mittetöötavaks isikuks, kes vajab üüri- ja elektrikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ja CC antud aadressil püsivalt ei elanud ning küttepuid enda tarbeks ei vajanud ega elektrit esitatud arvete alusel sellises ulatuses ei tarbinud, samuti varjas isik enda sissetulekuid ja töötamist. Avalduse on teinud CC alates 19.01.2015 kuni 18.08.2016 kokku 19 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 2172,76 eurot, millisest rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on üle antud Jevgeni Tepljakovile ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle Jevgeni Tepljakovile ja Jevgeni Tepljakovi poolt osaliselt edasi MM-le. Samuti Jevgeni Tepljakov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, korraldas Sindi linnalt Linnavalitsuse kaudu toimetulekutoetuste ning üüri- ja küttekompensatsiooni ning küttepuude väljapetmise, mis seisnes siis selles, et alates 14.01.2015 tegi TT, eelnevalt tegevust Jevgeni Tepljakoviga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena Jevgeni Tepljakoviga 31.12.2014 ja 31.12.2015 sõlmitud üürilepingud RRR Sindi linn elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse nagu TT elaks Jevgeni Tepljakovile kuuluvas RRR Sindi linn asuvas majas ning olles riigi poolt toimetulekupiiri all olevaks mittetöötavaks isikuks, kes vajab üürikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ja TT antud aadressil ei elanud, küttepuid enda tarbeks ei vajanud ning varjas enda sissetulekuid ja töötamist. Avalduse on teinud TT alates 14.01.2015 kuni 19.05.2015 ja 25.01.2016 kuni 21.03.2016 kokku 8 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 848,50 eurot, millise rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on antud üle Jevgeni

4(14)

Tepljakovile ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle Jevgeni Tepljakovile. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud vargus, röövimise ja väljapressimise. 2.5 Samuti Jevgeni Tepljakov kevadel 2014 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Pärnumaal Sindi linnas XXX asuva Konsumi kaupluse ees nõudis alusetult oma endiselt korteriüürnikult AA-lt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus ähvardas AA sellega, et kui AA temale protsente ära ei maksa, siis tapab ta tema lapsed ära. Et Jevgeni Tepljakov oli mitmel korral enne ka nõudnud AA-lt 1000 euro eest protsentide tasumist, kuigi tegelikkuses AA Jevgeni Tepljakovile võlgu ei olnud, tekkis AA-l reaalne hirm, et Jevgeni Tepljakov viibki oma ähvarduse täide. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise, 01.01.2015 kella 03:30 paiku Pärnumaal Sindi linnas Pärnu mnt 44 asuva Sindi Seltsimaja ees nõudis alusetult oma endiselt üürnikult AA-lt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus lõi AA ühel korral rusikaga vasakule näopiirkonda, mille tagajärjel AA kukkus ning sai tervisekahjustuse - vasaku silma alla hematoomi ja murdis esihamba. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov varem väljapressimise ja röövimise toime pannud isikuna toime väljapressimise s.o KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.6 Jevgeni Tepljakov eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt 2009. aastast alates, omamata finantsteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks ette nähtud tegevusluba ja omamata vähemalt alates aastast 2009 deklareeritud legaalseid sissetulekuid, on eraisikuna tulu saamise eesmärgil järjepidevalt kolmandatele isikutele väljastanud laenusid nii sularahas kui ka pangaülekannetega, 22.08.2016 seisuga kokku vähemalt 106 isikule kogusummas 56 242 eurot, osaliselt vormistades enda ja laenuvõtjate vahelisi võlakirju, kus on määratletud laenuintress alates 10% kuni 33% laenu algsummast ning osaliselt sõlminud laenu andmiseks ning intresside tasumiseks suulisi lepinguid. Jevgeni Tepljakov on vähemalt aastast 2009 peamiselt ja püsivalt tegutsenud tulu saamise eesmärgil ilma tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav ning peamise sisstulekuallikana saanud lisaks laenude väljastamisele kulunud rahalistele vahenditele summas 56 242 eurot, kriminaaltulu sularahana vähemalt 32 900 eurot, parendanud olemasolevat kinnisvara, soetanud kinnisvara ja mootorsõidukeid, aga ka hankinud igapäevaseid elatusvahendeid. Jevgeni Tepljakovi varade, väljaminekute ja sissetulekute võrdlusena esineb isikul ebaseaduslikust majandustegevusest saadud vara vähemalt 251 530 eurot, mis on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tegutses tegevusloata majandustegevuses, kus tegevusluba on nõutav.

5(14)

3.1 Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist KrMS § 338 alusel põhjusel, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik (p 1), kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (p 2), rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (p 3) ja kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet (p 12). Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus seisnes selles, et praktiliselt kõik süüdistatava ja kaitsja töölt esitatud taotlused on jätnud maakohus rahuldamata või nende poolt esitatud tõenditega arvestamata. Kohus on kohaldanud ja tõlgendanud karistusseadustiku sätteid ebaõigesti ja tõlgendanud kõrvaldamata kahtlused põhjendamatult süüdistatava kahjuks. Sellega on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja hinnangul on viinud see kõik selleni, et kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Kokkuvõtvalt seisnevad kaitsja apellatsiooni seisukohad järgnevas. Süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ainuüksi juba seetõttu, et laenude andmine ei ole käsitletav majandustegevusena. Lisaks sellele on kohus süüdistatava ja tema vanemate ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud või ebausaldusväärseks tunnistanud. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 200 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud. Süüdistuses märgitud kuupäevad on ebatäpsed, mistõttu see rikub oluliselt süüdistatava kaitseõigust. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole usaldusväärselt kindlaks tehtud. Kannatanu NN keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuid kohus arvestas põhjendamatult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mis olid ebatäpsed ja seega mitte usaldusväärsed. Jevgeni Tepljakov ei ole KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kelmust toime pannud, sest kinnistute omanikuna oli tal õigus oma kinnisasju üürilepingutega koormata. Kas või kui palju CC või TT üürilepingus märgitud pindadel viibisid ja milliseid asju nad üüritud ruumides hoidsid, ei olnud Jevgeni Tepljakovi korraldada. Mingit ühist planeerimist Sindi LV petmiseks süüdistuses kirjeldatud viisil ei kinnita ükski tõend. On ebaloogiline, et Sindi LV riigifirmana omab õigust kahjunõuet mitte esitada. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi SS kehalisele väärkohtlemisele kihutamine on tõendamata. Kuna oli pime, siis ei ole miimika ja kehakeele nägemine usutav. Pealegi puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks tundnud füüsilist valu. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ei ole väljapressimine tõendamist leidnud. Tegemist oli võlavahekorraga, mida kannatanu AA on ise kaitsjale kohtuistungi esimesel päeval kinnitanud. Õiguslikul alusel raha küsimine ei saa olla käsitletav väljapressimisena. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi LL, QQ ja BB kehalises väärkohtlemises on tõendamata. QQ kinnitas esimesel istungipäeval, et ta ei tunne ennast kannatanuna. Ta keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuid kohus võttis tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused. LLle TV puldiga vastu jalga löömine ei saa olla käsitletav kehalise väärkohtlemisena. Pigem oli tegemist selles perekonnas igapäevase olukorraga, kus vastastikuseid suhteid klaariti. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, mistõttu kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuistungil kinnitas DD, et ta ei näinud, et Jevgeni Tepljakov oleks BB jalaga löönud. 3.2 Jevgeni Tepljakovi apellatsiooni sisu on valdavas osas kattuv kaitsja apellatsiooniga, kuid tema etteheited prokurörile, maakohtule ja kehtivale seadusandlusele on veelgi kriitilisemad,

6(14)

mistõttu tema omakäeliselt kirjutatud apellatsioon võtab enda alla 71 lehekülge. Koos apellatsiooniga on ta esitanud ringkonnakohtule hulgaliselt kirjalikke tõendeid (arveldusarve väljavõtted, maksekorraldused, tervisedokumendid, märkmed vms). Lisaks sellele on ta esitanud seisukohtade esitamise ajal taotlusi ja oma nägemuse menetluse senise käigu suhtes.

7(14)

5.2 Kannatanu QQ selgitab, et ta keeldus kohtus ütluste andmisest, sest kartis Jevgeni Tepljakovi ja tema vanemaid. Ta arvas, et kui kohus Jevgeni Tepljakovi õigeks mõistab ja ta vanglast välja saab, siis kasutab ta Q ja tema laste suhtes füüsilist vägivalda. Samuti kardab ta Jevgeni vanemaid, kes tahavad temalt nende ühise lapse ära võtta ja Eestist ära viia. Vanemad süüdistavad Q selles, et ta pani nende poja vangi. Tegelikult see nii ei ole ja vanemad teavad seda väga hästi. Jevgeni oli kasvatatudki selliselt, et iga asi pidi talle kasu tooma. Kõik, mis kohtuotsuses kirjas, on QQ väitel tõsi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Praeguses asjas ei ole süüdistatav oma apellatsioonis selgitanud, miks ta neid dokumentide koopiaid maakohtule ei esitanud. Osa kirjalikke märkmeid on süüdistatav küll maakohtule esitanud, kuid maakohus jättis need põhjendatult kriminaalasja materjalide juurde lisamata, sest need ei oma tõenduslikku tähtsust või ei ole usaldusväärsed. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium prokuröri apellatsioonivastuses esitatud seisukohaga, et Jevgeni Tepljakovi apellatsiooni lisad tuleb jätta tähelepanuta. 6.3 Süüdistatav märgib oma apellatsioonis korduvalt, et kriminaalmenetlust juhtinud ja kohtuistungil osalenud ringkonnaprokurör Gardi Anderson oli tema suhtes pahatahtlikult süüdistav ja ebaobjektiivne. Kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 30 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s 56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. juuni 2001. a otsuses nr 3-1-1-70-01 ja 12. veebruari 2008. a otsuses nr 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Praeguse asja materjalidest nähtub, et prokurör on maakohtu istungil esitanud kohtule Jevgeni Tepljakovi süüd kinnitavad tõendid ning süüdistataval ja kaitsjal oli võimalus nendele tõenditele vastu vaielda ja esitada süüd ümber lükkavad tõendid. Kohtuvaidluste käigus on prokurör taotlenud kohtult Jevgeni Tepljakovi süüditunnistamist talle esitatud süüdistuses ning avaldas oma arvamuse süüdistatavale mõistetud karistuse kohta. Kahes kuriteos on prokurör loobunud Jevgeni Tepljakovile esitatud süüdistusest. Kohtukolleegium on seisukohal, et prokurör on täitnud oma tööülesandeid kooskõlas menetlusseadusega, mistõttu süüdistatava etteheited tema kallutatuses on alusetud. 6.4 Süüdistatav on avaldanud pahameelt kohtuistungil osalenud rahvakohtunike tegevuse suhtes, kes olid ümbritseva suhtes osavõtmatud. Süüdistatav palub ringkonnakohtul selgitada, kas rahvakohtunike näol on tegemist lihtsalt n.ö mööbliesemetega. Kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 18 lg 1 kohaselt arutab maakohus esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. KrMS § 266 lg 1 kohaselt juhib kohtuistungit eesistuja. Seega ei saa rahvakohtunik kohtuistungi juhtimisse sekkuda. KrMS § 14 lg 1 kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Seega on tegemist võistleva menetlusega, mistõttu puudub kohtul, sh rahvakohtunikul, õigus nendesse küsimustesse sekkuda. Tulenevalt KrMS § 306 lg-st 3 kirjutavad kohtuotsusele alla kõik kohtukoosseisu liikmed. Kohtuotsuse allkirjastamata jätmine mõne kohtukoosseisu liikme poolt on võrdsustatav kohtuotsuse puudumisega ja ning loetakse KrMS § 339 lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.

9(14)

Praeguse asja kohtuistungi protokollidest nähtub, et rahvakohtunikud on täitnud nendele pandud ülesandeid seaduse nõudeid järgides. Samuti on nad allkirjastanud kohtuotsuse. Seega ei nõustu kohtukolleegium Jevgeni Tepljakovi väitega, et rahvakaasistujad olid kohtuistungitel passiivsed ega sekkunud kohtupidamise kulgu. 6.5 Mõlemad apellandid leiavad, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, millega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. KrMS § 341 lg 3 sätestab, et tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KarS § 339 lõike 1 punktis 12 või lõikes 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Praeguses asjas seisneb apellantide hinnangul ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine selles, et maakohus rahuldas ainult prokuröri taotlused ja jättis süüdistatava ja kaitsja taotlused alusetult rahuldamata. Seega ei olnud kohus süüdistatava suhtes erapooletu, vaid toetas prokuröri. Kohtukolleegiumi hinnangul on apellantide poolt viidatud rikkumine niivõrd tõsine, et seda ei oleks võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seega ei oleks apellandid pidanud apellatsioonides taotlema mitte õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, vaid kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 8. juuni 2009. a otsuses nr 3-1-1-46-09 selgitanud, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kohtueelses menetluses teostab prokurör seega juhtimis- ja järelevalve funktsiooni, mis sisaldab endas kohustust tagada kohtueelse menetluse seaduslikkus ja isikute õiguste järgimine. Seejuures ei saa prokuröri erapoolikust tuletada pelgalt tema õiguslikest otsustustest kohtueelse menetluse käigus, mis on suunatud tõendite kogumisele ja asjaolude väljaselgitamisele, ja seda ka juhul, kui neid otsustusi hiljem tühistatakse kõrgemalseisva prokuröri poolt. Vastupidine lähenemine piiraks ebamõistlikult prokuröri tegevust kohtueelse menetluse juhtimisel. Oluline on, et prokuröri otsustused ei oleks kantud sellistest sisemistest motiividest, mis ei ole seotud ametialaste ülesannete hoolsa täitmisega (näiteks isiklikest väärtushinnangutest tulenev eelarvamus kahtlustatava või süüdistatava suhtes või isiklik huvitatus kriminaalmenetluse tulemusest). Praeguses asjas ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid prokuröri isiklikest väärtushinnangutest tulenevale eelarvamusele Jevgeni Tepljakovi suhtes või isiklikule huvitatusele kriminaalmenetluse tulemustest. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et selliseid eelarvamusi oleks olnud süüdistatava suhtes kolmeliikmelisel kohtukoosseisul. Süüdistataval ja kaitsjal oli võimalus esitatud süüdistusele vastu vaielda, õigustavaid tõendeid ja taotlusi esitada ning menetlusosalisi küsitleda. Asjaolu, et maakohus süüdistatava ja kaitsja põhjendamatud taotlused rahuldamata jättis, ei anna alust süüdistada kohut erapoolikuses. Kohtukolleegium märkis juba eespool mitmete taotluste suhtes, et need olid esitatud põhjendamatult. Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-44-13 märgitud seisukohale, et kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljaspoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti.

10(14)

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellantide väitega, et süüdistatava ja kaitsja taotluste rahuldamata jätmisega on rikkunud maakohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. 6.6 Süüdistatav Jevgeni Tepljakov leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest paljudele tema poolt tõstatatud küsimustele ei ole maakohus oma otsuses vastanud. See tähendab, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtukolleegiumi hinnangul on arutatavas kriminaalasjas vaidlustatud maakohtu otsuses järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on Jevgeni Tepljakov talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud ja selline karistus mõistetud. Asjaolu, et süüdistatav maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses põhjenduse puudumist. 6.7 Sisuliselt taotlevad süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonides maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Mõlemas apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kohtulik uurimine

11(14)

ei ole olnud ühekülgne ega puudulik. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. 6.8 Apellandid leiavad, et süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ainuüksi juba seetõttu, et laenude andmine ei ole käsitletav majandustegevusena. Lisaks sellele on kohus süüdistatava ja tema vanemate ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud või ebausaldusväärseks tunnistanud. Kohtukolleegium apellantide seisukohaga ei nõustu. Majandustegevus on iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Jevgeni Tepljakovile heidetakse ette aastate vältel isikutele intressiga laenu andmist. Vaidlustatud kohtuotsuse lehekülgedel 9-23 on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, milliste tõendite alusel tuleb ta järeldusele, et Jevgeni Tepljakovi poolt isikutele laenude andmine on käsitletav majandustegevusena. Tõenditest nähtub, et laenude andmine on olnud järjepidev ja püsiv ning see oli tema peamiseks sissetulekuallikaks. Jälitusprotokollist nähtub, et temalt küsiti laenu peaaegu iga päev. Samal ajal liigub ta avalikes kohtades koos lapsega, et oma tõelise tegevuse eesmärke varjata. Samuti on maakohus kohtuotsuse 19 leheküljel põhjendanud, miks ta peab süüdistatava ema OO ütlusi ebausaldusväärseks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata. 6.9 Apellandid leiavad, et süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 200 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud. Süüdistuses märgitud kuupäevad on ebatäpsed, mistõttu see rikub oluliselt süüdistatava kaitseõigust. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole usaldusväärselt kindlaks tehtud. Kannatanu NN keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuid kohus arvestas põhjendamatult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mis olid ebatäpsed ja seega mitte usaldusväärsed. Ka selles osas kohtukolleegium süüdistatava ja kaitsja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 23-27 piisava põhjalikkusega ära näidanud, millistele tõenditele tuginevalt oli tegemist NN raha vargusega ja röövimisega. Maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 2007. a otsuses nr 3-1-1-45-07 punktis 10 toodud seisukohale, mille kohaselt asjaoludest lähtuvalt võib olla kuriteo toimepanemise aeg määratletav ka mingi ajavahemikuna. Kuna kannatanu NN keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, siis avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel põhjendatult tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuses toodud seisukohti korrata. 6.10 Apellandid leiavad, et Jevgeni Tepljakov ei ole KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kelmust toime pannud, sest kinnistute omanikuna oli tal õigus oma kinnisasju üürilepingutega koormata. Kas või kui palju CC või TT üürilepingus märgitud pindadel viibisid ja milliseid asju nad üüritud ruumides hoidsid, ei olnud Jevgeni Tepljakovi korraldada. Mingit ühist planeerimist Sindi LV petmiseks süüdistuses kirjeldatud viisil ei kinnita ükski tõend. On ebaloogiline, et Sindi LV riigifirmana omab õigust kahjunõuet mitte esitada. Erinevalt apellantidest leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Kohtuotsuse lehekülgedel 27-39 nähtub üheselt, millele tuginevalt on maakohus tulnud järeldusele, et Jevgeni Tepljakov on kelmuse toime pannud. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud kelmuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Jevgeni Tepljakovi ütlusi on maakohus pidanud põhjendatult ennast õigustavateks.

12(14)

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et tsiviilhagi mitteesitamine ei välista kahju olemasolu. Tsiviilhagi esitamine on kannatanu õigus, mitte kohustus. Kohtukolleegium nõustub ka ülejäänud seisukohtadega ega hakka neid siinkohal kordama. 6.11 Apellandid leiavad, et KarS § 121 lg 2 p 3 järgi SS kehalisele väärkohtlemisele kihutamine on tõendamata. Kuna oli pime, siis ei ole miimika ja kehakeele nägemine usutav. Pealegi puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks tundnud füüsilist valu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus kohtuotsuse lehekülgedel 39-43 jälgitavalt ja piisava põhjalikkusega selgitanud, millele tuginevalt ta esitatud süüdistuse tõendatuks loeb. Kannatanu SS ütlustest nähtub, et kohas, kus teda peksti väga pime ei olnud, sest seal põles tänavavalgusti. Käte ja jalgadega näkku ja kehasse peksmine tekitab teadvusel olevale isikule kahtlemata füüsilist valu. Maakohus on detailselt selgitanud, miks ta peab süüdistatavate ütlusi ebausaldusväärseks. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtu põhjendusi korrata. 6.12 Apellandid leiavad, et KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ei ole väljapressimine tõendamist leidnud. Tegemist oli võlavahekorraga, mida kannatanu AA on ise kaitsjale kohtuistungi esimesel päeval kinnitanud. Õiguslikul alusel raha küsimine ei saa olla käsitletav väljapressimisena. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 43-49 põhjalikult motiveerinud Jevgeni Tepljakovi süüditunnistamist AA-lt raha väljapressimises. Kannatanu on kohtuistungil tõepoolest selgitanud, et ta maksis Jevgeni Tepljakovile 700 eurot, kuid mitte seetõttu, et ta temale võlgu oli, vaid seetõttu, et Jevgeni Tepljakov temalt seda raha nõudis. Seega ei olnud tegemist võlavahekorraga, nagu väidavad süüdistatav ja kaitsja. Kohtukolleegium ei korda maakohtu põhjendusi, sest nõustub nendega täielikult. 6.13 Apellandid leiavad, et süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi LL, QQ ja BB kehalises väärkohtlemises on tõendamata. QQ kinnitas esimesel istungipäeval, et ta ei tunne ennast kannatanuna. Ta keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuid kohus võttis tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused. LL-le TV puldiga vastu jalga löömine ei saa olla käsitletav kehalise väärkohtlemisena. Pigem oli tegemist selles perekonnas igapäevase olukorraga, kus vastastikuseid suhteid klaariti. Tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga, mistõttu kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuistungil kinnitas DD, et ta ei näinud, et Jevgeni Tepljakov oleks BB jalaga löönud. Kohtukolleegium leiab, et ka selles osas on maakohus oma seisukohta kohtuotsuse lehekülgedel 49-57 piisava konkreetsuse ja põhjalikkusega motiveerinud, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kuna kannatanu QQ keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, siis avaldas kohus prokuröri taotlusel põhjendatult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole põhjust tema ütlustes kahelda. Kannatanu on ka ringkonnakohtule saadetud seisukohas selgitanud, miks ta kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Selleks oli põhjus, et ta kartis enda ja oma lapse julgeoleku pärast. Lapsele TV puldiga vastu jalga löömine on kohtukolleegiumi hinnangul kahtlemata käsitletav kehalise väärkohtlemisena. Asjaolu, et selles perekonnas oli füüsilise vägivalla kasutamine peresuhete lahendamisel kaitsja apellatsiooni kohaselt tavaline, ei ole aluseks süüdistatava õigeksmõistmisele selles kuriteos.

13(14)

/allkirjastatud digitaalselt/

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.