Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-17-1676 - Murutraktor Mcculloch (pealtistutav)xxx; - Diiselgeneraator nr xxx; - Krossimootorratas Honda; - Õhukompressor Senco seeria nrxxx; - Skänner-koopiamasin Canon Pixma NSW21768; - Kärcher survepesur mudel K 3.91 kollast värvi; - Nurgasaag Powercraft, seeria nr xxx (J1X-K2-xxx); - Kompressor NuAIR, seeria koodxxx; - Nurgasaag Makita MLS100 seeria nrxxx; - Makita löökdrell HR2460 seeria nr xxx kohvris, koos 25 puuri ja mõõdulindiga; - Keevitusseade Clint Inverter xxx; - Lameekraaniga televiisor Samsung W010902 seeria nr xxx koos musta värvi puldiga; - 3 kollasest metallist sõrmust (1 rohelise kiviga, 2 tk valgete kividega), 1 kollasest metallist kett, kaelaketi kollasest metallist amulett sodiaagimärgiga „vähk“, kollasest metallist kaelakett ümmarguse sodiaagimärgiga „vähk“ (sinises plastmasskarbis), 2 kollasest metallist kaelaketti (üks peenike, teine laiem), ühed kollasest metallist kõrvarõngad, 1 kollasest metallist sõrmus ning kollasest metallist ripatsiga (kollasest metallist kaelakett koos ristkülikukujulise ripatsiga) kaelakett. 3.4 18.12.2018. a Pärnu Maakohtu määrusega vabastati aresti alt Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 arestitud Jevgeni Tepljakovile kuuluvad kinnistud xx Pärnu maakond (kinnistu nrxxx, katastritunnus xxx) ja xxx Pärnu maakond (kinnistu nrxxx , katastritunnus xxx). 3.5 Konfiskeerimise täitmise tagamiseks arestida Jevgeni Tepljakovi sõiduauto läbiotsimisel leitud sularaha 248,74 €, milline on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (viitenumberxxx).

1-17-1676

1-17-1676 teinud Andres Talts alates 14.01.2015 kuni 19.05.2015 ja 25.01.2016 kuni 21.03.2016 kokku 8 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 848,50 eurot, millise rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on antud üle Jevgeni Tepljakovile ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle Jevgeni Tepljakovile. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud vargus, röövimise ja väljapressimise. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema eeluurimisega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt 2009. aastast alates, omamata finantsteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks ette nähtud tegevusluba ja omamata vähemalt alates aastast 2009 deklareeritud legaalseid sissetulekuid, on eraisikuna tulu saamise eesmärgil järjepidevalt kolmandatele isikutele väljastanud laenusid nii sularahas kui ka pangaülekannetega, 22.08.2016 seisuga kokku vähemalt 106 isikule kogusummas 56 242 eurot, osaliselt vormistades enda ja laenuvõtjate vahelisi võlakirju, kus on määratletud laenuintress alates 10% kuni 33% laenu algsummast ning osaliselt sõlminud laenu andmiseks ning intresside tasumiseks suulisi lepinguid. Jevgeni Tepljakov on vähemalt aastast 2009 peamiselt ja püsivalt tegutsenud tulu saamise eesmärgil ilma tegevusloata valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav ning peamise sisstulekuallikana saanud lisaks laenude väljastamisele kulunud rahalistele vahenditele summas 56 242 eurot, kriminaaltulu sularahana vähemalt 32 900 eurot, parendanud olemasolevat kinnisvara, soetanud kinnisvara ja mootorsõidukeid, aga ka hankinud igapäevaseid elatusvahendeid. Jevgeni Tepljakov’i varade, väljaminekute ja sissetulekute võrdlusena esineb isikul ebaseaduslikust majandustegevusest saadud vara vähemalt 251 530 eurot, mis on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tegutses tegevusloata majandustegevuses, kus tegevusluba on nõutav. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema varalise kasu üleandmise nõudmisega seonduvalt ja olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis miimikat ja kehakeelt kasutades Janno Karlepile ja Kristjan Hansalule käskluse A.Si puhul kasutada füüsilist vägivalda, mida isikud ka tegid, lüües 28.04 või 29.04.2016, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas x juures A.Si korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, näo piirkonda, tekitades talle löömisega füüsilist valu. Seejärel Janno Karlep ja Kristjan Hansalu haarasid A.Si kahe vahele ja lohistasid A.Si maja külje peale. Lohistades A.Si mööda asfalti ja kruusapinnast, tekitasid nad A.Sile füüsilist valu ja peopesa suuruse marrastuse puusapiirkonda. Maja külje peal jätkasid isikud A.Si peksmist ning lõid maas lamavat A.Si korduvalt rusikatega ja jalgadega keha- ja näopiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustuse- marrastuse paremal pool alalõua piirkonnas. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema varalise kasu üleandmise nõudmisega seonduvalt ja olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis Janno Karlepile, Taivo Rattasepale ja Kristjan Hansalule käskluse A.Si puhul kasutada füüsilist vägivalda, mida isikud ka tegid - 30.04.2016 Pärnu maakonnas Sindi linnas x eramusse sisenesid valdaja loata Janno Karlep, Taivo Rattasep ja Kristjan Hansalu, kes läksid magamistuppa, kus magas voodis kõhuli A.S ja keda Taivo Rattasep ja Kristjan Hansalu lõid korduvalt rusikatega selja ja pea piirkonda. Janno Karlep lõi katki magamistoa ukse. Peksmine lõppes, sest A.S sai põgeneda maja teise korrusele.

1-17-1676 Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 121 lg 2 p 3 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalisele väärkohtlemisele kihutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 2012. aastal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas x eramu terrassil lõi labakäe alaosaga N.Ai õla piirkonda, mille tulemusena naine kukkus selili tugitooli. Löögi tagajärjel tundis N.A füüsilist valu ning Jevgeni Tepljakov tekitas N.Aile tervisekahjustuse- õlavarreluu ülaosa murru. Seejärel võttis Jevgeni Tepljakov vägivalda kasutades ära N.Aile kuuluva raha, vähemalt 111 eurot, mis oli hetk varem üle andnud postitöötaja N.Aile allkirja vastu. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et Jevgeni Tepljekov isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise, võttis 2016. aasta talvel, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Sindi linnas x eramus N.Ai käest ära N.Aile kuuluva rahakoti, millest võttis ära N.Aile kuuluva riigipoolse pensionitoetuse, vähemalt summas 111 eurot. Jevgeni Tepljakov võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 2014.aasta kevadel, õhtusel ajal, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas x juures haaras käega xx dressipluusist, ülaselja piirkonnast ning tõmbas teda, sundides teda samal ajal liikuma x suunas. Selle sikutamise tulemusena tundis XX füüsilist valu kaela piirkonnas. Seejärel jõudes x korterisse nr x, lõi Jevgeni Tepljakov XXi ühe korra käega vastu pead, kukla piirkonda ja tekitas sellega XXile füüsilist valu ja muhu kukla piirkonda. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 2015. aasta sügisel, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, Pärnu maakonnas Sindi linnas x viskas korteri magamistoa põrandal mängivat XXi televiisoripuldiga vastu jalga, põlve piirkonda, tekitades sellega XXile füüsilist valu ja hematoomid jala piirkonda. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 2014.a kevadel eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Pärnumaal Sindi linnas Jaama 8 asuva Konsumi kaupluse ees nõudis alusetult oma endiselt korteriüürnikult U.Ailt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus ähvardas U.Ai sellega, et kui U.A temale protsente ära ei maksa, siis tapab ta tema lapsed ära. Et Jevgeni Tepljakov oli mitmel korral enne ka nõudnud U.Ailt 1000 euro eest protsentide tasumist, kuigi tegelikkuses U.A Jevgeni Tepljakovile võlgu ei olnud, tekkis U.Ail reaalne hirm, et Jevgeni Tepljakov viibki oma ähvarduse täide. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise ja röövimise, 01.01.2015.a kella 03:30 paiku Pärnumaal Sindi linnas Pärnu mnt 44 asuva Sindi Seltsimaja ees nõudis alusetult oma endiselt üürnikult U.Ailt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus lõi U.Ai ühel korral rusikaga vasakule näopiirkonda, mille

1-17-1676 tagajärjel U.A kukkus ning sai tervisekahjustuse - vasaku silma alla hematoomi ja murdis esihamba. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov varem väljapressimise ja röövimise toime pannud isikuna toime väljapressimise s.o KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema 07.08.2015 kella 23.30 paiku lõi Pärnumaal Sindi linnas x asuvas korteris O.Aki menetluse käigus tuvastamata arv kordi lahtise käega vastu O.Ai näo mõlemat poolt, võttis mõlema käega O.Ail kõri piirkonnast kinni ja kägistas, seejärel peksis O.Ai pead vähemalt 5 korda vastu diivanit, tekitades oma käitumisega O.Aile füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid kaelal, näol. Peale selle süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema, olles varem kasutanud füüsilist vägivalda O.Ai suhtes, lõi 24.10.2015 Pärnumaal Sindi linnas x asuvas korteris O.Aki jalaga vastu paremat kätt ja vasaku lahtise käega vastu O.Ai paremat näo poolt, tekitades oma käitumisega O.Aile füüsilist valu ja tervisekahjustuse - hematoomi parem käe randmel. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov toime lähisuhtes korduva kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jevgeni Tepljakovi selles, et tema käitus avalikus kohas teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, rikkudes KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid ning häirides kõrvaliste isikute, s.o vähemalt K.Ai rahu ja turvatunnet, kui 14.08.2016 kella 21.55 ajal Pärnu maakonnas Sindi linnas Jaama 8 asuva Konsumi kaupluse parklas üritas Jevgeni Tepljakov võtta ära K.Ai käest kilekotti, nõudes samal ajal võla maksmist, kuid Jevgeni Tepljakovi tegevusse sekkus I.B, mille peale Jevgeni Tepljakov lõi 2 korda I.Bile käega näo piirkonda. Löökide tulemusena kukkus I.B asfaldile selili ning seejärel jätkas löömist kahe mehe juurde jooksnud A.K, kes lõi maas lamavat I.Bit jalaga 8 korda näo ja pea piirkonda ning hüppas ühel korral kahe jalaga I.Bile kõhu piirkonda ja lõi jalaga näkku. Antud tegevustega tekitasid Jevgeni Tepljakov ning A.K I.Bile tervisekahjustused silmakoopapõhja murru ning hematoomid näo ning kõhu piirkonda. Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov tahtlikult toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Jevgeni Tepljakovi süü temale inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Jevgeni Tepljakovi süüditunnistamist ja tema karistamist KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 2 aastat, KarS 372 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 3 aastat, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 200 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi vangistusega 7 aastat. Lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 7 aasta vangistust alates isiku kinnipidamise päevast. Seoses loobumisega süüdistusest, palus prokurör Jevgeni Tepljakov süüdistuses KarS § 256 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi õigeks mõista. Prokurör palus konfiskeerida ka kriminaaltuluna sularaha kokku 32 900 eurot ning välja mõista kriminaaltulu laenude andmisele ja isikutelt saadud laenu tagastustest saadud kriminaaltulu 91 137,25 eurot, millele lisandub ka kelmusega saadud tulu 3021.26 eurot, kokku 94 158.51 eurot. Kuna isik on selle kas võõrandanud või ära tarvitanud, palus prokurör välja mõista isikult konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa, kohaldades KarS § 831 ja § 84 ning jätta aresti alla selle tagamiseks arestitud vara, s.o kõik 06.10.2016 määrusega 1-16-8572 arestitud vara, v.a X ja X ning Pärnu maakohtu 14.12.2016

1-17-1676 määrusega asjas nr 1-16-11001 arestitud vara. Samuti palus prokurör Jevgeni Tepljakovilt välja mõista menetluskulud ja rahuldada U.Ai tsiviilhagi. Kaitsja palus Jevgeni Tepljakov õigeks mõista, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist, isiku vahi alt vabastamist ja asjade aresti alt vabastamist. Samuti taotles kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda. Süüdistatav end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1-17-1676 saamine vm tagajärg ei ole vajalik (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne § 372, kommentaar nr 2 ja 9, tl 874-875, kommentaari autor Jaan Sootak). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 70 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba finantseerimisasutusena tegutsemisel, kui tal ei ole Finantsinspektsiooni tegevusluba. Krediidiasutuse loomiseks tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusluba. Finantsvaldusettevõtjatele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse sätteid. RahaPTS § 6 lg 2 p 11 kohaselt on finantseerimisasutusteks muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses. Krediidiasutuste seaduse § 5 kohaselt on finantseerimisasutus äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2-12 loetletud tehingu tegemine. Krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lg 1 p 2 kohaselt on finantsteenused isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad mh laenutehingute. Jevgeni Tepljakov põhimõtteliselt ei eita, et ta andis laene, aga see ei olnud mingi suur tegevus, vaid mõne isiku abistamine, see ei olnud regulaarne tegevus. Jevgeni Tepljakov ei eitanud ka seda, et intress kuni 33% oli laenulepingutesse märgitud tema poolt, kuid ta tegi seda isikute korrale kutsumiseks ja ta ei ole kunagi protsente nõudnud, nii palju kui laenu andis, sai ka tagasi. Kaitsja leiab, et KarS § 372 süüdistuse põhiküsimus on selles, kas Jevgeni Tepljakov tegevust laenude andmisel on õige nimetada majandustegevuseks, s.o kas majandustegevus oli püsiv ja kas eesmärk oli tulu saamine. Kaitsja leiab, et tegemist oli juhuslike rahaliste vahekordadega, suhteliselt väikestes vääringutes, kas tuttavatele või tuttavate-tuttavatele ning läbinisti kahjulike tehingutega. Samuti leiab kaitsja, et ükski tunnistajatest ei kinnitanud kohtus, et nad oleks maksnud mingeidki protsente. Kohus leiab, et kriminaalasjas on kogutud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et Jevgeni Tepljakovi tegevus oli püsiv ja kasumlik. Süüdistatava hinnangul ei saa kohtule esitatud võlakirjade põhjal teha järeldust, et tegemist oli regulaarse laenamisega. Süüdistatava selline seisukoht on aga ümber lükatud kogutud tõenditega. Nimelt on tunnistajad andnud ütlusi, et laene on nad võtnud ka ilma võlakirja koostamata. Samuti on kohtule esitatud ka Jevgeni Tepljakovi märkmik, kus nähtub, et süüdistatav on pidanud nimekirja isikutest, kes on talle võlgu. Laenude andmist tõendab ka Jevgeni Tepljakovi kontoväljavõttelt, millelt nähtub, et Jevgeni Tepljakov teeb ülekandeid erinevatele füüsilistele isikutele ja vastupidi ning ka jälitustoimingu protokollist, millelt nähtub, et Jevgeni Tepljakovile helistatakse peaaegu iga päev ja mõnel päeval isegi mitu korda laenu saamiseks. Seega ei ole tegemist üksikute laenu andmistega, nagu süüdistatav üritab väita, vaid regulaarse tegevusega. Kohtuistungil üle kuulatud mitmed tunnistajad kinnitasid ka seda, et maksid juurde lisaks laenusummale protsente ja seda nõudis neilt Jevgeni Tepljakov. Süüdistatav Jevgeni Tepljakov ütlused laenude andmise kohta läksid vastuollu juba ütluste andmise alguses. Nii näiteks väitis Jevgeni Tepljakov, et Janno Karlepiga tal rahalisi suhteid praktiliselt ei olnud, võib-olla on Janno Karlep temalt ühe korra 10 eurot laenanud, mille maksis tagasi. Samas jälitustoimingu 27.01.2017 protokollist (VII kd tl 157-158) nähtub, et Janno Karlepi võlg on Jevgeni Tepljakovi ees niivõrd suur (280 eurot), et Jevgeni Tepljakov ei ole rohkem nõus Janno Karlepile laenu andma. Ka Taivo Rattasepale, Andres Taltsile ja Kristjan Hansalule oli süüdistatav enda sõnul natukene laenu andnud, summades 10-20 eurot.

1-17-1676 Jälitustoimingu protokollist nähtub aga, et Andres Talts on 01.05.2016.a seisuga Jevgeni Tepljakovile võlgu 750 eurot, 08.05.2016 soovib Andres Talts veel 150 eurot laenata, kuid kuna võlg on niigi suur, siis Jevgeni Tepljakov ei laena ning Taivo Rattasep seisuga 07.05.2016 üle 2100 euro (millest isik oli just 350 eurot ära maksnud). Seega on Jevgeni Tepljakovi ütlused vastuolus kogutud tõenditega. Seega kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist kõrvale. Jevgeni Tepljakov tegevust, mis seisnes tulu saamises ja oli püsiv, kinnitavad järgnevad tõendid. Kogutud tõendid kinnitavad sedagi, et raha anti nii sularahas kui palgaülekandega alates 2009 kuni Jevgeni Tepljakovi kinnipidamiseni 22.08.2016, laenulepingud olid sõlmitud nii suuliselt kui kirjalikult (koostati võlakiri), laenudel olid intressid ja anti ka asju panti. Samuti on kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et tegemist ei olnud lihtsalt sõbralt sõbrale raha laenamisega, kuivõrd enamus tunnistajad jõudsid Jevgeni Tepljakovini läbi enda tuttavate. Tunnistaja AP ütlustest nähtub, et ta on võtnud ühel korral Jevgeni Tepljakovilt laenu kuskil aastal 2012-2013, millele oli lisatud intress ja tunnistaja tegi laenu tööga tasa. Ühel korral on Jevgeni Tepljakov teda ka löönud, kuna ta jättis laenu tähtaegselt maksmata. Tunnistaja arvas, et andis Jevgeni Tepljakovile ka oma ID-kaardi, kuna see oli Jevgeni Tepljakovi käes. Tunnistaja SH ütlustest nähtub, et tunnistaja ja Jevgeni Tepljakov on sõlminud vähemalt 18.03.2016 ja 11.06.2016 võlakirjad, võlgu võttis kuskil 7100 eurot. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema ja Jevgeni Tepljakov vahel 18.03.2016 ja 11.06.2016 sõlmitud võlakirjad (IV kd tl 109-110), millest nähtub, et SH võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 7100 eurot (igakuine intress oli 600 eurot) ja 6350 eurot, mille kohaselt intress on 33% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Tunnistaja kuulis enda tuttavate käest, et Jevgeni Tepljakovi käest on võimalik raha laenata. Kohtueelses menetluses on tunnistaja rääkinud ka sellest, et andis laenu katteks Jevgeni Tepljakovile sõiduauto, kuid kohtus väitis, et laenas selle süüdistatavale. Vastuolu põhjendas tunnistaja sellega, et asjas sassi. Tunnistaja ütlused selle kohta, et ta laenas Jevgeni Tepljakovile auto loeb kohus ebausaldusväärseks, kuna ei ole usutav, et isik või sellised asjaolud sassi ajada ja samuti kinnitas isik enda kohtueelses menetluses antud ütluste õigsust allkirjaga. Tunnistaja EV ütlustest nähtub, et kuulis oma tuttavalt, et Jevgeni Tepljakovi käest saab laenu. Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale laene erinevatel aegadel umbes 4-5 aasta jooksul, laene on kokku võtnud umbes 1500 eurot, maksab ka intresse, sõlmitud on võlakirjad, maksegraafikud, lisades ise intressid ning tagasimaksete üle pidas arvet Jevgeni Tepljakov. Seega on tunnistaja võtnud Jevgeni Tepljakovilt laenu alates 2012 või 2013. a. Jevgeni Tepljakov oli tunnistajale üksnes kui isik, kelle käest saab laenu. Raha sai sularahas ja tagasi maksis ka sularahas. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema ja Jevgeni Tepljakov vahel 12.07.2016 sõlmitud võlakiri (IV kd tl 105), millelt nähtub, et EV võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 1500 eurot ja lisaks veel 500 eurot, mille kohaselt tuli tagasi maksta rohkem, kui laenu võeti. Tunnistaja DI ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale laene alates 2014 või 2015, võttis väikeste summadega, laenule lisandusid intressid, millised määras Jevgeni Tepljakov. Tunnistaja ei olnud küll nõus intressiga, aga midagi ei jäänud üle, kuna raha oli vaja. Tunnistaja oskas laenu saamiseks pöörduda Jevgeni Tepljakovi poole, kuna terve Sindi teadis seda, et tema käest saab laenu võtta. Põhilaen peaks olema Jevgeni Tepljakovile tagastatud, praegu on jäänud veel intressid maksta. Jevgeni Tepljakov on tunnistajale tuletanud ka võlga meelde ja küsinud seda. Tunnistajale teadaolevalt on Jevgeni Tepljakovilt laenajaid päris palju, laenu andmine toimus, kas Jevgeni Tepljakovi kodus või (O.A) kodus.

1-17-1676 Tunnistaja MN ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakovist kuulis ta siis, kui tal olid rahalised probleemid, Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale mitmel korral laene alates 2015. a. 2016.a sõlmis ta Jevgeni Tepljakoviga võlakirja 700 euro laenamiseks, lisades sellele intressid, milleks tegi ettepaneku Jevgeni Tepljakov ise ning tunnistaja oli nõus. Tunnistaja kinnitas, et laenu sai sularahas ja tagasi maksis ka sularahas, võlast on makstud 100 eurot. Tunnistajat sidus Jevgeni Tepljakoviga ainult laenusuhe. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema ja Jevgeni Tepljakov vahel 16.04.2016 sõlmitud võlakiri (IV kd tl 97), millelt nähtub, et MN võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 700 eurot, mille kohaselt intress on 15% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Tunnistaja ZK ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale laenu, lisades sellele intressid ja tema tütar viis Jevgeni Tepljakovile laenu jaoks ID-kaardi panti. Laenu sai kuskil aastal 2014-2015, raha sai kui ka maksis tagasi sularahas. Vähemalt andis ta tütre kätte raha, et viimane viiks selle Jevgeni Tepljakovile. Sellest, et Jevgeni Tepljakovi käest saab laenu, kuulis ta oma tütre käest. Tunnistaja ML ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on andnud tunnistajale laenu alates 2012 aastast, seda, et Jevgeni Tepljakovilt saab laenu, kuulis kellegi käest. Laenu on ta võtnud kusagil 4-l korral, väikestes summades, laenu sai sularahas. Ühel korral sai laenu ka ülekandega (24.03.2016). Kaks esimest laenu tegi tööga tasa. Viimati võttis laenu 1050 eurot, selleks sõlmisid võlakirja, intress võlakirjas oli sümboolne. Tunnistaja on laenu katteks teinud süüdistava heaks suuremas mahus töid kui laenu suurus, kuid Jevgeni Tepljakov saatis ikkagi sõnumeid sooviga raha saada. Midagi on veel võlgu. Kohtule esitatud tunnistaja ML ja Jevgeni Tepljakov vahel 15.03.2016 sõlmitud võlakirjast (VIII kd tl 208) nähtub, et ML võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 1050 eurot, mille kohaselt intress on 25%. Tunnistaja RG ütlustest nähtub, et ta tunneb Jevgeni Tepljakovi alates aastast 2010, Jevgeni Tepljakov on andnud talle laenu, laenu sai sularahas, tagasi maksis sularahas. Maksnud on lisaks põhisummale ka peale midagi ja on andnud ka Jevgeni Tepljakovile pandiks meeste käekella, mida pole siiani tagasi saanud, see oli viimasel laenu võtmisel. Laenu on Jevgeni Tepljakovilt võtnud ka ilma võlakirjata, see võis olla 3-4 aastat tagasi aga võis olla ka hiljem, osa laene võis olla 2013 ja enne seda, 2012 kuskil. Tunnistaja ei teadnud kui palju ta veel võlgu on. Kord rääkis tunnistaja, et on põhivõla ära maksnud, siis aga kaitsjale vastas, et võlgu on veel põhisummas 100 eurot. Kohtueelses menetluses tunnistaja rääkis, et on võlgu veel 500 eurot ning kohtus kinnitas, et ei ole enam Jevgeni Tepljakovile rohkem midagi tagasi maksnud. Võlakirja koostamise osas andis tunnistaja vastuolulisi ütlusi. Kohtus rääkis tunnistaja, et võlakirja koostamine oli tema enda idee ja ise kirjutas sisse ka intressi. Kohtueelses menetluses rääkis tunnistaja, et need on koostatud Jevgeni Tepljakovi poolt, intressi lisamisest sai teada, kui võlakirja luges. Kohus jätab selles osas tunnistaja ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale, kuna isik ei osanud vastuolu selgitada. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et võlakirjad, mis on tunnistaja ja Jevgeni Tepljakovi vahel sõlmitud on sarnased teiste Jevgeni Tepljakovi poolt sõlmitud võlakirjadega, mis ilmselgelt viitab sellele, et võlakirjade blanketid olid Jevgeni Tepljakovi poolt koostatud (kd IV tl 95-124). Tunnistaja RG ja Jevgeni Tepljakovi vahel 27.06.2014 ja 21.01.2015 sõlmitud võlakirjad (VIII tl 24-25) tõendavad laenu võtmist 850 ja 100 eurot, mille kohaselt intress on 33% kuus või 0,1% päevas.

1-17-1676 Tunnistaja RI ütlustest nähtub, et ta hakkas Jevgeni Tepljakoviga suhtlema seoses raha vajadusega, on temalt võtnud laenu, 08.09.2016 allkirjastanud võlakirja 2000 euro suurusele summale, lisaks intressid, raha sai sularahas ning maksis tagasi sularahas 1000 ja 1000 on veel võlgu, muid suhteid ega huvisid kui rahalised tunnistajal Jevgeni Tepljakoviga ei ole. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema ja Jevgeni Tepljakov vahel 08.07.2016 sõlmitud võlakiri (IV kd tl 105), millelt nähtub, et RI võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 2000 eurot, mille kohaselt intress on 15% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Tagasi on makstud 1000 eurot. Muus osas loeb kohus tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks, kuivõrd on vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Ühtegi eluliselt usutavat põhjust tunnistaja ei esitanud. Puuduvad andmed selle kohta, et tunnistajat oleks kuidagigi survestatud kohtueelses menetluses andma ütlusi, ta ei ole ka seoses sellega teinud avaldust politseisse. Tunnistaja hinnangul seisnes survestamine lihtsalt selles, et teda kuulati üle. Kohus leiab, et kellegi tunnistajana ülekuulamine ei ole võrdsustatav survestamisega, vaid on tavapärane toiming kriminaalmenetluses. Tunnistaja hakkas kohe ülekuulamise alguses n.ö keerutama, rääkides võimalikult segaselt ja ründavalt prokuröriga ning kohe alguses hakkas väitma, et tema kohtueelses menetluses antud ütlused on valed ja jäi põhimõtteliselt ainult nende ütluste juurde, mida on võimalik ka kirjalike tõenditega tõendada (laenu võtmine Jevgeni Tepljakovilt). Kohus leiab, et tunnistajal oli ka motiiv valeütlusi anda, kuna on enda ütluste kohaselt Jevgeni Tepljakovile endiselt võlgu. Tunnistaja A.S ütlustest nähtub, et kuskil aastal 2012-2013 sai ta esimest korda Jevgeni Tepljakovilt laenu, esmalt 25 eurot, siis võttis veel juurde 25, millele lisandusid suuremad intressid, tagasi tuli maksta 75 eurot, aga hiljem nõudis Jevgeni Tepljakov tagasi juba 100 eurot. Samuti on Jevgeni Tepljakov läbi Facebooki nõudnud laenu tagastamist 125 eurot. Jevgeni Tepljakoviga sai tuttavaks seoses laenu küsimisega ja seda läbi Kristjan Hansalu. Tunnistaja A.K ütlustest nähtub, et ta võttis kunagi Jevgeni Tepljakovilt laenu 500 eurot, aga maksis selle kiiresti tagasi. Tunnistaja R.Ni ütlustest nähtub, et ta on saanud Jevgeni Tepljakovi käest laenu, kuskil 200300 eurot, väikeste summade kaupa, saanud sularahas, võtnud ja maksnud tagasi ja uuesti võtnud, ühel korral on naljaga kirjutanud ka võlakirja. Jevgeni Tepljakov on võla maksmist ka meelde tuletanud. Hetkel võlgu Jevgeni Tepljakovile ei ole. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et keegi sõlmiks võlakirja teise inimesega nalja pärast, mistõttu jätab kohus selles osas tunnistaja ütlused tõendikogumist kõrvale. Pidev laenu võtmine Jevgeni Tepljakovilt ja Jevgeni Tepljakovi poolt laenu andmine erinevatele isikutele, sh sarnaste võlakirjade koostamine kinnitab seda, et võlakiri oli koostatud reaalse laenu võtmisega seoses. Kohtule esitatud R.Ni ja Jevgeni Tepljakovi vahel 08.02.2012 sõlmitud võlakirjast (IV kd tl 115) nähtub, et R.N võttis Jevgeni Tepljakovilt võlgu 1400 eurot, mille kohaselt intress on 33% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. 22.08.2016 on prokurör andnud loa Jevgeni Tepljakovi sõiduauto Mercedes-Benz VITO 109 CDI, reg nr xxx läbiotsimiseks. 22.08.2016 läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (kd IV tl 125-146) ning leitud asjade 27.01.2017 vaatlusprotokollidest (IV kd tl 149-151) nähtub Jevgeni Tepljakovi sõiduautost leiti teiste isikute isikutunnistused, pangakaardid, kliendikaardid. Jevgeni Tepljakovi valdusest leitud teistele isikutele kuuluvaid esemeid on vaadeldud ka 23.01.2017 vaatlusprotokollis ja 27.01.2017 vaatlusprotokollis (V kd tl 41-60, 61-71, 72-79), sh isikute, kellega oli Jevgeni Tepljakov sõlminud võlakirja (R.N, A.K, RK) ja ON nimelise kasutajakontoga seotud sülearvuti. R.Ni dokument oli süüdistatava sõnul tema käes, kuna N ei

1-17-1676 tahtnud seda ära kaotada, seda ütles N istungil, ise süüdistatav seda ei mäletanud. Teiste osas ei osanud süüdistatav selgitada, miks need dokumendid tema käes on. OS olevat talle 10 eurot võlgu ja AP küsis võlgu. Põhimõtteliselt süüdistatav ei eitanud, et teiste isikute dokumendid võisid olla tema käes, kuna need isikud olid talle võlgu. Asitõendi 26.01.2017 vaatlusprotokollis ja selle lisades (kd IV tl 83-89), milles vaadeldi Jevgeni Tepljakovile kuuluvast Sindi linnas X asuvast eramust 22.08.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemeid, vaadeldud märkmikust nähtuvad käsikirjalised kirjed isikute nimedega ja nende taha on kirjutatud erinevad numbrid. Eeltoodu viitab samuti selle, et Jevgeni Tepljakov pidas arvestust välja laenatud summade osas ja mille eest keegi võlgu võttis. Asitõendi 23.08.2016 vaatlusprotokollis (kd IV tl 90-124) on vaadeldud Jevgeni Tepljakovile kuuluvast Sindi linnas X asuvast eramust 22.08.2016 läbiotsimise käigus leitud ja ära ostumüügilepinguid, võlakirju, müügilepinguid. Vaatlusprotokollis ja selle lisadest nähtub, et võlakirjad algavad aastast 2009 ning viimane võlakiri on sõlmitud 03.08.2016. Jevgeni Tepljakov peeti kinni 22.08.2016.a, seega tegeles Jevgeni Tepljakov laenude andmisega sisuliselt kuni tema kinnipidamiseni. Võlakirjade viivise %-did on vahemikus 15-33. Vaadeldud on ka võlakirju, mis on koostatud kohtus üle kuulatud tunnistajate (ML, MN, RG, EV, RI, SH, R.N) ja Jevgeni Tepljakovi vahel. Võlakirju sõlmis Jevgeni Tepljakov mh ka N.Aiga (2016.a). x garaažiboksi võtmete leidmiseks teostati 26.08.2016 uuesti Jevgeni Tepljakovi sõiduautos Mercedes-Benz VITO läbiotsimine (IV kd 152-154). 26.08.2016 on läbiotsimine (IV kd tl 155167) teostatud ka aadressil x, Sindi linn, kus leiti ja võeti ära sülearvuti Lenovo, kuid mis hiljem on tagastatud O.Aile (VII kd tl 93). x Sindi linnas 26.08.2016 teostatud läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (IV kd tl 168-189) nähtub, et Jevgeni Tepljakovi valduses olevast garaažist leiti teistele isikutele kuuluvad esemed, sh jalgratas Forester ja PS ID-kaart. 27.01.2017 vaatlusprotokollis (V kd tl 72-79) on vaadeldud Jevgeni Tepljakovi autost Mercedes Benz leitud ja äravõetud asjad, sealhulgas 3 erinevat navigatsiooniseadet ja käerauad. Äravõetud esemed tagastati O.Aile ja ESle (VII kd tl 73-74). Esitatud tõendid otseselt tõendamiseseme asjaolusid ei tõenda, kuid näitavad menetluse käiku. 27.09.2016 Jevgeni Tepljakovi kinnistu X Sindi linn läbiotsimise (IV kd tl 190-229, luba antud 27.09.2016.a kohtunik Teet Olviku poolt) käigus leiti ja võeti ära mitmed väärtuslikke esemeid (mootorsõidukid, tööriistad, ehted jms), mis hiljem Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 ja 14.12.2016 määrusega nr 1-16-11001 arestiti. 27.09.2016 teostati läbiotsimine (luba antud 27.09.2016.a kohtunik Teet Olviku poolt) ka Jevgeni Tepljakovile kuuluvas Mercedes-Benz VITO 109 CDI, reg nr xxx (V kd tl 1-7), millest nähtub sõiduauto seisukord. Nimetatud tõendid näitavad, et Jevgeni Tepljakovi sissetulekute ning tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel esineb erinevusi, mis kaudselt kinnitab, et Jevgeni Tepljakovi poolt laenude andmisega tulu teenimist. Asitõendi 27.01.2017 vaatlusprotokollidest ja nende lisadest (V kd tl 8-32, 33-37), milles vaadeldi 22.08.2016 Sindi linnas X eramust läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti Asus x, nähtub mh, et Jevgeni Tepljakov on pildistanud vägivalla ohvreid ja omas arvutis ka tabelit, milles kajastuvad üksteise all erinevad nimed ning mille taha on kirjutatud erinevate suurustes summad. Eeltoodu kinnitab samuti seda, et Jevgeni Tepljakov pidas laenusaajatest nimekirja ja nimekiri on olnud väga pikk, tegemist ei ole üksikute väljalaenamistega sõpradele/tuttavatele. Ehk sisuliselt oli Jevgeni Tepljakovil oma raamatupidamine võlgnikest, laenusummadest ja tagasimaksetest. Isikute nimed kattuvad ka võlakirjades olevate isikutega (M, G, I, E, R, S, V,

1-17-1676 SH, R, P, A, K). Sellise laenude arvestuse kohaselt on Jevgeni Tepljakov väljastanud laene summas 56 242 eurot, võla summad varieeruvad 10st eurost 4000 euroni. Vägivalla tunnustega isiku foto leiti ka sülearvutist Lenova, mida vaadeldi 29.08.2016.a asitõendi vaatlusprotokollis (V kd tl 38-40). Süüdistatav selgitas, et tegi need pildid mälestuseks. Süüdistatav andis ütlusi, et tegemist ei ole võlgade tabeliga, vaid müüdud asjade tabeliga ja need summad, palju ta kellelegi ise maksnud on asjade soetamise eest, samas möönis, et mõned võivad ka võlad olla. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi selliseid ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ei ole eluliselt usutavaks, et keegi peaks ühes tabelis nimekirja selle kohta, kui palju on ta kellegi midagi müünud, kellelegi midagi maksnud ja seal samas on ka isikute nimed, kellele ta on võlgu andnud või kes on talle muul moel võlgu. Kohus jääb eelneva juurde, et kõik tõendid viitavad sellele, et tegemist oli nimekirjaga isikutest, kellele Jevgeni Tepljakov on võlgu andnud ja jätab Jevgeni Tepljakovi ütlused selles osas tõendikogumist kõrvale. Eeltoodut kinnitab lisaks võlakirjade ja sülearvuti vaatlusprotokollidele ka jälitustoimingu 27.01.2017 protokolli (VII kd tl 122-171), kus nähtuvad isikud, kes Jevgeni Tepljakovilt laenu küsivad (A, K, J, A ja T) ja seegi, et Kristjan Hansalu (Kiks) küsib Jevgeni Tepljakovilt võlgu teiste inimeste jaoks, milline kajastub ka võlgade tabelis. Ka Taivo Rattasep kinnitas kohtuistungil, et selles tabelis on ka tema võlg kirjas ja see on see summa, mis ta oli võlgu (IX kd tl 190-191). Kohus ei pea usutavaks ka süüdistatava versiooni, et tabel ei vasta tegelikkusele, sest laps võis mõnele numbrile panna lihtsalt 0 taha, kuna koos õpiti arvutit. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on pidanud oma võlgade jms rahaga seotud asjade üle enda jaoks väga täpset arvestust, seega ei ole eluliselt usutav, et ta laseb lapse oma tähtsa tabeli juurde, kui võimalus on võtta täiesti uus tabel, kus numbrite toksimist harjutada. Kohus leiab, et selline versioon on esitatud põhjusel, et näidata, et laenatud summad ei olnud nii suured, kui materjalidest nähtub ehk eesmärk on vähendada oma süüd. Jevgeni Tepljakovi poolt ebaseadusliku finantstegevusega tulu teenimist tõendavad ka järgnevad kohtuistungil uuritud tõendid. Kinnistusregistri väljatrükkidest (VI kd tl 57-64), 18.04.2016 nõudekirjast, selle vastusest ja väljatrükkidest kinnistusraamatust (VI kd tl 65-160), maanteeameti väljatrükist Jevgeni Tepljakovi kasutuses ja omandis olevate sõidukite kohta, 18.04.2016 päringust Maanteeametisse ja nende vastusest (VI kd tl 161-170) ning täiendav isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist (V kd tl 80-85) nähtub, et Jevgeni Tepljakovil esineb perioodil 2011 kuni 2016 erinevusi legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel. 2012. a on Jevgeni Tepljakov soetanud sõiduauto Mercedes Benzi, mille ligukaudne turuväärtus on 8500 eurot ja ATV Dinli Centhori, mille turuväärtus on 4000 eurot ning 2015. a Audi A6, mille ligikaudne turuväärtus on 1800 eurot. Mopeed Honda on Jevgeni Tepljakov ostnud 2013. a, mille turuväärtus on 300 eurot. x kinnistu on soetatud 2015, mille lepingujärgne hind on 1500 eurot. Kõik eeltoodud vara on soetatud ajal, mil isikul igasugused sissetulekud puudusid. Ajal mil Jevgeni Tepljakovil sissetulekud puudusid on ta taotlenud ka 13.03.2014.a püstitada kinnistule X Sindi linn uus elamu, mis võeti kasutusele 01.01.2016. a. Jevgeni Tepljakovile kuuluva vara suurust näitavad ka vaatlusprotokollid. Nimelt 19.10.2016 vaatlusprotokollist ja selle lisadest (V kd lk 91-238) nähtuvalt leiti Jevgeni Tepljakovi valdusest ja võeti ära vara väärtuses 9410,08 eurot. Jevgeni Tepljakoviga seotud pangakontolt on tehtud vahemikul 2011-2016 sularaha väljamakseid ja sissemakseid 2-korral, s.o aastal 2011 ja 2012, kaardimakseid on tehtud ka 2-l korral, s.o aastal 2011 ja 2012, summas 21.25 ja 202 eurot. Eeltoodu viitab sellele, et Jevgeni Tepljakov ei kasutanud oma arveldusarvet ja seal olnud raha igapäevaste tehingute tegemiseks,

1-17-1676 mis puudutab toitu, riideid jms olme vajadusi. Põhiliselt on kasutatud arvelduskontot juriidilistele isikutele arvete maksmiseks ning füüsilistele isikutele ülekannete tegemiseks ja nendelt raha saamiseks. Kõik arved on makstud füüsilistelt isikutelt saadud rahade eest. Seega pidi Jevgeni Tepljakov saama elamiseks raha ka mujalt sularahana näol. Ka töötasu ei ole aastatel 2009-2016 kordagi laekunud, samuti puudub Maksu- ja Tolliametil info ka selle kohta, et isik oleks enda üüritulu deklareerinud, kuigi Jevgeni Tepljakov enda sõnade kohaselt üürib juba 20 aastat välja x korterit ja on saanud üüritulu 24 000 eurot, lisaks veel siis kahel aastal X ja X üürimine. 22.08.2016 läbiotsimismäärusega andis prokurör loa teostada läbiotsimine X Sindi linnas, s.o Jevgeni Tepljakovi kodus. Läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (kd IV tl 7-80) nähtub, et Jevgeni Tepljakovi valduses on palju erinevaid jalgrattaid, mootorsõidukeid, tehnikat, tööriistu, teise isiku dokument. Samuti nähtub, et Jevgeni Tepljakovi valdusest leiti sularaha 32 900 ning nähtub ka selle arvestus ning pakendamine, mis on kõik kinnitatud Jevgeni Tepljakovi poolt allkirjaga ja kuupäevaga. Eeltoodu kinnitab seda, et Jevgeni Tepljakovi sissetulekute ning tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel esineb erinevusi. Tunnistaja SK ütluste kohaselt on Jevgeni Tepljakov majas olnud seifist leitud sularaha tema oma vähemalt summas 26 650 eurot, ta on kogunud selle aastate jooksul (alates 2007), tasapisi pani raha seifi ja läbi lugenud, kui käis aastas korra. 10 000 tõi 2016 jaanuaris. Hiljem vastas prokurörile, et tõi raha siis, kui nad Jevgeni Tepljakoviga 2015 detsembris Eestisse tuli sularahas, aga andis selle üle 2016 aasta jaanuaris. Enne seda oli ta sinna kogunud 15 000 eurot. 2013 pani lapselapsele 1000 ja 2014 jõuludeks lapsele 100 eurot ning kui laps aastaseks sai pani 500 eurot sünnipäevaraha ja veel 50 eurot järgmiseks jõuluks. Seega lapselapse raha peaks seifis olema 1650 ja tema raha 25 000 eurot. Raha pani lapselapse jaoks seifi selleks, et võtta sealt siis kui lapsel on vaja suuremaid oste teha. Pojale pani 2016.a sünnipäevaks samuti 1000 eurot. Aastal 1996 läks Soome tööle, kuid püsivalt ja pidevalt tööl ei käinud. Viimased 7 aastat on olnud pensionär (2000.a). Aastasissetulek on kuskil 11 000 eurot. Samuti on tunnistaja koos Jevgeni Tepljakoviga toonud Soomest asju Eestisse, mida siin müüa. Perioodil 2015-2016 käis Eestis kuskil paaril korral aastas ja viimasel ajal käis Jevgeni Tepljakov tal Soomes vastas, kuna tal oli plaanis ära kolida sealt (2015 detsembris ja 2016 mai), tulid mööbli ja kõigega Eestisse. Samas edasi vastas tunnistaja, et tõi Jevgeni Tepljakovile sel ajal Soomest hoopis asju, mis ta on aastatega kogunud, tuttavate käest saanud (mööbli, jalgrattad ja muu pudi-padi), võttis need asjad vastu, kuna olid rasked ajad või teise võimalusena võttis neid asju, mis olid ära visatud. Tunnistaja sõnul pani ta oma asjad x majas kappidesse, mis on seal vene ajast ning samas vastas, et korterist toodi kõik mööbel sinna. Seega tekib küsimus, kas Soomest tuttavatelt saadud mööbel oligi see sama vene mööbel. Tunnistaja sõnul tõi ta kõik mööbli oma korterist ja need on tema seatud sinna. Seega jääb kohtule arusaamatuks, millise mööbli nad müügiks tõid. Kohus leiab, et SK ütlused on ebausaldusväärsed. Kohtule jääb segaseks SKi ütlused Soomest toodud mööbli osas ja kohus ei pea eluliselt usutavaks, et keegi tooks Soomest vene mööblit Eestisse müügiks. Samuti ei pea kohus usutavaks, et SK, kes on elanud perioodil, mil ta väidetavalt raha kogus Soomes, kus elu on kallim ja olnud kogu selle perioodi ajal pensionär, kelle aasta sissetulek on 11 000 eurot, suudab aastas kõrvale panna 10 000 eurot, koguda sularaha summas 15 000 eurot, kinkida lapsele ja lapselapsele mitmeid kordi 1000 eurot, tasuda üürikulud, osta endale süüa jms eluks vajaliku. Seega jätab kohus SKi ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja NTi ütluste kohaselt on tema raha eest ostetud Mercedes Benz, täpselt ei mäleta, kui palju selle jaoks raha andis, aga mitmeid kordi võttis pangaarvelt raha – 2000 ja 3000 eurot; traktor-muruniiduk, mille suhtes samuti ei mäleta palju raha andis, kuid arvas, et poole rahast

1-17-1676 kindlasti; motoroller, mille ostis lapselapse jaoks (maksis 250-300 eurot); keevitusaparaat, televiisor, kõik tööriistad, šeifis eraldi ümbrikus oli lapselapse raha 1500 eurot (500 eurot sündides, 500 eurot 1 a saamisel, 500 eurot 2 a saamisel), alates 2012 isik ei tööta (63-aastasel läks pensionile), saab armetut pensioni. Neid asju hoidis ta Jevgeni Tepljakovi juures, kuna tal on kuur ja topelt asju pole mõtet osta, kuna elab seal lähedal. Andis ka Jevgeni Tepljakovile iga kuu kindla summa raha. Samuti ostsid nii tunnistaja, kui ka vanaema ja ema Jevgeni Tepljakovile ja tema lapsele riideid ja jalatsid ja kõik asjad. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka N.Ti ütlusi. Nimelt ei nähtu asitõendi vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud seifis olevat sularaha, et seal oleks eraldi ümbrikus sularaha, millest N.T räägib. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, et N.T omab selliseid rahalisi vahendeid, mille arvelt teha sellises ulatuses kulutusi nagu isik oma ütlustes väidab. Alates 2012. a isik ei tööta, saab enda sõnul armetut pensioni. Seega ei ole eluliselt usutav, et N.T suudab teha mitmete tuhandete eurode ulatuses kulutusi, osta oma lapsele ja lapse lapsele kõik eluks vajaliku ja samas ennast üleval pidada. Seega jätab kohus ka N.Ti ütlused tõendikogumist kõrvale. Süüdistatava sõnul on seifist leitud sularahast tema ema oma 25 000 eurot, lisaks raha, mida kinkis ema nii talle kui lapselapsele, O dekreetrahad on 2000 eurot ja suitsetamisest loobumisega seotud raha 1200 eurot aastas (2 aastaga 2400 eurot) ning hooneühistu kassa 200 eurot, kui palju raha temale kuulus ei osanud arvuliselt öelda, võib-olla mõned tuhanded. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi sellekohased ütlused on vastuolulised, tõendamata ja eluliselt mitteusutavad. SK leidis, et 32 900 eurost kuulub temale 26 650 eurot ja pani Jevgeni Tepljakovile 1000 eurot, seega kokku 27 650 eurot, N.Ti ütluste kohaselt pani tema seifi 1500 eurot, Jevgeni Tepljakovi sõnul on seifis ka suitsuraha 2400 eurot, 200 hooneühistu raha ja dekreetrahad 2000 eurot, seega kokku pidi isikute ütluste kohaselt olema seifis 33 750 eurot. Seifist leiti aga 32 900 eurot. Eeltoodu kinnitab, et isikute ütlused on vastuolulised ning on püütud leida erinevaid põhjuseid raha päritolu kohta selle konfiskeerimise vältimiseks. Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks, et seifis olid O.Ai dekreetrahad, kuna sellisel juhul jääb arusaamatuks, millest isik ise sünnitus- ja lapsehoolduspuhkuse ajal elas. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et O.A oli võimeline sellises ulatuses raha kõrvale panema nagu seda Jevgeni Tepljakov väidab, s.o suitsetamisega seoses kuus 100 eurot 2 aastat järjest ja ka dekreetrahad summas 2000 eurot. N.Ti ja SKi ütlused on juba kohus ebausaldusväärseks lugenud. Süüdistatav oma sissetulekute kohta andis perioodil 2008-2016 järgmisi ütlusi. Käis Soomes tööl, 2 nädalat oli tööl ja sai 2000 eurot, aastas 24 000 eurot, x välja üürimine andis ka umbes 24 000 eurot 20 aastaga, mis teeb juba 48 000. Ametlikult töötas Soomes väidetavalt 2011. a, kuid mitteametlikult töötas 2010, 2011, 2013. Süüdistatav väidab, et töötas Soomes 57 päeva ja deklareeris selle Soomes, milline aga MTA andmetest ei nähtu. Pangakontoväljavõttelt nähtuvalt sai aga Jevgeni Tepljakov veebruarist juunini 2013 Sindi LV-lt toimetulekutoetust. Kuldse Börsi kuulutuste kaudu müüdud asjade eest teenis aastas kuskil 2400 eurot. Tõi Soomest asju või ostis Eestist odavalt, parandas ära ja müüs kallimalt maha. Lisaks kinkisid nii ema kui ka isa lapsele ja temale endale iga aasta 500 või 1000 eurot ja lisaks veel asju. Kõik eluaastad on nii olnud, et ema andis 1200 eurot ja isa 600 eurot aastas. 40 aasta jooksul ei ole ostnud ühtegi riideeset. Toidu ostis talle O.A, kes sai palka umbes 800-900 eurot. O teenitud raha võis ka Jevgeni Tepljakov kasutada. Laenude andmiseks saadud raha sai emal, isalt, asjade müügist ja korteri üürimisest. Samas annab süüdistatav ise ütlusi, et kõik on talle jäänud võlgu, sh üürnikud ja raha laenajad. Ülekanded pangakontole on tehtud seoses sellega, et tema kandis vanglasse ABle raha, tehtud tööde eest ja müüdud asjade eest. Kohus selliseid väiteid eluliselt usutavaks ei pea, nimelt on ühed ja samad isikud teinud Jevgeni Tepljakovile aastate jooksul

1-17-1676 igakuiselt ülekandeid, tegemist on mh samade isikutega, kes olid Jevgeni Tepljakovilt võtnud võlgu ja ka jälitustoimingu protokollist nähtub, et Jevgeni Tepljakov palub raha tagasi kanda oma kontole ning palub ülekande selgitusse mitte midagi erilist panna (VII kd tl 147, 157). samuti kinnitasid tunnistajad kohtuistungil, et ülekandeid seoses laenudega tehti Jevgeni Tepljakovi arveldusarvele ning ülekannete selgitustest nähtub samuti, et tegemist on laenude tagastamistega. Jevgeni Tepljakovi ütlustest nähtub, et kõik pidasid teda üleval, kogu perekond ja lähedased ning samal ajal käis tema kogu aeg ka tööl. Kohus selliseid ütlusi usaldusväärseks ei pea, tegemist ei ole eluliselt usutavate ütlustega ning isiku ütlused on vastuolulised. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et pensionärid, kes N.Ti ja SK olid, pidasid üleval täisealist ja töövõimelist meest, kes enda sõnul käis ka tööl ja teenis suuri summasid, mida ükski tõend aga ei kinnita. Ajal, mil Jevgeni Tepljakovil puudusid legaalsed sissetulekud on ta aga suutnud soetanud kinnisvara ja mootorsõidukeid, tasunud erinevaid olmearveid jms, mis näitab, et isiku kulutused olid niivõrd suured, mistõttu ei ole võimalik elatuda ainult pensionäridelt saadud toetusest, mis Jevgeni Tepljakovi sõnul oli kokku 1800 eurot aastas. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks ka Jevgeni Tepljakovi väiteid selle kohta, et O.A pidas teda üleval. Kohtule esitatud Pärnu Maakohtu 20.10.2014 määrusest (VI kd tl 228-230) nähtub, et Jevgeni Tepljakovi suhtes on KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel lõpetatud menetlus selles, et Jevgeni Tepljakov nõudis O.Ailt raha kooselamise ajal tehtud väljamaksete eest, seejuures ähvardades relvaga. Eeltoodu kinnitab, et Jevgeni Tepljakov ei elanud O.Ai rahade eest. Eeltoodu alusel loeb kohus jätkuvalt Jevgeni Tepljakovi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja SS ütluste kohaselt andis tema 2012 aastal 2200 eurot ATV ostmiseks, see oli mõeldud Jevgeni Tepljakovile, aga paar korda on sellega sõitnud ka tunnistaja. Kohtule ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, et isik oleks mingisuguses ulatuses raha ATV soetamiseks andnud. Pelgalt ütlus istunguil ei tõenda veel raha tegelikku üleandmist. Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks tunnistaja lihtsalt niisama andma Jevgeni Tepljakovile ikkagi märkimisväärse summa 2200 eurot. Seega kohus leiab, et S Si ütluste näol on tegemist paljusõnaliste väidetega, mis ei ole kuidagi kinnitust leidnud ning neid ei saa tõendina käsitleda. Kriminaaltulu kokkuvõttest (V kd tl 86-90) nähtub, et Jevgeni Tepljakovil esineb erinevusi legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel, mis seisneb selles, et Jevgeni Tepljakov on 0-sissetuleku juures ehitanud eramu kinnistule X (väärtusega 80 000 eurot, soetamisväärtus lepingu alusel oli 9600 krooni), soetanud mitmeid mootorsõidukeid, omanud kodus sularaha vähemalt 32 900 euro ulatuses, andnud laene vähemalt 56 242 euro ulatuses ja seda 106 erinevale isikule nimekirjas, arveldusarvel toimunud füüsiliste isikutega seotud tehingud on seotud 69 erineva isikuga, kes kõik on teinud talle läbi aastate erinevaid ja püsivaid ülekandeid ning omakorda on Jevgeni Tepljakov teinud erinevatele füüsilistele isikutele ülekandeid. Nimekirjas käivad korduvalt läbi ka need isikud, kes kohtus kinnitasid, et neil on süüdistatavaga olnud või on siiani võlasuhe. Päringust pankadesse ja nende vastustest (VI kd tl 34-48) nähtub, et Jevgeni Tepljakov omas arvelduskontot üksnes Swedbankis. Asitõendi 21.04.2016 vaatlusprotokollist ja selle lisadest (VI kd tl 49-56), milles vaadeldi Jevgeni Tepljakovi kasutuses olevat arvelduskontot, nähtub, et perioodil 05.01.2015-20.04.2016 on Tepljakovi kontole laekunud 179 korral erinevates suurustes ülekandeid. Ülekanded on tehtud selgitustega sõbrale, ülekanne, V, võlg, raha, viivis, laen, käsi peseb, iga kuine või siis maksja nimi, nt Erikult, või võlgniku nimi, mis kõik enamjaolt viitavad laenude tagasimaksetele ja on seotud samade nimede ja isikutega, kellega Jevgeni Tepljakov on sõlminud võlakirjad/laenulepingud ja kelle nimed kajastuvad Jevgeni Tepljakov arvutis leitud tabelis olevate nimedega. Eeltoodu tõendab, et Jevgeni Tepljakovi pangakontole füüsiliste isikute poolt kantud raha ja vastupidi, on seotud laenude andmisega.

1-17-1676 Jevgeni Tepljakovi arvutist leitud tabel isikute nimede ja summadega ning pangakontoväljavõte kinnitavad veelkorda, et nimetatud tabelis olid kajastatud isikud, kellele Jevgeni Tepljakov oli laenu andnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov tegi füüsilistele isikutele ülekandeid laenu andmiseks ja füüsiliste isikute poolt tehtud ülekanded on laenu tagasimaksed ja nn „viivisintressid“, kuna isikute kanded on olnud läbi aastate, samuti on kohtus üle kuulatud isikud ise kinnitanud, et on võtnud Jevgeni Tepljakovilt võlgu, kohtule on esitatud laenude kohta ka võlakirjad, milles on märgitud viivise %-ks 10-33% laenu summalt. Jevgeni Tepljakov on Töötukassalt saanud ka perioodil 2011 kuni 2016 toetust kokku 63,52 eurot, kuid selline summa ei ole ilmselgelt piisav tehtud kulutuste katteks. Seega arvestades erinevust Jevgeni Tepljakovi legaalsete sissetulekute ja tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel, teeb kohus järelduse, et Jevgeni Tepljakov sai kuritegelikul teel vara (raha) ja elatus väljastatud laenude intressidest. Kaitsja on esitanud kohtule hulgaliselt müügikuulutuste väljavõtteid Kuldsest Börsist (VIII kd lk 112-132) aastast 2016, millega soovib tõendada seda, et Jevgeni Tepljakov tegutses ja müüs täiesti legaalselt Kuldse Börsi vahendusel erinevaid asju. Kohus leiab, et müügikuulutuste lisamine ei tõenda esemete müümist ja tulu teenimist, kuna ka eseme soetamiseks on vaja teha kulutusi. Samuti ei ole teada, mis hinnaga esemed maha müüdi. Isegi kui kõik müüdud esemed ei olnud Jevgeni Tepljakov isiklikud ja sai need väidetavalt Soome Vabariigist, siis kohus ei pea eluliselt usutavaks, et keegi toob sellised väheväärtuslikke asju Jevgeni Tepljakovile tasuta (ka transpordile kulub raha) ja ilma vahelt kasu saamata. Samuti nähtub tõenditest, et Jevgeni Tepljakov on laenu tagatisteks võtnud erinevaid esemeid, mistõttu ei ole välistatud, et müügikuulutuse aluseks olevad asjad on saadud läbi ebaseadusliku majandustegevuse. Kui kohtuistungil esmalt väitis SK, et tema koos Jevgeni Tepljakoviga tõi Soomest asjad Eestisse, hiljem Jevgeni Tepljakovi suunavale küsimustele vastates meenus talle, et ka teised tõid ja tõid hästi palju kraami suure autoga. Kohus ei kujuta ette, milline ladu pidi puhtust armastava S K kodu olema, et tema korterist võis lausa veoautodega asju Eestisse viia. Kohus leiab, et tunnistajate ja Jevgeni Tepljakovi ütlused asjade päritolu kohta on niivõrd vastuolulised, mistõttu jätab kohus need ütlused tõendikogumist kõrvale. Kuulutused on kõik aastast 2016, mis ei tõenda, et Jevgeni Tepljakov teenis ka aastatel 2009-2015 sellist tulu, et katta kõiki enda kulutusi ja soetada hinnalisi esemeid. Väärib ka tähelepanu, et mõned kuulutused on lisatud ajal, kui Jevgeni Tepljakov oli vahi all, seega ei ole teada kas nende tegelik haldaja oli ikkagi Jevgeni Tepljakov. Isegi juhul kui Jevgeni Tepljakov müüs maha mõned Soomest toodud vanad jalgrattad vms, ei saa olla tegemist märkimisväärse tuluga, mis võimaldaks Jevgeni Tepljakovil eelpool viidatud viisil elada ehk arvestades tema elustandardeid ja varalist olukorda. Ei ole eluliselt usutav, et Jevgeni Tepljakov suudaks Soome Vabariigist tuua sellises ulatuses vanavara ja leida kogu toodud varale ostja, et kõiki oma kulutusi katta ja vara omandada. Kohus leiab, et SK väited, et tema toetas Jevgeni Tepljakovi väljaminekuid, andis raha eramu ehituseks ja kodust leitud sularaha suures osas kuulub talle, ei ole eluliselt usutav, kuna S K legaalsetest sissetulekutest ei oleks piisanud nimetatud kulutuste tegemiseks, isik elatus pensionist. SK enda väidete alusel on tehtud ka kriminaaltulu kokkuvõttes analüüs, ning sellest ei nähtu, et isiku tegelikud näidatud sissetulekud võimaldaksid üldse teha selliseid väljaminekuid või koguda sellises ulatuses sääste, kui isik kohtus näidata soovib. Samuti on tema väited vastuolulised. Näiteks väitis isik, et toetas eramu ehitust alates 2007.aastast, samas on ehitusluba eramu ehituseks võetud alles 13.03.2014.a, seega toetas SK ehitust, mis oli toimunud enne 13.03.2014.a taotletud ehitusloa taotlemist, kui ehitati maja alates vundamendist. Eluliselt mitteusutavad on SKi ütlused ka seetõttu, et seifis hoitud raha oli süstematiseeritud Jevgeni Tepljakov poolt selliselt, et paberilehele oli märgitud erinevad numbrid, mida Jevgeni Tepljakov kinnitas oma allkirjaga. SK andis väidetavalt Jevgeni

1-17-1676 Tepljakovile hoiule ühe korraga 10 000 eurot. Samas ei nähtu ühelgi rahapaki peal oleval paberil, et tegemist oleks SK rahaga summas 10 000 eurot, mis oleks loogiline, kui isik on pidanud vajalikuks märkmete tegemist. Kui tegemist oleks olnud SKi antud sularahaga, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks pidi Jevgeni Tepljakov selle raha selliselt süstematiseerima ja kinnitama paberilehele tehtud märkmeid oma allkirjaga. Kohus leiab, et SK ei olnud võimeline oma selliste sissetulekute ja väljaminekute juures koguma sellises summas sularaha, isegi 20 aasta jooksul. Pole kuidagi eluliselt usutav, et isik, kelle sissetulek on pension, suudab Soome Vabariigis elades omada sellises ulatuses sääste, millest piisab Jevgeni Tepljakovi ülalpidamiseks, maja ehituse toetamiseks ja 25 000 euro suuruses summas sularaha omamiseks ja seda isegi siis, kui isik müüs turul oma asju. Kokkuvõttes kohus leiab, et SKi eelviidatud väited on paljasõnalised ja eluliselt mitteustavad, mistõttu kohus jätab need tõendikogumist välja. Kaitsja on esitanud kohtule 29.02.1960 Sindi LV otsuse, millega on kodanik K eraldanud A pojale ehituskrundi; 15.06.1998 kinnistamisotsuse;10.09.2001 kinkelepingu, millega J K kinkis X kinnistu Jevgeni Tepljakovile; detsember 2008 koostatud ehitusprojekt X osas, millega kaitsja tahan näidata seda, et selleks ajaks, kui oli tehtud esimene laenuleping, oli hooned juba olemas; 2007. a arved, mis näitavad seda, et aktiivne ehitustegevus käis aastani 2008; 10 fotot perekonnalbumist, mis on tehtud aastatel 2007-2009 ja näitavad, et ehitus käis alates vundamendist (VIII kd tl 74-108). Kohus leiab, et eeltoodud dokumendid näitavad, kuidas on X kinnistu läinud Jevgeni Tepljakovi omandisse ja selle ehitust enne süüdistuses viidatud perioodi, kuid ei tõenda seda, et kinnistu eramut on parendatud legaalsete sissetulekute arvelt pärast seda, kui võeti ehitusluba eramu ehituseks 13.03.2014.a. Küll aga võis Jevgeni Tepljakov ehitada X kinnistu elamut aastatel 2007-2009 Soomes teenitud töötasu eest. Seega olid nendel aastatel teenitud raha aastaks 2011 ära kulutatud. Kuna kinnistu X on kohus aresti alt 18.12.2018. a Pärnu Maakohtu määrusega vabastanud, ei hakka kohus selle konfiskeerimisega seotud küsimust analüüsima. Asitõendi 23.08.2016 vaatlusprotokollidest ja nende lisadest (VI kd tl 9-14, 15-22), milles vaadeldi Jevgeni Tepljakovi kinnipidamise käigus ära võetud iPhone ́i ja seal olevaid sõnumeid, nähtub Jevgeni Tepljakovi poolt võla tagasimakse nõudmised. Eeltoodu kinnitab samuti laenude andmist ja nende tasumise viisi, võis tasuda nii sularahas kui ülekandega. Samuti nähtub, et Jevgeni Tepljakovilt küsivad isikud laenu, millele lisatud intress ja räägitakse asjade panti andmisest. Isikuteks on samad inimesed, kellega on Jevgeni Tepljakov koostanud võlakirja/laenulepingu, kes on Jevgeni Tepljakov koostatud tabelis ning kes on teinud temale ülekandeid ja Jevgeni Tepljakov neile. Laenude andmist kinnitab ka jälitustoimingu 27.01.2017 protokolli ja selle lisad (VII kd tl 122171). Protokollist nähtub, et Jevgeni Tepljakov väljastab isikutele laene ja lisades neile intressid, küsides tagatisi ning Jevgeni Tepljakovi juhised laenu tagasimaksmisel ülekandega midagi erilist mitte kirjutada (VII kd tl 147). Vestlused toimuvad nii tuvastatud isikutega (A B, Andres Talts, M.H, AA, OV, JK, Taivo Rattasep, RK, AK, Janno Karlep), tuvastamata isikutega, kui ka isikutega kellega on Jevgeni Tepljakov laenulepingu/võljakirja koostanud (AV, M. Ž) ja kes on kohtus üle kuulatud (MN, R.N, RI). Laene antakse ja makstakse tagasi nii sularahas, kui ka ülekannetega. Samuti nähtuvad Jevgeni Tepljakovi ja tema kaassüüdistatavate poolt laenusoovijate vahendamine, vaheltkasu saamine ning enda eesmärgipärane näitamine koos lapsega avalikes kohtades, et jätta mulje sellest, et ta tegeleb kogu aeg lapsega. Jälitustoimingu protokoll kinnitab kohtu hinnangul ka seda, et Jevgeni Tepljakovilt küsiti laena peaaegu iga päev, mis veelkord kinnitab seda, et tegemist oli püsiva majandustegevusega, mitte üksikute laenu andmistega sõpradele.

1-17-1676 Ka kohtuistungil kinnitasid Jevgeni Tepljakovi kaasüüdistatavad Janno Karlep, Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Taivo Rattasep, et on võtnud korduvalt Jevgeni Tepljakovolt laenu. Taivo Rattasep on enda sõnul võlgu veel 2500 eurot, Kristjan Hansalu on ka midagi võlgu, aga ei mäleta enam kui palju, Andres Talts hetkel Jevgeni Tepljakovile võlgu ei ole, Janno Karlep on võlgu veel 250 eurot. Kokkuvõtvalt võib süüdistatava ja tema kaassüüdistatavate ütluste pinnalt teha järelduse, et Janno Karlep, Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Taivo Rattasepa on kõik alkohoolikud, keda seob Jevgeni Tepljakoviga sport ja vahel võeti ka temalt laenu. Samuti nähtub jälitustoimingu 27.09.2018 protokollist (XI kd tl 46-64) laenude väljastamine sularahas kui ka ülekandega, laenude tagastamine, laenudest keeldumine suure võla tõttu, raha nõudmine, samuti asjade pandiks andmine (sh jalgratta) ning protsentide maksmine ja nõudmine ajavahemikul 20.04.2016-20.06.2016. 14.11.2018. a kohtuistungil Jevgeni Tepljakov loobus jälitustoiminguga kogutud kõnede esitamisest, tema taotletud kõnesid ei avaldatud ega uuritud ka kohtuistungil, seega kohus nendel kõnedel ei peatu. DVD plaat võeti prokuröri taotlusel asja juurde, kui protokolli lisa. Kohus on kontrollinud kõiki jälitustoimiku materjale ja teinud sellest kokkuvõtte ka kohtuistungil 03.10.2017 ja 05.10.2017. Jälitusprotokollis sisalduv teave on kohtu arvates lubatav tõend, sest selle tõendi kogumisel on järgitud kõiki jälitustoimingutele seatud nõudeid, s.h. ultima-ratio põhimõtet, kuna tõendite kogumine muude, avalike menetlustoimingutega oli välistatud või oluliselt raskendatud. 27.01.2017 õiendist ja selle lisadest (VI kd tl 171-180) nähtub, et aastal 2008 viibis Jevgeni Tepljakov Soome vabariigis kokku 53 päeva, 2009 ei viibinud, 2010 18 päeva, 2011 88 päeva, 2012 17 päeva, 2013 57 päeva, 2014 ei viibinud, 2015 ja 2016 mõlemal ühe päeva. Eeltoodu lükkab ümber üheselt Jevgeni Tepljakovi väited selle kohta, et ta töötas Soome Vabariigis pikema aja vältel, mis võimaldas koguda suures ulatuses sääste, et nende arvelt x maja üles ehitada, soetada sõidukeid, anda laene ja omada sularaha 32 900 eurot. Samuti ei saanud seetõttu olla Jevgeni Tepljakovi sissetulekud Soome Vabariigist sedavõrd suured, et seda ka kõike võimaldaks. Kaitsja on esitanud kohtule Jevgeni Tepljakovi töölepingud (VIII kd tl 145-152) ja arvelduskonto väljavõtte kuupäevast 06.12.2006 (VIII kd tl 111), millest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on saanud ühe korra detsembris 2006 töötasu ning on sõlminud 2007 ja 2006 töölepingud erinevate firmadega. Kohus leiab, et esitatud arvelduskonto väljavõte ja töölepingud ei ole asjakohased, kuna puudutavad aastat 2006 ja 2007 ning ei tõenda kuidagi tõendamiseseme asjaolusid ning Jevgeni Tepljakovi majanduslikku seisu aastatel 2009-2016.a, kuivõrd 01.01.2011 seisuga oli Jevgeni Tepljakov konto saldo 0. Samuti ei nähtu esitatud dokumentidest, kaua ja kas Jevgeni Tepljakov töötas, kuna palka on isik saanud kontoväljavõtte kohaselt ühel korral. Juhul kui kaitse soovib tõendada, et Jevgeni Tepljakov töötas nimetatud firmas pikemat aega, siis jääb arusaamatuks, miks on esitatud ainult ühe päeva kohta kontoväljavõte. Jevgeni Tepljakovi valdusest leitud sõidukid on maanteeameti väljavõtte kohaselt kõik soetatud peale 2011.a. Seega ei saanud olla need soetatud 2006.a teenitud töötasu eest, sh arvestades palga suurust (5000 krooni). Eeltoodut ei kinnita ka kaitsja esitatud V E OÜ poolt koostatud iseloomustus (välja antud 25.04.2014, Soomes viibis Jevgeni Tepljakov 2014 aastal 0 päeva), F tänukiri ja kiituskiri (VIII kd tl 154-156). Puuduvad andmed selle kohta, millal ja kas üldse Jevgeni Tepljakov töötas firmas V E OÜ. Maksu- ja Tolliameti väljavõtteid kohaselt puudusid Jevgeni Tepljakovil alates 2011.a igasugusedki legaalsed sissetulekud. 2003.

1-17-1676 a ja 2005. a F kiitus- ja tänukiri ei ole ka asjakohased, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et Jevgeni Tepljakov kunagi üle 10 aasta tagasi võis töötada. Kaitsja esitas kohtule ka Jevgeni Tepljakovi Nordea Panga (Soome) kontoväljavõtted (X kd tl 174-185), millega soovis tõendada, et Jevgeni Tepljakov on töötanud 2011-2016 Soomes ja teeninud kokku töötasu 54 653.41 eurot. Kohus leiab, et esitatud väljavõte ei tõenda Jevgeni Tepljakovi sissetulekuid. Nimetatud väljavõtted näitavad üksnes mingi ajahetkel pangakonto seisu 2013-2016 aastal, kusjuures väljavõtted on tehtud täiesti valikuliselt, mitte terve perioodi kohta ning väärib tähelepanu ka asjaolu, et konto kasutajaks on ka SK, seega ei ole teada, kes tegelikult kontot kasutab ja mis on sissetuleku allikateks. Arvestades, et perioodil 2013-2016 kontol olev summa kogu aeg väheneb, siis ei ole ka välistatud, et sissetulekud puudusid. Perioodil 2011-2012 on näidatud ka palga laekumine, kuid kuna konto kasutajaid on kaks, siis ei ole kohtule teada, kelle palk on kontole kantud. Kohtule on kaitsja esitatud 2012.a kohta ainult ühe töölepingu, kuid antud firma ei ole esitatud kontole ülekandeid teinud, vähemalt see ei nähtu kontoväljavõttest, mis seab omakorda kahtluse alla selle, kas esitatud kontoväljavõte kuulub ikka Jevgeni Tepljakovile. Tööleping T-J OY on sõlmitud 02.05.2011.a aastal ja tööle asumise ajaks on märgitud 02.05.2012, mistõttu tekitab antud tõend kahtlusi selle usaldusväärsuses, kas Jevgeni Tepljakov üldse seal firmas töötas ja kui töötas, siis kui kaua. Kontoväljavõttelt selle firma ülekandeid ei nähtu. Tööleping õigsust ei ole võimalik aga kontrollida, kuna kohtule on esitatud üksnes selle tõlge, originaaldokument puudub. Samuti ei saa kaitsjaga nõustuda, et nimetatud dokument näitab, et teenitud töötasu oli kokku 54 653,41 eurot, kuna näitavad kontoseisu erinevate lühikeste perioodide kohta ja igal järgnev lõppsaldo sisaldab endas ka kõikide eelmiste kuude lõppsaldo summasid. Kohus leiab, et esitatud kontoväljavõtete on puudulik, kuna sisaldab üksnes saldot, seega ei ole rahade laekumine jälgitav, samuti ei ole võimalik üheselt öelda, kelle raha või sissetulekuid see tõendab. Siinkohal väärib ka märkimist, et Jevgeni Tepljakov viibis Soome Vabariigis aastal 2011 88 päeva, 2012 17 päeva, 2013 57 päeva, 2014 ei viibinud, 2015 ja 2016 mõlemal ühe päeva. Samuti Jevgeni Tepljakov väidab, et ta ei käinud tööl, kuna tema ema ja lapse ema ühine otsus oli, et lapsega jääb koju tema. Kui laps sündis, naine tahtis tööl käia ja seetõttu jäi tema lapsega koju (IX kd lk 104). Seega arvestades, et Jevgeni Tepljakovi poolt Soome Vabariigis viibitud päevade arvu, ka seda, et tema enda sõnade kohaselt ei käinud ta tööl, kuna jäi lapsega koju ja eeltoodut on kohtu hinnangul tegemist puuduliku ja vastuolulise tõendiga, millega ei ole võimalik tõendada Jevgeni Tepljakovi sissetulekuid. Eeltoodut kokkuvõttes kohus leiab, et laenude andmine on olnud järjepidev ja püsiv, vähemalt aastast 2009 kuni isiku kinnipidamiseni 2016 ja see oli Jevgeni Tepljakovi peamiseks ja järjepidevaks sissetulekuallikaks. Kohus nõustub prokuröriga, et Jevgeni Tepljakovi tegevuses on finantsasutusele iseloomulikud tunnused, s.o Jevgeni Tepljakov lisas riskide maandamiseks ja kasu saamiseks juurde intresse, sõlmis võlakirju, hindas laenude andmisel nn klientide maksevõimet ja tagasimaksmise võimekust. Oma tulu ei ole aga isik deklareerinud. Kogutud tõenditest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on ebaseadusliku majandustegevusega saanud ka kriminaaltulu. Nimelt on Jevgeni Tepljakov saanud lisaks laenude väljastamisele kulunud rahalistele vahenditele summas 56 242 eurot, kriminaaltulu sularahana vähemalt 32 900 eurot ning füüsiliste isikute poolt aastatel 2011 kuni 2016 tehtud ülekandeid laenu tagasimaksetena summas 34 895.25 eurot, s.o ajal, mil isik tegelikult ei omanud ühtegi legaalset sissetulekut. Eeltoodut tuleb käsitleda otseselt ebaseadusliku majandustegevusega seotud tuluks ehk kriminaaltuluks, mis on otseselt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, s.o kokku 124 037.25 eurot. Kuna osa kuritegelikult teel saadud vara on ära tarvitatud või segunenud muu varaga (X kinnistu parendamisega), tuleb konfiskeerida kriminaaltulu väärtusele vastav summa.

1-17-1676 Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov on vähemalt 2009. aastast alates peamiselt ja püsivalt tegutsenud tulu saamise eesmärgil finantsteenusega seotud tegevusalal. Jevgeni Tepljakov ei omanud finantsteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks ette nähtud tegevusluba ega omanud vähemalt alates aastast 2009 deklareeritud legaalseid sissetulekuid, kuid on eraisikuna tulu saamise eesmärgil järjepidevalt kolmandatele isikutele väljastanud laenusid nii sularahas kui ka pangaülekannetega, osaliselt vormistades enda ja laenuvõtjate vahelisi võlakirju, kus on määratletud laenuintress alates 10% kuni 33% laenu algsummast ning osaliselt sõlminud laenu andmiseks ning intresside tasumiseks suulisi lepinguid. Seega kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov omamata finantsteenusega seotud tegevusalal tegutsemiseks ette nähtud tegevusluba on eraisikuna tulu saamise eesmärgil järjepidevalt kolmandatele isikutele väljastanud laenusid nii sularahas kui ka pangaülekannetega: s.o teostas krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 punktis 2 kirjeldatud laenutehingud, s.o tegeles majandustegevusega valdkonnas, milles tegevusloa olemasolu on nõutav. Sellise tegevusega pani Jevgeni Tepljakov toime KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes ja see on täidetud juhul, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Jevgeni Tepljakov tunnistas, et andis isikutele laene ning kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov poolt laenude andmine oli järjepidev ja isik teenis sellega tulu. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov on KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Jevgeni Tepljakov, andes eraisikutele laene krediidiasutustega sarnastel tingimustel, oli tal kohustus viia end kurssi sellele majandustegevuse valdkonnale kehtestatud nõuetega ja taotlema tegevusluba. Seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust (KarS § 17 lg 3).

1-17-1676 Kannatanu N.Ai 18.04.2016. a ja 19.10.2016. a ütlustest (I kd tl 208-214, 215-217) nähtub, et kannatanu kardab Jevgeni Tepljakovi, kuna viimane tuli talle kallale ja võttis ära raha. Raha on Jevgeni Tepljakov kannatanult ära võtnud rohkem kui kahel korral. Kannatanu ütluste kohaselt võttis Jevgeni Tepljakov mõned aastad tagasi tema kodu terrassil Sindi linnas x tänav x temalt ära pensioni. Kannatanu nimetas pensioni suuruseks 111 eurot. Raha äravõtmise käigus lõi Jevgeni Tepljakov kannatanut peopesa alaosaga talle õla piirkonda, mille tulemusena kannatanu kukkus selili tugitooli. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu õlavarre ülaosas, käsi läks paiste ja valutas, kannatanu pöördus hiljem Pärnu Haiglasse ja tema käsi pandi kipsi. Kannatanu N.A ütlustest samuti nähtub, et Jevgeni Tepljakov tuli 2016.a talvel kannatanu koju Sindi linna x kohe pärast pensioni saamist ja võttis kannatanult ära pensioni. Kui kannatanu tegi rahakoti lahti, haaras Jevgeni Tepljakov ära kogu raha ja tagasi ei andnud. Pensioni suuruseks nimetas kannatanu 111 eurot. Jevgeni Tepljakovi on raha võtmist põhjendanud elektri eest tasumise vajadusega, kuid tegelikult maksis elektri eest kannatanu tütar NP. See intsident oli ka põhjus, miks kannatanu palus pension enda tütre nimele kanda. Kannatanu N.Ai 19.10.2016. a ütluste kohaselt palus tema tütar O.A kirjutada tal politseisse avalduse, et ta ei mäleta Jevgeni Tepljakovi poolset löömist, dikteerides kõik laused ette. Kannatanu N.Ai ütluseid O.Aiga kohtumise kohta kinnitab ka asitõendi 27.01.2017. a vaatlusprotokoll (kd III tl 56-60), milles vaadeldi 03.10.2016 Sindis x juures olevat valvekaamera salvestist. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et N.A kohtus 03.10.2016. a O.Aiga, s.o samal päeval, kui kannatanu esitas prokuratuurile avalduse süüdistusest loobumiseks. Seega 03.10.2016 kannatanu avaldus (kd III tl 54-55) ei olnud kirjutatud tema enda tahte ega sõnade kohaselt. Samuti ähvardati kannatanu ütluste kohaselt teda Sindis turulettide juures, kus talle karjuti, et ta on kits, tema pani Tepljakovi kinni ja saab selle eest tappa. Kannatanu N.Ai 19.10.2016. a ütluste lisast - foto Kristjan Hansalust (I kd tl 207) nähtub, et kannatanu tunneb ära fotol mehe, kes teda Sindi turuleti juures ähvardas. Kannatanu N.Ai ütluseid tema vigastuste kohta kinnitab ka patsiendikaart. 18.04.2016 päring nr 3.2-1/6816-1 Pärnu Haigla SA-le ja SA Pärnu Haigla 29.04.2016 vastusest koos lisadega (kd I tl 118-206) nähtub kannatanu N.Ai vigastused alates 01.01.2008. aastast (allajahtumine 23.12.2014; 03.12.2012 küünarvarremurd jää ja lumega soetud kukkumise tõttu; 07.10.2010 kukkus käele; 07.10.2010 kukkus kodus ja tunneb valu vasakus õlas; 22.11.2010 kukkus trepist, peahaav; 01.12.2010 kõhuvalu, 01.02.2014 tunneb valu vasaku käe küünarliigeses). Patsiendikaardilt nr 12/42778 (kd I tl 200-201) nähtub, et patsienti N.Ai on löödud tuttava mehe poolt rusikaga vastu vasakut õlga ning patsiendil on tuvastatud õlavarreluu ülaosa murd ja tunneb valu. Arsti juurde pöördus 17.11.2012. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kuigi kannatanu ei mäletanud sündmuse täpset aastat ja kuupäeva, on võimalik kuriteo toimepanemise aeg tuvastada patsiendikaardiga nr 12/42778, milles kirjeldatud sündmus haakub kannatanu ütlustega. Patsiendikaart on koostatud 17.11.2012. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud sündmus toimus 2012. aastal. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka kohtus üle kuulatud tunnistajad Z B, N P, M T, N Z-K, P D ütlused. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused on tõendina käsitletavad ka KrMS § 66 lg 21 alusel, millest tulenevalt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teisi isiku vahendusel, tõendiks juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata KrMS § 291 lg 1 nimetatud põhjusel.

1-17-1676 Tunnistaja NP ütlustest nähtub, et tema ema N.A rääkis talle, et kui Jevgeni Tepljakov tuli jälle mingit raha küsima, tal ei olnud seda raha ning Jevgeni Tepljakov tõukas teda, nii, et käeluu oli katki ja võttis pensioniraha ära. Vägivalla kasutamisest on N.A tunnistajale rääkinud ainult ühest juhtumist. Tõukamine Jevgeni Tepljakovi poolt oli kuskil 4 aastat tagasi talvel (ülekuulamine 2016), tunnistaja sai teada vahejuhtumist kuskil 2-3 päeva hiljem, kui nägi ema kipsiga. Selle vigastuse kohta on N.A rääkinud talle kogu aeg ühetaolist juttu. N.A rääkis tunnistajale, et Jevgeni Tepljakov nõuab temalt mh raha elektri eest, tunnistaja palus N.Ail elektri eest raha mitte maksta, kuna selle eest maksab tema. Tunnistaja ZB ütlustest nähtub, et NA on rääkinud talle, et ükskord kui Jevgeni Tepljakov tuli, murdis tal käe ära, lõi teda ja võttis pensioni ära. Tunnistaja seda ise ei näinud, aga tunnistajale kannatanu rääkis. Tunnistaja ise kannatanul vigastusi ei ole näinud. Süüdistatavale vastas tunnistaja, et N.Ai juttu ta ei uskunud, kuna tema sõnul N.A valetab ja tal on mäluga probleeme. Sideettevõtjalt andmete nõudmise loa 19.04.2016 ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 19.04.2016 (kd III tl 61-66) kohaselt on Z B 15.04.2016 telefoni teel olnud ühenduses Jevgeni Teplakoviga. Samuti nähtub, et 18.04.2016 Z B helistas Jevgeni Teplakovile. Käesolev tõend aga kohtu hinnangul Jevgeni Tepljakovi süüd röövimises ja varguses ei kinnita. Kannatanu ütlusi selle kohta, et Jevgeni Tepljakov käis pensionipäevadel X Z B ja N.Ai juures kinnitab ka jälitustoimingu 22.01.2017 protokoll ja selle lisad (VI kd tl 23-33). Protokollist nähtub, et 05.05.2016 pärast postitöötaja lahkumist x Sindi linn majast, siseneb Jevgeni Tepljakov maja hoovi ja temale liigub vastu Z B, kes ulatab talle midagi. Samuti kohtub ta ka N.Aiga. Tunnistaja N Z-K ütlustest nähtub, et N.A on talle avaldanud, et maksab Jevgeni Tepljakovile puude ja elektri eest raha, kuid ametnikud tegelikult sel momendil teadsid, et elektri eest maksab tema vanem tütar ja puud sellele aadressile on tellis Sindi LV. Jevgeni Tepljakov oli võtnud ära ka tema pensioni ja see oli ka põhjus, miks kodukülastus X tehti. Samuti on talle N.A avaldanud, et Jevgeni Tepljakov on teda löönud, murdis tema käeluu ja näitas tunnistajale kipsi. Tunnistajale tundus N.Ai jutt usaldusväärne, tema hinnangul N.A sellist asja ei valetaks. Tunnistaja M T ütlused, mille kohaselt rääkis talle N.A, et Jevgeni Tepljakov võtab raha ära, on olnud ka vägivalda. Konkreetselt oli juttu, et kui pension toodi, siis Jevgeni Tepljakov võttis raha ära ning kas lõi või väänas N.Aki, kes sai väga haiget. Tunnistaja P D ütluste kohaselt rääkis ka talle N.A, et Jevgeni Tepljakov võtab raha ära ning ühel korral on teinud seda vägivallaga, löönud, tõuganud, N.A oli kukkunud selle tagajärjel. See oli pensionipäeval väliterrassil. Kannatanu N.Ai ütluste kohaselt ei ole tal mäluga kõik korras ja ta ei mäleta kõike toimunut. Samas kannatanu kinnitas, et eredamad sündmused jäävad talle meelde, eriti sündmused, kus on temale halba tehtud. Seega on alust arvata, et ütlused mida kannatanu andis on nende sündmuste kohta, mida ta mäletas on tõesed. Ka tunnistaja H I ütluste kohaselt on N.A aus inimene (VIII kd tl 205) ning tunnistaja N P ütluste kohaselt tema ema võib küll mingeid asju mitte mäletada, aga eredamaid hetki mäletab ega valeta nende kohta. Mäluprobleem tekkis tal peale operatsiooni, kuid mäletab sündmusi, mis toimusid enne operatsiooni, sh seda, millest tunnistaja rääkis. Kohus nõustub Jevgeni Tepljakoviga, et kannatanul võisid ja võivad olla alkoholiga probleemida, kuid see ei muuda isikut ebausaldusväärseks. Kannatanu on raha äravõtmist ja vägivalla kasutamisest rääkinud korduvalt ka teistele isikule (Z B, N P, M T, N

1-17-1676 Z-K, P D), ning seda ühetaoliselt. Eeltoodu viitab sellele, et isikul oli piisavalt mälu, et korrata sama juttu erinevatele isikutele. N.A ei omistanud Jevgeni Tepljakovile rohkemat kui 2 episoodi, s.o ühel korral vägivallaga raha võtmist ja teisel korral ilma vägivallata, kuigi tunnistajate ütlustest ja esitatud patsiendikaartidelt nähtuvalt neid juhtumeid, kus isikul esines mingeid vigastusi ja raha ei olnud, oli rohkem, aga ei N.A ei ole rohkem Jevgeni Tepljakovi süüstanud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et N.Ail oli mingi motiiv Jevgeni Tepljakov vastu valeütlusi anda. N.A on järjepidevalt rääkinud ühest sündmusest nii temaga koos olevale Z Ble ja N Pele, sotsiaaltöötajatele ja politseile, samuti avaldas ta sama ka patsiendikaardilt nähtuvalt arstidele. Kaitsja esitas kohtule N.Ai puudutavad Sotsiaalkindlustusameti otsused (VIII kd tl 138-144), millega soovib tõendada N.Ai pensioni ja toetuste suurust ning tervislikku seisundit. Otsustest nähtub, et N.Ai pensioni suurus oli aastatel 2012-2016 146.96-273,14 eurot. Kõikide otsustel on number 40810/3 ja kõik otsused kannavad kuupäeva 02.02.2016, väljatrükk on tehtud kõigil 02.03.2017. Kaitsja ei osanud selgitada, miks otsused selliseid kuupäevi kannavad, kaitsjale andis need Jevgeni Tepljakovi lähedane. Kohus leiab, et kui isegi vaatamata segadusele kuupäevadega möönda, et kannatanu pension oli suurem kui 111 eurot ehk kannatanu eksis oma pensioni suurusega, ei muuda see tema ütlusi ebausaldusväärseks ega muuda seda, et raha ära võeti. Kannatanu oli ülekuulamisel 63 aastane, seega juba vanem inimene ja pensioni suurused muutusid pidevalt, siis on ka arusaadav selline eksitus. Samuti on kannatanu varguse episoodis oma ütlustes öelnud, et ta alles hakkas raha lugema, kui Jevgeni Tepljakov haaras temalt rahakoti ja võttis sellest ära kogu raha ja tagasi ei andnud. Seega ta ei jõudnud kokku lugeda, palju ta raha sai. Sotsiaalkindlustusameti otsustest nähtub, et N.Ai pension röövimise episoodi ajal (2012. a) oli 153,39 eurot (VIII tl 139) ja varguse episoodi ajal (2016.a talvel) 258,25 eurot (VIII tl 143). Seega kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov võttis N.Ailt 2012. a episoodis pensioni ära 153,39 eurot (VIII tl 139) ja 2016.a talvel 258,25 eurot. Kohus leiab, et ei välju sellega süüdistuse piiridest, kuna süüdistuse kohaselt Jevgeni Tepljakov võttis ära pensioni vähemalt 111 eurot, seega võis olla ka rohkem. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-12-09 on juhtinud tähelepanu sellele, et röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks ning röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Käesoleval kriminaalasjas loeb kohus tuvastatuks süüdistatava Jevgeni Tepljakovi poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ning süüdistatava poolt kannatanu tahtevastaselt raha hõivamise. Jevgeni Tepljakov lõi kannatanut 2012. aastal x eramu terrassil labakäe alaosaga õla piirkonda, mille tulemusena tekkis õlavarre murd ja kannatanu tundis füüsilist valu ning vägivalla kasutamise käigus võttis ära N.Aile kuuluva raha vähemalt 111 eurot. Kohtu hinnangul oli see 153,39 eurot. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Jevgeni Tepljakovi käitumine röövimisena KarS § 200 lg 1 järgi ning tema süü on täielikku tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov N.Ai suhtes vägivalda kasutades ja kannatanule kuuluvat raha ära võttes tegutses otsese tahtlusega. Jevgeni Tepljakov, jättes kannatanule kuuluva raha endale, oli tal selle suhte ebaseaduslik omastamise eesmärk. Seega on nii Jevgeni Tepljakovi puhul täidetud KarS § 200 lg 1 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

1-17-1676 Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud ka Jevgeni Tepljakovi poolt 2016. aasta talvel x eramus N.Aile kuuluva riigipoolse pensionitoetuse vargus - 258,25 eurot. Jevgeni Tepljakovil puudus N.Ai nõusolek tema rahakotist raha võtmiseks, seega Jevgeni Tepljakov võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov N.Ale kuuluvat raha ära võttes tegutses otsese tahtlusega, Jevgeni Tepljakovi teadis, et raha ei kuulu talle. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, kuna vargus on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise.

1-17-1676 summas 3021,26 eurot. Kuivõrd esitatud nõude osas oli vaja täpsustada, kas soovitakse esitada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus, anti kannatanule võimalus oma nõuet parandada. Sindi LV aga tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldanud, mistõttu 05.10.2017.a Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Sindi Linnavalitsuse nõueavaldus KrMS § 2962 lg 1 p 3,5 alusel läbi vaatamata (VIII kd tl 61-63). Seega ei viita eeltoodu kuidagi sellele, et varaline kahju puudub. Kohus leiab, et isegi juhul kui nõuet ei oleks üldse kriminaalasjas esitatud, siis ka see ei välista kahju olemasolu. Kannatanul ei ole kohustus esitada kriminaalasjas tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus ja seega selle esitamata jätmine ei välista kahju olemasolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Kristjan Hansalu ja Andres Talts ei elanud Jevgeni Tepljakovile kuuluvates majades ning seda teadis ka Jevgeni Tepljakov. Sõlmitud üürilepingud olid fiktiivsed ja esitatud eesmärgiga saada Sindi LV-lt varalist kasu. Eeltoodut kinnitavad kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlused, samuti kogutud kirjalikud tõendid. Sindi Linnavalitsuse esindaja A E ütlustest nähtub, et Sindi LV maksab toimetulekutoetust vastavalt leibkonnakulutustele. Kui isik elab üüripinnal, siis kompenseeritakse ka üürikulu, elektriarve ning puudekompensatsioon, kui elamispind on puuküttega. Elektrikulu kompenseerimine käib normkulu järgi, normpind on 33m2, mida üksikisiku puhul arvestatakse. Igal toimetulekutaotlusel kinnitab isik allkirjaga esitatud andmete õigsust, sh esitatud dokumentide õigsust ja ka seda, et on end kas töötuna arvele võtnud. Seda, kas isik on toimetulekupiirist allpool olev isik, loeti õigeks konto väljavõtte järgi ja tehti ka ise päring MTA-le. Kui kontolt mingit raha liikumist ei nähtunud, siis loeti isik alla toimetulekupiiri olevaks isikuks. A E on külastanud X Sindi linn aadressi hiljem, kui Andres Talts juba enam toimetulekutaotlust ja üürikompensatsiooni ei küsinud, kuid ka siis tema hinnangul ei olnud majas rohkemaid elamiseks kõlblikke ruume kui 2, s.o tuba ja köök. Andres Taltsi puhul tuvastas Sindi LV, et isik X tegelikult ei elanud, kui õnnestus teha koduvisiit 14.04.2016 ning sellest ajast alates isikule ka enam toimetulekutoetust ega üürikompensatsiooni ei makstud ning isik taotlusi rohkem ei esitanud. Samuti on Anu Eisenschmidt külastanud aadressi X Sindi linn, kus talle küll näidati teisel korrusel väikest otsapealset tuba, kus väidetavalt Kristjan Hansalu elab, kuid seal ruumis ei täheldanud tunnistaja ühtegi Kristjan Hansalu isiklikku asja (riideid, jalanõusid) ja ka seda, et seal ruumis üldse keegi reaalselt elaks või oleks. Samuti ei olnud tema asju ka maja esikus. Varasemalt ei olnud ametnikud kordagi X eluruumi aga sisse saanud. Kannatanu esindajale teadaolevalt elas tegelikult Kristjan Hansalu emaga x aadressil, kuhu nad kohe peale X külastust ka läksid, kuid kus neile ust ei avatud, kuid läbi avatud akna kuulsid, et Kristjan Hansalu oli kodus. Kristjan Hansalu ema on korduvalt pöördunud Sindi LV poole seoses poja alkoholiprobleemiga, kuna poja ainus eesmärk on alkohol ja oli kogu aeg alkoholijoobes, siis ema ei saanud enam x aadressil elada ja oli seetõttu vahepeal sunnitud oma meestuttavaga elama teisel elupinnal. 2016. a septembris enam Kristjan Hansalu toimetulekutaotlust ei rahuldatud, kuna ametnikel ei olnud enam võimalik Kristjan Hansaluga kontakti saada ja peale külastust aadressile x Sindi olid ametnikud veendunud, et X Sindi linna Kristjan Hansalu reaalselt ei ela. Tunnistaja A E ütlused nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks M.H vahendusel, on tõendina käsitletavad KrMS § 66 lg 21 p 1 alusel, kuna M.H ei saa kohtus üle kuulata, isik suri 25.01.2018 (IX kd tl 31).

1-17-1676 Kannatanu esindaja ütlusi kinnitavad ka 19.04.2016 päring nr 3.2-1/6912-1 Sindi Linnavalitsusele ja Sindi Linnavalituse 28.04.2016 vastus koos lisadega (üürileping, Sindi linnavalitsuse menetluse üldandmed) (kd II tl 22-205, III kd tl 1-27), millelt nähtub, et Jevgeni Tepljakovi ja Kristjan Hansalu vahel on 31.12.2014 sõlmitud üürileping elamiseks x Sindi linn üldpinnaga 60 m2 ning Andres Taltsi ja Jevgeni Tepljakovi vahel on 31.12.2014 ja 31.12.2015 sõlmitud üürilepingud elamiseks X Sindi linn üldpinnaga 87 m2. Eeltoodust nähtub, et nii Kristjan Hansalul kui ka Andres Taltsil tekkis ühel ajal vajadus üüripinna järele ja mõlemad isikud sõlmisid lepingud Jevgeni Tepljakoviga. Enne seda elasid mõlemad isikud pikka aega aga oma emade juures - Kristjan Hansalu Sindis x ja Andres Talts Sindis x ning ka pärast n.ö Jevgeni Tepljakovi lepingute lõppemist elasid nad nendel aadressidel. Sindi Linnavalitsuse vastusest nähtub samuti, et Jevgeni Tepljakov on erinevates avaldustes märkinud oma alaliseks elukohaks X, vaid Kristjan Hansalu üürilepingus on tema elukoha koht jäetud tühjaks. Ka kohtuistungitel on süüdistatav nimetanud oma elukohaks X. Eeltoodust nähtub, et Sindi Linnavalitsuse eest on püütud Kristjan Hansalu taotluse puhul varjata seda, et sellel sama aadressil elab ka Jevgeni Tepljakov ise. Sindi Linnavalitsuse vastusest (toimetulekutoetuse otsustest ja avaldustest) nähtub, et Kristjan Hansalu on esitanud esimese toimetulekutoetuse avalduse 19.01.2015 ja saanud toimetulekutoetust seonduvalt üüri, küttekulud (puude) ja elektrikuluga kokku 2172,76 eurot (19.01.2015, 19.02.2015, 19.03.2015, 13.04.2015, 18.05.2015, 19.06.2015, 21.07.2015, 17.08.2015, 17.09.2015, 20.10.2015, 19.11.2015, 20.01.2016, 18.02.2016, 15.03.2016, 22.04.2016, 19.05.2016, 16.06.2016, 20,07.2016, 18.08.2016). Eeltoodust nähtub, et Kristjan Hansalu on esitanud toimetulekutoetuse taotluseid alates jaanuarist 2015 kuni augustini 2016 19-korral. Varasemalt on isik Sindi Linnavalitsusele esitatud taotlustes ja teistes dokumentides märkinud enda elukohaks x Sindi linn (III kd tl 12-24). Samuti nähtub kogutud tõenditest, et lisaks Jevgeni Tepljakovile (tunnistaja S K, O.Ai ütlustest) elas aegajalt X ka Jevgeni Tepljakovi ema, laps ja lapse ema. Tunnistaja S Ki ütluste kohaselt kolis ta 2015-2016. a Soomest ära Eestisse elame x majja, mis on ainus ühine kodu. Kõigepealt vastas S.K, et pani oma asjad oma kappidesse, hiljem aga ütles, et pani igale poole kuhu mahtus. Elas nii esimesel kui ka teisel korrusel. Samas tunnistaja kinnitas, et esimesel korrusel oli Jevgeni Tepljakovi tuba. S.Ki ütluste kohaselt elas ka Kristjan Hansalu x aadressil. Seda järeldab ta sellest, et kui ta Eestis paar korda aastas käis ja öösel koju tuli, siis ta nägi teda seal maja platsi peale olevas putka diivani peal magamas. Eestisse tuli 2015 a lõpus jõulude ajal. Hiljem tunnistaja täpsustas, et tegelikult magas Kristjan Hansalu talvel majas teisel korrusel olevas toas. Läbiotsimisprotokollist (X Sindi) ja selle lisadest (kd IV tl 7-80) nähtub, et Kristjan Hansalu asju ei tuvastatud läbiotsimisel, s.o ajal, mil Kristjan Hansalu väidetavalt elas seal (viimane taotlus toetuse saamiseks on esitatud 2016.a augustis). Samuti ei ole Kristjan Hansalu nimetanud ühtegi eset, mis võis talle kuuluda. Kohtu hinnangul on teise korruse tuba sätitud just niimoodi, et seal elab inimene (S.K), kes vahetevahel seda tuba külastab (asjad olid kaetud). Läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest nähtub, et X kinnistul olevates hoonetes on võimalik elada (sh magada) ainult peamaja magamistoas, elutoa diivanil ja teisel korrusel olevas toas. Kohus ei pea eluliselt usutavaks Kristjan Hansalu ja Jevgeni Tepljakovi väiteid, et Kristjan Hansalu magas abiruumides, kuivõrd nendes ei ole isegi voodeid. Kohus ei pea Kristjan Hansalu elamist X tn eluliselt usutavaks ka seetõttu, et tegemist on isikuga, kellel on alkoholiga probleeme. Eeltoodut kinnitas ka tunnistaja A E, kellele oli Kristjan Hansalu ema avaldanud, et ei suuda pojaga tema alkoholi probleemide tõttu koos elada. Seega ei ole eluliselt usutav, et Jevgeni Tepljakov, kes oma ema S.Ki ütluste kohaselt armastab

1-17-1676 puhtust ega sallinud joomist ja purjus inimesi, üürib välja Kristjan Hansalule ühe toa oma kodus, kuhu ta ei luba elama tulla isegi oma lapsel ja lapse emal. Nimelt nähtub O.Ai ütlustest, et nad ei ela Jevgeni Tepljakoviga koos, kuna tal on varasemalt teise mehega laps. Ka XXi ütlustest selgub, et Jevgeni Tepljakov on tema ema O.Ai elukaaslane, kellega ta koos ei ole kunagi elanud. Jevgeni Tepljakov väitis, et laps oli tema juures, kui oli haige ja lapse ema oli tööl. Ka seetõttu kohus leiab, et inimene, kellel on väike laps kodus, ei lubaks enda juurde elama alkoholiprobleemidega isikut. Kohus leiab, et kui isik kusagil alaliselt elab, peaks olema selles elukohas rohkem tema isiklikke asju, kui ainult seljas olevad riided ja jalas olevad jalanõud. Ka see, et isikut, kes tööl väidetavalt ei käi, ei ole kunagi kodus, kui ametnikud tahavad koduvisiite teha, kinnitab, et isik sellel aadressil tegelikult ei ela. Ka Jevgeni Tepljakov pidi aru saama, et Kristjan Hansalu tema kodus X ei ela, kuna ta ka ise alaliselt elas seal ega käinud tööl. Eeltoodut ei lükka ümber ka Kristjan Hansalu elukoha andmete väljavõte Eesti rahvastikuregistrist (VIII kd tl 190), millelt nähtub, et Kristjan Hansalu on sisse kirjutatud x linn aadressile. Kohus leiab, et rahvastikuregistri väljavõttel on üksnes informatiivne tähendus ega kinnita Kristjan Hansalu elamist antud aadressil. Samuti nähtub Sindi Linnavalitsuse vastusest, et Andres Talts on esitanud esimese toimetulekutoetuse avalduse 14.01.2015, kus ta on märkinud oma elukohaks x linn. Üürikompensatsiooni on Andres Talts saanud 8 korral ja küttepuid 7 korral (14.01.2015, 19.02.2015, 11.03.2015, 15.04.2015, 19.05.2015, 25.01.2016, 18.02.2016 ja 21.03.2016) ning kokku nende eest toetust 848,50 eurot. Ehk esimene toetus maksti 14.01.2015 ja viimane toetus 21.03.2016. Oma avaldustes Andres Talts ja Kristjan Hansalu on kinnitanud esitatud andmete õigust, sh et nad on töötud, vajavad üüri ja küttepuude toetust. Samuti nähtub Sindi Linnavalitsuse vastusest, et Sindi Linnavalitsus on teostanud kodukülastusi (II kd tl 40, 52) X ruumidesse. 14.04.2016. a käisid kohal H I, M T ja kadett. Kontrolli põhjus oli see, et Andres Talts jooksis vastuvõtult minema, kui sotsiaalnõunik soovis koos temaga üüripinnale kodukülastust teha. Kodukülastusel tuvastati, et nimetatud aadressil elavad N.A ja Z B, kes kinnitasid, et rohkem isikuid sellel aadressil ei ela. Ka Andres Taltsile kuuluvaid asju sealt ei leitud. Tuvastati veel, et igakuiselt müüb N.Aile küttepuid Jevgeni Tepljakov. 15.04.2016. a käis P D koos Andres Taltsiga X. Toas kus Andres Talts enda sõnade kohaselt elas, oli ainult tema kott, arvuti ja põlev küünal ning tuba oli kütteta ja külm. Tunnistaja N Z-K ütlustest nähtub, et Sindi LV esitatud toimetulekutoetuse, üüri- ja küttepuude kompensatsiooni taotlustes esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotleja, võimaliku sissetuleku alla taotlejal läheb ka laen ja nn mustalt saadud töötasu. Üürikompensatsiooni saamiseks ei piisa üürilepingust, vaid isik peab seal ka pidevalt ja reaalselt elama, tarbima muuhulgas nii vett kui ka vajama küttepuid. Sindi LV on X Sindi linn aadressile toonud Andres Taltsile toimetulekutoetusega seotud küttepuid ja need kinni maksnud, kuid hiljem on tunnistaja kuulnud N.Ai ja Z B käest, et neid puid on Jevgeni Tepljakov neile omakorda müünud neile. Mingeid teisi puid tunnistaja ei näinud. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et Jevgeni Tepljakov käis koos Andres Taltsiga linnavalitsuses toimetulekutoetusi taotlemas. Jevgeni Tepljakov käis ka Kristjan Hansaluga tunnistaja juures üürilepingut vormistamas ning käis paaril korral koos Kristjan Hansaluga ka toimetulekutoetust kätte saamas. Raha maksti välja sularahas.

1-17-1676 Ka Z B ja N.Ai ütlused tõendavad, et Andres Talts ei elanud X aadressil, seal ei olnud rohkem elamiseks kõlbulikke ruume ning Sindi LV toodud piud müüs Jevgeni Tepljakovi edasi ehk nendest kasu sai tema. N.A 18.04.2016. a ja 19.10.2016. a ütlustest (I kd tl 208-214, 215-217) nähtub, et ta elab Sindi linnas x eramus, tegemist on suvilaga, kus on üks tuba, köök, suveköök ja saun. Jevgeni Teplakov on ühe korra toonud talle võrguga puid ja võttis selle eest raha. Majas elab veel Z B. N.A elab toas ja Z B köögis. Tunnistaja Z B ütlustest nähtub, et ta elab alates 16.02.2015 koos N.Aiga X Sindi linn, tegemist on suvilaga, kus on köök ja tuba, tema elab köögis ja N.A toas, rohkem elamiseks kõlbulikke ruume seal ei ole, WC asub väljas, vesi on õues kaevus, pesemisvõimalusi majas ei ole, saun ei tööta ega töötanud juba enne tunnistaja kolimist sinna majja ning seda ei kasutata. Sauna pääses eraldi uksest, seal elamas või käimas ei ole tunnistaja kedagi näinud. Majas on üks puudega köetav pliit ja see asub köögis. Suvilal on ka garaaž, kus hoiavad puid ja suveköök, kuid see ei tööta ja on kinni, kui keegi oleks seal käinud, oleks see olnud näha. Suvekööki asus köögi kõrval. Majal on 2 sissepääsu, üks tänava poolt ja teine terrassilt. Kütmiseks vajalikke puid ostis tunnistaja Jevgeni Tepljakov käest, neid toodi kottidesse pakituna 10 võrgu kaupa, mida kasutasid ainult nemad. Tunnistaja ei ole alates majja elama asumisest näinud selles majas elavat ega liikuvat mitte ühtegi meesterahvast ega ka ühtegi teist inimest peale tema ja N.Ai. Süüdistatava suunavatele küsimustele vastas tunnistaja, et on veel üks kinnine ruum, mille võti oli ainult Jevgeni Tepljakovil ja kui N.A tahtis sinna sisse pääseda, siis lõhuti see uks politsei poolt maha, ühel korral tegi ukse lahti ka N.Ai väimees. See oli 2016.a suvel või sügisel. Täpselt ühel korral on tunnistaja näinud Andres Taltsi ja ehmatas sellest ära, et miks mees õue peal jalutab ja see oli see kord, kui mingid asjad läksid lukustatud toast kaduma. Kui seal ruumis oleks keegi käinud või elanud, oleks tunnistaja seda kindlasti teadnud või kuulnud, sest see oleks olnud näha ja kuulda, peale N.Ai ei käinud seal kedagi. Aga peale ühe korra, vaatamata sellele, et tunnistaja viibib aadressil X Sindi igapäevaselt ja oli kogu aeg kodus, ta ühtegi teist meesterahvast peale Jevgeni Tepljakov pole näinud. Seda, et Jevgeni Tepljakov võttis Z Blt raha, kinnitab ka jälitustoimingu 22.01.2017 protokoll ja selle lisad (VI kd tl 23-33). Protokollist nähtub, et 05.05.2016 pärast postitöötaja lahkumist x linn majast, siseneb Jevgeni Tepljakov maja hoovi ja temale liigub vastu Z B, kes ulatab talle midagi. Samuti 04.06.2016 kohtub Jevgeni Tepljakov Z Bga, kes annab talle raha. Z B ja N.Ai ütluseid kinnitavad ka tunnistajate N P, H I, M T ja P D ütlused. Samuti tõendavad nimetatud tunnistajate ütlused, et ka Kristjan Hansalu ei elanud X aadressil. Tunnistaja N P ütlustest nähtub, et aadressil X Sindi linn elab tema ema ja Z B, rohkem seal kedagi ei elanud. 2016 kevadel, kui ema palus üks uks avada, et ruumi kuivatada, ta kuulis, et seal olid väidetavalt kellegi teise mehe asjad. Selle mehe olemasolust seal majas ei teadnud tunnistaja midagi, kuigi peaaegu iganädalaselt külastas enda ema. Tegemist on vana suveköögiga, mida kasutatakse keldrina. Isegi sellist mõtet ei tulnud pähe, et seal võiks keegi üldse elada, ka ema polnud midagi sellist rääkinud. Teadis, et keegi elab seal, kuna Jevgeni Tepljakov väitis seda peale ukse lõhkumist. Paar aastat on tunnistaja maksnud ka N.Ai elektri eest, sellise kokkuleppe tegid nad Jevgeni Tepljakoviga. Nüüd maksab O.A (s.o siis tunnistuse andmise aja hetkega). Tunnistajale teadaolevalt ei olnud võimalik sauna kasutada juba pikemat aega, s.o mitmeid aastaid ja seda ei ole ka köetud juba mitmeid aastaid.

1-17-1676 Tunnistaja H I ütlustest nähtub, et Sindi LV on olnud Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Jevgeni Tepljakoviga kokkupuude. Kristjan Hansalu ja Andres Talts taotlesid toimetulekutoetust. Mingil hetkel tulid sotsiaalosakonda vihjed, et need isikud aadressidel X ja X ei ela. Neil tekkisid kahtlused Kristjan Hansalu tegeliku elukoha kohta. Kristjan Hansalu puhul oli keeruline välja selgitada, kus ta tegelikult elab, kuna nii Kristjan Hansalu, tema ema kui ka tema üürileandja andsid vastakaid ütlusi. Ema ütluste kohaselt elas Kristjan Hansalu kodus. Üürileandja ütlustest ei saadud aru, kas isik elab sellel aadressil või mitte. Kristjan Hansalu ütles algul, et ta elab ema juures ja pärast, et ikka Jevgeni Tepljakovi juures. Piirkonnapolitseile P F tegi 01.12.2015.a x aadressile kodukülastuse, kuid majja sisse ei õnnestunud saada. Peale seda detsembris Kristjan Hansalu toimetulekutaotlust ei esitanud. Kuna ka Andres Taltsi suhtes tuli signaal, et isik ei ela X, sooviti teha kodukülastust, kuid Andres Talts jooksis ära ja ütles, et tal ei ole võtmeid, peab võtmetele järgi minema. Kontrolli käigus X Sindi aadressile selgus, vesteldes seal elavate naisterahvastega (N.A ja Z B), et nemad ei tea neil elavast meesterahvast midagi, elavad seal kahekesi. Järgmisel päeval Andres Talts andis tunnistajale 20 minutit aega, et minna vaatama X tema tuba, kuhu läks siis politsei ja tuvastas toas üksnes 3 eset - üks kott, sülearvuti ning põlev küünal, eelmisel päeval neid asju ei olnud. Rohkem Andres Talts peale nimetatud kodukülastust toimetulekutaotlusi ei esitanud. Üüripind tähendab tunnistaja sõnul seda, et isik peab seal reaalselt elama, tal on oma pind ja ka tema isiklikud asjad on seal. Tunnistaja M T ütlustest nähtub, et 14.04.2016 soovis Sindi LV sotsiaalnõunik H I teha ette teatamata visiiti Andres Taltsi väidetavasse elukohta aadressil X Sindi, Andres Talts oli öelnud, et läheb võtit tooma või midagi oli võtmega ja kadus ning hiljem ütles, et miks teda survestatakse ja miks soovitakse elukohta kontrollida ning välja ei ilmunudki sel päeval. Otsustas siiski minna ilma Andres Taltsita X Sindi aadressile, vestles mõlema seal elava naisterahvaga, kellest üks elab seal juba pikemat aega, s.o N.A ning teine aasta, s.o Z B. Naised oskasid ainsa mehena, kes seal aegajalt käib nimetada Jevgeni Tepljakov, näitasid ruume kus on võimalik elada. Tunnistaja vaatas maja ja ruumid üle sellise pilguga, et kas seal on veel elukõlbulikke ruume. Järgmisel päeval võttis Sindi LV esindaja H I uuesti ühendust, kuna ilmus välja alkoholijoobes Andres Talts, kes andis 20 minutit aega, et teha kodukülastus. Andres Talts ilmus politseijaoskonda ning koos mindi vaatama seda tuba, kus ta siis väidetavalt elab. Tegemist oli külma ruumiga, milles elada küll ei olnud võimalik, laual oli arvuti ja küünal, väike voodiase, sellist tunnet, et seal elatakse, tunnistajal küll ei tekkinud. Mingit küttekeha või püsivat/pidevat elamise tunnuseid tunnistaja seal ei märganud, seal ei olnud söögiasju ega riideid, puudega köetavat küttekeha ei olnud, see oli väike konku. See ruum, mida Andres Talts esitas enda elukohana, oli küll eraldi sissepääsuga, aga sinna ruumi ei olnud võimalik minna nii, et see oleks jäänud teistele selle maja elanikele märkamatuks. Kodukülastuse ajal oli N.A täiesti adekvaatne ning ütles toa kohta, kus väidetavalt elas Andres Talts, et seal on Jevgeni Tepljakov asjad, neil võtit ei ole ja neil sinna asja ei ole. Kristjan Hansaluga oli tunnistaja kokku puutunud tööalaselt korduvalt ning tegelikult oli teada, et Kristjan Hansalu elab ema juures, s.o x Sindi linn. Tunnistaja on korduvalt käinud Kristjan Hansalu juures kodus, s.o siis ema juures ja korduvalt on ema viinud teda enda juurde. Ehk siis põhimõtteliselt aastatel 2015-2016 oli noorsoopolitseile teadaoleva asjaolu, et Kristjan Hansalu elab ema juures. Tunnistaja P D ütlustest nähtub, et ta käis kuskil 2015 lõpus X Sindis otsimas Kristjan Hansalu, keda ta teadis püsivalt ja pidevalt elamas koos enda emaga x tn. X hoovis nägi Jevgeni Tepljakovi, kes ütles, et Kristjan Hansalu seal ei viibi, seda kas isik ei viibi hetkel või püsivalt ei viibi, tunnistaja Jevgeni Tepljakovi vastusest aru ei saanud. X on tunnistaja korduvalt käinud Kristjan Hansalu elukohta kontrollimas, kuid isikut ei ole õnnestunud tabada. On käinud ka

1-17-1676 kutset viimas Kristjan Hansalule, kuid Jevgeni Tepljakov ütles, et Kristjan Hansalu siin ei ole ja keeldus kutset vastu võtmast. X Sindi on tunnistaja käinud korduvalt ja seda aastatel 2015-2016, mitte kordagi pole seal Andres Taltsi näinud, tunnistajale teadaolevalt elas Andres Talts sellel ajal x . Kui Andres Talts 15.04.2016 tuba näitas, siis tegemist oli väga külma toaga, kus olid diivan, laud, mille peal oli arvuti ja põles küünal, põrandal oli puhur, muid küttehasid ei näinud, pideva ja püsiva elamise märke ei olnud. Tunnistaja hinnangul võis seal elada suveperioodil. Andres Talts väitis, et ei olnud eelmisel päeval võtit üles leidnud. Majas elavad naisterahvad polnud varem seda meesterahvast kunagi näinud. Kohus ei nõustu süüdistatava väitega, et tunnistaja P D ütlused on ebausaldusväärsed, kuna Z B ütles, et keegi naispolitseinik muukis X ühe ukse lahti, kuid P D ukse avamist eitab. Kohtule ei ole teada, millisest naispolitseinikust Z B räägib. Seega ei ole kuidagi tuvastatud, et selleks oli P D. Arvestades, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et isikud ei elanud Jevgeni Tepljakovile kuuluvates eramutes, üürilepingutesse oli märgitud üürihind mõlema lepingu puhul 65 eurot ja üürimist alustasid mõlemad isikud samal ajal, s.o 31.12.2014, viitab kohtu hinnangul samuti sellele, et tegemist oli fiktiivse üürilepinguga. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kahe täitsa erineva elamispinna eest üks ja sama üürileandja küsib samasugust hinda ning üürimisvajadus tekib kahel isikul korraga vana-aasta õhtul. Ühes elamises oli olemas kõik eluks vajalikud mugavused (X) ja teine elukoht on sisuliselt elamiskõlbmatu (X), s.o ruum, kus väidetavalt elas Andres Talts. Tunnistajate ütlusi kodukülastuste kohta kinnitab ka Sindi LV poolt 03.12.2017 tehtud päringule vastuse lisadena esitatud STAR väljavõtted (X kd tl 140-150), mille kohaselt: - 01.12.2015 on P D käinud kontrollimas, kas Kristjan Hansalu elab x Sindi, kuid üürileandja sõnade kohaselt Kristjan Hansalu vist elab/või ei ela nimetatud aadressil. - 20.09.2016 on tehtud visiit X Sindi, kus võttis vastu Jevgeni Tepljakov ema, kes ei teadnud Kristjan Hansalu käimiste kohta, kuna Kristjan Hansalu endal võtit ei olegi, kodu ei vastanud sellele, et seal elaks alkoholiprobleemidega inimene. Tehti külastus ka x Sindi linn, kus elab Kristjan Hansalu ema M.H, ust ei avatud, kuid kuuldi, kuidas Kristjan Hansalu karjus, et ema läheks ukse vastu, naabrinaine kinnita, et Kristjan Hansalu on igapäevaselt seal ja juua täis. - 20.09.2016 loeti tuvastatuks, et Kristjan Hansalu ei ela X Sindi aadressil, vaid x Sindi. - 01.12.2015 on tehtud ka sissekanne, mille kohaselt laekus info, et Andres Talts ei ela X aadressil, seal elavad Z B ja üürileandja naise ema. - 14.04.2016, kui sooviti minna Andres Taltsi juurde kodukülastust tegema, siis veiderdas, et pole võtit ja jooksis minema, telefoni teel vaid ülbitses, et mis te surute ja ta ei tea, millal kodukülastust teha saab. - 14.04.2016 kontrolli käigus X kinnitasid seal elavad naisterahvad, et peale nende ei ela seal kedagi. Järgmisel päeval toimunud külastusel tuvastati üksnes külm kütteta tuba, kus oli kott, läpakas ja põlev küünal. Jälitustoimingu 27.01.2017 protokollist ja selle lisadest (VII kd tl 122-171) nähtub, et: - tegelikult käis Andres Talts, ajal kui ta sai toimetulekutoetust, tööl (kõned Andres Talts ja Jevgeni Tepljakov vahel 22.04.2016 kell 14.42 ja 01.05.2016 kell 12.55); - enne ametnike tulekut sätiti toad selliselt, et jääks mulje sellest, et Kristjan Hansalu elab X, samuti M.H hoiatab Jevgeni Tepljakovi, et võidakse tulla ka Andres Taltsi kontrollima, arutletakse ka selle üle, kas Jevgeni Tepljakov sai toimetulekutoetuse juba kätte ning M.H annab veel teada, et ta tahtis ruttu helistada, kuna tema juures käidi kontrollimas (27.04 kell 18.04 kõne Kristjan Hansalu ja Jevgeni Tepljakovi vahel, 27.04 kell 18.10 kõne Jevgeni Tepljakovi ja M.H vahel);

1-17-1676 - samuti nähtub, et M.H helistab Jevgeni Tepljakovile küsimusega, et kas sel korral saab M.H puud endale või Jevgeni Tepljakov võtab need endale, mille peale Jevgeni Tepljakov on nõus andma puud M.Hle (28.04 kell 19.02 kõne M.H ja Jevgeni Tepljakovi vahel), eeltoodu kinnitab, et Jevgeni Tepljakovi teadlikkust toimetulekutoetuste maksmise päevadest ja puid kasutas Jevgeni Tepljakov enda äranägemise järgi; - nähtub, et ka Kristjan Hansalu käib mitteametlikult tööl, kuna muidu ei saa toimekat kätte, samas kõnes küsitakse ka raha, kuid kuna Kristjan Hansalul on vaja enda arveldusarve hoida tehinguteta, kannab Jevgeni Tepljakov raha M.H arvele , s.o 50 eurot, mis kajastub ka arveldusarve väljavõttest (12.05.2016 kell 12.05 ja 25.05.2016 kell 10.25 kõned Jevgeni Tepljakovi ja Kristjan Hansalu ehk Peekoni vahel), ka 13.05.2016 ja 20.05.2016 teeb Jevgeni Tepljakov helistajate palvel vastavalt ülekanded 20 eurot ja 25 eurot M.H arvele (13.05.2016 kell 11.35 kõne Jevgeni Tepljakovi ja Kevini vahel; 20.05.2016 kell 11.03 kõne Jevgeni Tepljakov ja Taivo Rattasepa vahel). Asjaolusid, et Kristjan Hansalu käis tööl, küttepuudega tegeles Jevgeni Tepljakov ja toimetuleku toetuse osas olid pidevalt läbirääkimised Jevgeni Tepljakoviga tõendab ka jälitustoimingu 27.09.2018 protokoll. Jälitustoimingu 27.09.2018 protokollist (XI kd tl 46-64) nähtub, et M.H teavitab 29.04 kell 15.36 Jevgeni Tepljakovi küttepuude toomisest; 04.05.2016 kell 22.11 räägib Kristjan Hansalu Jevgeni Tepljakovile, et ta käib tööl; 16.05.2016 kell 8.38 räägib Kristjan Hansalu Jevgeni Tepljakovile, et tegi toimeka ära, läheb tööle, Andres Talts on rumal, et niimoodi tegi enda toimeka taotlemisel; 18.05 kell 09.34 palub Kristjan Hansalu Jevgeni Tepljakovi viia elektriarve ära, Jevgeni Tepljakov juba viis; 25.05 kell 13.03 Kristjan Hansalu räägib Jevgeni Tepljakovile, et toimeka saamine on temale väga vajalik lisaraha, kuigi palgapäev on ka sel nädalal; 25.05 kell 13.31 kõne M.H ja Jevgeni Tepljakovi vahel, kus M.H ütleb, et teised said juba toimeka kätte, täna tuleb ka Kristjanile ja küttepuud tulevad homme, ole kodus; 26.05 kell 15.48 kõnes ütleb M.H Jevgeni Tepljakovile, et küttepuud tulevad kohe, oled kodus; 06.06.2016 kell 16.07 kõnes teatab Kristjan Hansalu Jevgeni Tepljakovile, et tegi toimeka ära ja see läks ilusti läbi; 06.06.2016 kell 17.49 kõnes õpetab Jevgeni Tepljakov Andres Taltsile, kuidas tuleb käituda Jevgeni Tepljakovi naise õemehega ning selgitab millised tööriistad seal toas olid ja ühtlasi ütleb, et kindlasti 100 eurot vähemalt tuleb küsida; 10.06 kõnes kell 17.31 Jevgeni Tepljakov ja M.H vahel, kus Jevgeni Tepljakov ütleb, et kui toimetulek tuleb, siis maksab Kristjan Hansalu võlga ja saab ka nii elektri kui ka üüri; 15.06.2016 kell 18.13 helistab M.H Jevgeni Tepljakovile ja palub, et viimane tooks elektriarve ära, et talle helistati ja küsiti, kas elektriarvet ei toogi. Tunnistaja S K andis ütlusi selle kohta, et käis Andres Taltsi juures joomas X Sindi aadressil, tema teada elas Andres Talts seal kuni 2016 juunikuuni ning ta külastas seda 2015. a detsembris ja 2016. a märtsis, nädalas 2-3 korda. Andres Talts kolis sinna elama, et varjata alkoholi tarbimist ema eest. Tavaliselt jõid Andres Taltsi juures 20.00-01.00ni. Andres Taltsi toas oli tunnistaja sõnul diiva, pliit ja mikrolaineahi. Nägi seal toas ka tabureti peal sülearvutit ja riideid. Sooja andis soojapuhur, küttekoldeid ei näinud. Tegid ka 2-3 korral sauna. Andres Taltsi juures külas olles teisi elanikke seal ei kohanud, ainult mingid vanemad naisterahvad käisid suitsu küsimas. Koputasid uksele ja ukse avast Andres Talts. Naisterahvad olid joobes, sai aru sellest lõhnade järgi. Kohus leiab, et Stanislav Kravtsovi ütlused on ebausaldusväärsed, kuna need on vastuolus teiste kogutud tõenditega ja on eluliselt mitteusutavad ning seetõttu jätab kohus need tõendikogumist kõrvale. Nimelt on teised tunnistajad ja kannatanu (N.A, Z B, N P) andnud ütlusi, et saun ei olnud kasutuskõlbulik. Samuti ei ole N.A ja Z B näinud kordagi ühtegi teist meesterahvast X, kuigi tunnistaja käis seal enda sõnul üsna tihti (2-3 korda nädalas), v.a kui ühel korral Andres

1-17-1676 Taltsi, kes käis seal Jevgeni Tepljakov juhendamisel küsimas raha lõhutud ukse eest, mida kinnitab jälitustoimingu 27.09.2018 protokolli 06.06.2016 kell 17.49 kõne. Samuti ei ole teised tunnistajad näinud seal ruumis pliiti ja mikrolaineahju, nagu tunnistaja väidab seal olevat. Tunnistaja S K väide selle kohta, et ta nägi alkoholjoobes naisterahvaid, kes tulid suitsu küsima on eluliselt mitteusutav. Kohus leiab, et isik, kes ise tarvitab alkoholi ja ei ole naisterahvaste lähedal (tunnistaja sõnul uske peale läks Andres Talts ja naisterahvad võisid teda mitte märgata), tunneb, et nii kaugele alkoholilõhna. Samuti ei ole eluliselt usutav, et ühte tuba köetakse ainult soojapuhuriga talvel, sh ei ole Andres Talts esitanud toimetulekutaotluses elektri kompensatsiooni, mis selliselt tuba küttes peaks olema üsna suur- Andres Talts on taotlenud vaid küttepuude kompensatsiooni, kuigi tuba puudega kütta polnud võimalik ja saun ei olnud töökorras. Kohus ei pea eluliselt usutavaks versiooni, et isik käib 2-3 korda nädalas X joomas ja mitte keegi ei märka teda. N.A ja Z B ütluste kohaselt nad ka ei kuulnud kedagi, kuigi väidetavalt tunnistaja käis seal joomas toas mis asub köögi kõrval (Z B tuba) ja kella 20.0001.00 ajal, s.o kohtu hinnangul ajal mil peaks majas toimunud eriti hästi kuulda olema, kuna õhtud on vaiksemad ja purjus (alkoholi tarvitavad) inimesed ei suuda teadupärast vaikselt rääkida jms. Seetõttu kohus leiab, et tunnistaja S K on andnud valeütlusi, et kinnitada kaitse versiooni. Jevgeni Tepljakovi ütluste kohaselt elas Kristjan Hansalu (hüüdnimed Peekon ja Kikerpill) tema juures, kuid ei mäleta, mis ajavahemikul ta seal elas. Kristjan Hansalu võis kõike kasutada ja igal pool võisid olla tema asjad. X läbiotsimisel ei ole aga mitte ühegi asja kohta märkinud mitte keegi, et see kuuluks Kristjan Hansalule, kuigi ametlikult Kristjan Hansalu veel elas seal. Kontrollimisel ei leitud mitte ühtegi Kristjan Hansalu kuuluvat asja. Süüdistatava ütluste kohaselt magas Kristjan Hansalu igal pool, võis magada toas, mis asus II korrusel köögi kõrval, samuti I korrusel diivani peal, garaažis ja vanas majas koera kaisus. Kristjan Hansalu tahtis tema juures elada, kuna seal on rahulikum ja pesemisvõimalused ning tal polnud teist elukohta. Tõenditest aga nähtub, et Kristjan Hansalu elas ema juures, kui võis vahepeal käia Jevgeni Tepljakov juures, aga seda ei saa nimetada pidevaks ja püsivaks elukohaks, mis eeldaks esmalt üürilepingut, teisalt elektri ja küttepuude kompensatsiooni. Süüdistatava versioon selle kohta, et mingil hetkel hakkasid peitma Kristjan Hansalu eest maja võtmeid, kuna ta hakkas mingeid asju kuritarvitama, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Kohtule jääb arusamatuks, miks peaks üürileandja üürniku eest võtmeid peitma. Jevgeni Tepljakovi ütluste kohaselt elas Andres Talts X, kuna ta tahtis olla rahulikult, elektriarve esitamine tundus ebaõiglane. Kohtule jääb arusaamatuks, miks Jevgeni Tepljakovile tundus ebaõiglane küsida Andres Taltsilt elektri eest raha, kuigi ta seda N.Ai ja Z B käest küsis. Samuti näitab Jevgeni Tepljakov ütluste ebausaldusväärsust ka asjaolu, et Kristjan Hansalult pidas ta siiski vajalikuks elektrikompensatsiooni küsida, kuigi lisaks Kristjan Hansalule elas seal ka väidetavalt vahel nii tema laps kui ka O.A, tema ema kui ka Jevgeni Tepljakov ise. Kristjan Hansalult elektri eest raha küsimine ei tundunud Jevgeni Tepljakovi, kui ausale inimesed, aga kuidagi ebaõiglast. Väidetavalt Andres Talts kompenseeris selle kuidagi neile, kes selle elektri maksid. Samas on tunnistajad Z B ja N.A andnud ütlusi, et nad ei ole seal Andres Taltsi elamas näinudki (sh N.Ai tütar, kes tasus elektriarveid), seega kuidas isikuid said üldse mingis kompenseerimises kokku leppida. Uue asjana peale elektriarvetega seotud küsimusi tõi süüdistatav välja ka selle, et Andres Talts kasutas ka seal mingit gaasiseadeldist sooja saamiseks. Sellise aparaadi olemasolu selles toas ei ole kinnitanud aga üksi tunnistaja. Samuti ei ole x elanikud ja N P (kes tasus arveid) kordagi avaldanud, et elektriarve on olnud vahepeal oluliselt kõrgemad, mis võiks kuidagigi viidata sellele, et seda tuba oleks köetud elektripuhuriga.

1-17-1676 Süüdistatava sõnul olid X ka Andres Taltsi asjad – tööriistad, tööriistakomplektid, mootorsaag, raadio, arvutid ja pesemisvahendid, käterätid, voodipesud, nõud. Selliste asjade olemasolu ei ole aga tunnistajad, kes teostasid kodukülastust, selles toas näinud, v.a arvuti ja voodipesu. Samuti kohtule esitatud kõnest nähtub, et Andres Talts ei teadnudki, mis seal toas olid, Jevgeni Tepljakovi ütles ette, ja siis Andres Talts ta läks alles nõudma raha ukse lõhkumise eest. Kristjan Hansalu ütluste kohaselt tahtis ta Jevgeni Tepljakovilt üürida pinda, et rahu ja vaikust saada ja et seal sai pesta, rasked ajad olid, tööd ei olnud. Tema tuba oli II korrusel. Vahel ööbis ka ema juures. Üürilepingu koostas Jevgeni Tepljakov. Tunnistab, et tal oli joomisega probleeme. Kui purjus oli siis Jevgeni Tepljakovi juurde minna ei tohtinud ning samas vastas, et siis magas kõrvalhoonetes. Kaine oli isik üldse 2 aasta jooksul äkki 10-16 päeva. Kohus leiab, et ei ole kuidagi eluliselt usutav, et isik, kes ei võib Jevgeni Tepljakovi juures ööbida vaid kaine peaga ja samas on väga harva kaine, üürib sellistel tingimustel maja. Pesemas oli võimalik käia isikul ka mujal, nagu ta ise seda väitis. Süüdistatava sõnul oli tal Jevgeni Tepljakov juures tahvelarvuti, botased ja riided. X läbiotsimisel aga Kristjan Hansalu asju ei leitud. Terve selle aja, kui ta taotles Sindi LV-lt toimetulekutoetust, oli ta töötu. Samas on jälitustoimingu protokollidega leidnud tõendamist, et Kristjan Hansalu käis tööl. Küsimusele, miks pidi Jevgeni Tepljakov helistama ja hoiatama, et äkki tullakse kontrollima, vastas Kristjan Hansalu, et soovis, et Jevgeni Tepljakov teeks toa korda, ei oleks must ja teda välja ei visataks. Kristjan Hansalu ei tea, miks tema ema Jevgeni Tepljakov samuti hoiatas kontrollide eest, arvas et sellepärast et ei oleks must. Kohus leiab, et sellised ütlused ei ole kuidagi eluliselt usutavad. Puudub igasugune vajadus näidata kodukülastuste teostajatele, et tuba on puhas ja see ei saa olla põhjuseks toetuste lõpetamisel. Andres Taltsi ütluste kohaselt läks ta X elama, et mitte olla emale tüliks, kuna oli kogu aeg purjus, käis seal saunas ja küttis puudega, enda tuba küttis puhuri ja gaasiküttega, kõik vajalik oli olemas. Isiklikest asjadest olid tal seal tööriistad, arvuti, voodiriided, hambahari ja riided. Jevgeni Tepljakovi poolt olid nõud, mikrolaineahi, pliit, laud, diivan. Teised suvila elanikud ei näinud teda seal, kuna nad ei ööbinud seal ning ta on neid ise seal näinud võib olla 10 korda, ise oli Andres Talts peaaegu kogu aeg seal. Kuus oli keskmiselt seal 20-25 päeva. Ei läinud kohe politseile oma elukohta näitama, kuna pidi minema esimest päeva tööle Läänekivisse. Võti oli tema käes, see oli ainus võti, Jevgeni Tepljakovil võtit ei olnud. WC seal ei käinud, kuna see haises, suurema häda korral läks 100-150 m eemale sõbra juurde. Kohus leiab, et ka Andres Taltsi ütlused ei ole eluliselt usutavad ja on vastuolus teiste tõenditega. Andres Talts väide, et naisterahvad seal ei elanud on ümber lükatud tunnistajate ütlustega, kes kõik kinnitas, et ainult Z B ja N.A elavad X. Samuti on tema ütlused vastuolus selles osas, et ta ei läinud kohe oma elukohta sotsiaaltöötajale näitama, kuna pidi tööle minema, vastuolus tunnistajate ütlustega. Nimelt tunnistajad H I, M T ja P D kinnitasid kõik, et Andres Talts tõi põhjuseks võtmete puudumise. Kohus leiab, et kogutud tõendid näitavad, et Andres Talts ei soovinud oma elukohta näidata seetõttu, et ta seal ei ela ja tal puuduvad võtmed ning enne elukoha näitamist oli vaja teha ettevalmistusi, viia tuppa asju, et luua ettekujutus tema elamises selles ruumis. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isik soovib üürida tuba, mis ei ole elamiskõlbulik (mida on kinnitanud tunnistajad), kus ei olnud võimalik pesta ega teha isegi süüa (köögis tunnistajate sõnul keegi peale N.Aile ja Z Ble ei käinud) ning polnud Andres Taltsi ütluste kohaselt käia ka wc-s. Ei ole ka eluliselt usutav, et Andres Talts käis iga päev kusagil mujal söömas. Samuti elada selliselt, et teised majaelanikud aasta jooksul seal teda kordagi ei näe ega kuule, kui siis ainult korraks ühel korral. Tõenditest nähtub, et perioodil 2015 juuni kuni 2015 detsember Andres Talts toimetulekutoetuste taotlusi ei esitanud. Andres Taltsi ütluse kohaselt läks ta 2015. a kevadel vahepeal elama teisele aadressile. Tunnistajad M T ja P D on

1-17-1676 andnud ütlusi, et tuba, mida Andres Talts n.ö esitles, oli väga kolm ja seal võis elada P Di hinnangul suveperioodil. Seega on Andres Taltsi käitumine, juhul kui isik seal oleks elanud, äärmiselt ebaloogiline. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isik üürib selliste tingimustega tuba, mida tunnistajad kirjeldavad, ainult talveperioodil. Eeltoodu alusel jätab kohus Jevgeni Tepljakovi, Andres Taltsi ja Kristjan Hansalu ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. Kuna kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et Andres Talts ja Kristjan Hansalu ei elanud Jevgeni Tepljakovile kuuluvates eramutes, jätab kohus tõendikogumist ka kõrvale Taivo Rattasepa ütlused kui ebausaldusväärsed. Taivo Rattasep andis ütlusi, et elas Andres Talts mingil ajal X ja ta käis seal tema juures ka korra külas grillimas ning ta kuulis Kristjan Hansalu käest, et ta elab X. Käesoleval kriminaalasjas loeb kohus tuvastatuks, et tegelikult Kristjan Hansalu ega ka Andres Talts ei elanud Jevgeni Tepljakoviga sõlmitud üüripindadel, tegemist oli Sindi LV-lt raha saamise eesmärgil sõlmitud üürilepingutega ehk fiktiivsete üürilepingutega, nende tegevus oli kooskõlastatud Jevgeni Tepljakoviga, tegelikult mitte kumbki neist ei vajanud üüripinda, need ei olnud nende püsivad ja pidevad elukohad, oluline oli saada Sindi LV-lt üüri-, elektri ja puudekompensatsiooni. Puid Kristjan Hansalu ja Andres Talts ei vajanud, kuna nendel aadressidel ei elanud ja puid seal ei kasutanud. Puid kasutas Jevgeni Tepljakov, jagades neid vähemalt ühel korral M.Hle ning müüs N.Aile ja Z Ble. Ka üüritulu sai Jevgeni Tepljakov endale, kuid tegelikult elamispinda temalt ei üüritud, s.t isikud nendel aadressidel ei elanud. Samuti sai varalist kasu Jevgeni Tepljakov sellega, et X elektrikulu hüvitati normkulu alusel, kuigi taotluse esitaja sellel aadressil ei elanud, X elas Jevgeni Tepljakov ise. Seega on Jevgeni Tepljakov tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel saanud varalist kasu ehk kriminaaltulu kokku 3021,26 eurot, mis tuleb isikult välja mõista. Oma tegevusega tekitas Jevgeni Tepljakov Sindi LV-le varalise kahju summas 3021,26 eurot, kuivõrd kannatanu ei oleks sellises summas toetusi maksnud, kui ei oleks temale loodud ebaõiget ettekujutust sellest, et Kristjan Hansalu ja Andres Talts on töötud ja elavad Jevgeni Tepljakovile kuuluvatel kinnistutel X ja X Sindi linn. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Jevgeni Tepljakovi käitumine kelmusena, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, röövimise ja väljapressimise, s.o kuriteo mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning tema süü on täielikku tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov on kuriteo toime pannud kavatsetusega. Jevgeni Tepljakov, Kristjan Hansalu ja Andres Talts seadsid endale eesmärgiks pettuse teel toetuste saamise, sõlmides selleks fiktiivse üürilepingu ning Andres Talts ja Kristjan Hansalu varjasid enda sissetulekuid. Tegutseti grupis kuna Jevgeni Tepljakovil oli vaja isikuid, kes taotleksid toetusi ning Andres Taltsil ja Kristjan Hansalul oli vaja isikut, kellega sõlmida fiktiivne üürileping. Kriminaalasjas on tõendatud, et Jevgeni Tepljakov teadis, et nimetatud isikud tema eramutes ei ela, Jevgeni Tepljakov elas igapäevaselt X, seega ei saanud talle jääda märkamatuks, et Kristjan Hansalu seal ei ela, samuti käis Jevgeni Tepljakov pidevalt ka X ning jälitustoimingu protokollist nähtu, et isikud hoiatasid üksteist kodukülastuste eest ning sättisid asju selliselt, et jätta mulje isikute elamisest nendel aadressidel.

1-17-1676 A.Si, E L ja R S ristküsitlemine toimus videokonverentsi teel. KrMS § 69 lg 1 alusel võib menetleja korraldada tunnistaja kaugülekuulamise, kui tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi, samuti tunnistaja või kannatanu kaitsmist silmas pidades. Prokurör leidis, et menetluses on ilmnenud asjaolud, et isikud muudavad kohtus oma ütlusi, Sind on väike linn, kus kõik on üksteisega seotud. Isikud olid prokurörile avaldanud, et nemad soovivad, et neid kaitstakse sedavõrd, kui see on võimalik. Kaitsjad vaidlesid eelpool nimetatud isikute ülekuulamisele videokonverentsi teel vastu. Kannatanu A.S avaldas, et ta ei ole nõus süüdistatavatega ühte kohtusaali (sh kohtumajja) tulema, kuna kardab neid ning kardab ka seda, et teda hakatakse hirmutama, mida on ka vähesel määral tehtud. Ka tunnistajad E L ja R S ei olnud nõus süüdistatavatega samas kohtusaalis ütlusi andma, kuna kardavad neid. Seega oli kohtu hinnangul isikute ülekuulamine videokonverentsi teel põhjendatud. Kohus leiab ka jätkuvalt, et A.Si, E L ja R S ristküsitlemine videokonverentsi teel oli põhjendatud. Süüdistatavate mõjuvõimu kannatanu üle näitab ka lisaks asjaolu, et juba täiendavate tõendite voorus, sooviti süüdistatavate kaitsjate poolt esitada kohtule Janno Karlepi mobiiltelefoniga tehtud video kannatanust, kus kannatanu väidetavalt selgitab tema poolt varem antud ütluste põhjuseid ja motiive. Eeltoodu kinnitab asjaolu, et süüdistatavad on isikuteks, kes on võimelised tunnistajaid/kannatanuid mõjutama ütluste andmisel. Seda, et kaitsjate viide kaitseõiguse rikkumisele oli otsitud näitab ka see, et R.Ni ülekuulamisele videokonverentsi teel, vastu ei vaieldud. Kaitsja leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et Jevgeni Tepljakov andis kaassüüdistatavatele käskluse A.Si kehaliseks väärkohtlemiseks. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning jälitustoimingu protokolliga on tõendamist leidnud Jevgeni Tepljakovi süü A.Si kehalisele väärkohtlemisele kihutamises 28.04 või 29.04.2016 ja 30.04.2016. Kannatanu A.S ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on väljastanud talle laenu, millele lisandusid intressid. Lisaks Jevgeni Tepljakovile küsisid viimase raha tagasi ka Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Janno Karlep, nagu kannatanu ise ütles, survestati teda, mis on kestnud 5-6 aastat. Mingil hetkel võttis võla üle kannatanu onu, kuid kannatanu ei tea, kas võlg on makstud. Samas 28.04 või 29.04 tuli ta poest koos elukaaslasega läbi skatepargi ja elukaaslase tahtis Jevgeni Tepljakoviga rääkida laenu tagasi maksmisest, kannatanu veel ei jõudnudki Jevgeni Tepljakov juurde, kui Kristjan Hansalu ja Janno Karlep võtsid ta kinni ja lohistasid teda mööda kruusa vana kohviku kõrvale ning peksid mõlemad korduvalt käte ja jalgadega keha- ja näopiirkonda. Kohas kus teda peksti väga pime ei olnud, kuna seal paistis tänavavalgusti. Pärast peksmist jooksis ta koju. Kannatanul olid pärast ribid valusad, paremal puusal oli tugev marrastus, põsk paistes ja silm õrnalt sinine. Kannatanu arvas, et teda peksti läbi Jevgeni Tepljakovi võla pärast, kuna mingit muud põhjust tema peksmiseks ei olnud, tal ei ole olnud konflikte ei Janno Karlepi ega Kristjan Hansaluga. Elukaaslase käest kuulis, et Jevgeni Tepljakov oli mõlemale peksjale märku andnud, mille peale talle kallale tuldigi. Kannatanu oli joonud tol korral 3 0,5 l õlut. Naine oli sama palju joonud. Kannatanu A.Si ülekuulamise juurde lisatud Google StreetView väljatrükis (VIII kd tl 2) kannatanu näitab ette koha, kus teda löödi. 30.04.2016 episoodi kohta annab kannatanu A.S ütlusi, et kui Taivo Rattasep, Kristjan Hansalu ja Janno Karlep tungisid sisse kutsumata tema eramusse (kannatanu elab Sindis x), kannatanu magas ning nad kõik tulid tema magamistuppa, kus Taivo Rattasep ja Kristjan Hansalu lõid teda käte või jalgadega vastu selga, kaela, pead. Seejärel tõmmati ta voodist välja ning löödi veel paar korda keha ja näopiirkonda. Peksmine lõppes, kui kannatanu läks teisele korrusele.

1-17-1676 Kannatanul oli pärast peksmist silm peaaegu kinni, selg oli hästi valus ja kaela ei saanud paar päeva liigutada. Enne peksmist ja peksmise ajal kannatanule midagi ei öeldud. Janno Karlep lõi ka magamistoa ja koridori vahelise ukse maha. Vihavaenu kannatanul enda teada Taivo Rattasepa, Kristjan Hansalu ja Andres Taltsiga ei ole, Janno Karlepiga isiklikult ei suhtle, tunneb teda vähe. Kannatanu arvab, et kallaletungide põhjuseks on Jevgeni Tepljakovi võlg, kuna muid probleeme tal nende isikutega ei ole olnud. Kannatanu teada Janno Karlep, Taivo Rattasep, Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Jevgeni Tepljakov olid isikud, kes tegutsesid koos. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka E L ja R S ütlused. Tunnistaja E L ütlustest nähtub, et 28.04.2016 läks ta koos elukaaslase A.Siga poest koju läbi skatepargi ning nägi seal Jevgeni Tepljakovi. Kristjanit, Jannot, Taivot. Tunnistaja tahtis Jevgeni Tepljakoviga rääkida võlast, mille Jevgeni Tepljakov oli A.Sile andnud, et jõuda kokkuleppele, kuna Jevgeni Tepljakov oli lisanud liiga suured intressid ning igapäevaselt käis Jevgeni Tepljakov võlga tagasi nõudmas või nõudis midagi panti. Samal ajal kui tunnistaja rääkis Jevgeni Tepljakoviga võlast, nägi ta, kuidas Jevgeni Tepljakov andis märku Kristjan Hansalule ja Janno Karlepile pea viibutusega ja silmadega, et lohistagu see A minema. Selles suunas kuhu silmade ja peaga viibutamine toimus, seisid tunnistaja mäletamismööda ainult Kristjan Hansalu ja Janno Karlep. Seejärel A.S võeti kinni ja lohistatigi puusapidi kohviku nurga taha ja kui kannatanu järgi läks, nägi ta, et A.S lamab maas ja toimub rüselus, At oli löödud kehapiirkonda. Peksjateks olid Kristjan Hansalu ja Janno Karlep. Pärast peksmist jooksis A koju. Tunnistaja nägi kannatanu puusa peal suurt marrastust, mis veritses, haavas olid kivid. Samuti nähtub tunnistaja E L ütlustest, et 30.04.2016 oli ta koos A.Siga kodus x, tema oli diivanil ja A.S magas magamistoas kõhuli voodis, järsku olid Kristjan ja Taivo A juures magamistoas ja magamistoa uks oli maha löödud, kes tõmbasid A une pealt voodist välja ja lõid teda keha piirkonda. Janno seisis üksnes maha löödud ukse juures. Luba neil isikutel majja sisenemiseks ei olnud. Al oli pärast sinikad ribide peal, kael oli punane, sest teda tõmmati dressipluusist, selline hõõrdumise jälg. Tunnistaja R S ütlustest nähtub, et kui tunnistaja oli 30.04.2016 oma kodus Sindis x, kus elasid ka E L ja A.S, ta kuulis, et keegi nagu lõhkus välisukse kallal, siis käis raksatus ja järsku käis igavene prahmakas, uks löödi nagu seestpoolt lahti. Tunnistaja läks esimesele korrusele ja nägi A toas 3-4 inimest (keegi oli ka väljas), kellest üks Janno Karlep, teine Taivo Rattasep ja üks veel, keda ta ei näinud. Tunnistaja nägi, kui A.Si hoiti dressipluusist kinni, raputati ja löödi rusikaga. Järgmisel hommikul nägi tunnistaja kannatanul sinist silma. Tunnistaja on ravinud kannatanul ka ühte väga suurt marrastust ja haava külje peal. Tunnistaja R S ülekuulamise lisana (VIII kd tl 23) on esitatud x Sindi esimese korruse majaplaan, millelt nähtub maha löödud ukse ning toas olnud isikute asukoht. Kohus leiab, et nii kannatanu kui ka tunnistaja R S ja E L ütlused on olulistes detailides riimuvad ja vastuoludeta, mistõttu omavad ka süüdistuse seisukohalt tõenduslikku tähendust. Süüdistatava ja tema kaasüüdistatavate ütlused on aga vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist kõrvale. Jevgeni Tepljakovi ütluste kohaselt oli A.S talle võlgu 100 eurot, võttis 50 ja 50 eurot aastaid tagasi, mida ta ära ei maksnud. Laenude tagasiküsimisega tegeles ainult ise, teised ei teadnud, kuid palju keegi talle võlgu on. Onu võttis võla enda peale ja A.Si võlg oli 2016. a aprilliks tasutud. Tema kellelgi vägivalda A.Si suhtes kasutada ei käskinud, mingit märku ei andnud, vigastused võis kannatanu saada kukkudes, kuna oli purjus. A.Si suhtes keegi tema juuresolekul vägivalda ei kasutanud, joodi ja söödi sõbralikult. Jälitustoimingu 27.09.2018 protokolli (XI kd tl 46-64) 30.04.2016 kõnest kell 15.28 nähtub, et A.S helistab peale seda, kui oli peksa saanud ja räägin Jevgeni Tepljakoviga, et hea küll, hakkavad Ega 20 euro kaupa maksma. Seega ei

1-17-1676 olnud võlg tasutud nagu Jevgeni Tepljakov seda väidab. Muuhulgas räägitakse, et sai tegelikult peksa ning juba siis ajab Jevgeni Tepljakov, et ei kukkusid, ehk jutt, mida kästi rääkida ja mida ka kohtus räägiti. Süüdistatava hinnangul ei saanud E L tema silmade pilgutamist näha, kuna väljas oli pime. Selle osas leiab kohus, et selleks, et inimene ei näeks teise inimese nägu lähedalt, peaks kohtu hinnangul olema nii pime, et sa ei näe, isegi kellega sa räägid. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et seal põles ka tänavavalgustus. Kristjan Hansalu ütluste kohaselt ei ole Jevgeni Tepljakov kunagi palunud tal kelleltki raha välja nõuda, mingit kokkulepet ei olnud. 28-29.04 episoodi kohta andis Kristjan Hansalu ütlusi, et A.S oli purjus ja ise kukkus. Vägivalla kasutamisest A.Si suhtes midagi ei tea 30.04.2016 sündmuse kohta ütles Kristjan Hansalu esialgu, et ta ei mäleta midagi, kuid siis selgitas, et see ei olnud sissetungimine, kuna A ja E ise kutsusid teda sinna. Kohtueelses menetluses rääkis, et mäletab ukse lõhkumist Janno poolt ning kohtus kinnitas, et see võis nii olla. Taivo Rattasepa ütluste kohaselt ta ei ole mingeid korraldusi Jevgeni Tepljakovilt saanud, Jevgeni Tepljakov ei ole kunagi käskinud tal A.Si suhtes füüsilist vägivalda kasutada, 30.04.2016. a sündmust mäletab ähmaselt, käis seal, kuid ei tea kas teda kutsuti sinna, hiljem vastas prokurörile, et läksid sinna, kuna A.S olid neid sinna eelmine päev kutsunud. A.Si välisuks oli lahti, Janno koputas siseuksele ja see kukkus eest ära, A ema hakkas karjuma, et ta kutsub politsei ja nad läksid ära. Majas sees ise ei käinud, kedagi seal ei näinud ja vägivalda A.Si suhtes keegi ei kasutanud, see jutt on politsei poolt välja mõeldud. A.Si pikaaegne võlg Jevgeni Tepljakovi ees, millest kohtueelses menetluses oli kuulnud Jevgeni Tepljakovilt, oli kohtus meelest ära läinud. Janno Karlep ütluste kohaselt 28.04 või 29.04.2016 Pärnu mnt 21a juures keegi vägivalda ei kasutanud, mingeid märguandeid ei ole Jevgeni Tepljakov talle andnud, A.S ise kukkus. 30.04.2106 tahtis vaid ust lahti teha, kuid see kukkus maha, mingit löömist seal ei olnud. Mingit korraldust Jevgeni Tepljakovilt sinna minekuks ei saanud. Janno Karlep sõnul A.S valetas, kuna tal kästi seda teha, et laps ära ei võetaks. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi, Kristjan Hansalu, Andres Talts, Taivo Rattasep ja Janno Karlepi ütlused on ebausaldusväärsed, kuna on vastuolus teiste kogutud tõenditega, nende enda kohtueelses menetluses antud ütlustega, eluliselt mitteusutavad ja ennast õigustavad, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist kõrvale. Kannatanu ja E L ütluste kohaselt olid nad joonud 28.04 või 29.04.2016 episoodi ajal umbes 3 õlut ja olid adekvaatsed. Mistõttu kohus ei pea usaldusväärseks Jevgeni Tepljakovi ja tema kaassüüdistatavate ütlusi selle kohta, et kannatanu sai oma vigastused purjus peaga kukkudes. Kohus leiab, et eluliselt mitteusutavad on süüdistatavate ütlused ka selles osas, et 30.04.2016 episoodis kukkus uks maha lihtsalt ukselinki katsudes, kuna kannatanu ja E L kinnitasid, et see uks oli ees täiesti tavapäraselt hingede peal. Samuti ei ole eluliselt usutav isikute väited selle kohta, et mõlemad sündmused olid politsei poolt välja mõeldud, kuna A.S on politseist sõltuv seoses kriminaalkaristusega ja teda ähvardati ka lapse äravõtmisega. Puuduvad andmed selle kohta, et politseil oli motiiv isikute suhtes alustada kriminaalmenetlust. Samuti ei otsusta politsei kelleltki lapse äravõtmist. Kohus leiab, et tunnistajate ja kannatanute ütlustega on tõendamist leidnud, et 30.04.2016 sisenesid kõik, s.o Janno Karlep, Taivo Rattasep ja Kristjan Hansalu, A.Si koju ja kasutati tema suhtes vägivalda. KarS § 22 lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab täideviijas teotahtluse tekitamist, tema teootsuse esilekutsumist. KarS § 22 lg 2 mõttes ei ole võimalik kallutada isikut, kellel on põhiteo tahtlus juba olemas (RKKKo 3-1-1-100-15 p 25).

1-17-1676 Eeltoodu alusel kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi süü A.Si kehalisele väärkohtlemisele kihutamises 28.04 või 29.04.2016 ja 30.04.2016 on tõendatud. Eeltooduga tuvastas kohus, et A.S oli Jevgeni Tepljakovile võlgu ning seda võlga tuletasid mh meelde ka Kristjan Hansalu, Andres Talts ja Janno Karlep. Kuna A.S võlasummat ei tasunud, vaatamata korduvatele meeldetuletusele, on eluliselt usutav, et Jevgeni Tepljakovi jätkas oma õiguse teostamist vägivallateo kaudu. Tunnistaja A P on andnud ütlusi, et Jevgeni Tepljakov on teda ka löönud, kuna ta jättis laenu tähtaegselt maksmata. Seda, et Jevgeni Tepljakov kasutab raha nõudmisel vägivalda, kinnitab ka Pärnu Maakohtu 20.10.2014 määrus (VI kd tl 228-230), kus lõpetati Jevgeni Tepljakovi suhtes KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel menetlus selles, et Jevgeni Tepljakov nõudis raha nii ühelt meesterahvalt, kui ka O.Ailt, kasutades seejuures väivalda kui ka ähvardas relvaga. Seega on Jevgeni Tepljakovi oma iseloomult ja käitumiselt võimeline korraldama võla sissenõudmist ebaseaduslike vahenditega, sh teiste isikute vahendusel. Kannatanute A.Si ütlused tõendavad, et kallaletungide põhjuseks võis olla Jevgeni Tepljakovi võlg, kuna muid probleeme tal nende isikutega, kes talle kallale tulid, ei ole olnud. Jälitustoimingu 27.09.2018 protokoll kinnitab samuti Jevgeni Tepljakovi teadlikust vägivalla toimepanemisest 30.04.2016. Protokollist (XI kd tl 46-64) 30.04.2016 kõnest kell 15.28 A S ja Jevgeni Tepljakovi vahel nähtub, et A.S ütleb, et tegelikult Jevgeni Tepljakov teab küll, et ta sai peksa, mitte ei kukkunud ja leppis Ega kokku, et maksavad 20-25 eurot kuus. Eeltoodud tõendeid arvestades asus kohus seisukohale, et vägivallategu sai Janno Karlepit, Taivo Rattasepa ja Kristjan Hansalu toime panema kihutada Jevgeni Tepljakov. Kihutamine 28.04 või 29.04.2016 seisnes selles, et Jevgeni Tepljakovi, olles eelnevalt vägivalla kasutamise kokku leppinud, andis miimikat ja kehakeelt kasutades Janno Karlepile ja Kristjan Hansalule käskluse A.Si puhul kasutada füüsilist vägivalda. Samuti selles, et olles eelnevalt järgneva tegevuse kokku leppinud, andis Jevgeni Tepljakov Janno Karlepile, Taivo Rattasepale ja Kristjan Hansalule käskluse A.Si puhul kasutada füüsilist vägivalda 30.04.2016. Kohus leiab, et kihutamine on toime pandud tahtlikult. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Kristjan Hansalul, Taivo Rattasepal ja Janno Karlepil oli muid põhjuseid A.Si suhtes vägivalla kasutamiseks. Seega on tuvastatud, et Jevgeni Tepljakov on isik, kes saatis 30.04.2016 Kristjan Hansalu, Taivo Rattasepa ja Janno Karlepi toime panema vägivallategu A.Si suhtes. Kaitsja leiab, et 30.04.2016. a episoodis puudub kuriteokoosseisu tarvis süüdistusest obligatoorne nö tagajärjekirjeldus. Nimelt on süüdistuse esitamisel KarS § 121 järgi tagajärje eelduseks, et toimunud väärkohtlemine peab olema kannatanule tekitanud va1u. 30.04.2016. a episoodis süüdistuse tagajärjekirjelduses seda ei ole. Kohus leiab, et asjaolu, et 30.04.2016 süüdistuses ei kajastu täpsemalt tagajärjekirjeldus, süüdlase karistusõiguslikku vastutust ei mõjuta, sest tahtliku põhiteo ebaõigussisu on teokirjelduse põhjal olulisemates joontes tuvastatav. Kohus leiab, et ei oma tähtsust, kas isikud, keda Jevgeni Tepljakov kihutas kasutama A.Si suhtes vägivalda, põhjustasid kannatanule füüsilist valu või kehavigastusi, vaid oluline on, et Jevgeni Tepljakovil selleks tahtlus oli. Hinnates kogumis kõiki kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et Jevgeni Tepljakov kihutas 28.04 või 29.04.2016 Janno Karlepit ja Kristjan Hansalu ning 30.04.2016 Janno Karlepit, Taivo Rattasepa ja Kristjan Hansalu kasutama füüsilist vägivalda A.S suhtes, mille tagajärjel: - Janno Karlep ja Kristjan Hansalu 28.04 või 29.04.2016 x juures lohistasid A.Si maja külje peale ja lõid korduvalt rusikatega ja jalgadega keha- ja näopiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustuse - marrastuse puusapiirkonda;

1-17-1676 - Janno Karlep, Taivo Rattasepa ja Kristjan Hansalu sisenesid 30.04.2016 Sindi linnas x eramusse ning Taivo Rattasep ja Kristjan Hansalu lõid korduvalt A.Si rusikatega selja ja pea piirkonda. Jevgeni Tepljakov tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 - § 22 lg 2, Jevgeni Tepljakov on isikuks, kes on kehalisele väärkohtlemisele kihutamise toime pannud korduvalt.

1-17-1676 rahule. Seega kannatanu ütlused tõendavad, et varalise kasu üleandmise nõue ei tuginenud seaduslikule alusele. Kaitsja ja süüdistatav soovisid esitada kohtule väljavõtte Jevgeni Tepljakovi märkmikust, mis peaks justkui tõendama U.Ai võlga. Kohus jättis taotluse märkmiku väljavõtte juurde võtmiseks rahuldamata, kuna esitatud väljavõttest ei nähtunud, et tegemist oleks U.Ai võlaga (nimed puudusid), nähtus ainult mingid numbrid ja arvestus, kuid mida või keda see puudutab, ei olnud võimalik koopiast välja lugeda. Kannatanu U.A selgitas kohtuistungil, et kui Jevgeni Tepljakov hakkas temalt 1000 eurot nõudma, siis ta maksis 700 eurot sellest ära, kuna isik temalt korduvalt nõudis seda, mitte seetõttu, et ta võlgu oli. Vägivalla osas annab kannatanu järgnevaid ütlusi. Kannatanu U.Ai ütlustest nähtub, et 2014.a kevadel Sindi Konsumi juures tuli Jevgeni Tepljakov kannatanu juurde ja nõudis viivist, aga süüdistatav ei öelnud kannatanule kui palju. Raha küsimise käigus Jevgeni Tepljakov ähvardas kannatanut, lubades kannatanu lapsed ära tappa. Kannatanu tundis laste pärast hirmu, kuna ei teadnud, milleks Jevgeni Tepljakov võimeline võib olla. Jevgeni Tepljakov teadis, kus koolis kannatanu lapsed käivad ja seetõttu kannatanu kartis, et Jevgeni Tepljakov võib neile koolist tulles midagi teha. Jevgeni Tepljakov oli mitmel korral ka varem nõudnud kannatanult protsentide tasumist, kuigi tegelikkuses kannatanu talle võlgu ei olnud. Samuti nähtub kannatanu U.Ai ütlustest nähtub, et 01.01.2015 peale kella 03.00 nõudis Jevgeni Tepljakov Sindi Seltsimaja ees temalt samuti viivist, kuigi kannatanu talle võlgu ei olnud. Kui kannatanu ütles, et tema ei maksa, lõi Jevgeni Tepljakov kannatanut ühel korral rusikaga näkku. Löögi tagajärjel kannatanu kukkus maha. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu ja näos verevalum ning kukkumise tõttu tuli hambast kaks kildu välja. Kannatanu Jevgeni Tepljakovi ei löönud. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Jevgeni Tepljakov nõudis kannatanult varalise kasu üleandmist, kasutades selleks vägivalda (KarS § 120 ja § 121). Kannatanu ütlusi temale põhjustatud vigastuste, varalise kasu nõudmise ja ähvarduste kohta kinnitavad ka äratundmiseks esitamise protokollid, patsiendikaart, fotod, asitõendi vaatlusprotokoll, tunnistajate T T-A, T A, T A, H N, K.Ai, T A ja A K ütlused. Äratundmiseks esitamise 28.01.0215 protokollist (kd I, tl 222-224) nähtub, et kannatanu U.A tunneb Jevgeni Tepljakovis ära isiku, kelle käest ta Sindis korterit üüris, kes temalt hiljem protsente nõudis, kes lubas tema lapsed ära tappa ning kes lõi teda 01.01.2015 Sindi Seltsimaja ees vastu nägu. Kannatanu jäi ka kohtuistungil selle juurde, et nimetatud isikuks oli Jevgeni Tepljakov, kes istub süüpingis. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tema 02.01.2015 ülekuulamise protokolli lisad. Patsiendikaardilt nr 15/00020 (kd I tl 219) nähtub, et U.Ail fikseeriti 01.01.2015 kella 03.59 ajal vigastusena vasaku silma all hematoom ja esihamba murd. Ka arstidele on U.A avaldanud, et talle tuldi Sindi seltsimaja juures kallale ja löödi rusikaga näkku. Vigastused on näha ka kannatanust tehtud fotodelt (kd I tl 220-221). Kannatanu U.Ai ütluste usaldusväärsust selle kohta, et teda löödi Sindi Seltsimaja juures ja nõuti üüriprotsente, kuigi ta võlgu ei olnud, kinnitab ka asitõendi 18.05.2015 vaatlusprotokoll (kd III tl 30-34), mille käigus on vaadeldud 01.01.2015 kell 03.24.26 hädaabinumbrile 112 tehtud kõne. Protokollist nähtub, et kannatanu U.A annab politseile teada, et tema suhtes on tarvitatud vägivalda, löödi hammas puruks ja silm siniseks. Samuti nõutakse üüriprotsente,

1-17-1676 kuigi tema on kõik ära maksnud. Raha nõudis korteri peremees, kes on teda ka varem ähvardanud. Seda, et Jevgeni Tepljakov kasutab raha nõudmisel vägivalda, kinnitab ka Pärnu Maakohtu 20.10.2014 määrus (VI kd tl 228-230), kus lõpetati Jevgeni Tepljakovi suhtes KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel menetlus selles, et Jevgeni Tepljakov nõudis raha nii ühelt meesterahvalt, kui ka O.Ailt, kasutades seejuures väivalda kui ka ähvardas relvaga. Tunnistaja T T-A ütlustest nähtub, et ta viibis koos U.Aiga 01.01.2015 Sindi seltsimajas uusaastapeol ning kui ta hakkas koos U.Aiga peale kella 3 ära minema, siis seltsimaja ees väljas hakkas Jevgeni Tepljakov U.Ailt protsente küsima. Tunnistajale oli U.A rääkinud, et ta kunagi üüris (enne nende kooselu, mis algas 2013) Jevgeni Tepljakov käest korterit, kuid oli kõik ära maksnud ja võlgu ei ole, kuid Jevgeni Tepljakov nõuab temalt mingeid protsente, kuid tegelikult protsente ei ole. Jevgeni Tepljakov astus lihtsalt ligi, ütles veelkord, et protsendid maksta ja lõi rusikaga ühel korral vastu hambaid, mille peale U.A kukkus pikali, kaotas teadvuse ja oli pikali umbes 10 minutit. Kogu jutuajamine seisnes ainult selles, et Jevgeni Tepljakov küsis protsente. Tunnistaja nägi, et selle tagajärjel jooksis U.Ai silma alt verd ning hambast oli kild väljas. Tunnistaja kinnitab 100%, et U.A Jevgeni Tepljakovi ei löönud, teab ainult, et hiljem sekkus U.Ai poeg isa kaitseks. Äratundmiseks esitamise 28.01.2015 protokollist (kd II tl 35-37) nähtub, et tunnistaja T T tunneb Jevgeni Tepljakovis ära isiku, kes 01.01.2015 öösel Sindi Seltsimaja ees lõi U.Ai. Tunnistaja jäi ka kohtus eeltoodu juurde. Tunnistaja T A ütlustest nähtub, et ta nägi pealt, kuidas Jevgeni Tepljakov lõi 01.01.2015 peale südaööd Sindi seltsimaja ees tema isa (U.A) ühel korral rusikaga näkku ja enne seda Jevgeni Tepljakov ütles, et sa oled mulle võlgu. Isa kukkus löögi tagajärjel maha. U.A Jevgeni Tepljakovi enne seda ei löönud ega üritanudki lüüa. Tunnistajale tundus, et Jevgeni Tepljakov üritab veel isa lüüa ning lõi seetõttu Jevgeni Tepljakovi ühel korral näo piirkonda. Järgmine päev tunnistaja nägi, et isal oli selle löögi tagajärjel silm sinine ja kaks esihammast oli pooleks. Tunnistaja on andnud emale ka raha. Äratundmiseks esitamise 16.02.2015 protokollist (kd III tl 38-40) nähtub, et tunnistaja T A tunneb Jevgeni Tepljakovis ära isiku, kes 01.01.2015 öösel lõi U.Ai Sindi Seltsimaja ees. Tunnistaja jäi ka kohtus eeltoodu juurde. Kohus selgitab Jevgeni Tepljakovile, et käesolevas asjas ei lahenda kohus T A süüküsimust, vaid Jevgeni Tepljakovi. Seega kohus T A süüd ei tuvasta ega tema poolt tekitatud kahju ei hinda. Kohus juhib süüdistatava tähelepanu sellele, et T A suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud (kd IV tl 1-2), kuna tema tegu oli käsitletav KarS § 28 lg 1 alusel hädakaitsena. Tunnistaja T A ütlustest nähtub, et tema isa U.A üüris Jevgeni Tepljakovi käest korterit, mille eest tasus sularahas ja enda arvates võlgu ei jäänud. Isa on talle öelnud, et ta võlgu ei ole. Isa käis tööl sel ajal, algul Soomes. Tunnistaja ja tema pere kolisid välja põhjusel, et Jevgeni Tepljakov hakkas nõudma suuremat üüri ning seejärel hakkas asju ära võtma, lubamata kaasa võtta ka neile kuuluvaid asju, nagu pesumasin. Tunnistaja teab, et Jevgeni Tepljakov on U.Ai poe juures ähvardanud ja raha nõudnud ning löönud ning U.A rääkis pojale sedagi, et Jevgeni Tepljakov ähvardas lapsed ära tappa. Tunnistajale tundus, et isa võttis seda ähvardust tõsiselt ja kartis enda laste pärast, see võis olla 2014 aastal. Tunnistaja H N ütlustest nähtub, et ta oli 01.01.2015 Sindi seltsimaja uusaastapeol ning kella 3-4 ajal hakati ära minema. U.A rääkis, et tal oli ühe meesterahvaga juttu, kes nõudis tema käest

1-17-1676 mingit korteri võlga, aga mingit võlga ei pidanud olema, kõik on makstud. Tunnistaja nägi, et Jevgeni Tepljakov lõi vähemalt ühe korra U.Aile rusikaga näkku, mille peale U.A kukkus pikali maha. Samuti tunnistaja nägi, et selle tagajärjel oli U.Ai näos verd ning hammas oli ka pooleks löödud. Tunnistaja teadis sedagi, et U.Ai poeg T A sekkus konflikti, kuna Jevgeni Tepljakov üritas U.Ai veel lüüa. Tunnistaja K.A ütlustest nähtub, et ta nägi 01.01.2015 Sindi seltsimajas ees, et U.A oli pikali maas, tal oli üks hammas ära ja nägu oli verine. Tunnistaja kinnitas samuti, et üürisid endise abikaasa U.Aiga Jevgeni Tepljakovilt korterit, korterit üüriti kuskil aasta, üürilepingut Jevgeni Tepljakov ei sõlminud, kuna muidu ta ei saavat linnavalitsuselt raha. Üüri järel käis Jevgeni Tepljakov ise, üür võis olla kuskil 100-150, millele lisandusid kommunaalkulud ning ettemaks oli ka tehtud. Korterist lahkuti, kuna Jevgeni Tepljakov hakkas nõudma rohkem raha, kui kokku lepitud. Tunnistaja ei tea, et nad oleks Jevgeni Tepljakovile midagi võlgu jäänud, kuid peale väljakolimist nõuab Jevgeni Tepljakov mingit raha. Tunnistaja käis sel ajal ka tööl ja sinna tuli tööle ka U.A, algselt elati tema miinimumpalgast. Tunnistaja ei saa aru, mille eest Jevgeni Tepljakov raha nõuab, on juttu olnud summast 1000 eurot, kuid kust see tuleb, tunnistaja ei tea. Peale korterist lahkumist maksis U.A tunnistajale teadaolevalt veel 100-150 eurot, umbes kolmel korral. Tunnistaja jäi kokkuvõttes selle juurde, et kõik sai ära makstud. Jevgeni Tepljakov on raha nõudnud nii tunnistajalt kui ka U.Ailt ning lubanud lapsed ära tappa, kui raha ära ei maksa. Seda viimast kuulis tunnistaja U.Ai käest vahetult pärast Jevgeni Tepljakovi poolt ähvarduse esitamist 2014 kevadel ning U.A oli sellest häiritud ja hirmunud. Seega on tunnistaja ütlused tõendid KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Ka tunnistaja ise kardab Jevgeni Tepljakovi, Jevgeni Tepljakov on üritanud isegi tema toidukotti ära võtta poest tulles. Tunnistaja politseisse laste tapmisega ähvarduste tõttu ei pöördunud, kuna kartis, et ähvardusi võidakse kuidagi täide viia. Äratundmiseks esitamise 16.02.2015 protokollist (kd III tl 41-43) nähtub, et tunnistaja K.A tunneb ära ja kinnitab, et Jevgeni Tepljakov on selleks isikuks, kes seisis 01.01.2015 öösel Sindi Seltsimaja ees pikali maas lamava U.Ai juures ning kinnitas seda ka kohtuistungil. Tunnistaja T A ütlustest nähtub, et tema vanemad üürisid Jevgeni Tepljakovi käest korterit, see võis olla 2012 aastal. Tunnistaja ise korteris ei elanud, kuid on Jevgeni Tepljakoviga kokku puutunud korteris, kui Jevgeni Tepljakov tuli ja küsis U.Ai käest raha ning lisaks nõudis intresse, kuid ta ei saanud aru mille eest. Tunnistaja teab, et Jevgeni Tepljakov nõudis intresside katteks ka pesumasinat ja arvutit. Tunnistajale teadaolevalt ei olnud tema vanemad Jevgeni Tepljakovile võlgu, ka tunnistaja ise on aidanud maksta korteri eest ning tema vanematel Jevgeni Tepljakoviga üürilepingut, kuna vastasel juhul ei saavat Jevgeni Tepljakov linnavalitsuse käest raha. Tema isa U.A käis ka tööl korteri üürimise ajal. Jevgeni Tepljakov helistas isale kogu aeg ja nõudis intresse, ema käest nõudis neid, kui juhtus nägema. Ühel korral nõudnud raha maksmist ka tunnistaja käest, see võis olla 2014 septembris, kui tuli koos kahe meesterahvaga tunnistaja juurde, surus ta põhimõtteliselt vastu seina ning küsis, millal isa võla ära maksab. Tunnistaja vastas seepeale Jevgeni Tepljakovile, et mis intressi sa nõuad, kõik on makstud sulle. Tunnistajale teadaolevalt on Jevgeni Tepljakov ähvardanud U.Ai, lubades tema lapsed maha lüüa ja seda on U.A pidanud reaalseks, tundes hirmu. See toimus enne 2014. a septembrit. U.A rääkis sellest tunnistajale samal päeval, kui selline ähvardamine oli toimunud. Korterist lahkuti põhjusel, et Jevgeni Tepljakovi poolne terror pere suhtes käis kogu aeg, kogu aeg küsiti intresse. Äratundmiseks esitamise 18.02.2015 protokollist (kd III tl 44-46) nähtub, et tunnistaja T A tunneb ära ja kinnitab, et Jevgeni Tepljakov on see isik, kellelt tema vanemad korterit üürisid ja kes nõudis temalt isa protsente ning jäi selle juurde ka kohtuistungil.

1-17-1676 Tunnistaja A K ütlustest nähtub, et ta oli 01.01.2015 Sindi seltsimajas uusaastapeol väljas, kui kuulis selja tagant, et süüdistatav hakkas rääkima mingist võlast korteri eest, suurusjärgus 1000 eurot. Tunnistaja kuulis mingit laksu, vaatas ja nägi, et U.A on pikali ja suu on verine, süüdistatav oli tema juures. Oli ainult üks löök ja kõik. Selle peale T A lõi süüdistatavat. Äratundmiseks esitamise 14.05.2015 protokollist (kd III tl 47-49) nähtub, et tunnistaja A K tunneb ära, et Jevgeni Tepljakov oli see isik, kes seisis pikali oleva U.Ai juures 01.01.2015 öösel Sindi Seltsimaja ees ning seda meest kutsutakse Ženjaks ning jäi selle juurde ka kohtuistungil. 12.05.2015 päringu nr 3.2-2/1563-1 OÜ Sindi Majavalitsusele ja OÜ Sindi Majavalitsuse 12.05.2015 vastuse nr 11 (kd III tl 50-53) kohaselt Sindi linnas x omanik on Jevgeni Tepljakov ning korteril on olnud ühel korral võlg 2012. a jaanuaris, mis on tasutud. Seega kuni 12.05.2015.a ei ole korteril rohkem ühtegi võlga olnud. Kohtu hinnangul on tunnistaja V M ütlused ebausaldusväärsed ja ajasse mittepuutuvad ning seetõttu jätab need kohus tõendikogumist kõrvale. Tunnistaja V M oma ütlustes räägib kellestki pikemast (1,80 m) vanemast mehest, kellega Jevgeni Tepljakov oli valjuhäälne vaidlus ja kes üritas lüüa Jevgeni Tepljakov peaga, kuid ei seisnud püsti ja kukkus ise maha ja seda nägu allapoole. Mingit löömist kui sellist tunnistaja ei näinud. Samas andis tunnistaja ütlusi, et pärast intsidenti, kui Jevgeni Tepljakov tuli tema juurde, oli tal huul katki. Eeltoodud tunnistaja versiooni ei kinnita aga mitte ükski kogutud teine tõend, sh süüdistatava enda ütlused ja samuti on tunnistaja ütlused vastuolus tema enda kohtueelses menetluses antud ütlustega isiku kohta, kellega Jevgeni Tepljakov oli üldse mingi vaidlus. Kohtueelses menetluses tunnistaja andis ütlusi, et vaidlus toimus vanema väiksemat kasvu mehega. Kohus leiab, et 1,80 m pikk inimene ei ole väikest kasvu. Vastuolu ei osanud tunnistaja põhjendada. Samuti ei arvesta kohus tunnistaja V M ütlusi ka selle kohta, et ta tõi Soomest Jevgeni Tepljakovile asju ja viis ka Eestist Soome asju, samuti seda, et tunnistaja teada elas Kristjan Hansalu Jevgeni Tepljakovi juures, kuna kohus on eelnevalt nimetatud väited ümber lükanud. Samuti on ebausaldusväärsed ka Janno Karlepi ütlused 01.01.2015.a sündmuse kohta. Janno Karlepi ütluste kohaselt 01.01.2015.a nägi kui keegi vanem meesterahvas lõi Jevgeni Tepljakovi peaga lõuapiirkonda, hiljem nägi, et Jevgeni Tepljakovil oli huul verine, rohkem midagi ei näinud. Ükski teine tõend Janno Karlepi ütlusi aga ei kinnita, pigem vastupidi. Kogutud tõendid näitavad, et Jevgeni Tepljakovi lõi T A, kes aga ei ole vanem meesterahvas. Seega tuleb Janno Karlepi ütlused selles osas jätta tõendikogumist kõrvale. Jevgeni Tepljakov ütluste kohaselt ähvardust pole olnud, kannatanu valetab. 01.01.2015 oli juttu üürivõlast, kuid U.A läks närvi ja lõi teda peaga, ja Jevgeni Tepljakov võis automaatselt tõugata eemale, see oli enesekaitse. T A ei löönud teda näkku, vaid selga. Üür oli 1500 krooni, kuid ei osanud selgitada, miks ütles kohtueelses menetluses, et summa oli 60 eurot, lisandus vesi ja elekter, kuskil 1000 - 1500 krooni (63 - 95 eurot). Algul maksmisega ei olnud probleeme, probleemid tekkisid alles talvel kütteperioodil. Neil jäi võlg 18100 krooni ehk 1200 eurot, mis välistab väljapressimise. Samas annab Jevgeni Tepljakov ütlusi, et U.A üüris oktoober 2009 kuni mai 2010, mis teeb 8 kuud, kuidas saab tekkida 8 kuuga võlg, mis ulatub esialgselt 23 100 kroonini, millest väidetavalt maksti 5000 ära ja seega võlg oli eurodes 1200, millest jällegi omakorda maksti 500 eurot ja võlg on konkreetne 700 eurot, ei ole protsent. Prokuröri vastas Jevgeni Tepljakov, et korterit üüriti ikkagi 2010.a oktoobrini ehk 12 kuud ning eitas võla suurust 700 eurot. Seega, kui üür oli 1500 eurot kuus, teeb see aastas 18 000 krooni ehk 1153 eurot ning arvestades, et kommunaalkulud olid talvel 1500 krooni ehk 384 eurot, siis see tähendaks nagu nad poleks üürnikud peaaegu mitte midagi kogu üürimise perioodil maksnud. Samas Jevgeni Tepljakov kinnitas, et alguses maksti kenasti ja raskused tekkisid alles talvel.

1-17-1676 Tunnistajad ja kannatanu on öelnud, et maksti ka ettemaksu, Selle kohta, miks Jevgeni Tepljakov ei ole pöördunud nõudega kohtusse, vastas süüdistatav, et uskus lubadusi. Kohus ei pea sellist võla kalkulatsiooni eluliselt usutavaks. Esiteks, arvestades võla suurust, tähendaks see seda, et U.A ei maksnud terve 1 aasta jooksul peaaegu mitte midagi, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et keegi sellisel üürnikul nii kaua oma korteris elada laseb ja ise kommunaalarved maksab, kusjuures üürnikud lahkusid vabatahtlikult, puuduvad andmed, et Jevgeni Tepljakov oleks neid välja visanud. Teiseks leiab kohus, et kui Jevgeni Tepljakovi oleks olnud reaalne nõue Ade vastu, oleks ta pöördunud kohtusse, mitte seda 5 aastat järjest kogu aeg inimestelt nõudnud, sealjuures arvestades, et igal nõudel on ka aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat), mis 2015.a oleks ilmselgelt olnud aegunud, seetõttu on oluline koheselt pöörduda kohtusse. Seega kohus leiab, et Jevgeni Tepljakov ei pöördunud kohtusse üksnes seetõttu, et ta teadis, et tal ei ole seaduslikku alust U.Ailt midagi nõuda. Kohus leiab, et see raha mida Jevgeni Tepljakov kannatanult nõudis, oli tema enda välja mõeldud protsendid/viivised, millel mingit seaduslikku alust ei olnud. Nii kannatanu kui ka tunnistajad, kes raha nõudmist kuulsid, on kinnitanud, et jutt oli protsentidest/viivistest, mitte põhivõlast. Süüdistatav leidis, et kui nad poleks võlgu olnud, siis nad poleks maksnud. Kohtus aga kannatanu selgitas, et maksis seetõttu, et Jevgeni Tepljakov kogu aeg nõudis, soovis, et teda rahule jäetakse. Süüdistatav Jevgeni TepIjakov vastas kaitsjale, et asitõendi vaatlusprotokollis (V kd tl 35) olevas tabelis real „korter 1200“ tegemist U.Ai korteri võlaga. Kohus leiab, et eeltoodut ei saa kuidagi seostada U.Ai väidetava üürivõlaga, puuduvad igasugused viited selle kohta, kellega ja mis korteriga selline märge märkmikusse on tehtud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Jevgeni Tepljakovi ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega, eluliselt mitteusutavad ja ebausaldusväärsed, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist kõrvale. Hinnates kogumis kõiki kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud Jevgeni Tepljakov poolt 2014.a kevadel Sindi linnas Jaama 8 asuva Konsumi kaupluse ees varalise kasu üleandmise nõudmise käigus U.Ai ähvardamine, et kui U.A temale protsente ära ei maksa, siis tapab ta tema lapsed ära ning U.Ail tekkis reaalne hirm, et Jevgeni Tepljakov viibki oma ähvarduse täide. Samuti on tuvastamist leidnud, et 01.01.2015.a kella 03:30 paiku Sindi Seltsimaja ees nõudis Jevgeni Tepljakov alusetult U.Ailt tasumata jäänud üüriprotsente, millise varalise kasu üleandmise nõudmise käigus lõi U.Ai ühel korral rusikaga vasakule näopiirkonda, mille tagajärjel U.A kukkus ning sai tervisekahjustuse - vasaku silma alla hematoomi ja murdis esihamba. Varalise kasu nõudmiseks puudus Jevgeni Tepljakovil seaduslik alus, kuna kriminaalasjas on tõendatud, et U.A Jevgeni Tepljakovile võlgu ei olnud. Jevgeni Tepljakov pani väljapressimised toime kavatsetusega, Jevgeni Tepljakovi eesmärk oli kannatanut hirmutada temalt varalise kasu saamiseks. Jevgeni Tepljakov tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 1, Jevgeni Tepljakov on isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise.

1-17-1676 et tervisekahjustuse võivad suure tõenäosusega tekitada tugevad või korduvad rusikahoobid, eriti kui need on suunatud pähe, kõhtu, rindkeresse või selga. Kehaline väärkohtlemine seevastu on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käte väänamine kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-1-1-48-04). Jevgeni Tepljakovile on esitatud süüdistus XXi löömises, sikutamises ja puldiga viskamises ning O.Ai löömises, peksmises ja kägistamises. XXi kehaline väärkohtlemine 2015. a sügisel ja 2014. aasta kevadel Kaitsja leiab, et XXi kehalise väärkohtlemise süüdistused on ebakonkreetsed, kuna kuriteo toimepanemise aeg on ebamäärane. Kohus jääb oma eelneva seisukoha juurde, et kuriteo toimepanemise aeg ei pea olema tuvastatud sekundi või minuti täpsusega ja Jevgeni Tepljakovi, kes oma tegu üldse eitab, kaitseõigust rikutud ei ole. Kannatanu XXi ütlustest nähtub, et Jevgeni Tepljakov on teda kodus (x) peksnud ja telekapuldiga visanud. Nimelt 2014 kevadel, kui kannatanu soovis saada koduvõtmeid, hüppas Jevgeni Tepljakov aknast välja ja hakkas kannatanule järgi jooksma, seejärel võttis ta kinni, rebides riietest ja viis koju, kus hakkas teda peksma, lõi vastu kukalt, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ning pea hakkas valutama. Samuti 2015. a sügisel, kui kannatanu kodus põrandal mängis, viskas Jevgeni Tepljakov teda telekapuldiga vastu jalga, mis tekitas valu ja sinikad jala peale. Mõlemast sündmusest on ta rääkinud ka oma isale (A L). Kannatanu XXi ütluste usaldusväärsust kinnitab ka tema isa ja tunnistaja S R ütlused. Kannatanu esindaja A L ütlustest nähtub, et XX on talle mitu korda rääkinud, et Jevgeni Tepljakov on temaga tihti vägivaldselt käitunud, aga vigastusi on ta näinud ainult ühel korral lapse jala peal. Lapsel oli sinikad jala põlve piirkonnas. Laps ütles, et Jevgeni Tepljakov tekitas need ning x nuttis kui ta sellest rääkis. Tunnistaja S R ütlustest nähtub, et XX on talle 2015. a avaldanud, et Jevgeni Tepljakov käitub temaga vägivaldses ning näitas ka jala peal sinikat, mis tekkis, kui Jevgeni Tepljakov viskas teda televiisori puldiga. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda, kuna on omavahel kooskõlas ja eluliselt usutavad. Kriminaalasjas on tõendid ka selle kohta, et Jevgeni Tepljakov suhtus XXisse halvasti. Kannatanu N.Ai 18.04.2016. a ja 19.10.2016. a ütlustest (I kd tl 208214, 215-217) nähtub, et Jevgeni Tepljakov ei suhtu O.Ai xx hästi. Ka XX kinnitas, et tema ja Jevgeni Tepljakovi vahelised suhtes ei ole head, kuna Jevgeni Tepljakov kogu aeg ütles midagi halvasti või lõi. XXi ütlusi selles osas, et läbisaamine Jevgeni Tepljakoviga ei olnud hea kinnitab ka jälitustoimingu 27.01.2017 protokolli ja selle lisad (VII kd tl 131-133). Protokollist nähtub Jevgeni Tepljakovi vaenulik suhtumine XXi suhtes. Samuti nähtub Pärnu Maakohtu 20.10.2014 määruses (VI kd tl 228-230), kus lõpetati Jevgeni Tepljakovi suhtes KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel menetlus, et Jevgeni Tepljakov on XXi suhtes võimeline kasutama vägivalda, kuivõrd on ka varasemalt löönud kannatanut. Jevgeni Tepljakov leiab, et XX valetab, sest on armukade, kuna teisel lapsel on parem isa (Jevgeni Tepljakov) ja ka seetõttu, et emal ja isal oli tsiviilkohus, alimendid pandi peale. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi ütlused on ebausaldusväärsed ja jätab need tõendikogumist kõrvale. Kannatanu XXi jäi kohtus enda kohtueelses menetluses antud ütluste juurde, tema ütluste usaldusväärust kinnitavad ka teised tunnistaja ning täiesti meelevaldne on siduda lapse

1-17-1676 valetamist, et Jevgeni Tepljakov on väidetavalt parem isa või tema vanematel oli tsiviilkohus. Kohus ei leia eeltoodul mingisugust seost. Jevgeni Tepljakovi väited selle kohta, et XX ja A L on kõik välja mõelnud, kuna A L ja O.Ai vahel olid vaidlused elatise osas, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Kohtu Infosüsteemi andmetel kinnitati A L ja O.Ai vahel kompromiss elatise osas 30.aprill 2014.a. Seega ei ole usutav, et XX ja A L mõtlesid peale kompromissi sõlmimist välja sündmused Jevgeni Tepljakovi vägivaldsuse kohta, kuna vaidlus elatise osas oli selleks hetkeks juba lahendatud. Jevgeni Tepljakov ei ole kohtule selgitanud ka seda, millist kasu oleks kannatanu XX saanud valeütluste andmisest. Kohus leiab, et selline kaitseväide on eluliselt mitteusutav ja asjakohatu, mistõttu jätab kohus Jevgeni Tepljakovi ütlused selles osas kõrvale. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakovi 2014.aasta kevadel rebis XXi riietest ja viis koju, kus hakkas teda peksma, lõi vastu kukalt, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ning pea hakkas valutama. Samuti on tõendamist leidnud 2015. aasta sügisel Sindi linnas x viskas korteri põrandal viskas Jevgeni Tepljakov XXi telekapuldiga vastu jalga, mis tekitas valu ja sinikad jala peale. Kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Jevgeni Tepljakov kasutas füüsilist vägivalda XXi suhtes korduvalt. Seega on Jevgeni Tepljakov isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Jevgeni Tepljakov oma tegevusega täitnud KarS § 121 lg 2 p-s 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse. Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani Jevgeni Tepljakov toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jevgeni Tepljakov pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Jevgeni Tepljakov kannatanut lüües, tirides ja puldiga visates teadis nagu iga tavaline inimene, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja kehavigastusi. O.Ai kehaline väärkohtlemine 07.08.2015 kella 23.30 paiku ja 24.10.2015 Pärnumaal Sindi linnas x asuvas korteris Prokurör taotles O.Ai ülekuulamist eelkõige kannatanuna. Kaitsja pidas eelistungil vajalikuks O.A üle kuulata ka tunnistajana ning seda ei välistanud ka prokurör. Kohtuistungil aga O.A keeldus KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel ütluste andmisest ning tema kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel. Kohtule esitati O.Ai 12.10.2015 ja 28.10.2015. a kohtueelses menetluses antud ütlused. Kannatanu on enda mõlemal ülekuulamistel andnud ka allkirja selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selgitatud nende sisu, sh KrMS §-des 71-74 sätestatut. Seega kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et O.Aile ei ole selgitatud õigust lähedaste vastu ütlusi mitte anda. Kohus leiab, et tegemist on lubatava tõendiga. Kannatanu O.Ai ütlustest (I kd tl 176-178, 184-182) nähtub, et 07.08.2015 kella 23.30 paiku lükkas Jevgeni Tepljakov kannatanut tema kodus (Pärnumaal Sindi linnas x) rinnust ning lõi mõlema käega vastu nägu mõlemale poole näo piirkonda, seejärel lõi näkku 6 kuni 7 korda, kannatanu püüdis nägu kätega varjata ning ta tundis sel ajal suurt valus. Seejärel Jevgeni Tepljakov võttis mõlema käega O.Ail kõri piirkonnast kinni ja kägistas, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja tal oli hingamine raskendatud. Kui Jevgeni Tepljakov lasi kannatanu

1-17-1676 kõrist lahti, haaras ta kannatanu juustest kinni ja peksis pead vastu diivanit, nii 5-6 korda. Kannatanul oli peale toimunut kõri punane, kõrva juurest jooksis verd ning näo peal oli sinikas. Ajal kui Jevgeni Tepljakov kannatanut peksis, oli kannatanu poeg XX jooksnust toast ära oma isa juurde, kes elab samas majas viiendal korrusel. Kannatanu arvas, et politsei kutsus x isa, kes tegi tema vigastustest ka pildid. Peale seda juhtumit kannatanu jäi haiguslehele, kuna tema nägu oli väga paistes ja sinine. Kannatanu O.Ai ütlustest nähtub, et teine intsident toimus 24.10.2015 samuti kannatanu kodus, kui Jevgeni Tepljakov lõi teda vasaku lahtise käega vastu paremat näo poolt ja seejärel lõi jalaga vastu paremat kätt. Kannatanu tundis nende löökide tagajärjel valu ning talle tekkis hematoom parem käe randmele. Kannatanu politseisse ei saanud kohe helistada, kuna Jevgeni Tepljakov ei andnud telefoni ning hiljem pöördus EMOSsse, kus öeldi, et käel on hematoom. Kanntanu ütlustest nähtub samuti, et tal on olnud Jevgeni Tepljakoviga /...../. Kannatanu O.Ai ütluseid kinnitavad ka ülekuulamise protokolli lisad (fototabelid, lähisuhtevägivalla infoleht, patsiendikaart 15/42119) ja tunnistajate ütlused. Tunnistaja XXi ütlustest nähtub, et kui Jevgeni Tepljakov tuli tunnistaja ema juurde koju (Sind linn x), hakkas ema peksma ja kägistama. Tunnistaja jooksis seetõttu kodust ära isa juurde, pärast tuli isaga tagasi ning kutsusid ka politsei. Tunnistaja nägi emal kaela peal ka vigastusi. See toimus umbes 2 aastat tagasi (tunnistaja ülekuulamine toimus 2017.a). Tunnistajana andis kohtus ütlusi ka A L, kelle ütlused on tõendid KrMS § 66 21 p 2 alusel, kuna tema ütluste sisuks on teiselt isikult (O.Ailt) kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui kannatanu oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Samuti tõendavad tema ütlused ka kannatanule põhjustatud vigastusi. Tunnistaja A L ütlustest nähtub, et O.A on /.../, kes elab nüüd koos Jevgeni Tepljakoviga. 07.08.2015 ööl vastu 08.08.2015 helistas talle O.A ja palus x enda juurde võtta, kuna Tepljakov lõi teda (O.Ai). Kui tunnistaja läks x tooma, nägi ta, et O.Ail oli kaela pealt ja kõrva juurest punane. Kannatanu ütles tunnistajale, et need vigastused on põhjustatud Jevgeni Tepljakovi poolt. O värises ja tunnistaja soovitas tal politseisse helistada ning tegi ka kannatanu vigastustest pildid. Kannatanu ütluste juurde lisatud fotodelt (I kd tl 179-180) on näha O.Ai pea ja kaela piirkonnas olevad vigastused ning fotodelt (I kd tl 183-184) on näha O.Ai parem käe randmel olev hematoom. Lähisuhtevägivalla infolehelt (I kd tl 185) nähtub, et O.Ail on näha kaelal verevalumid ja kriimustused kõrva tagant. Teade tehtud 08.08.2015. Patsiendikaardis (I kd tl 186) on fikseeritud 25.10.2015 hematoom paremal käel. Tunnistaja S R ütlustest nähtub, et 2015. a suvel oli juhus, kui x jooksis öösel aluspükstes isa juurde (st koht, kus elab ka tunnistaja) ning ütles, et Jevgeni Tepljakov tuli koju, oli purjus ja hakkas O.Aiga kaklema. Tunnistaja M H ütlustest nähtub, et politsei reageeris väljakutsele, mis oli tehtud 08.08.2015 aadressile Sindi linn x. Sündmuskohal rääkis O.Ai endine elukaaslane ja x, et O praegune elukaaslane oli Ole kallale läinud ja siis ära jooksnud, kelle nimi võis olla Jevgeni Tepljakov. Tunnistaja nägi O.Ai kaela peal krabamise ja muljumise jälgi ning ühe kõrva tagant oli näha, et oli kergelt verd tilkunud. Oli näha, et veritsemine oli alles lõppenud ehk hüübimine oli alles kinni jäänud. Alguses kannatanu O.A ei rääkinud, mis juhtus, kuid hiljem selgitas, et

1-17-1676 elukaaslane Jevgeni Tepljakov oli natuke lolliks keeranud ja kätega kallale tulnud, kägistanud ja löönud, sõnelus oli üle läinud füüsiliseks konfliktiks. Samuti kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsuse ka Pärnu Maakohtu 20.10.2014 määrus (VI kd tl 228-230), kus lõpetati Jevgeni Tepljakovi suhtes KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel menetlus selles, et Jevgeni Tepljakov nõudis O.Ailt raha koos elamise ajal tehtud väljamaksete eest, seejuures ähvardades relvaga ja väänas teises episoodis ka O.Ai kätt. Seega on Jevgeni Tepljakov vägivaldne olnud O.Ai suhtes ka varem, mis kinnitab, et Jevgeni Tepljakov võib olla oma x suhtes vägivaldne. Jevgeni Tepljakovi ütluste kohaselt tema O.Ai löönud ei ole, kaelast võttis kinni ja lükkas diivanile. Kriimustused kõrva juurde tekitas kannatanu endale ise, oma küüntega. Kannatanul on õrn nahk, võib olla tulid sinikad hoidmisest, aga seda tahtis O.A ise. Kohus ei pea selliseid väiteid usutavaks. Kohus leiab, et kui kannatanu soov oli, et teda kaelast kinni hoitakse ja see on süüdistatava sõnul korduvalt nii olnud, siis jääb arusaamatuks, miks kannatanu meeleheitel abi kutsus. Jevgeni Tepljakovi ütluste kohaselt 24.10.2015 löömist ei olnud. O on valetanud, kuna oli vihane ja depressioonis, elas enda viha Jevgeni Tepljakov peal välja. Valetamise võimalikuks põhjuseks nimetas Jevgeni Tepljakov ka selle, et O.A soovis kinkelepingut tühistada ja ka teised valasid n.ö õli tulle. Sinikas käele tekkis talle, kui kannatanu lõi oma käe Jevgeni Tepljakovi käe vastu. Oma viimases sõnas Jevgeni Tepljakov aga väidab, et O.A pingutas üle, kuna Jevgeni Tepljakov keeldus temaga abiellumast ja teisel korral valetas seetõttu, et Jevgeni Tepljakov noomis teda suitsetamise pärast. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et O.A käis politseis vabatahtlikult ütlusi andmas, et ta oleks kuidagi depressioonis ja elas viha välja. Vastupidi, tõendid kinnitavad, et O.A ei soovinud algul politseile asjaolusid avaldada. Seega kohus leiab, et O.Ai ütlused on usaldusväärsed ja sündmused toimusid sellisena nagu isik neid kirjeldab. Kannatanu ütlusi kinnitasid ka mitmed teised tõendid. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi ütlused on ebausaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist kõrvale. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov lõi 07.08.2015 kella 23.30 paiku Sindi linnas x asuvas korteris O.Aki mitmel korral käega vastu O.Ai näo mõlemat poolt, võttis mõlema käega O.Ail kõri piirkonnast kinni ja kägistas, seejärel peksis O.Ai pead vähemalt 5 korda vastu diivanit, tekitades oma käitumisega O.Aile füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid kaelal, näol. Samuti on leidnud tõendamist, et Jevgeni Tepljakov lõi 24.10.2015 Sindi linnas x asuvas korteris O.Aki jalaga vastu paremat kätt ja vasaku lahtise käega vastu O.Ai paremat näo poolt, tekitades oma käitumisega O.Aile füüsilist valu ja tervisekahjustuse - hematoomi parem käe randmel. Kannatanu O.A ja Jevgeni Tepljakovi ütlustest nähtuvalt on nad /.../. Seega pani Jevgeni Tepljakov kehalise väärkohtlemise toime enda x suhtes. Arvestades, et süüdistatav ja kannatanu on x suhtes, loeb kohus, et Jevgeni Tepljakov on lähisuhtes kannatanu O.Aiga. Seega on Jevgeni Tepljakov täitnud oma tegevusega KarS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Kohus on käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Jevgeni Tepljakov kasutas füüsilist vägivalda lisaks oma elukaaslasele ka XXi suhtes. Seega on Jevgeni Tepljakov isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Jevgeni Tepljakov oma

1-17-1676 tegevusega täitnud ka KarS § 121 lg 2 p-s 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse. Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Jevgeni Tepljakov toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jevgeni Tepljakov pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Jevgeni Tepljakov kannatanut lüües ja kägistades teadis nagu iga tavaline inimene, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja kehavigastusi.

1-17-1676 kannatanu sekkus tema ja K.Ai vestlusesse, ründab Jevgeni Tepljakov I.Bit, lüües teda kahel korral käega näkku, löögid on nii tugevad, et kannatanu kukub. I.B ei olnud selliselt pealetükkivalt agressiivne nagu Jevgeni Tepljakov väidab, I.B sekkus Jevgeni Tepljakov ja K.Ai vahelisse kontakti peale seda, kui Jevgeni Tepljakov proovis haarata K.Ai käest kilekotti, kuna tema laps tahtvat ka süüa. Jevgeni Tepljakovi tegevust ei saa mitte kuidagi nimetada 2 korral õrnaks tõukamiseks – need on jõulised löögid, mille peale kukub I.B peaga vastu asfaldi. Seega kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et ründe alustajaks oli I.B ning et tema tegu saaks pidada õigusvastaseks, seega ei olnud Jevgeni Tepljakovi ka hädakaitses. Eeltoodu alusel jätab kohus Jevgeni Tepljakovi ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Samuti I.Bi ütlused selle kohta, et Jevgeni Tepljakov oli talle võlgu. 18.08.2016.a isiku läbivaatuse protokollist (kd III tl 86-98) nähtuvad I.Bil fikseeritud vigastused - nahaalune verevalum koos tursega parema silma all, verevalumid suu ümber ja sees, küünarnukkidel marrastused ning vasakul pool juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas pehmete kudede turse ning lillakaspruuni koorikuga kaetud nahamarrastus. I.Bi vigastused on fikseeritud ka patsiendikaardil nr 16/32124 (kd III tl 102-104), millest nähtub, et I.Bi esineb silmakoopapõhja murd, samuti esinevad hematoomid näos. Tunnistaja R A ütlustest nähtub, et kui 14.08.2016 õhtusel ajal, umbes enne 21.00, kui oli I.B oli tema juures külas, I.Bil ei olnud näos ega ka silmnähtavalt kuskil mujal ühtegi vigastust. Kui I.B järgmisel päeval tagasi tuli, s.o 15.08.2018, nägi ta välja selline, et tunnistajal oli raskusi tema väljanägemist kirjeldada, I.B oli tema hinnangul täiesti läbi pekstud, s.o üks silm täiesti kinni, huul paistes ja näos olid sinised triibud, nagu saapajälg oli näos. Tegemist oli värskete vigastustega. I.B ei tahtnud avaldada tunnistajale, kes teda olid löönud ega tahtnud ka politsei poole pöörduda. Tunnistaja hinnangul I.B kartis neid ebameeldivaid inimesi, öeldes kord tunnistajale, et parem on, kui sa neid ei tunne. Tunnistaja K.A ütlustest nähtub, et 14.08.2016, kui ta Sindi Konsumi poest tuli, üritas Jevgeni Tepljakov tema kotti haarata, öeldes, et ka tema laps tahab süüa ja hiljem nägi, et ruudulise pluusiga mees on pikali maas, tema juures olid Jevgeni Tepljakov ja A.K, rohkem tunnistaja midagi ei näinud. Vägivalda tunnistaja ei näinud. Äratundmiseks esitamise 19.08.2016 protokollist (kd III tl 105-106) nähtub, et tunnistaja K.A tunneb A.Ks ära isiku, kes 14.08.2016 õhtul oli Konsumi poes ning pärast Konsumi ees parklas koos Jevgeni Tepljakoviga. Asitõendi 14.09.2016 vaatlusprotokollist (kd III tl 108-115), mille käigus on vaadeldud Sindi Konsumi valvekaamera salvestust 14.08.2016 kell 21.06-22.00, nähtub kuriteosündmusele eelnenud asjaolud, sh A.K kui ka I.Bi viibimine sündmuskohal. Tunnistaja A.K ütlustest nähtub, et ta nägi 14.08.2016 Sindi Konsumi ees I.Bit ja Jevgeni Tepljakovi ning mingi hetk nägi, et I.B oli pikali, Jevgeni Tepljakov tema juures. Tunnistaja ei näinud, et Jevgeni Tepljakov oleks I.Bit löönud, kuid jooksis nende juurde, et Jevgeni Tepljakov sealt ära tõmmata. A.K tunnistas, et tema lõi maas lamavat I.Bit ning sel ajal keegi teine kannatanut ei löönud. A.K on 14.08.2016. a I.Bi suhtes toime pandud vägivallateos 15.03.2017. a Pärnu Maakohtu otsusega (I kd tl 167-170) KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud. Kaitsja leiab, et KarS § 263 järgi inkrimineeritud kuriteos ei ole tõendamist leidnud, et kellegi kõrvalise isiku rahu oleks häiritud.

1-17-1676 Korrakaitseseaduse § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Teise isiku all mõeldakse isikut või isikuid, kes ei ole antud õigusrikkumisega seotud. Seega alles selliste isikute juuresolek ja nende häirimine või ohtu seadmine võib kaasa tuua vastutuse KarS § 263 järgi. Kuigi Sindi linnas Jaama 8 asuva Konsumi kaupluse parklat võib käsitleda avaliku kohana, ei ole käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et I.Bi ründamine oleks häirinud teisi isikuid. Tunnistaja K.Ai ütlustest nähtuvalt tema vägivalla kasutamist I.Bi suhtes ei näinud. Kohus leiab, et isik, kes ei näe konflikti ennast, ei käsitleta asjasse mittepuutuva isikuna, kelle rahu või turvatunnet on häiritud. Samuti ei nähtu, et ka teisi seal olnud isikuid oleks vägivalla kasutamine häirinud. A.K oli isik, kes jätkas I.Bi peksmist, Janno Karlepi sõnul ka tema vägivalla kasutamist ei näinud ning ei nähtu videosalvestiselt, et ka O.Ai oleks see sündmus häirinud. Seega kohus leiab, et kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et Jevgeni Tepljakovi I.Bile kehavigastuste tekitamisel rikkus avalikku korda, kvalifitseerib kohus Jevgeni Tepljakovi tegevuse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov lõi 14.08.2016 kella 21.55 ajal Pärnu maakonnas Sindi linnas Jaama 8 asuva Konsumi kaupluse parklas I.Bit kahel korral käega näo piirkonda ning põhjustas kannatanule tahtlikult kehavigastused, mistõttu talle süüks arvatav kehaline väärkohtlemine on tema poolt toime pandud otsese tahtlusega. Kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Jevgeni Tepljakov kasutas füüsilist vägivalda I.Bi suhtes, oma x suhtes kui ka XXi suhtes, samuti kihutas ta teisi isikuid A.Si kehalisele väärkohtlemisele. Seega on Jevgeni Tepljakov isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt ja lähisuhtes. Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes, pani Jevgeni Tepljakov toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jevgeni Tepljakov pani kuriteod toime otsese tahtlusega. Jevgeni Tepljakov kannatanut lüües, teadis nagu iga tavaline inimene, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja kehavigastusi. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Jevgeni Tepljakov õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Jevgeni Tepljakovi on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Jevgeni Tepljakov on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod KarS § 209 lg 2 p 1, 4; § 372 lg 2 p 3; § 200 lg 1; § 199 lg 2 p 4; § 121 lg 2 p 2,3 ja § 214 lg 2 p 1 järgi. Seega tuleb Jevgeni Tepljakov süüdi tunnistada ning mõista karistus. Kohtule on esitatud ka 15.03.2016 kokkulepe, 21.03.2016 kohtu alla andmise määrus, 30.03.2016 kohtuistungi protokoll ja 30.03.2016 määrus (VI kd tl 231-238), kuid kohtu hinnangul nimetatud tõendid ei tõenda tõendamiseseme asjaolusid, vaid näitavad üksnes seda, et varasemalt on Jevgeni Tepljakov osades episoodides olnud nõus kokkuleppemenetlusega. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-17-1676 KarS § 209 lg 2 p 1, 4 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse, KarS § 199 lg 2 p 4 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 121 lg 2 p 2,3 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 214 lg 2 p 1 nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega, KarS § 372 lg 2 p 3 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ja KarS § 200 lg 1 kahekuni kümneaastase vangistuse. Karistuse määra ja liigi valikul arvestab kohus ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Jevgeni Tepljakovi ei ole varem kriminaalkorras karistatud (VI kd tl 226-227). Samas on tema suhtes Pärnu Maakohtu 20.10.2014 määrusega (VI kd tl 228-230) lõpetatud menetlus süüdistuses KarS § 121 ja § 257 järgi KrMS § 202 alusel 4 episoodis, määrates isikule kohutusena tasuda riigi tuludesse 1000 eurot. Jevgeni Tepljakov puhul on tegemist äärmiselt vägivaldse isikuga. Eeltoodu seisneb selles, et Jevgeni Tepljakov kasutab vägivalda nii x (O.A), (XX), kõrges eas isikute (N.A), samuti isikute suhtes, kes on talle võlgu või tema leiab, et nad on võlgu (A.S, U.A) ning ka täiesti kõrvaliste isikute suhtes, kes astuvad teiste kaitseks välja (I.B). Ka kriminaalpolitsei arvamusest relvaeksamile taotleja kohta ja kriminaalpolitsei hinnangus isiku kohta (VI kd tl 242-247) leitakse, et Jevgeni Tepljakov ei ole sobilik soetama ega omama tulirelvi, kuna suhtub lugupidamatult õiguskorda ja kaaskodanikesse. Jevgeni Tepljakovi kuritegelik käitumine on tõenditest nähtuvalt olnud ka väga pikaajaline. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p 3 kohaselt kuriteo toimepanemine kõrges eaka isiku suhtes. Jevgeni Tepljakov oli teadlik, et N.A on vanaduspensioniealine isik. Eeltoodu alusel, arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, kohus karistab Jevgeni Tepljakovi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 3 aastat, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 200 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, KarS § 214 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 aastat, KarS § 372 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõistab kohus liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 22.08.2016. a. Tõkend Jevgeni Tepljakov peeti kahtlustatavana kinni 22.08.2016. a (kd VI tl 1-8). 24.08.2016. a Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Jevgeni Tepljakovi suhtes tõkendit – vahistamine. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Jevgeni Tepljakov jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimine KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 84 moodustab süüteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 831) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka

1-17-1676 siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Käesolevas kriminaalasjas on Jevgeni Tepljakovile esitatud süüdistus KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ebaseaduslikus majandustegevuses, mis seisnes selles, et Jevgeni Tepljakov väljastas ajavahemikul 2009-2016 erinevatele isikutele laene, saades seeläbi varalist kasu 124 037.25 eurot. Jevgeni Tepljakovile esitatud süüdistus on leidnud tõendamist, seega tuleb nimetatud rahasummat käsitleda süüteoga saadud varana. Mingit eset (varaühikut) saab käsitada süüteoga saadud tulu arvel omandatuna ja seega ka KarS § 831 lg-te 1 või 2 alusel toimuva konfiskeerimise objektina üksnes siis, kui sellel esemel on süüteoga saadud varaga vahetu ja individualiseeritav seos (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus asjas nr 31-1-54-15, p 49). Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakovi elukohast leiti sularaha 32 900 eurot, isik väljastas laene 56 242 eurot ning sai laenu tagasimaksetena 34 895.25 eurot. Jevgeni Tepljakovil puudusid sel ajal legaalsed sissetulekut ning arvelduskontole kantud raha liikumistest koos teiste kogutud tõenditega on selgelt jälgitav laenude andmine/tagastamine, samuti on tuvastatud, et isik sai laenutagasimakseid sularahana. Seega on tuvastatud, et eelpool nimetatud rahal on süüteoga saadud varaga vahetu ja individualiseeritav seos. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Jevgeni Tepljakov sai nimetatud raha legaalselt. Samuti on Jevgeni Tepljakovile esitatud süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kelmuses, mis seisnes selles, et tema koos Kristjan Hansalu ja Andres Taltsiga korraldasid Sindi Linnavalitsuselt üüri-, elektri- ja küttekompensatsiooni ning küttepuude väljapetmise, luues Sindi Linnavalitsusele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tepljakov kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 3021,26 eurot. Sindi Linnavalitsusel ei ole võimalik tekitatud kahju Jevgeni Tepljakovilt avaliku nõudeavalduse kaudu välja nõuda, seega kohtul tuleb Jevgeni Tepljakovilt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KarS §-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kuna Jevgeni Tepljakov on käesolevaks hetkeks osa ebaseadusliku majandustegevusega ja kelmusega saadud raha ära tarvitanud, siis tuleb käesolevas kriminaalasjas KarS § 831 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks mõista Jevgeni Tepljakovilt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Eeltoodud kaalutlustel kohus konfiskeerib Jevgeni Tepljakovilt KarS § 831 alusel tema valdusest leitud ja äravõetud sularaha 32 900 €, mis on Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (IV kd tl 81-82). Samuti mõistab kohus KarS § 831 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras Jevgeni Tepljakovilt välja konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastava summa s.o 94 158,51 €, mille täitmise tagamiseks jätab kohus aresti alla Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 ja 14.12.2016 määrusega nr 1-16-11001 arestitud Jevgeni Tepljakovile kuuluva vara: kinnisasi (kinnistu nr xxx katastrinumber xxx) Pärnu maakond, Sindi, xxx; Jevgeni Teplajakovi nimele registreeritud sõiduauto Audi A6 Avant, reg nr xxx, VIN kood xxx;

1-17-1676 Jevgeni Teplajakovi nimele registreeritud sõiduauto Mercedes-Benz Vito 109 CDI, reg nr xxx, VIN kood xxx; Jevgeni Teplajakovi nimele registreeritud maastikusõiduk (ATV) Dinli Centhor 700, reg nr xx, VIN kood xxx; Jevgeni Teplajakovi nimele registreeritud mopeed Honda X8RX, reg nr xxx, VIN kood xxx; ATV lumesahk Iron Baltic Snow; murutraktor Mcculloch (pealtistutav) xxx; diiselgeneraator nr xxx; Krossimootorratas Honda; õhukompressor Senco seeria nr xxx; skänner-koopiamasin Canon Pixma xxx; kärcher survepesur mudel K 3.91 kollast värvi; nurgasaag Powercraft, seeria nr 48203 ( xxx); kompressor NuAIR, seeria kood xxx; nurgasaag Makita MLS100 seeria nr xxx; makita löökdrell HR2460 seeria nr xxx kohvris, koos 25 puuri ja mõõdulindiga; keevitusseade Clint Inverter WF160A; lameekraaniga televiisor Samsung W010902 seeria nr xxx koos musta värvi puldiga; 3 kollasest metallist sõrmust (1 rohelise kiviga, 2 tk valgete kividega), 1 kollasest metallist kett, kaelaketi kollasest metallist amulett sodiaagimärgiga „vähk“, kollasest metallist kaelakett ümmarguse sodiaagimärgiga „vähk“ (sinises plastmasskarbis), 2 kollasest metallist kaelaketti (üks peenike, teine laiem), ühed kollasest metallist kõrvarõngad, 1 kollasest metallist sõrmus ning kollasest metallist ripatsiga (kollasest metallist kaelakett koos ristkülikukujulise ripatsiga) kaelakett. Konfiskeerimise täitmise tagamiseks arestib kohus ka Jevgeni Tepljakovi sõiduauto läbiotsimisel (kd IV tl 127-146) leitud sularaha 248,74 €, milline on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (kd IV tl 147-148). 19.10.2016 vaatlusprotokollist ja selle lisadest (fototabel, müügiportaalidest väljatrükid müügikuulutustest) (V kd lk 91-238) nähtuvalt on konfiskeerimise tagamiseks aresti alla jäetud ATV lumesaha Iron Baltic Snow keskmiseks turuhinnaks 544,30 eurot; murutraktor Mccullochi keskmiseks turuhinnaks 1792,30 eurot, diiselgeneraatori keskmiseks turuhinnaks 464.67 eurot; krossimootorratas Honda keskmiseks turuhinnaks 3466.67 eurot; õhukompressori Senco keskmiseks turuhinnaks 214.30 eurot; skänner-koopiamasin Canon Pixma keskmiseks turuhinnaks 25 eurot; Kärcher survepesuri keskmiseks turuhinnaks 49.50 eurot; nurgasae Powercraft keskmiseks turuhinnaks 147.50 eurot; kompressor NuAIR keskmiseks turuhinnaks 117.50 eurot; nurgasae Makita keskmiseks turuhinnaks 128.19 eurot, Makita löökdrelli kohvris, koos 25 puuri ja mõõdulindiga keskmiseks turuhinnaks 141.30 eurot; keevitusseadme Clint Inverter keskmine turuhind 135 eurot; lameekraaniga televiisori Samsung keskmiseks turuhinnaks 504 eurot ning erinevate kuldesemete keskmiseks turuväärtuseks kokku 1679.85 eurot. Seega kokku 9410,08 eurot väärtuses vara. Vara arestimise määrusest nähtuvalt on kinnisasja Pärnu maakond, Sindi, xxx väärtuseks on hinnatud 5208 eurot; sõiduauto Audi A6 Avant väärtuseks 1800 eurot; sõiduauto Mercedes-Benz Vito väärtuseks 8500 eurot, maastikusõiduki (ATV) Dinli Centhor väärtuseks 4000 eurot ja mopeed Honda X8R-X väärtuseks 300 eurot. Seega kokku 19 808 euro väärtuses vara. Lisaks on kohus arestinud Jevgeni Tepljakovi sõiduauto läbiotsimisel leitud sularaha 248,74 €. Seega kokku jätab kohus konfiskeerimise tagamiseks aresti alla vara väärtuses 29 466,82 eurot, mis ei ületa konfiskeerimisele kuuluva vara väärtus ja seetõttu ei koorma vara arestimine isikut. 18.12.2018. a Pärnu Maakohtu määrusega kohus vabastas aresti alt Pärnu Maakohtu 06.10.2016 määrusega nr 1-16-8572 arestitud Jevgeni Tepljakovile kuuluvad kinnistud xxx Sindi Pärnu maakond (kinnistu nr xxx, katastritunnus xxx) ja xxx Sindi Pärnu maakond (kinnistu nr xxx, katastritunnus xxx). Seega arestitud xx ja xxx Sindi Pärnu maakond kinnistute osas on kohus juba seisukoha võtnud. Süüdistatava sõnul on xx Sindi kinnistu ostetud seifist võetud raha eest, mis maksis 1500 eurot, täpselt ei osanud öelda, kelle raha eest ostis; Audi A6 maksis umbes 100 eurot; Mercedes-Benz ostuks andis isa raha (200 + 10 000 eurot) ja raha sai ka vana auto müügist; ATV on tema oma,

1-17-1676 õemees andis pool rahast, aga mitte niisama, selle eest pidi tööd tegema; murutraktor on ostetud vana murutraktori raha eest ja ka isa andis raha; diiselgeneraator kuulub isale; krossiratas Honda on tema enda rahade eest ostetud ja kuulub talle; õhukompressor Senco kuulub talle; skannerkoopiamasin kuulub endisele naisele; survepesur Kärcher kuulub isale; nurgasaag Power Craft kuulub talle; kompressor Nuair, nurgasaag Makita, lööktrell Makita ja keevitusseade kuuluvad isale; televiisor Samsung sai siis, kui isa naise vend ära suri ning tal lubati see endale võtta, kuid samas pidi see olema isa; kuldasjad on nii O kui poja omad ning Jevgeni Tepljakov enda omad, võib olla ka mõni ese ema oma, kuigi ema võttis läbiotsimisel enda omad ära. Ühtegi tõendit kohtule nende esemete soetamise kohta teiste isikute poolt kohtule esitatud ei ole. Seega leiab kohus, et kõik esemed, mis on Jevgeni Tepljakovi valdusest leiti ja arestiti, kuuluvad Jevgeni Tepljakovile. Konfiskeerimise osas märgib veel kohus, et konfiskeerimise tagamiseks aresti alla jäetud Jevgeni Tepljakovile kuuluva vara osas ei ole käesoleval juhul tähtsus asjaolu, kas need olid soetatud legaalsete sissetulekute arvelt või mitte. Äravõetud vara on jäetud aresti alla konfiskeerimise tagamiseks, kuna süüteoga saadud vara (raha) on äratarvitatud. Kohtul puudub ka alust kahelda, et arestitud vara kuulub kellelegi teisel, kui Jevgeni Tepljakovile, kuna esitatud lepingutest nähtub, et ostajaks on üksnes Jevgeni Tepljakov, Maanteeameti väljavõttest, kinnistusraamatu väljavõttes nähtub, et arestitud vara omanikuks on üksnes Jevgeni Tepljakov, vara leiti Jevgeni Tepljakovi valdusest ning kohtule ei ole esitatud ühtegi muud tõendid, miks kinnitaks vara pärinemist kolmandatele isikutele. Üksnes paljasõnaline väide, et vara kuulub kellegi teisele, ei lükka ümber asjas kogutud teisi tõendeid. Kolmandate isikute kaasamise osas on kohus võtnud ka seisukoha 21.09.2018. a määruses (X kd tl 151-154). Süüteomenetluses tekitatud kahju Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 5 lg 1 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 18 lg 1 sätestab, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Jevgeni Tepljakov esitas kohtule taotluse, kus palub hüvitada temale kahju seoses: - konfiskeerimismenetluse ebamõistliku menetlusajaga, mis algas tema jaoks 27.09.2016 ja seega on ületatud 2-aastatst tähtaega; - vara arestimisega, sh 32 900 euro sularaha, sõiduauto Mercedes-Benz Vito, maastikusõiduk (ATV) Dinli Centhor, mopeed Honda X8R-X, murutraktor Mcculloch, diiselgeneraator, skänner-koopiamasin Canon Pixma, lameekraaniga televiisor Samsung, sõiduauto Audi A6 Avant, ATV lumesahk Iron Baltic Snow, krossimootorratas Honda, õhukompressor Senco, Kärcher survepesur, nurgasaag Powercraft, kompressor NuAIR, nurgasaag Makita, Makita löökdrell, keevitusseade Clint Inverter, kuldesemed; - videosalvestise äravõtmisega; - HÜ Sindi K dokumentatsiooni ja raha äravõtmisega; - alusetu vahistamisega; - alusetu läbiotsimisega ja asjade äravõtmisega; - ametist kõrvaldamisega (HÜ Sindi K juhatuse liike kohalt).

1-17-1676 Konfiskeerimismenetluse ebamõistliku menetlusajaga kohus selgitab, et käesolev kriminaalasi ei ole konfiskeerimise menetlus KrMS § 4031 mõttes. Käesolevas kriminaalasjas lahendab kohus konfiskeerimisega seotud küsimusi asja põhimenetluses, s.o üldkorras kohtumenetluses. Seega ei kohaldu käesoleval juhul 2-aastane tähtaeg. Kohus leiab, et rikutud ei ole ka üldist mõistlikku menetlusaega kriminaalasja lahendamisel. Euroopa Inimõiguste Kohtu ning Riigikohtu (vt nt RKKKo 3-1-1-57-11 p 15, 3-1-1-43-10, p 30) praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumitest: kohtuasja keerukus; kaebaja käitumine; asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine; selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Esmalt tuleb kohtul tuvastada, kui kaua käesolev menetlus süüdistatava suhtes on kestnud. Seejärel tuleb hinnata, kas see ajavahemik on ebamõistlikult pikk ning juhul kui ilmneb, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tuleb otsustada millist õiguskaitsevahendit selle rikkumise heastamiseks kohaldada. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsuses asjas nr 3-1-1-43-10 (punktis 25) selgitati järgmist: "Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see periood, mida EIÕK art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus". Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. (Vt nt Reinhardt ja Slimane-Kaļd v Prantsusmaa, otsus 31. märtsist 1998, p 93 ja Malkov v. Eesti, otsus 4. veebruarist 2010, p 56.) Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmise kuupäev või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja – ehkki teda ei ole vahistatud – on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda (vrd Reinhardt ja Slimane-Kaļd v Prantsusmaa, p 93 ja Kangasluoma v. Soome, p 26). Jevgeni Tepljakov leiab, et teda hakkas kriminaalmenetlus oluliselt mõjutama, kui temale esitati 27.09.2016.a kahtlustus. Kohus leiab, et mõistliku aja kulgemist tuleb arvestada alates hetkest mil Jevgeni Tepljakovi kahtlustatavana kinni peeti, s.o 22.08.2016. Seega on menetlus kestnud ca 2,5 aastat. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kohus jätnud tegemata ühtegi vajalikku menetlustoimingut ja on istungid määranud esimesel võimalusel arvestades menetlusosaliste ajagraafikuid ja ettepanekuid. Istungid ei ole edasi läinud kohtu tegevusetusest, vaid süüdistatavate ja kaitsja haigestumise ning menetlusosaliste taotluste tõttu. Kohus on teinud kõik selleks, et asja võimalikult kiirelt lahendada ning samas arvestanud, et asja tuleb menetleda erilise hoolsusega, et kellegi õigusi ei rikutaks. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et olukorras kus menetlusosalised taotlevad ühelt poolt selliste täiendavate tõendite lisamist, mille vormistamine on ajamahukas, siis ei saa nad teiselt poolt nende tõendite vormistamisest tingitud ajakuluga põhjendada menetlusaja ebamõistlikkust. Eeltoodust järeldub, et kriminaalasja arutamine on kestnud pikemat aega objektiivsetest asjaoludest (asja mahukus ja seonduvalt poolte taotlustega) tulenevalt. Lähtudes eeltoodust, s.t hinnates menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, arvestades kohtuasja mahukust, menetlusosaliste käitumist, asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist ning selle olulisust, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul, kohus leiab, et mõistliku

1-17-1676 menetlusaja nõuet ei ole rikutud niivõrd, et see tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS § 2742 ja § 2052 ettenähtud alustel. Kohus leiab, et Jevgeni Tepljakovi vara arestimine, vahistamine, käesoleva menetlusega seotud läbiotsimised ja asjade äravõtmised (sh keelatud esemete) on olnud vajalikud ja põhjendatud. Jevgeni Tepljakovi süü on leidnud tõendamist ja arestitud vara on konfiskeerimise tagamiseks jäetud aresti alla. Seega puudub alus kahju hüvitamiseks. Kohtul puuduvad andmed, et Jevgeni Tepljakovi elukoha läbiotsimisel on videosalvestise äravõtmisega tekitatud kahju ja et Jevgeni Tepljakov on ametist kõrvaldatud. Seega käesoleval kahjunõue on tõendamata. Menetleja ei ole ka rikkunud X võtmete andmisega N.Aile Jevgeni Tepljakovi õigus, kuivõrd N.Ail on selle kinnistu tasuta isiklik kasutamisõigus (VI kd tl 64, 85-98). Jevgeni Tepljakov esitas ka ise kirja selle kohta, kus O.A palub X võtmete tagastamist ema jaoks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et seifist ära võetud HÜ Sindi K dokumentatsiooni ei ole tagasi antud. Samuti ei ole kohtus tuvastamist leidnud, et Jevgeni Tepljakovi seifis oli HÜ-le kuuluv raha. Asitõendi 23.08.2016 vaatlusprotokollist (kd IV tl 90-124) nähtub, et 21 Jevgeni Tepljakovilt 22.08.2016 ära võetud paberilehte on tema sõnul garaažiühistu Sindi K paberimajandus. Asjade üleandmise-vastuvõtmise akti (VII kd tl 94-95) kohaselt on nimetatud 21 paberilehte antud 27.01.2017. a üle A Sle, kes seisuga 27.09.2018 oli samuti HÜ Sindi K juhatuse liige (XI kd tl 30). Jevgeni Tepljakov sõnul muutus mittetulundusühistu kohustuslikuks tulundusühistuks, mistõttu oli kohustus esitada majandusaasta aruanne, mis varasemalt kohustuslik ei olnud. 17.11.2016. a Tartu Maakohtu registriosakonna määrusega on määratud HÜ Sindi K rahatrahv seoses 2009-2014.a majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest. Äriregistri väljatrüki kohaselt kujunes garaažiühistu ümber hooneühistuks 14.06.2008. a. Seega oli juhatuse liikmete mitu aastat aega majandusaasta aruande esitamiseks ja dokumentide ajutine äravõtmine, ei ole kuidagi seostatav selle tegemata jätmisega. Kohtule ei ole ka esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et juhatuse liikmed on taotlenud HÜ Sindi K dokumentatsiooni väljastamist menetlejalt seoses majandusaasta aruande esitamise vajadusega ning menetleja on keeldunud. Seega ei ole käesolev kahjunõue põhjendatud. Jevgeni Tepljakov taotles kohtult ka kohustada U.Ai tasuma 770 eurot üüri võlga ja tervisele tekitatud kahju 193,44 eurot; E L tasuma võlga 118 eurot ning nõudis ka kahju seoses tema isa süüdimõistmise eest (sh õigusabi kulud) ja ema käeluu murru eest. Kohus leiab, et tegemist on asjakohatute taotlustega. Nimetatud taotlused ei puuduta süüteomenetluses tekitatud kahju ning on tõendamata. Tsiviilhagi esitamise õigus on ainult kannatanul. Samuti peab kohus alusetuks ka süüdistatava Jevgeni Tepljakovi väidet selle kohta, et tema kaitseõigust on rikutud, kuna kohtuistungitel jäeti talle käerauad peale. Nimelt tagab kohtuistungitel turvalisust politsei, kes hindab isiku ohtlikust ja käeraudade rakendamise vajadust. Enamikel istungitel võeti isiku taotlusel käerauad ära, et Jevgeni Tepljakov saaks teha märkmeid. Ülejäänud etteheited Jevgeni Tepljakovi viimases sõnas on kohtu hinnangul kas asjakohatud või sellised, mida kohtul ei ole võimalik kontrollida või kahjunõue ei ole esitatud tähtaegselt (s.o esitati peale kohtulikku uurimist) ja seega kohus neil ei peatu. Eeltoodu alusel jätab kohus Jevgeni Tepljakovi taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Tsiviilhagi

1-17-1676 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Jevgeni Tepljakov lõi U.Ai ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel U.A kukkus ning murdis esihamba. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kannatanu U.A on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 76 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Süüdistatava leiab, et sellise raha eest ei ole võimalik esihammast parandada. Kannatanu on esitanud oma tsiviilhagi tõendamiseks Dr. K. Lepiku Hambaravi AS kassa sissetuleku kviitungi (kd I tl 225) hambaravi kohta. Kviitungi kohaselt kulus ravile 76 eurot. Kviitungil on ära toodud ka millist ravi isik sai. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes ja esitatud kviitungis. Seega leiab kohus, et kannatanu U.A tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning Jevgeni Tepljakovilt tuleb VÕS § 1043 alusel kannatanu kasuks välja mõista 76 eurot. Kannatanu N.A on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 222 eurot. 19.09.2017.a kohtuistungil kannatanu loobus hagist (II kd tl 11). TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Seega lõpetab kohus menetluse N.Ai tsiviilhagi osas seoses hagist loobumise vastuvõtmisega. Kannatanu Sindi Linnavalitsus on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 3021,26 eurot. 05.10.2017.a Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Sindi Linnavalitsuse nõueavaldus KrMS § 2962 lg 1 p 3,5 alusel läbi vaatamata (VIII kd tl 61-63). Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja juures asuvad erinevate protokollide lisadena ning muude dokumentide ja toimingute digitaalsete andmekandjatena DVD ja CD plaadid (pakendid 1, 2, 22-51). Kohus leiab, et nimetatud DVD ja CD plaadid tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde (I kd tl 206; III kd tl 34, 60, 66,84, 85, 115; IV kd tl 79, 80, 145, 146, 166, 167, 188, 189, 228, 229; V kd tl 27-32, 40, 90; VI kd tl 8, 14, 56, 170; VII kd tl 171; XI kd tl 63). Läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Iphone musta värvi nahkkaantes IMEI: xxx (pakend nr 1.2); 32 tk A4 formaadis paberilehte käsikirjaliste ning trükitud märkustega (pakend nr 8.2); tumepruunide kaantega märkmik, milles sees käsikirjalised märkmed (pakend nr 13.2); 1 tk A4 formaadis paberilehte, müügitellimus nr 203741571 (pakend nr 16.2); sülearvuti ASUS koos toitejuhtmega, seeria nr xxx (pakend nr 20) ja musta värvi 1 TB kõvaketas (pakend nr 21), mis asuvad Lääne prefektuuri Pärnu asitõendite hoidlasse, tagastab kohus KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Jevgeni Tepljakovile. Ülejäänud süüdistusaktis nimetatud (krossimootorratas Yamaha) ja menetlustoimingute käigus äravõetud asjad on kohtueelses menetluses nende omanikele tagastatud, muu menetluste alustamiseks üle antud, seaduslikele valdajatele või Jevgeni Tepljakovi nimetatud isikutele üle antud või hävitatud (VII kd tl 69-95).

1-17-1676 Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud aga riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskuludeks loetakse valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu süüdistatava valitud kaitsjale koos käibemaksuga 10 100 €. Kuivõrd prokurör loobus süüdistusest KarS § 256 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi, jätab kohus osa (s.o 10%) valitud kaitsjale makstud tasust riigi kanda ning mõistab Eesti Vabariigilt Jevgeni Tepljakovi kasuks välja menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 1010 €. Ülejäänud valitud kaitsjale makstud tasust ehk 9090 € jätab kohus süüdimõistetu enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks tunnistaja sõidukulud, määratud kaitsjale/esindajale määratud tasu ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1350 €. Tunnistaja S R on esitanud taotluse sõidukulude ja keskmise päevapalga hüvitamiseks summas 35,05 € (III kd tl 230-233) ning tunnistaja N P ja tunnistaja E L on esitanud taotluse keskmise päevapalga hüvitamiseks vastavalt summas 47,43 ja 42,90 € (VIII kd tl 69-73, 224225). Määratud kaitsjale määratud tasu on kokku 10 224,48 € (III kd tl 157-159, 227-229, VIII kd tl 66-68, 205-207, 222-223, IX kd tl 18-20, 37-39, 47-48, 62-63, 95-97, 109-110, 117-118, 148-149, 238-239, X kd tl 41-42, 162-165, XI kd tl 1-3, 71-73, 190-192). Kohtu hinnangul on tunnistajate kohtumenetlusekulud ja määratud kaitsjale määratud tasud põhjendatud, vajalikud ja tõendatud. Arvestades, et prokurör loobus süüdistustest KarS § 256 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi, jätab kohus osa (s.o 10%) määratud kaitsjale määratud tasust KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda, s.o 1022,45 €. Riigi kanda jääva osa suuruse valikul kohus arvestas, et sisuliselt Jevgeni Tepljakovile etteheidetavate süüdistuste maht oluliselt ei vähenenud. 16-st episoodist jäi alles 14-episoodi, millest KarS § 256 oli oma sisult seotud teiste kuritegudega. Seega süüdistuse maht vähenes prokuröri loobumisega marginaalselt. Samuti arvestab kohus seda, et üksikud istungid läksid edasi Jevgeni Tepljakovi ja tema kaitsjast olenemata põhjustel (14.03.2018 Janno Karlep haige). Eeltoodu alusel mõistab kohus Jevgeni Tepljakovilt menetluskuluna riigituludesse välja sundraha 1350 €, tunnistajatele kriminaalmenetlusega tekkinud kulud 125,38 € ja tasu riigi õigusabi eest 9202,03 €. Seega kokku tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud 10 676,41 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik

Ly Lehemets Rahvakohtunik

Peep Põlma Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.