Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa
Kohtuasi
Kristiina Jänsi hagi Saima Tišleri vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-24751
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saima Tišleri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Kristiina Jäns Kostja Saima Tišler, esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo
Asja läbivaatamise kuupäev
22. aprill 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-24751 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus määras kindlaks Kristiina Jänsi menetluskulud ning mõistis need Saima Tišlerilt välja. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus võttis vastu Kristiina Jänsi hagist loobumise, lõpetas asja menetluse ning jaotas menetluskulud, jättes need Saima Tišleri kanda. Samuti jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, milles ringkonnakohus jaotas menetluskulud.
2.Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Saima Tišleri kanda.
5.Tagastada OÜ-le ASTTM Projekt (konto nr 221024385593) 10. veebruaril 2013 Saima Tišleri määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kristiina Jäns (hageja) esitas 22. juunil 2012 Pärnu Maakohtule Saima Tišleri (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja pooltevahelise eluruumi üürilepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Kostja esitas 16. oktoobril 2012 taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata. Avalduse kohaselt lõppes üürileping poolte kokkuleppel 25. augustil 2012 ning 3. septembriks 2012 oli hageja üüripinna vabastanud. Pärast üürisuhte lõppemist ei ole hagejal enam õiguslikku huvi lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
4.Hageja esitas 17. oktoobril 2012 hagist loobumise taotluse. Avalduses palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 576 eurot. Kostja on vastuses hagile tunnistanud, et leping lõppeb poolte kokkuleppel 25. augustil 2012. Sellega on kostja hagi sisuliselt tunnistanud. Hageja loobub hagist, kuna kostja rahuldas haginõude pärast hagi esitamist ning üürileping on lõppenud. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta kostja kanda.
5.Pärnu Maakohus võttis 14. novembri 2012. a määrusega vastu hageja loobumise hagist ning lõpetas asja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 576 eurot. Maakohus leidis, et ei esine asjaolusid, mis välistaksid hagist loobumise vastuvõtmise. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et kostja tema nõude rahuldas, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja põhjendatud kohtukulud 576 eurot.
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada. Kostja leidis, et maakohus jättis põhjendamatult lahendamata tema hagi läbi vaatamata jätmise taotluse. Kohus ei ole võimaldanud kostjal vastata hageja hagist loobumise taotlusele, rikkudes sellega TsMS § 429 lg-t 3. Samuti on kohus kohaldanud valesti TsMS § 168 lg-t 4, jättes hageja menetluskulud kostja kanda. Ekslik on kohtu seisukoht, et kostja rahuldas hageja nõude. Kuna hagi oli esitatud vale isiku vastu, sest kostja ei olnud tegelikult üürileandja, siis ei saanud ta hageja nõuet rahuldada. See, et üürileping lõppes kokkuleppel üürileandjaga, ei ole hageja nõude täitmine. Üürnik ja üürileandja saavutasid kokkuleppe üürilepingu tähtaja pikendamiseks, mistõttu tuleks analoogia alusel kohaldada kompromissi reguleerivaid sätteid. Hageja sai üürileandja nõustumuse selleks kokkuleppeks kätte enne hageja kohtusse pöördumist, mistõttu ei olnud kohtusse pöördumine vajalik.
7.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. jaanuari 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et toimikust nähtub, et maakohus ei ole hagist loobumisest kostjale teatanud ega kostja arvamust küsinud. See ei ole aga oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mille tõttu tuleks maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja on saanud oma vastuväited menetluskulude väljamõistmise kohta esitada määruskaebuses ja ringkonnakohtul on võimalik kaebuse väiteid kontrollida. Hagist loobumise avalduse vastuvõtmist ja menetluse lõpetamist ei ole kaebuses vaidlustatud, mistõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut
kaebuse väidetele, mille kohaselt oleks tulnud hagi jätta läbi vaatamata. Maakohus on õigesti leidnud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda seetõttu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist täitnud. Hageja nõude eesmärgiks oli tuvastada, et kostja üürilepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Nõude rahuldamine oleks andnud hagejale õiguse üüritud eluruumis edasi elada. Hagi esitati kohtule 22. juunil 2012 ja samal päeval saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et nõustub üürilepingu lõpetamisega alates 25. augustist 2012, s.o kolme kuu möödumisel ülesütlemisavalduse tegemisest. Hageja selgitas, et kostja väljendatu rahuldas teda, kuna talle oli see aeg piisav, et leida endale uus eluruum, ja lisaks oli pooltevaheline üürileping sõlmitud tähtaega määramata ning kostjal oli seda võimalik üles öelda võlaõigusseaduse (VÕS) § 312 lg 1 järgi kolmekuulise etteteatamise tähtajaga. Hageja selgitas, et ta sai kostja 22. juuni 2012. a kirja kätte pärast kohtule hagi esitamist. Kostja ei ole kaebuses selgitanud, millisel moel ta hagejale kirja saatis, ega põhistanud, et hagejal oli võimalus kiri enne kohtule hagi esitamist kätte saada. Eeltoodu tõttu ei ole usutav kostja väide, et hagejal oli võimalik kostja saadetud kiri enne hagi esitamist kätte saada. Seega oli hagi esitamine põhjendatud. Hagist loobumise aluseks oli aga see, et kostja nõustus üürilepingu kehtivust pikendama selliselt, et see lõppes 25. augustil 2012, so kolm kuud pärast ülesütlemisavalduse tegemist. Eeltoodu tõttu oli õige jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Kaebuse väide, et hageja esitas hagi ennatlikult, kuna kohtus või üürikomisjonis üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise 30-päevase tähtaja lõpust oli hagi esitamise ajal veel mõni päev puudu, ei põhine seadusel. VÕS § 329 lg 1 järgi tuleb üürikomisjonile või kohtule esitada avaldus 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse kättesaamisest ja seadusest ei tulene nõuet, et üürnik peaks seda tegema tähtaja lõpus. Hageja menetluskulude suurusele ei ole kostja määruskaebuses vastu vaielnud. Vale on kaebaja käsitlus, mille kohaselt ei ole tema üürileandja. Üürisuhte poolte määramisel tuleb lähtuda lepingust. Üürilepingu kohaselt on üürilepingu poolteks hageja ja kostja. Asjaolu, et üür tuli tasuda OÜ ASTTM Projekt arvelduskontole, ei tähenda, et viimane oleks üürilendaja. Toimikust ei nähtu, et üürileandja oleks lepingu kehtivuse ajal vahetunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii selle kui ka maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja ei vaidlustanud menetluse lõpetamist, ja on jätnud seetõttu põhjendamatult hindamata kostja väited selle kohta. Kui kohus oleks asja menetluse lõpetanud kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse alusel, ei oleks hageja menetluskulusid saanud kostja kanda jätta. Samuti eksis ringkonnakohus, leides, et maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei andnud kostjale võimalust vastata hageja hagist loobumise avaldusele ning sellega seoses ka hageja menetluskuludele. Kaebemenetluses ei ole kohane esitada esimest korda vastuväiteid menetluskuludele. Samas ei ole ka ringkonnakohus andnud kostjale võimalust hageja menetluskulude
suurusele vastu vaielda. Kuna hageja esitas põhjendamatu hagi, on tema menetluskulud põhjendamatud. Ringkonnakohus on valesti jätnud kohaldamata TsMS § 168 lg 4, mille kohaselt oleks tulnud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd hageja nõudeks oli üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine, siis ei ole hagis esitatud nõue täidetud. Üürilepingu regulatsioon ei näe ette, millise aja jooksul peab üürisuhe üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel lõppema, mistõttu võisid pooled kokku leppida, et leping lõppeb 25. augustil 2012. See ei muuda üürilepingu erakorralist ülesütlemist tühiseks. Samuti on kohtud valesti leidnud, et kostja oli üürileandja. Tegelik üürileandja oli OÜ ASTTM Projekt. Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu tõendile, mille kohaselt tunnustas hageja üürileandjana OÜ-d ASTTM Projekt. Üürilepingu kohaselt pidi hageja tasuma üüri OÜle ASTTM Projekt, kelle seaduslik esindaja oli kostja.
10.Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb lähtuvalt TsMS § 701 lg-st 3 tühistada ning asi saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis need kostjalt välja. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, mille ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise, lõpetas asja menetluse ning jaotas menetluskulud, jättes need kostja kanda. Samuti jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, milles ringkonnakohus jaotas menetluskulud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Kolleegium leiab, et maakohus lõpetas asja menetluse põhjendatult. Hageja oli esitanud hagist loobumise avalduse ning aluseid loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ei olnud. Seega tuli asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Kuna asja menetlus lõpetati, ei olnud enam võimalik jätta hagi läbi vaatamata, nagu taotles kostja.
13.Kolleegium leiab, et kohtud jätsid menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Nimetatud sätte kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Praeguses asjas on hageja esitanud tuvastushagi. Tuvastushagi esitatakse TsMS § 368 lg 1 järgi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks ning selle tuvastamise vastu peab hagejal olema õiguslik huvi. See tähendab, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka Riigikohtu
4.aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14). Praeguses asjas on hageja eesmärgiks tuvastushagi esitamisel olnud see, et pooltevaheline üürisuhe ei lõppeks kostja ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeval 1. juunil 2012. Kuivõrd kostja avaldas hagejale saadetud kirjas nõusolekut üürisuhte jätkamiseks 25. augustini 2012, saavutas hageja hagiga taotletud
eesmärgi. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja sai kostja kirja kätte alles pärast hagi esitamist. Seega saab lugeda kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hageja nõude täitnuks ning menetluskulud tuli selle sätte järgi jätta kostja kanda. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega ka osas, milles ringkonnakohus leidis, et kostja oli üürileandja. Üürilepingust nähtub, et lepingupoolteks olid hageja ja kostja.
14.Kolleegium leiab, et maakohus rikkus TsMS § 176 lg 4 teist lauset sellega, et ei edastanud kostjale hageja hagist loobumise avaldust ning selles sisaldunud taotlust kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ega andnud kostjale sellega mõistlikku võimalust hageja menetluskulude kohta seisukohta avaldada. Toimikust nähtub küll, et kostjale on e-kirjaga saadetud maakohtu määrus, millega küsiti menetlusosaliste seisukohti vastastikkuste taotluste kohta, kuid samas ei nähtu, et olnuks lisatud hageja hagist loobumise avaldus koos menetluskulude nimekirjaga (tl 62). Viimase kostjale edastamise kohta toimikus andmeid ei ole. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et see ei olnud oluline menetlusnormi rikkumine, sest kostja sai esitada vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Tegemist on küll rikkumisega, mille ringkonnakohus oleks võinud kõrvaldada, edastades ise kostjale hageja menetluskulude nimekirja ja küsides selle kohta seisukohta. Praeguses asjas ringkonnakohus seda ei teinud. Toimikust ei nähtu ka andmeid, et kostjale olnuks enne maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist teada hageja menetluskulude nimekirja sisu (nt andmed toimikuga tutvumise kohta ajavahemikul hagist loobumise avalduse esitamisest kuni maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamiseni). Seega ei olnud kostjal võimalust avaldada sisulist seisukohta hageja menetluskulude kohta ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses (vt ka Riigikohtu
30.märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-11, p 14). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul edastada kostjale hageja hagist loobumise avaldus (milles on märgitud menetluskulude rahaline suurus) koos menetluskulude nimekirjaga ning küsida kostjalt selle kohta seisukohta. Seejärel on võimalik otsustada, millises ulatuses tuleb hageja menetluskulud kostjalt välja mõista.
15.Kostja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.
16.TsMS § 168 lg 5 alusel jäävad ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd asja uuel lahendamisel ringkonnakohtus vaieldakse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise üle, siis TsMS § 178 lg 3 järgi edaspidi tekkivaid menetluskulusid ei hüvitata (vt Riigikohtu 30. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-11, p 17). Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.