2-12-33819/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-12-33819 - Koduliising OÜ, 226,57 eurot; - Kagu Invest AS, 2556, 47 eurot; - ITM Inkasso OÜ, 399, 45 eurot; - OÜ Aabron, 1943, 67 eurot; - kohtutäitur Mati Roodes, 549, 56 eurot; - Danske Bank A/S, 19 436, 83 eurot. Ajutine haldur on selle nõude osas selgitanud, et võlgnikul on sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga eluasemelaenu leping nr XXX , mis on käesoleva aja seisuga üles öeldud. Nimetatud laenulepinguga panga kasuks seatud kinnisvara müüdi enampakkumisel. Pärast enampakkumisel müüduks osutunud korteri müüki, jäi võlgnevus üles summas 19 436, 83 eurot, mis on käesoleva aja seisuga tasumata. Tulenevalt eeltoodust moodustavad LB’i teadaolevad kohustused kokku 28 686,26 eurot. Võlgniku varad Kinnistusraamatu ja ehitisregistri teabesüsteemi andmetel ei kuulu LB’i omandisse kinnisvara ega ehitisi. Samuti ei ole liiklusregistri andmeil võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. Saldo võlgniku arveldusarvel nr XXXXXXXXXX Nordea Bank AS-is on 19.10.2012 seisuga 0.79 eurot, konto on arestitud. Kuupalk pankrotiavalduse kohaselt on 390 eurot. Pankrotihalduri poolt tehtud väljavõtte järgi on võlgniku viimane töötasu laekumine 03. oktoobril, 2012. aastal olnud 478,39 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgniku keskmine töötasu perioodil 01.09.2011 kuni 04.10.2012 on olnud 516.67 eurot, mille hulka on arvatud ka puhkusetasu. Võlgniku kinnitusel ta muid rahalisi vahendeid ei oma. Ajutine haldur märgib, et aruande koostamise ajal puudub võlgnikul vara ning ainsaks sissetulekuks on töötasu. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Võlgnikul on kaks alaealist last N Z (isikukood XXX sündinud XXX) ja DB (XXX sündinud XXX). Võlgniku ainsaks sissetulekuks käesoleval ajal on töötasu keskmiselt 516, 67 eurot. Muud teadaolevad sissetulekud võlgnikul puuduvad. LB on ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnik LB on selgitanud, et tema maksejõuetus on olulisel määral seotud 2009. aastal isiklikus elus toimunuga: 2009. aastal kaotas LB abikaasa töö, sama aasta juunikuus läks LB lapsepuhkusele. LB’i selgituse kohaselt oli tema abikaasa töötu aasta aega, 2010. aastal leidis tema abikaasa töö, mille tasumääraks oli kehtiv töötasu miinimum. LB on selgitanud, et elades neljakesi - LB ise, tema abikaasa, 16-aastane tütar ning vastsündinud poeg, olid väljaminekud suured, ning sissetulekud märkimisväärselt väiksemad, sellest tulenevalt tekkisidki võlad. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud arvukate väikelaenude võtmise tõttu, mida võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud kustutada. Võlgnikul

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et LB’i majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Igakuine sissetulek koosneb töötasust, mille viimase aasta keskmine suurus on olnud 516.67 eurot, kohustusi on vähemalt summas 28 686,26 eurot, kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei vaielnud sellele kohtuistungil vastu. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb LB’i pankrot välja kuulutada.

Tsiviilasi nr 2-12-33819 Eve Selberg on andnud nõusoleku enda nimetamiseks LB’i pankrotihalduriks. Eve Selberg tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Arvestades ajutise halduri aruandes toodut ja kohtuistungil väljaselgitatut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, samuti halduril teha kindlaks tagasivõitmise võimalused ja vastavalt tulemustele tegutseda. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 22. novembril 2012.a, algusega kell 11.00. Ajutise halduri tasu väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et eeltoodu põhjal esineb LB’i pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb LB’i pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, sest need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda Eve Selberg’i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Pangas ajutise halduri töötasu 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab LB’it ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), saali nr 2, 22. novembril 2012.a, kell