Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-12-33819
Kohtuasi
XX kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. aprilli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX 15. aprilli 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Puudutatud isikud (võlausaldajad) Julianus Inkasso OÜ; Bigbank AS; Swedbank AS; Aktsiaselts Lowell Eesti; osaühing DOMINUS INKASSO; PLACET GROUP OÜ; PharmaInvest OÜ; Eesti Energia Aktsiaselts; Aktsiaselts Intrum Estonia
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 1. aprilli 2020. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega:
1.1.Rahuldada XX kohustustest vabastamise taotlus.
1.2.Vabastada XX 8. novembril 2012 väljakuulutatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
1.4.Lõpetada XX kohustustest vabastamise menetlus.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
4.Avaldada teade XX kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-12-33819 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja menetluse käik
1.XX (võlgnik) esitas 28. augustil 2012 Harju Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada enda pankroti ja vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohus kuulutas 8. novembri 2012. a määrusega välja võlgniku pankroti ning lõpetas
21.jaanuari 2014. a määrusega pankrotimenetluse selle raugemise tõttu, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas YY täitma usaldusisiku kohustusi. Harju Maakohus vabastas 15. juuni 2015. a määrusega YY usaldusisiku kohustustest tema surma tõttu ning kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid.
2.Võlgnik esitas 1. aprillil 2019 taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgadest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat. Võlgnik tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega, tema töötasu oli keskmiselt 650 eurot kuus, kuid tema püsikulud olid suuremad ning võlgnikul ei jätkunud raha, et võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik on olnud kohtule alati kättesaadav ning jaganud kohtuga avameelselt tegevuste aruannet.
3.Võlausaldajad PLACET GROUP OÜ, Eesti Energia Aktsiaselts, Bigbank AS ja Danske Bank A/S Eesti filiaal vaidlesid taotlusele vastu.
3.1.PLACET GROUP OÜ vastuse kohaselt ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgniku 2018. a arvelduskonto väljavõttelt ei paista, et võlgnikul on majanduslikult raske. Arvelduskonto järgi saab ta tasu kahelt tööandjalt. Järelikult on võlgnik esitanud aruandes ka valeandmeid. 2018. a arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli võlgniku aastane sissetulek 9720 eurot 94 senti, mis teeb ühes kuus keskmiselt 810 eurot 7 senti. Võlgnik käis perioodil 7.–10. mai 2018. a Ukrainas ja võttis seal kolme päeva jooksul arvelduskontolt välja raha 815 eurot 80 senti. Võlgnik võttis 2018. a arvelduskontolt välja raha kokku 3565 eurot 80 senti.
3.2.Eesti Energia Aktsiaseltsi vastuse kohaselt ei ole võlgnik alates menetluse algatamisest teinud ühtegi väljamakset, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.
3.3.Bigbank AS vastuse kohaselt ei ole võlgnik teinud ühtegi väljamakset. Võlgniku vabastamine riivab oluliselt võlausaldajate õigusi. Võlgniku aruanne on puudulik ning ei ole kooskõlas tema arvelduskonto väljavõttega. Võlgnik on aruandes märkinud, et ta teenis 2018. aastal 650 eurot kuus, ning et tal ei olnud ühtegi teist sissetulekuallikat. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli aga tema sissetulek 810 eurot kuus. Lisaks ei ole selge, millised on võlgniku kulud ühes kuus. Aruande järgi maksab võlgnik üüri 475 eurot kuus ning
2-12-33819 kommunaalkulusid 200 eurot kuus. Arvelduskonto väljavõtte järgi on võlgniku üüritasu iga kuu erinev ning jääb keskmiselt alla 411 euro, sealjuures ei nähtu, et võlgnik maksab kommunaalkulusid. Võlgnikku aitab tema tütar, kuid on arusaamatu, millises ulatuses. Arvestades seda, et võlgnik võtab järjepidevalt raha arvelduskontolt välja ning tema arvelduskontolt nähtuvad kulud ei kattu tema aruandes väljatoodud kuludega, võib järeldada, et võlgniku andmeid ei ole täpsed.
3.4.Danske Bank A/S Eesti filiaal vastuse kohaselt ei ole võlgnik enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning on jätnud võlausaldajatele väljamaksed olulises ulatuses tegemata. Perioodil 2014. a kuni 2019. a on võlgnik jätnud endale vähemalt 5383 eurot 58 senti, mille võlgnik oleks seaduse järgi pidanud maksma võlausaldajatele.
4.Kohus korraldas 11. juunil 2019 istungi. Võlgnik palus istungil pikendada menetlust kahe aasta võrra, mille jooksul püüab võlgnik nõudeid täita.
5.Võlgnik esitas 18. juunil 2019 maakohtule täiendava seisukoha ning palus pikendada menetlust ja määrata võlgnikule täiendav tähtaeg, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise taotlus uuesti läbi. Taotluse kohaselt on võlgniku võlgadest vabastamise menetlus kestnud viis aastat. Võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, tema ametlik töötasu on olnud keskmiselt 650 eurot kuus. Võlgniku püsikulud on ületanud tema tulusid, mistõttu ei ole võlgnikul jätkunud raha võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnik käis hambaravil Ukrainas ning tal kulus seal 4292 eurot. Võlgniku võlga aitas tasuda ka võlgniku tütar, kes maksis Swedbank AS-ile 300 eurot. Võlgnik tasus ise enda üüri ja kommunaalarved kokku 7117 eurot 21 senti. Mitte keegi ei ole võlgnikule selgitanud, kuidas tuleb käituda pankrotimenetluse ajal. Võlausaldajad ei ole võlgnikule selgitanud, mida ta peab tegema ja mida ta ei tohi teha. Mitte ükski võlausaldaja ei ole esitanud kohtule taotlust kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Ka pankrotihaldur ei ole võlgnikule selgitanud, kuidas tuleb pankrotimenetluse ajal tegutseda. Võlgnik arvas valesti, et juhul, kui ta on pankrotis ja käib tööl ning saab tasu, millest ei jätku enda võlgade tasumiseks, siis tal õnnestub ülejäänud võlgadest tulevikus vabaks saada. Võlgniku käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
6.PLACET GROUP OÜ ja Swedbank AS palusid jätta võlgniku 18. juuni 2019. a taotluse rahuldamata. Lisaks palus Swedbank AS lõpetada menetluse ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Swedbank AS-i seisukoha järgi ei ole võlgnik enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Võlgnik on aastate jooksul jätnud võlausaldajatele märkimisväärse summa välja maksmata, vabandades seda teadmiste puudumisega. Mitteteadmine ei vabasta võlgnikku kohustuste täitmisest. Võlgnikul on menetluse ajal olnud võimalus pöörduda küsimuste või ebaselguse korral kohtu või ka võlausaldajate poole, võlgnik ei ole seda teinud. Võlgnik on käitunud vähemalt raskelt hooletult.
7.Võlgnik esitas 26. märtsil 2020 Harju Maakohtule uuesti taotluse enda kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik esitanud kohtule igal aastal kõik nõutavad aruanded ja dokumendid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on tänaseks kestnud kuus aastat ja kaks kuud. Võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on pikaajaliselt töötanud klienditeenindajana I OÜ-s ning mõned kuud G OÜ-s. Võlgnik on olnud töötu. Võlgnik hakkas 9. detsembril 2019 tööle Aktsiaseltsis L. Tema töötasu on praeguse menetluse vältel jäänud vahemikku 600–700 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on olnud kuni 29.
2-12-33819 augustini 2018 kaks alaealist last ning alates sellest kuupäevast üks alaealine laps. Võlgnik on töötanud ametlikult, ei ole varjanud saadud tulusid ega oma isiklikku vara. Võlgnik on teinud kõik enda sissetulekute suurendamiseks, kuid see ei ole õnnestunud põhjusel, et tema konkurentsivõime tööturul on alla keskmise. Võlgniku tütar aitab võlgnikul kanda elamiskulusid ning teisi ettenägematuid kulusid. Võlgnik maksab ise enda üüritud korteri eest üüri ja kommunaalkulusid, samuti kannab elementaarseid eluks vajalikke kulusid söögile, tervishoiule, transpordile, riietele jms. Võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 1. aprilli 2020. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamata ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus selgitas võlgnikule PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Kohus on tuvastanud ning võlgnik on kinnitanud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on pikaajaliselt töötanud klienditeenindajana I OÜ-s ning mõned kuud G OÜ-s (kuni 1. juulini 2019), kuni ta töö kaotas. Alates 9. detsembrist 2019 hakkas võlgnik tööle Aktsiaseltsis L. Võlgniku ülalpidamisel on olnud kuni 29. augustini 2018 kaks alaealist last ning alates sellest kuupäevast üks alaealine laps. Võlgnik kinnitab, et ta on ametlikult töötanud, ei ole varjanud saadud tulusid ega oma isiklikku vara. Võlgnik on teinud kõik oma sissetulekute suurendamiseks, kuid see ei ole õnnestunud põhjusel, et tema konkurentsivõime tööturul on alla keskmise. Kohustus tegeleda tulutoova tegevusega ei tähenda mitte seda, et võlgnik teenib mõistlikku sissetulekut enda ja oma pere jaoks, vaid et ta maksab võlausaldajatele nii palju, kui ta suudab. Võlgnik ei ole võlausaldajatele ühtegi makset teinud, v.a 300 eurot Swedbank AS-ile, mille maksis võlgniku tütar. Võlgnik on väitnud, et tal ei ole jätkunud raha võlausaldajatele maksete tegemiseks. Samas nähtub võlgniku arvelduskonto väljavõtetest, et ta on perioodiliselt raha palgapäevadel arvelduskontolt välja võtnud ning maksnud vähemalt 3897 eurot (võlgniku enda arvutuste järgi 4292 eurot) hambaravi eest Ukrainas. Võlgnik on jätnud võlausaldajatele välja maksmata vähemalt 5383 eurot 58 senti. Kuna võlgnik täitis ise usaldusisiku kohustusi, siis iga kuu suurema summa enda tarbeks jätmine, kui talle seaduse alusel oli ette nähtud, saab olla üksnes tahtlik ja süüline tegevus. Kuna võlgnik on tekitanud võlausaldajatele rahalise kahju vähemalt 5383 euro 58 sendi ulatuses, siis on selge, et võlausaldajate huve on suures ulatuses kahjustatud. Võlgnik arvas ekslikult, et kui tema suhtes on pankrot välja kuulutatud ja ta käib tööl ning saab tasu, millest ei jätku võla tasumiseks, siis tal õnnestub võlast tulevikus vabaks saada. Võlgnik arvab pahatahtlikult, et võlausaldajad või pankrotihaldur oleksid pidanud talle teada andma, et ta peab oma kohustusi täitma. Võlgnik ei ole põhistanud kohustuste rikkumise vabandatavust. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel andnud endast parimat, et rahuldada võlausaldajate nõudeid ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Kohustustest vabastamise aluspõhimõtete kohaselt tuleb võlgnikule anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada,
2-12-33819 kuid sealjuures tuleb silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab võlgniku suhtes olema distsiplineeriv. Määruskaebus
9.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada võlgniku taotlus. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole võlgnik süüliselt kohustusi rikkunud. Võlgniku töötasu ei ole olnud piisavalt suur, et võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgniku töötasu on jäänud vahemikku 650–700 eurot. Võlgnik on olnud töötu ja ta kasvatab alaealist last. Kuni
29.augustini 2018 pidas võlgnik ülal kahte alaealist last. Võlgnik selgitas kohtule, et hambaravi eest maksis tema tütar. Võlgnik töötas ametlikult ning ei varjanud oma tulu. Võlgnik kõneleb vene keelt ja tema võimalused tasuvama töö leidmiseks on piiratud. Võlgnik on kohtuga pidevalt suhelnud. Võlgnik esitas maakohtule kaks taotlust täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus ei lahendanud esimest taotlust ning teise taotluse lahendamisel jättis võlgniku ära kuulamata. Võlausaldajatele tehtava väljamakse suurust tuleks arvestada aastapõhiselt. Menetlusosaliste seisukohad
10.Võlausaldajad PLACET GROUP OÜ, Aktsiaselts Intrum Estonia, Bigbank AS, Swedbank AS ning Julianus Inkasso OÜ palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
10.1.PLACET GROUP OÜ vastuse kohaselt nähtub võlgniku arvelduskonto väljavõttelt, et võlgnik on raha järjepidevalt välja võtnud. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud ühtegi väljamakset. Hambaravi arve on välja antud 28. novembril 2018, kuid ka enne seda ei teinud võlgnik ühtegi väljamakset. Võlgniku selgitus, et kui ta on pankrotis, siis ei pea ta väljamakseid tegema, on arusaamatu. Samuti on otsitud põhjus, et võlgnik ei teadnud usaldusisiku kohustusi ega osanud neid täita. Võlgnik on enda kohustustesse suhtunud kergemeelselt. Võlgnik ei ole näidanud üles tahet teha väljamakseid.
10.2.Aktsiaselts Intrum Estonia vastuse kohaselt ei ole võlgnik täitnud enda kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnik on aastate jooksul jätnud märkimisväärse summa võlausaldajatele maksmata. Kohus on võlgnikku juhendanud ning võlgnik ei ole küsimuste või ebaselguse korral kohtu või võlausaldajate poole pöördunud, kuigi tal selline võimalus oli. Võlgnik on järjepidevalt raha arvelduskontolt välja võtnud ning asjaolust, et võlgniku kulud erinevad aruandes esitatust, annavad alust väita, et võlgniku esitatud andmed ei ole täpsed ning võlgnik on esitanud asjas tähtsust omavate asjaolude osas valeinfot. Kuna võlgnik ei ole teinud korrektselt väljamakseid, ei ole alust võlgnikku kohustustest vabastada. Võlgnik on käitunud vähemalt raskelt hooletult.
10.3.Bigbank AS jäi enda varem esitatud seisukoha juurde.
10.4.Swedbank AS vastuse kohaselt ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Võlgnik on järjepidevalt raha välja võtnud ning tema andmed ei ole täpsed. Kohus kuulas võlgniku ära, kohus ei pidanud võlgnikku pärast teise taotluse esitamist uuesti ära kuulama. Asjaolust, et võlgnikul tuleb iga aasta esitada
2-12-33819 aruanne, ei saa järeldada, et väljamakseid tuleb arvestada aastapõhiselt. Väljamakseid võib teha kord aastas, kuid väljamaksete suuruse arvutamisel tuleb lähtuda kuupõhisest arvestusest. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
12.Ringkonnakohus palus võlgnikul täpsustada määruskaebuses esitatud väidet, et võlgnik pidas kuni 29. augustini 2018 ülal kahte alaealist last. Võlgnik selgitas 17. veebruaril 2021, et võlgniku vanem laps (NN) jätkas keskhariduse omandamist H-s kuni 2018. a augustini.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku võlgadest vabastamise taotluse.
14.Ringkonnakohus märgib esmalt, et võlgnik on esitanud kohtule oma kohustustest vabastamise menetluse raames erinevaid taotlusi. Võlgnik taotles 1. aprillil 2019 enda kohustustest vabastamist, 11. juuni 2019. a kohtuistungil kohustustest vabastamise menetluse pikendamist kahe aasta võrra ning 26. märtsil 2020 taas enda kohustustest vabastamist. Seejuures heidab võlgnik maakohtule ette seda, et maakohus ei ole teda viimase avalduse lahendamiseks ära kuulanud. Kolleegium sellega ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, saab kohus võlgniku avalduse alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse raames otsustada PankrS § 175 järgi nii võlgniku kohustusest vabastamise või vabastamata jätmise, aga ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamise üle. Praegusel juhul alustas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust 21. jaanuaril 2014 ning võlgnik esitas 1. aprillil 2019, s.o pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise taotluse PankrS § 175 lg 1 tähenduses. Maakohus kuulas võlgniku 11. juunil 2019 ära. Asjaolu, et võlgnik pakkus kohtuistungil võimaliku lahendusena menetluse pikendamist, et anda võlgnikule võimalus oma kohustusi täita, kuid jäi viimaks 26. märtsi 2020. a taotluses selle juurde, et soovis võlgniku kohustustest vabastamist, ei anna alust järeldada, et maakohus oleks pidanud 26. märtsi 2020. a taotluse saamisel võlgniku uuesti ära kuulama, sest sisuliselt jäi võlgnik algselt esitatud taotluse juurde, mille raames oli maakohus võlgniku 11. juunil 2019 ära kuulanud. Samuti ei ole alust käsitada võlgniku taotlust uue iseseisva taotlusena, sest samasisuline taotlus oli juba maakohtu menetluses lahendamisel. Seetõttu käsitab ringkonnakohus võlgniku 26. märtsi 2020. a menetlusdokumenti taotluse täiendamisena ning arvestab selles esitatud seisukohti asja lahendamisel.
15.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ekslikult, et võlgnik on PankrS § 175 lg 2 p 2 tähenduses süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks
2-12-33819 majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt Riigikohtu kolleegiumi 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12; 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Eelnevat arvestades tuleb kohtul hinnata seda, kas võlgnik on raskelt süüliselt rikkunud enda PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Kolleegiumi hinnangul on võlgnik küll praegusel juhul eksinud enda kohustuste täitmisel, kuid võlgnikule ei saa siiski ette heita raskelt süülist käitumist.
16.Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnikule praegusel juhul ette heita PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
16.1.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus kvalifitseeris ebaõigesti rikkumise aluseks oleva kohustuse. Kui kohus tuvastab, et võlgnikul on olnud rohkem vara, kui ta seda välja on näidanud ja deklareerinud, ning võlgnik on jätnud väljamaksed tegemata, saab võlgnikule ette heita vara varjamist PankrS § 173 lg 2 tähenduses või seaduses sätestatud ulatuses väljamaksete tegemise kohustuse rikkumist PankrS § 173 lg-te 3–6 tähenduses. Võlgnikule saab PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita juhul, kui võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsinud, mh kui võlgnik on suuteline rohkem tulu teenima, kuid ta põhjendamatult seda ei tee.
16.2.Edasi nähtub võlgniku esitatud aruannetest ning arvelduskonto väljavõtetest, et võlgnik on tegelenud tulutoova tegevusega. Ta on töötanud I OÜ-s ja G OÜ-s ning teeninud tulu, mis on reeglina ületanud, kuid mitte oluliselt, töötasu alammäära. Pärast töötuks jäämist suutis võlgnik leida omale uue töö Aktsiaseltsis L. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et võlgnik on põhjendamatult töötanud kohtadel, mis ei ole eriti kõrgelt tasustatud, ning et võlgnik oleks võimeline leidma oluliselt tasuvamat tööd. Võlgnik on kohtule väitnud, et tema konkurentsivõime on alla keskmise, sh põhjusel, et ta kõneleb vene keelt. Kohtu jaoks on usutav, et eesti keele kirja- või kõnekeele oskamatus piirab võlgniku valikuid leida tasuvam töö. Ringkonnakohus möönab, et võlgnikul on menetluse ajal võimalik omandada või arendada oskusi (sh keeleoskust), et suurendada konkurentsivõimet ja võimalusi leida tasuvam töö. Siiski tuleks kohtul võlgnikule eelnevalt selgitada ja juhtida tema tähelepanu sellele, et tema tasu ei ole piisav ning et tal tuleks nõuete rahuldamiseks leida tasuvam töö või välja uurida põhjused, mis takistavad tal selle leidmist. Üksnes kohtu viide PankrS § 173 lg-le 1 ei ole piisav. Füüsilisest isikust võlgnik ei pruugi selle kohustuse sisu piisavalt mõista ega hoomata, mida täpselt tuleb tal võlgadest vabastamiseks teha. Maakohus ei ole praegusel juhul enne lõpplahendi tegemist (k.a 11. juuni 2019. a istungil, vt II kd, tl 122) võlgnikule selgitanud, et tal tuleks leida võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tulusam töö, ega välja selgitanud põhjuseid, mis takistavad võlgnikul leida tasuvam töö. Seda arvestades ei ole põhjendatud heita võlgadest vabastamise menetluse lõpus võlgnikule ette mõistlikult tulutoova tegevuse kohustuse rikkumist ja jätta võlgnik seetõttu täitmata jäänud kohustustest vabastamata olukorras, kus võlgnik on menetluse ajal töötanud ja oma sissetulekud avaldanud.
17.Kolleegiumi hinnangul on võlgnik küll rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatut, kuid mitte viisil, mis annaks alust keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
2-12-33819
17.1.Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse PankrS § 173 lg 3 järgi loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sellest tulust peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi võlgnikule üldjuhul üle andma 25 protsenti, kuid kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea PankrS § 173 lg 5 järgi usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132. Kolleegiumi hinnangul võib kohus PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel iseenesest keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast mh siis, kui võlgnik, kes on määratud iseenda usaldusisikuks, ei ole süüliselt teinud võlausaldajatele väljamakseid PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatu kohaselt. Ringkonnakohus märgib, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda kohustusi, võib kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Varem kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt nägi PankrS § 173 lg-t 3–5 võlgnikule ette kohustuse usaldusisikule tulu üle anda ja teha enne tulu üleandmist sellest seaduses ettenähtud mahaarvamised. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse tulu seaduse alusel usaldusisikule loovutatuks ning usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Seega viitab kehtiva seaduse redaktsiooni sõnastus sellele, et tulu peab laekuma usaldusisikule, kes teeb sellest vajalikud maksed nii võlgnikule kui ka võlausaldajatele (PankrS § 173 lg 4 ja § 172 lg 2). Kui võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud seaduses sätestatud ulatuses, saab eelkõige ette heita usaldusisiku kohustuste rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik on määratud iseenda usaldusisikuks, lasub võlgnikul kohustus arvestada väljamaksmisele kuuluvat summat PankrS § 173 lg-te 3 ja 5 järgi ning teha väljamaksed PankrS § 172 lg 2 alusel. Kui võlgnik jätab süüliselt väljamaksed PankrS § 173 lg-te 3–5 kohaselt tegemata, võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
17.2.Praegusel juhul ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele PankrS § 173 lg-te 3–5 kohaseid väljamakseid. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (nõue loovutatud Aktsiaseltsile Intrum Estonia) esitas 15. aprillil 2019 kohtule seisukoha ning arvestuse (II kd, tl 99–101), millises osas oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema, arvestades võlgniku arvelduskonto väljavõtetelt nähtuvaid makseid. Sellest tuleneb, et võlgnik on alates menetluse algusest kuni
8.jaanuari 2019. a jätnud võlausaldajatele maksmata 5383 eurot 58 senti. Selles ei ole aga arvestatud sellega, et PankrS § 173 lg 5 ületavast osast tuleb PankrS § 173 lg 4 järgi jätta 25% võlgnikule, samuti ei ole arvestatud sellega, et võlgnikul oli kuni 29. augustini 2016 kaks last, keda võlgnikul tuli seaduse järgi ülal pidada. Võlgnik viitas määruskaebuses, et tal oli kuni 29. augustini 2018 ülalpidamisel kaks alaealist last. Ringkonnakohus palus võlgnikul seda asjaolu täpsustada, sest rahvastikuregistri andmetel sai võlgniku tütar 29. augustil 2013 täisealiseks. Võlgnik selgitas 17. veebruaril 2021, et võlgniku tütar jätkas keskhariduse omandamist H-s kuni 2018. a augustini. PankrS § 173 lg 5 alusel koosmõjus TMS § 132 lg-ga 2 tuleb ka seda asjaolu võlgnikule jääva tulu suuruse arvutamisel arvestada.
2-12-33819 TMS § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Perekonnaseaduse § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud mh laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kaks last (DD ja NN). Kuigi võlgniku tütar sai 29. augustil 2013 täisealiseks, jätkas ta õpinguid, mistõttu oli tal kuni
29.augustini 2016 (21. aastaseks saamiseni) õigus saada ülalpidamist. Seega suurenes kuni
29.augustini 2016 mittearvestitav osa ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus kahe ülalpeetava kohta, ning sellest kuupäevast edasi ühe ülalpeetava kohta. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (II kd, tl 4–7) laekus võlgnikule 2014. a töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest: veebruaris 489 eurot 85 senti; märtsis 487 eurot 17 senti; aprillis 603 eurot 22 senti; mais 568 eurot 74 senti; juunis 661 eurot 53 senti; juulis 441 eurot 31 senti; augustis 505 eurot 88 senti; septembris 592 eurot 9 senti; oktoobris 613 eurot 85 senti; novembris 649 eurot 89 senti; detsembris 454 eurot 9 senti. Võlgniku mittearestitav tulu osa oli PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 591 eurot 66 senti kuus. Seega ületas võlgniku sissetulek viidatud sätete järgi mittearestitava tulu summa aprilli-, juuni-, septembri-, oktoobri- ja novembrikuus. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma 2⁄3, millest omakorda 25% pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku 1⁄2. Seda arvestades pidi võlgnik tegema võlausaldajatele 2014. aastal kokku väljamakseid 81 euro 14 sendi ulatuses. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (II kd, tl 7–10) laekus võlgnikule 2015. a töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest: jaanuaris 500 eurot 90 senti; veebruaris 633 eurot 24 senti; märtsis 576 eurot 95 senti; aprillis 526 eurot 39 senti; mais 454 eurot 47 senti; juunis 506 eurot 51 senti; juulis 564 eurot 22 senti; august 536 eurot 19 senti; septembris 455 eurot 74 senti; oktoobris 530 eurot 95 senti; novembris 654 eurot 98 senti; detsembris 597 eurot 98 senti. Võlgniku mittearestitav tulu osa oli 650 eurot kuus. Seega tuli võlgnikul teha väljamakse üksnes novembrikuu eest. Võlgnikul tuli 2015. a eest teha võlausaldajatele väljamakseid 2 euro 49 sendi ulatuses. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (II kd, tl 11, 19–21) laekus võlgnikule 2016. a töövõi teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest: jaanuaris 563 eurot 78 senti; veebruaris 746 eurot 67 senti; märtsis 478 eurot 93 senti; aprillis 770 eurot 78 senti; mais 878 eurot 28 senti; juunis 0 eurot; juulis 693 eurot 70 senti; augustis 748 eurot 39 senti; septembris 1146 eurot 55 senti; oktoobris 596 eurot 60 senti; novembris 538 eurot 28 senti; detsembris 607 eurot 59 senti. Võlgniku mittearestitav tulu osa oli kuni 29. augustini 2016 (kui võlgniku tütar sai 21. a aastaseks) 716 eurot 66 senti kuus, sealt edasi 573 eurot 33 senti kuus. Seega tuli võlgnikul teha väljamakseid veebruari-, aprilli-, mai-, augusti-, septembri-, oktoobrija detsembrikuu eest. Võlgnikul tuli 2016. a eest teha võlausaldajatele väljamakseid 454 euro 12 sendi ulatuses. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (II kd, tl 38–40) laekus võlgnikule 2017. a töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest: jaanuaris 919 eurot 30 senti; veebruaris 457 eurot 47 senti; märtsis 554 eurot 26 senti; aprillis 608 eurot 69 senti; mais 741 eurot 40 senti; juunis 579 eurot 48 senti; juulis 618 eurot 94 senti; augustis 1160 eurot 94 senti; septembris 624 eurot 66 senti; oktoobris 619 eurot 97 senti; novembris 619 eurot 72 senti; detsembris 691 eurot 33 senti. Võlgniku mittearestitav tulu osa oli 2017. a 626 eurot 67 senti
2-12-33819 kuus. Seega tuli võlgnikul teha väljamakseid jaanuari-, mai-, augusti- ja detsembrikuu eest. Võlgnikul tuli 2017. a eest teha võlausaldajatele väljamakseid 503 euro 15 sendi ulatuses. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (II kd, tl 53–54) laekus võlgnikule 2018. a töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest: jaanuaris 0 eurot; veebruaris 882 eurot 65 senti; märtsis 647 eurot 53 senti; aprillis 1116 eurot 99 senti; mais 848 eurot 26 senti; juunis 772 eurot 46 senti; juuli 640 eurot 55 senti; augustis 629 eurot 12 senti; septembris 777 eurot 4 senti; oktoobris 949 eurot 39 senti; novembris 662 eurot 21 senti; detsembris 861 eurot 47 senti. Võlgniku mittearestitav tulu osa oli 2018. a 666 eurot 67 senti kuus. Seega tuli võlgnikul teha väljamakseid veebruari-, aprilli-, mai-, juuni, septembri-, oktoobri- ja detsembrikuu eest. Võlgnikul tuli 2018. a eest teha võlausaldajatele väljamakseid 770 euro 79 sendi ulatuses. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (II kd, tl 54, 158–161) laekus võlgnikule 2019. a töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest: jaanuaris 738 eurot 86 senti; veebruaris 0 eurot; märtsis 596 eurot 54 senti; aprillis 1356 eurot 76 senti; mais 1378 eurot 6 senti; juunis 1199 eurot 59 senti; juulis 133 eurot 73 senti. Alates augustist ei laekunud võlgnikule töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest tulu. Võlgniku mittearestitav tulu osa oli 2019. a 720 eurot. Võlgnikul tuli teha väljamakseid jaanuari-, aprilli-, mai- ja juunikuu eest. Võlgnikul tuli 2019. a teha võlausaldajatele väljamakseid 896 euro 64 sendi ulatuses. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt (II kd, tl 161) laekus võlgnikule 2020. a töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest: jaanuaris 427 eurot 14 senti ja veebruaris 666 eurot. Võlgniku mittearestitav tulu osa oli 2020. a 778 eurot 67 senti. Võlgnikul ei tulnud 2020. a teha võlausaldajatele väljamakseid. Eelnevat arvestades ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele PankrS § 173 lg-te 3–5 järgi kohaseid väljamakseid ning on alates 6. veebruarist 2014. a kuni 7. veebruarini 2020. a jätnud võlausaldajatele maksmata 2708 euro 33 sendi ulatuses.
17.3.Võlgnik leiab määruskaebuses ekslikult, et võlgnikule jääva tulu ja võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust tuleb arvestada aastapõhiselt. Võlgnik viitab sellele, et talle peaks aastas jääma keskmiselt iga kuu vähemalt PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu summa, ning kui võlgnik teenib mõnel kuul alla piirmäära, on tal õigus teistel kuudel, kui ta teenib üle piirmäära, suuremale tulule. Kolleegium hinnangul viitavad PankrS § 173 lg-d 3–5 siiski sellele, et võlgnikule jääva tulu suurust tuleb arvestada kuupõhiselt. Asjaolust, et usaldusisik teeb võlausaldajatele väljamakseid PankrS § 172 lg 2 järgi üks kord aastas, ei saa järeldada, et võlgniku tulu suurust tuleb arvestada aastapõhiselt. PankrS § 173 lg 5 viitab TMS §-le 132. TMS § 132 lähtub kuupõhisest arvestusest, millest võib järeldada, et tulu, mis peab võlgnikule PankrS § 173 lg 5 järgi jääma, tuleb samuti arvestada kuupõhiselt. Kui arvestada võlgnikule jääva tulu suurust aastapõhiselt, võiks võlgnikul tekkida usaldusisiku vastu nõue tulu üleandmiseks nende kuude eest, mil võlgnik teenis alla PankrS § 173 lg 5 määra. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas TMS §-s 132 sätestatuga ega motiveeriks võlgnikku tegelema püsivalt mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsima, kui võlgnik peaks töö kaotama või kui ta tulu on mingil põhjusel langenud alla PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud määra.
2-12-33819
17.4.Vaatamata sellele, et võlgnik ei teinud väljamakseid seaduses sätestatud korras, ei rikkunud võlgnik kolleegiumi hinnangul oma kohustusi viisil, mis annaks alust keelduda tema täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks selgitanud võlgnikule, kas ja millises ulatuses tuleb võlgnikul väljamakseid teha. Maakohus kohustas 15. juuni 2015. a määrusega võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS §-st 84 ja § 172 lg-st 6 lasub kohtul kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Standardvormis koostatud kohtumääruse sisu ei ole seejuures piisav. Kohus peaks füüsilisest isikust võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (Riigikohtu kolleegiumi 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 27). Maakohus on praegusel juhul kogu menetluse vältel üksnes viidanud võlgniku üldistele kohustustele (PankrS § 173 lg-le 1–2) või usaldusisiku aruande nõuetele, selgitamata täpselt, mida võlgnikul teha tuleb ja millises ulatuses peab ta väljamakseid tegema (I kd, tl 137, 143, 160–161; II kd, tl 1, 17, 26, 41). Väljamakse suuruse arvutamine on võrdlemisi keeruline ning juba esimese aruande esitamisel uuris võlgnik, kuidas ta peaks käituma, kui ta on ise usaldusisikuks määratud, et oma kohustusi õigesti täita (I kd, tl 188). Kohus ei selgitanud seda võlgnikule. Samuti ei ole kohus ühegi aruande esitamise järel juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et võlgnik on kohustusi rikkunud, sest arvestades tema sissetulekuid oleks ta pidanud tegema väljamakseid võlausaldajatele. Seega, arvestades võlausaldajatele makstava täpse summa arvutamise keerukust, aga ka seda, et maakohus on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul aktsepteerinud esitatud aruandeid, juhtimata tähelepanu võlgniku rikkumistele, võis võlgnik arvata, et ta täidab oma kohustusi nii võlgniku kui usaldusisikuna nõuetekohaselt. Seetõttu ei saa kolleegium pidada võlgniku käitumist, s.o võlausaldajatele seaduses sätestatud ulatuses raha üle kandmata jätmist raskelt süüliseks ja pahatahtlikuks, mistõttu ei ole alust jätta võlgnikku väljamaksete tegemata jätmise tõttu PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata.
18.Maakohus on võlgnikule sisuliselt ette heitnud ka tulu või vara varjamist sellega, et võlgnik võttis palgapäevadel raha arvelduskontolt välja, ning et ta maksis Ukrainas hambaravi eest 3897 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust arvata, et võlgnik on tulu või vara varjanud. PankrS § 173 lg 2 sätestab võlgnikule keelu varjata oma tulu või vara. Asjaolust, et võlgnik võtab sularaha arvelduskontolt välja, ei saa järeldada, et võlgnik oma tulu või vara varjab. Võlgnik on esitanud kohtule enda arvelduskontode väljavõtted ning nende alusel saab kindlaks teha, millises ulatuses on ta tulu teeninud. Arvelduskonto väljavõtetelt nähtub, et võlgnikule laekus 2014. a keskmiselt 505 eurot kuus (II kd, tl 4–7), 2015. a 545 eurot kuus (II kd, tl 7–10), 2016. a 652 eurot kuus (II kd, tl 11, 19–21), 2017. a 701 eurot kuus (II kd, tl 38–40), 2018. a 749 eurot kuus (II kd, tl 53–54) ning 2019. a 496 eurot kuus (II kd, tl 54, 158–161). Võlgniku keskmine tulu ei ole olnud sedavõrd suur, et arvestades võlgniku elamiskuludega ning kuludega ülalpeetavale, on võlgnikul õnnestunud saadud tulu olulises ulatuses sularahas kõrvale panna, et vältida võlausaldajate nõuete täitmist. Võlgniku aruannete kohaselt ületavad võlgniku kulud tema tulusid. Ringkonnakohus möönab, et võlgniku väljaminekute jälgitavust raskendab see, kui võlgnik arveldab sularahas. Asjas
2-12-33819 esitatud tõendid ei anna siiski alust järeldada, et võlgnik on aruannetes esitanud kohtule eksitavaid andmeid oma kulude kohta. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku tütar on võlgnikku aidanud, k.a aidanud tal maksta hambaravi kulusid. Võlgniku tütar on arvelduskontode väljavõtete kohaselt võlgnikule ka varem raha kandnud ning võlgnikul ei saaks, arvestades tema madalat sissetulekut, olla eelduslikult sellist vaba raha, et sedavõrd suurt hambaravi kulu iseseisvalt kanda. Seega ei ole praegu ringkonnakohtul alust järeldada, et võlgnik on tulu või vara varjanud.
19.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse.
20.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Kuigi kohus rahuldab taotluse, ei ole põhjendatud jätta võlgniku kulusid võlausaldajate kanda. Praegune menetlus toimub eelkõige võlgniku huvides, võlgnik ei ole menetluse vältel võlausaldajatele väljamakseid teinud ning võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul ei ole sellisel juhul põhjendatud jätta võlgniku menetluskulusid võlausaldajate kanda.
21.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad PankrS § 175 lg 6 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 3 esitada määruskaebuse võlausaldajad, kelle õigusi nimetatud määrusega kitsendatakse. Seda arvestades toimetab ringkonnakohus määruse TsMS § 479 lg 2 I lause alusel kätte võlausaldajatele, kes on menetlusse kaasatud puudutatud isikutena, ning edastab selle avaldajale.
22.Kohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.