Eesistuja Villu Kõve, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ FORMET-LIFT avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-51292
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Egle Lillemäe määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
OÜ FORMET-LIFT (registrikood 10381473), esindaja vandeadvokaat Rajar Miller Egle Lillemäe, esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaat Carri Ginter
Asja läbivaatamise kuupäev
9. september 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-51292 osas, milles jäeti OÜ-lt FORMET LIFT Egle Lillemäe kasuks välja mõistmata menetluskulud 28 eurot 80 senti ületavas summas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Egle Lillemäe avaldus osaliselt ja mõista OÜ-lt FORMET LIFT Egle Lillemäe kasuks täiendavalt välja menetluskulud 471 eurot 20 senti.
3.Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: „3.1 Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2012. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati Egle Lillemäel talle kuuluva OÜ FORMET-LIFT osa käsutamine ja koormamine nimiväärtuse 1989 euro ulatuses kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 3.2 Menetluskulud jätta avaldaja OÜ FORMET-LIFT kanda. 3.3 Mõista OÜ-lt FORMET-LIFT Egle Lillemäe kasuks välja menetluskulud 500 (viissada) eurot."
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile (arvelduskonto nr 221035086933, AS Swedbank) 28. veebruaril 2013 Egle Lillemäe määruskaebuselt tasutud kautsjon
50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ FORMET-LIFT (avaldaja) esitas 5. detsembril 2012 Harju Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Avaldaja palus hagi tagamise korras keelata Egle Lillemäel talle kuuluva OÜ FORMET-LIFT osa käsutamine ja koormamine nimiväärtuse 1989 euro ulatuses kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Avaldaja teavitas kavatsusest esitada hagiavaldus E. Lillemäe väljaarvamiseks osaühingust äriseadustiku (ÄS) § 167 lg 1 alusel.
2.Harju Maakohus rahuldas 6. detsembri 2012. a määrusega avalduse ja andis avaldajale kuni
5.jaanuarini 2013 aega esitada hagiavaldus.
3.10. jaanuaril 2013 esitas E. Lillemäe taotluse tühistada hagi tagamise abinõu, kuivõrd avaldaja ei ole hagiavaldust esitanud. Samuti esitas E. Lillemäe tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1741 lg 1 alusel menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. E. Lillemäe menetluskuludeks praeguses tsiviilasjas on õigusabikulud 382 eurot 80 senti + käibemaks (kohtus hagi tagamise materjalidega tutvumine, materjalide õiguslik analüüs, kliendiga kohtumine ja hagi tagamise määruse peale määruskaebuse esitamise arutamine kliendiga – kokku 2,2 h esindaja tööd) ning 174 eurot + käibemaks (hagi tagamise tühistamise taotluse koostamine, millele kulus esindajal 1 h). Eeltoodu alusel palus E. Lillemäe mõista avaldajalt välja menetluskulud 668 eurot 16 senti.
4.Harju Maakohus tühistas 11. jaanuari 2013. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jättis rahuldamata E. Lillemäe taotluse mõista välja menetluskulud. Menetluskulude kindlaksmääramist käsitledes viitas maakohus, et tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10 tehtud lahendis leidis Riigikohus, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, see tähendab hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Praegusel juhul ei ole E. Lillemäe kandnud menetluskulusid, mis oleksid seotud konkreetse tsiviilasjaga, vaid kulud on tekkinud kohtueelses menetluses. E. Lillemäel on õigus esitada kahju hüvitamise nõue TsMS § 391 kohaselt.
5.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palus E. Lillemäe tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldajalt välja mõistmata, ja mõista avaldajalt E. Lillemäe kasuks välja menetluskulud 1085 eurot 76 senti.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. veebruari 2013. a määrusega maakohtu määruse osaliselt ja rahuldas uue määrusega taotluse osaliselt, mõistes avaldajalt E. Lillemäe kasuks välja 28 eurot
80 senti. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kujunenud menetluslikus olukorras (esitati avaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kuid hagi ei esitatud ja menetlus lõppes hagi tagamise tühistamisega) menetlusosaliste kantud esindajakulud on kohtueelsed õigusabikulud. Kõik taotletavad kulud on kantud pärast seda, kui maakohus oli avaldaja taotluse rahuldanud ja väljastanud asja materjalid E. Lillemäele tutvumiseks. Seega on tegemist kohtumenetluse kuludega, mis on kantud pärast avalduse esitamist kohtule. Hagi eeltagamise menetluse puhul on olukorras, kus hagiavaldust ei esitata ja seega hagimenetlust toimuma ei hakka, tegemist iseseisva hagita menetlusega, millele laienevad TsMS §-s 477 sätestatud reeglid. Seega tuleb ka menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda hagita menetluse kohta kehtestatud regulatsioonist. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Praeguses asjas rakendati hagi tagamise abinõu avalduse alusel ja seega tehti lahend avaldaja huvides. TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalisele vajalikud kohtuvälised kulud (seega siis ka kulud menetlusosaliste esindajatele TsMS § 144 p 1 kohaselt) samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Viidatud sätte rakendamist on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis analüüsinud tsiviilasjades nr 3-2-1-17-11 ja nr 3-2-1-18-11 tehtud määrustes. TsMS § 152 lg 3 kohaselt määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse (VV) määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. VV 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 "Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra" § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alamja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne VV poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel vastu võetud VV 22. detsembri 2011. a määrusega nr 169 oli kehtestatud töötasu alammääraks tunnis 1 eurot 80 senti, mis kehtis ka vaidlusaluse õigusabi osutamise ajal detsembris 2012 ja jaanuaris 2013. Seega on kohtul võimalik kaalutlusotsustusega määrata E. Lillemäe põhjendatud õigusabikulude tunnitasumäär vahemikus 1 eurot 80 senti kuni 18 eurot. Praeguses menetluses oli tegemist vaid hagi eeltagamise taotluse lahendamisega ning tegemist ei olnud seega keerulise õigusliku vaidlusega, mille puhul saaks väita, et kõrgelt kvalifitseeritud vandeadvokaadi abi kasutamata oleksid E. Lillemäe õigused võinud jääda kaitseta. Ka pidi kohus ise TsMS § 382 lg 2 viimase lause kohaselt jälgima, et tagamine saaks tühistatud, kui tähtajaks hagi ei esitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tunnihinnaks E. Lillemäele õigusabi osutamisel 5-kordne tunnipalga alammäär ehk 5 * 1,80 = 9 eurot. Taotluse järgi on E. Lillemäe esindaja kulutanud kokku 2,2 h hagi tagamise materjalidega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks ning kliendiga kohtumiseks ja temaga määruse peale edasikaebamise võimalikkuse üle arutamiseks. Eeltoodud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu mõistlik. Samuti ei ole avaldaja toiminguteks kulunud aja kohta vastuväiteid esitanud ega toonud välja, milline oleks tema hinnangul põhjendatud ajakulu eeltoodud toimingutele. Vajalik kulu on ka hagi tagamise tühistamise taotluse vormistamisele kulutatud 1 h, sest toimikust nähtub, et kuigi
6.jaanuaril 2013 pidi maakohtule olema teada, et hagi ettenähtud tähtaja jooksul ei esitatud, siis veel taotluse esitamise seisuga 10. jaanuaril 2013 ei olnud maakohus tühistamise määrust teinud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks praeguses asjas 3,2 h ning avaldaja peab hüvitama 9 * 3,2 = 28 eurot 80 senti. Määruskaebuses esitatud taotlus suurendada väljamõistetavat menetluskulu kaebuse esitamisega seotud kulude tõttu tuleb jätta rahuldamata. E. Lillemäe seisukoht, et kuna kaevatav määrus puudutas nii menetluskulude suuruse määramist kui ka jaotust, siis TsMS § 178 lg-s 3 sätestatu kohaldamisele ei kuulu, on ekslik. Kaevatav määrus on sisult menetluskulude kindlaksmääramise määrus TsMS § 178 lg 2 mõttes, seega sama sätte lg 3 kohaselt ei hüvitata menetletava määruskaebuse menetlemise tõttu tekkinud kulusid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.E. Lillemäe esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata taotlus määrata menetluskulude suuruseks 639 eurot 36 senti, ning teha uue määruse, millega mõista avaldajalt E. Lillemäe kasuks välja 668 eurot 16 senti. Samuti palus E. Lillemäe tunnistada TsMS § 172 lg 8 põhiseaduse §-ga 14 ja § 15 lg-ga 1 vastuolus olevaks ja kehtetuks, kuivõrd selles ettenähtud piirang õigusabikulude hüvitamiseks rikub õigust tõhusale ja ausale kohtumenetlusele. TsMS § 172 lg 8 on praeguses asjas asjassepuutuv säte, selle sätte puudumisel oleks taotlus tulnud tervikuna rahuldada. TsMS § 172 lg 8 meede on sobiv, kuid ei pruugi olla vajalik, kuna kohtul on TsMS § 175 lg 1 järgi lai otsustamisruum õigusabikulude põhjendatuse osas. Tegemist ei ole ka mõõduka abinõuga, mida ei õigusta ei kohtu suurem aktiivsus hagita menetluses ega uurimispõhimõte. Piiranguga on muudetud tegelikkuses esindajakulude hüvitamine võimatuks, kuna tunnitasumäära vahemik on sedavõrd madal, et sisuliselt jäävad advokaadikulud isiku enda kanda. Põhiseadusega on vastuolus ka Vabariigi Valitsuse tegevusetus õigusakti andmata jätmisel. Vabariigi Valitsus ei ole kehtestanud hagita menetluses lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmäärasid.
10.Avaldaja leiab vastuses määruskaebusele, et kaebuse seisukohad ei anna alust TsMS § 172 lg 8 tunnistamiseks põhiseadusega vastuolus olevaks ning kaevatava määruse tühistamiseks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada osas, millega avaldajalt jäeti E. Lillemäe kasuks menetluskuluna välja mõistmata 28 eurot 80 senti ületav summa. Selles osas on võimalik teha uus määrus, millega mõista avaldajalt E. Lillemäe kasuks täiendavalt välja 471 eurot 20 senti. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12.Kolleegium on seisukohal, et hagi tagamise avalduse lahendamine on osa hagimenetlusest, mitte hagita menetlus. Seda ka juhul, mil hagi tagamise avaldusele ei järgne hagiavalduse esitamist TsMS § 382 lg 2 järgi kohtu määratava tähtaja jooksul. Hagi tagamise avaldusest on näha soov
menetleda tulevikus esitatavat nõuet hagimenetluses.
13.Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt on tegu iseseisva hagita menetlusega. Kuna hagi tagamise avaldus esitati hagimenetluses, ei ole praegusel juhul menetluskulude hüvitamisel õige kohaldada hagita menetluse sätteid. Hagimenetluses tuleb asjas vajalike ja põhjendatud õigusabikulude määramiseks kohaldada TsMS § 175, eelkõige lg-t 1. Kolleegium märgib, et kuigi ringkonnakohus on lähtunud TsMS § 172 lg 8 esimesest lausest, on ringkonnakohtu määruses siiski sisuliselt hinnatud E. Lillemäe menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldaja on menetluskuludele esitanud vastuväite ringkonnakohtu menetluses. Kolleegiumi hinnangul on võimalik ringkonnakohtu seisukohtadega nõustuda, sh seisukohaga, et õigusvaidlus ei olnud praegusel juhul keerukas ja et kohus pidi TsMS § 382 lg 2 viimase lause järgi ka ise jälgima, et hagi tagamine saaks tühistatud, kui hagi tähtajaks ei esitata. Ringkonnakohus on pidanud 3,2-tunnist ajakulu põhjendatuks, kolleegium nõustub sellega. Kokkuvõttes tuleb vaidluse keerukust ja osutatud õigusabi mahtu ning õigusabi tunnihinna suurust arvestades pidada põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulu suuruseks 500 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb avaldajalt E. Lillemäe kasuks välja mõista. E. Lillemäe on TsMS § 174 lg 6 kohaselt Riigikohtule kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kuna E. Lillemäe ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu määrust osas, milles tema kasuks mõisteti välja 28 eurot 80 senti, on määrus selles osas jõustunud ja avaldajalt tuleb täiendavalt E. Lillemäe kasuks välja mõista 471 eurot 20 senti (500-28,80). TsMS § 689 lg 21 alusel esitatakse selguse huvides määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.
14.Määruskaebuse väited TsMS § 172 lg 8 esimese lause ja Vabariigi Valitsuse tegevusetuse vastuolu kohta põhiseadusega ei ole eespool esitatud põhjustel asjakohased. Kolleegium juhib tähelepanu Riigikohtu 19. juuni 2013. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13. Nimetatud määruse p-s 14 jõudis Riigikohus seisukohale, et hagita menetluses esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31, mitte TsMS § 172 lg-t 8.
15.Kolleegium on seisukohal, et kuigi ringkonnakohtu määruses on jaotatud ka menetluskulud, on menetlusosalised alates maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisest vaielnud üksnes menetluskulude rahalise suuruse üle. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
16.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.