Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Jaak Luik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu AATOMIK-TRANSPORT ja Kalev Koorti kaebused kohtutäitur Marek Laanemetsa otsuse peale (avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks)
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-25113
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aatomik Logistics ja Kalev Koorti määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
OÜ Aatomik Logistics (registrikood 11601435) ja Kalev Koort, esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi Kohtutäitur Marek Laanemets, esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Asja läbivaatamise kuupäev
20. mai 2013.a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-25113 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.28. mail 2009 esitasid osaühing AATOMIK-TRANSPORT ja Kalev Koort (avaldajad) Harju Maakohtule kaebused kohtutäitur Marek Laanemetsa (kohtutäitur) 8. mai 2009. a otsuse peale, paludes tunnistada täitemenetluse alustamine täiteasjas nr 014/2009/356 ja nr 014/2009/357 ebaseaduslikuks ning tühistada kohtutäituri 8. mai 2009. a otsus. 2. septembri 2009. a määrusega liitis Harju Maakohus tsiviilasjad ühte menetlusse. Kaebuste kohaselt esitasid avaldajad 13. aprillil 2009 kohtutäiturile täitemenetluse alustamise vaidlustamiseks kaebuse, milles leidsid, et UAB Transit Card Internationali (sissenõudja) kohtutäiturile täitmiseks esitatud Vilniuse 9. notaribüroo 2. märtsil 2009 väljastatud Euroopa
täitekorralduse tõend ei vasta Euroopa täitekorralduse tõendi nõuetele.
2.Riigikohus tegi 1. detsembril 2010 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-117-10, millega tühistas kaebuste kohta tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 18. mai 2010. a määruse ja Harju Maakohtu 29. jaanuari 2010. a määruse ning rahuldas avaldajate kaebused kohtutäituri 8. mai 2009. a otsuse peale ning jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes kohtutäituri kanda.
3.30. detsembril 2010 esitasid osaühing AATOMIK-TRANSPORT (uus ärinimi OÜ Veldt-Driel) ja Kalev Koort maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. OÜ Veldt-Driel menetluskuludeks on riigilõiv 1850 krooni ja lepingulise esindaja tasu 80 420 krooni, kokku 82 270 krooni (5258 eurot 1 sent). K. Koorti menetluskuludeks on riigilõiv 1000 krooni ja lepingulise esindaja tasu 80 504 krooni, kokku 81 504 krooni (5209 eurot 5 senti).
4.20. juunil 2011 teavitasid OÜ Aatomik Logistics ja K. Koort (edaspidi ka avaldajad) maakohut sellest, et OÜ Veldt-Driel (pankrot välja kuulutatud 31. mail 2011) on 17. ja 25. märtsi 2011. a notariaalselt tõestatud lepingutega loovutanud oma menetluskulude nõude kohtutäituri vastu K. Koortile ja OÜ-le Aatomik Logistics.
5.Harju Maakohus rahuldas 24. mai 2012. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus mõistis kohtutäiturilt nõude loovutuse alusel Aatomik Logistics OÜ-le ja K. Koortile ühiselt välja OÜ VeldtDriel menetluskulud 691 eurot 28 senti. Maakohus mõistis kohtutäiturilt K. Koorti kasuks välja viimase menetluskulud 639 eurot 96 senti. Maakohus leidis, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg-test 1, 2 ja 3 tulenevalt on menetluskulude nõude loovutamine olnud õiguspärane ning loovutuse saajad astuvad menetluskulude väljamõistmise taotleja asemele. 17. märtsi 2011. a lepingutega on OÜ Veldt-Driel loovutanud samasisulise nõude kahele loovutuse saajale, mistõttu menetluskulud tuleb välja mõista loovutuse saajatele ühiselt. Kohtutäiturilt tuleb välja mõista OÜ Veldt-Driel ja K. Koorti tasutud riigilõivud 1850 krooni ja 1000 krooni. Tegemist on hagita menetlusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15). TsMS § 172 lg-s 8 sätestatakse, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 sätestab, et kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra" § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1−10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Kaebuste lahendamise ajal (s.o menetluskulude kandmise ajal) 28. maist 2009 kuni 1. detsembrini 2010 reguleerisid palga alammäära Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 („Palga alammäära kehtestamine") ja 11. juuni 2009. a määrus nr 90 („Töötasu alammäära kehtestamine"), mõlema määrusega oli kehtestatud tunnipalga alammääraks 27 krooni. Seega said menetlusosalised ette näha võimalikke menetluskulusid õigusabile neis aktides sätestatud ulatuses, s.o kulutusi lepingulisele esindajale maksimaalselt tunnitasu määra 270-kroonise tunnitasu määra ulatuses
(s.o 10-kordne tunnitasu alammäär). Avaldajate lepinguline esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud avaldajatele ka kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 viimane lause sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on sätestatud kohtueelse menetluse nõue ning TsMS § 144 p-s 4 sätestatu järgi on võimalik ka täitemenetluses esitatud kaebuse menetluskulude hüvitamine. Avaldusele lisatud lepingulise esindaja toimingute nimekirja põhjal on avaldajate esindaja teinud toiminguid ajaliselt kokku 78 tundi ja 25 minutit, millest 22 tundi on kulunud kohtueelsele menetlusele. Avaldusele lisatud arvete põhjal on esindaja K. Koorti esindamisel teinud toiminguid 48 tunni ja 51 minuti ulatuses ning OÜ Veldt-Driel esindamisel 40 tunni ja 21 minuti ulatuses, seega kokku 89 tunni ja 11 minuti ulatuses (vahe tuleneb ilmselt sellest, et arve 6A puhul on esitatud ka ettemaksu arve ning 10 töötundi on kajastatud kahel arvel (seega kokku 20 tundi), kuid tasutud on ikkagi ainult 10 töötunni ulatuses). Ajavahemikus 23. maist kuni 28. maini 2009 tehtud toimingute puhul (arved nr 3A-2009, 9A-2009) on 21-tunnisest ajakulust põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10 tundi, kuna esindaja oli õiguslikku olukorda juba täitemenetluses kaebuse esitamise käigus analüüsinud, kohtutäitur oma otsuses aeganõudvat analüüsi vajavaid seisukohti ei esitanud ning esindaja kohtule koostatud kaebused olid mõlema esindatava puhul sarnased. Ajavahemikus 6. juunist kuni 23. detsembrini 2010 tehtud toimingute puhul (arved nr 18A, 42A, ja 41A) on 12 tunni ja 25 minutilisest ajakulust olnud vajalikud ja põhjendatud 11 tundi ja 25 minutit. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamise kulusid (1 tunni ulatuses) ei hüvitata, kuna TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab need kulud avaldaja. Selles osas tuleb avaldajate menetluskulude hüvitamise taotlus jätta rahuldamata. Eelnevast tulenevalt on avaldajate lepingulise esindaja toimingud olnud vajalikud ja põhjendatud ajaliselt kokku 66 tunni ja 25 minuti ulatuses. Arvestades avaldajate tegelikke kulutusi õigusabile, on õigustatud võtta menetluskulude hüvitamisel aluseks maksimaalne lubatud tunnitasu, s.o 10-kordne tunnitasu alammäär. Arvestades seda, et avaldajate esindaja on teinud toiminguid võrdselt mõlema esindatava nimel, tuleb kokku 17 932 krooni 5 sendi (66 x 270 = 17 820 + 270 : 60 = 4,5 X 25 = 112,5) suurustest õigusabikuludest hüvitada OÜ Veldt-Driel 8966 krooni 25 senti ja K. Koortile samuti 8966 krooni 25 senti. Kuna OÜ Veldt-Driel on oma nõude loovutanud Aatomik Logistics OÜ-le ja K. Koortile, tuleb kohtutäituril hüvitada menetluskulud järgmiselt: 1850 krooni riigilõivu ja 8966 krooni 25 senti lepingulise esindaja kulusid, mis summaarselt moodustab 10 816 krooni 25 senti (691 eurot 28 senti), loovutuse alusel ühiselt Aatomik Logistics OÜ-le ja K. Koortile ning 1000 krooni riigilõivu ja 8966 krooni 25 senti lepingulise esindaja kulusid, mis summaarselt moodustab 9966 krooni 25 senti (639 eurot 96 senti) K. Koortile.
6.Avaldajad palusid maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse
osas, milles jäeti rahaliselt kindlaks määramata ja kohtutäiturilt välja mõistmata reaalsed menetluskulud, määrata OÜ-le Aatomik Logistics menetluskulude suuruseks 5258 eurot 1 sent ja K. Koorti menetluskulude suuruseks 5209 eurot 6 senti.
7.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. detsembri 2012. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendusega. Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebuse väitega, mille kohaselt oleks maakohus pidanud vajalike ja põhjendatud õigusabikulude hüvitamiseks makstava summa määrama õigusabi osutamise eest esitatud arvetel toodud tunnitasu järgi ning need täies ulatuses kohtutäiturilt välja mõistma. Maakohus on leidnud õigesti, et TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Riigikohus on oma lahendites (näiteks 3-2-1-89-10, p 14; 3-2-1-18-11, p 20 ja 3-2-1-17-11, p 11) leidnud, et kuna Vabariigi Valitsus on jätnud hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt väljamõistetavate lepingulise esindaja kulude piirmäära kehtestamata, siis tuleb TsMS § 172 lg 8 lauset 1 hagita asjades kohaldada kohtuväliste kulude (sealhulgas esindajatasu) üldnormina. Riigikohus on ka leidnud, et hagita menetluses õigusabikulude väljamõistmisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud palga (töötasu) alammäärast, kusjuures Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 § 7 lg 3 järgi on õigusabikulu alam- ja ülemmääraks 1–10-kordne tunnipalga alammäär. Riigikohus on 31. mai 2011. a määruses nr 3-2-1-18-11 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsioon hagita menetluses erineb mitmeti hagimenetluse omast. Riigikohtu arvates on põhjendatud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses. Seda õigustab ka asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Praegusel juhul ei ole tegu õiguslikult nii keerulise asjaga, mis õigustaks üldnormist kõrvalekaldumist. Tsiviilasja ei saa õiguslikult keerukaks pidada üksnes seetõttu, et menetlus käis kõigis kohtuastmetes. Keerukaks ei tee seda menetlust ka asjaolu, et sellist õigusvaidlust ei olnud Riigikohus varem lahendanud. Menetluskulude kindlaksmääramise määruses on maakohus hinnanud ja kindlaks määranud avaldajate esindaja vajalikud ja põhjendatud toimingud ja neile kulunud aja, mida pole vaidlustatud. Maakohus arvestas asja keerukust ja mõistis õigusabitasu välja võimalikus maksimummääras. Seega pole põhjendatud määruskaebuse väide, et maakohus on jätnud arvestamata, et K. Koort on taotlenud mh käibemaksu hüvitamist, sest ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Avaldajad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada
ringkonnakohtu määruse tervikuna ja maakohtu määruse selles osas, milles jäeti rahaliselt kindlaks määramata ja kohtutäiturilt välja mõistmata avaldajate reaalsed menetluskulud. Avaldajad paluvad teha uue määruse, millega määrata menetluskuludeks avalduses taotletud summad ehk 5258 eurot 1 senti OÜ-le Aatomik Logistics ja 5209 eurot 6 senti K. Koortile. Maakohus on tuvastanud, et lepingulise esindaja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud 66 tunni 25 minuti ulatuses. Järelikult tulnuks õigusabikulud selles ulatuses ja taotluses näidatud turuhindade alusel välja mõista. Vastasel juhul võimaldaks seadus tekitada riigil isikutele otsese materiaalse kahju kohtutäituri kui riigi täitevvõimu esindaja õigusvastase tegevuse e ebaseaduslikult alustatud täitemenetluse tulemusel. Põhiseaduse (PS) kohaselt tuleb igasugune materiaalne kahju hüvitada. TsMS § 174 lg 7 välistab kahju hüvitamise nõude esitamise riigivastutuse seaduse alusel kohtutäituri kui kahju tekitaja vastu. Selline kahju hüvitamata jätmine on ilmselgelt vastuolus PS §-ga 25. Kui PS § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud (omandi võõrandamine on lubatud ainult seaduses ettenähtud juhul ja korras õiglase ja kohese hüvitise eest), siis PS § 25 ei võimalda seadustega piirata õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Praegu on kohtutäitur tekitanud avaldajatele õigusvastase tegevusega kahju. Maakohus pidanuks kõike eelnenut arvestades välja mõistma menetluskulud suuruses, mis vastab reaalselt kohtutäituri tekitatud kahjule. Tegemist oli keeruka õigusliku vaidlusega, mis eeldas Euroopa Liidu õigusaktide analüüsi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 mh leidnud, et üldjuhul ei ole hagita menetluses vaja kasutada professionaalset õigusabi, kuid see ei ole nii mitte kõigi hagita menetluste korral, mistõttu on kohtule antud lai otsustamisruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta. K. Koortile tuleb hüvitada ka käibemaks.
10.Kohtutäitur leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Tsiviilasi ei ole keerukam kui tavapärased hagita asjad. Kuna kohtud peavad Euroopa õigust kohaldama alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga, siis ei saa Euroopa õiguse kohaldamise vajadust pidada erakordseks.
11.30. aprilli 2013. a määrusega andis määruskaebust läbi vaadanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline kohtukoosseis asja lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
13.Määruskaebuse kohaselt on põhiseaduse vastane olukord, mil õigusaktid võimaldavad välistada kahju hüvitamise nõude kohtutäituri kui kahju tekitaja vastu. Kahjuna nähakse seda osa menetluskuludest (esindaja kulud), mida õigusaktid ei võimalda hagita menetluses kohtuvaidluse kaotanud kohtutäiturilt välja mõista. Kolleegium märgib, et kuigi määruskaebuses viidatakse TsMS § 174 lg-le 7 kui põhiseadusega
vastuolus olevale normile, ei ole see norm praeguses vaidluses asjassepuutuv. Kohtud on praeguses tsiviilasjas kohaldanud TsMS § 172 lg 8 esimest lauset ning seega võiks kõne alla tulla selle normi vastuolu põhiseadusega. Kui õiguskorras ei oleks TsMS § 174 lg-t 7, ei võimaldaks TsMS § 172 lg 8 esimene lause ikkagi kohtute antud tõlgenduse kohaselt esindajakulusid avaldajate soovitud ulatuses välja mõista. Kolleegium nõustub sellega, et menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse järgi. Siiski on menetluskulude väljamõistmiseks ette nähtud eraldi menetlus, mille põhimõtted on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides (vt Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 18).
14.Riigikohus on 31. mail 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 tehtud määruse p-s 20 leidnud mh, et kuna Vabariigi Valitsus ei ole TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestanud hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärasid, tuleb kohaldada TsMS § 172 lg 8 esimest lauset. Selle lause järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Põhimõtteliselt samasugustele seisukohtadele on jõutud 1. juunil 2011. a tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11 tehtud määruses ja 20. oktoobril 2010. a tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 tehtud määruses. Kolleegium muudab seda seisukohta, sest see ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel täiel määral arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu, mida Riigikohus on lähemalt kirjeldanud nt 9. mail 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud määruse p 26 teises lõigus ja 17. mail 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 tehtud määruse p-des 18–20. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Näiteks on see nii avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatiste talumise asjades. Mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole (nt lapsendamise asjad). Seega ei pruugi TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaldamine tagada iga liiki hagita menetluses isiku kasuks vajalike ja põhjendatud esindajakulude väljamõistmist. Seda puudust ei korva täies ulatuses ka hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valitsusel oleks õigusselguse huvides otstarbekas määrata ka hagita menetluses kindlaks piirmäärad, mida ületavalt ei ole võimalik esindajakulusid välja mõista. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 172 lg 8 esimesele lausele eespool antud tõlgenduse kontekstis ei ole vaja vastata väidetele selle normi vastuolu kohta põhiseadusega.
15.Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus mh kontrollima väidet K. Koortile käibemaksu hüvitamise kohta. Vaidlustatud määruses on ringkonnakohus iseenesest õigesti märkinud,
et kuna maakohus on niigi arvestanud õigusabitasu maksimummääras, siis ei ole võimalik käibemaksu välja mõista (vt TsMS § 174 lg 6).
16.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
17.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.