Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-8023
Kohtuasi
X avaldus täiteasjas nr 008/2009/4160 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuli 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Puudutatud isik kohtutäitur Mati Kadak, lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 9. juuli 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda.
4.Mõista X-lt kohtutäitur Mati Kadaku kasuks välja menetluskulude hüvitis 350 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 27. aprillil 2021 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 17. mail 2021), milles palus tunnistada aegunuks Y (sissenõudja) ja kohtutäitur Mati Kadaku (puudutatud isik, kohtutäitur) nõuete täitmise täiteasjas nr 008/2009/4160. Harju Maakohus eraldas 19. mai 2021. a määrusega avaldaja kohtutäituri nõude täitmise aegunuks tunnistamise avalduse iseseisvasse menetlusse (siinne tsiviilasi) ning jätkas sissenõudja nõude täitmise aegunuks tunnistamise avalduse menetlemist tsiviilasjas nr 2-21-6628.
1.1.Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur 28. mail 2009 sissenõudja täitmisavalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 008/2009/4160. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 13. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-39877, millest tuleneb rahaline nõue. Sissenõudja nõude täitmine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 ja § 159 lg 1 alusel aegunud. Aegunud on ka kohtutäituri 28. mai 2009. a tasu väljamõistmise otsuse (tasuotsus) täitmine, kuivõrd see on iseseisev täitedokument, millele kohaldub samuti TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev aegumistähtaeg, ja sellest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks täitemenetluse alustamisega. Võlgnikel on õigustatud ootus võrdsele kohtlemisele olenemata sellest, millisest õigussuhtest on täitedokument tekkinud. Kohtutäitur muutub täitemenetluse alustamisel ja täitmisteate kättetoimetamisel samuti sissenõudjaks. Avaldaja mõistab, et avalduse rahuldamine ei vabasta teda täitekulude kandmisest ja kohtutäiturile jääb kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 alusel alles õigus nõuda põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt, kuid selle täitmine täitemenetluses tuleb tunnistada aegunuks. Seadus ei näe ette, et kohtutäituri tasuotsuse täitmine aeguks automaatselt. Uue tasuotsuse tegemise võimalikkusel ei ole tähtsust.
1.2.Kui kohus peaks leidma, et kohtutäituri tasuotsuse täitmine ei ole aegunud, palub avaldaja vähendada kohtutäituri põhitasu. Avaldaja on sissenõudja nõude tasunud osaliselt, mistõttu ei ole kohtutäituril õigust täitemenetluse alguses määratud põhitasule kogu ulatuses. Puudutatud isiku seisukoht
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata. Avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletavat eesmärki, s.o vabaneda kohtutäiturile tasu maksmisest, mistõttu tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohtutäitur nõustub, et kui sissenõudja nõude täitmine tunnistatakse aegunuks, on aegunud ka tema 28. mai 2009. a tasuotsuse täitmine. Sellisel juhul kaovad tasuotsuse õiguslikud tagajärjed ja sellega välja mõistetud tasu ei saa enam sisse nõuda, mistõttu ei ole vaja selle täitmist aegunuks tunnistada. See ei vabasta aga avaldajat kohtutäituri tasu maksmise kohustusest. Kohtutäituril on KTS § 412 alusel õigus põhitasule ka pärast täitemenetluse lõpetamist sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu. Kui kohus tunnistab sissenõudja nõude täitmise aegunuks, teeb kohtutäitur uue põhitasu otsuse, mille aegumistähtaeg algab selle kättetoimetamisest avaldajale. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 9. juuli 2021. a määrusega avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, määras kohtutäiturile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 280 eurot ning kohustas avaldajat tasuma sellelt seadusjärgses määras viivist.
2-21-8023
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd avaldaja ei ole esitanud kohtutäituri tasuotsuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 (ekslikult märgitud TMS § 218 lg 1) kohast kaebust ja pidanud seega kinni asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Iseenesest on õige, et avaldaja võib valida, kas pöörduda avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või kohtu poole. Samuti on õige ja vaidlust ei ole selle üle, et kohtutäituri nõue aegub põhinõude aegumisel. Samas ei vabasta nõude aegumine TMS § 2231 lg 1 järgi isikut täitekulude kandmisest. Kohtutäituril on KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Sätet on eesmärgipärane tõlgendada selliselt, et selle alusel lõpeb kohtutäituri õigus nõuda tasu varasemate tasuotsuste alusel ning tekib uus tasu nõudmise alus. Kohtutäitur saab selle alusel teha uue tasuotsuse, mille aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. Eelnevast tulenevalt ei ole avaldajal õiguskaitsevajadust. Vajadus esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu oleks üksnes juhul, kui põhinõue on aegunud seaduse alusel, näiteks kui aegunud on kriminaal- või väärteosasjast tulenev rahalise kohustuse sundtäitmine, ja kohtutäitur täidab eraldi täiteasjana vaid tasuotsust. Avaldaja oleks saanud oma õigusi kaitsta vähemkoormaval viisil, sest kohtutäitur saanuks avaldajale õiguslikku olukorda selgitada ja kinnitada, et tema algne tasunõue on aegunud, kui kohus tunnistab põhinõude aegunuks.
3.2.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb osaliselt rahuldada. Kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (km-ta) on mõistlik. Kohtutäituri lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kaks tundi ja hüvitatavate menetluskulude suurus seega 280 eurot. Kohtutäitur võis menetluses kasutada lepingulist esindajat olenemata sellest, et tal on õigusteadmised. Avaldus puudutab uut regulatsiooni, mille kohta ei ole laialdast kohtupraktikat. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks või jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda või vähendada kohtutäituri menetluskulusid mõistliku ulatuseni. Määruskaebuse väidete kohaselt jääb avaldaja maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Avaldaja taotleb kohtutäituri tasunõude täitmise aegunuks tunnistamist, mitte ei esitanud kaebust kohtutäituri otsusele või tegevuse(tuse)le. Seadus ei näe ette seda liiki asja kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu võis avaldaja pöörduda otse kohtu poole. Kohtutäitur koostas tasuotsuse 2009. aastal õigesti ning selle tegemisest on möödas enam kui kümme aastat, mistõttu ei ole selle vaidlustamine TMS § 217 lg 1 alusel võimalik. Jääb arusaamatuks, miks peaks kohtutäituri tasu nõude täitmise aegumine olema erinev tsiviilnõuete sundtäitmisel ning kriminaal- ja väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste sundtäitmisel. Kohtutäituri seadus sellist erisust ette ei näe ning see oleks ka vastuolus põhiseadusega. Kohtutäituri tasuotsus on eraldi täitedokument, mille täitmine aegub samuti vastavalt seadusele. Põhjendatud ei ole see, et täitemenetlustes, milles nõutakse sisse kriminaalvõi väärteoasjast tulenevat rahalist kohustust, pääsevad võlgnikud kohtutäituri tasu maksmisest kohtutäituri tasuotsuse täitmise aegumisel, kuid täitemenetlustes, milles nõutakse sisse
2-21-8023 tsiviilnõuet, võib kohtutäitur teha olenemata algse tasuotsuse aegumisest uue tasuotsuse, millel on uus kümneaastane aegumistähtaeg. Sellega koheldakse erinevalt ka kohtutäitureid. Kui kohus leiab, et avaldust ei saa menetleda, on õiglane jätta kohtutäituri menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel tema enda kanda. Kohtutäituri kantud õigusabikulud ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Kohtutäituril on piisavad teadmised, et end ise edukalt esindada. Avaldaja jääb kohtutäituri menetluskulude osas oma 9. juuni 2021. a seisukohas esitatu juurde.
5.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, nõustudes maakohtu määruse põhjendustega. Kuivõrd Harju Maakohus lõpetas 6. augusti 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-6628 sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, tekkis kohtutäituril õigus ja kohustus koostada uus tasuotsus. Kohtutäitur tegi 13. augustil 2021 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse aegumise tõttu, tühistas siinse asja esemeks oleva vana tasuotsuse ning tegi uue tasuotsuse. Avaldaja oli teadlik, et täitemenetluse aegunuks tunnistamisel tekib kohtutäituril õigus koostada uus tasuotsus ning et avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohus jättis menetluskulud õigesti avaldaja kanda. Avaldaja saanuks kohtumenetlust ja menetluskulude tekitamist vältida, kui ta oleks pöördunud avaldusega otse kohtutäituri poole. Õigusteadmiste omamine ei võta kohtutäiturilt õigust kasutada lepingulist esindajat. Maakohus juba vähendas kohtutäituri menetluskulusid maakohtu hinnangul põhjendatud suuruseni.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
8.Esmalt märgib kolleegium, et kuivõrd maakohus on avalduse 20. mai 2021. a määrusega menetlusse võtnud, ei ole võimalik rahuldada avaldaja määruskaebuses sisalduvat taotlust saata asi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Samas leiab kolleegium, et määruskaebuse taotlust saab siiski tõlgendada selliselt, et maakohtu määruse tühistamise korral soovib avaldaja asja maakohtule menetluse jätkamiseks saatmist.
9.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti läbi vaatamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel ning valel õiguslikul alusel. Kolleegium saab selle vea parandada, muutes ja täiendades osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
10.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei saanud avaldust TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata jätta, sest siinse asja lahendamiseks ei ole seadusega sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mille kasutamise võimaluse avaldaja oleks minetanud. Avaldaja ei esitanud kohtule kaebust kohtutäituri poolt kohtutäituri otsuse või tegevuse(tuse) peale esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse peale TMS § 218 lg 1 alusel, vaid avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasuotsusest tulenevate nõuete täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 alusel. Seadus andis avaldajale võimaluse valida, kas esitada vastavasisuline
2-21-8023 avaldus TMS § 481 lg 1 alusel kohtutäiturile või TMS § 2231 lg 1 alusel otse kohtule. Seega ei olnud avaldajal kohustust pöörduda esmalt kohtutäituri poole, kuigi tal oli selleks võimalus.
11.Samas tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki, samuti on avaldaja minetanud õiguskaitsevajaduse.
11.1.Kolleegium selgitab, et kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. KTS § 412 kehtestamine on tingitud asjaolust, et kohtutäituril tekivad täiteasja menetlemisel kulud, mis täitemenetluse ühe põhimõtte kohaselt tuleks kanda võlgnikul. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Seega, kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneb võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see ühest küljest kohtutäiturile tasuta töö tegemist ning teisest küljest võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma. KTS § 412 alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri, lk-d 8 ja 9; Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13).
11.2.Eelnevast lähtuvalt on seadusandja selgelt soovinud, et kohtutäituril oleks täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus nõuda põhitasu, tehes selleks samas täitemenetluses uue põhitasu otsuse, mis on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, ning jätkata selle täitmist samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks. Seda muuhulgas põhjusel, et sissenõudja nõude täitmine ja kohtutäituri algsest tasu välja mõistmise otsusest tuleneva nõude täitmine aeguvad reeglina samal ajal. Nimelt reguleerib nii sissenõudja nõude täitmise aegumist kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude aegumist TsÜS § 157 lg 1 (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11, p 11). TsÜS § 159 lg 1 alusel katkeb sissenõudja nõude täitmise aegumine ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumine algab TsÜS § 157 lg 2 alusel selle väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Menetluse alustamise tasu muutub KTS § 32 lg 1 järgi sissenõutavaks menetluse alustamisega ning põhitasu KTS § 32 lg 2 järgi täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Seejuures sätestab TMS § 24 lg 2, et täitemenetlus loetakse alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega, kuid tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte.
11.3.Olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. Justiitsministeerium, kes koostas täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE eelnõu, millega tehti muudatused täitemenetluste lõpetamise regulatsioonis nõude
2-21-8023 täitmise aegumise tõttu, on samuti leidnud, et TMS § 481, § 501 ja § 2231 ning KTS § 411 ja § 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda TMS § 481 järgse avaldusega kohtutäituri või TMS § 2231 lg 1 järgse avaldusega kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur peab aga täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 412 alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine (vt Justiitsministeeriumi 9. juuni 2021. a vastus selgitustaotlusele, kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691). Praegusel juhul tühistas täitur 13. augustil 2021 28. mai 2009. a kohtutäituri tasu otsuse ning tegi KTS § 412 alusel uue põhitasu väljamõistmise otsuse (dtl 84–85). Seetõttu on avaldaja minetanud tänaseks ka õiguskaitsevajaduse, mistõttu tuleks ka seetõttu jätta avaldus läbi vaatamata.
11.4.Kolleegiumil ei ole alust määruskaebust rahuldada seetõttu, et avaldaja arvates ei ole põhjendatud olukord, kus kohtutäitur saab täitemenetluse lõpetamisel tsiviilnõude täitmise aegumise tõttu teha KTS § 412 alusel uue põhitasu otsuse, millel on eraldiseisev aegumistähtaeg, kuid ei saa seda KTS § 413 järgi teha täitemenetluse lõpetamisel kriminaal- ja väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumisel. Kui avaldaja arvates ei ole KTS § 412 põhiseaduspärane, saab ta sellele tugineda uut kohtutäituri põhitasu otsust vaidlustades.
11.5.Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuigi maakohus jättis avalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel ja seega ebaõigel alusel, ei oleks menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas maakohtu määruse tühistamine ja maakohtule ilmselgelt perspektiivitu asja menetluse jätkamiseks saatmine.
12.Kuivõrd avaldus jääb läbi vaatamata, ei ole alust muuta ka maakohtu menetlusega seotud menetluskulude jaotust. Hagita menetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral saab kohus jaotada menetluskulud muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Seejuures annab TsMS § 172 lg 1 teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus kaalutlusotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui kaalumispiire on ületatud. Arvestada tuleb, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel selle menetlusosalise kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 13. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-165794, p-d 12 ja 13; 7. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). Kolleegiumi arvates ei ületanud maakohus kaalumispiire, kui jättis menetluskulud avaldaja kanda olukorras, kus ta tegi lahendi avaldaja kahjuks. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Samuti ei tulene seadusest, et õigusteadmistega menetlusosalise menetluskulud (õigusabikulud) tuleks jätta tema enda kanda. Kohtutäituri õigusteadmistega saab vajadusel arvestada tema esindajakulude väljamõistmisel, st tema menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel (vt ka täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE eelnõu seletuskiri, lk-d 16 ja 17).
13.Avaldaja on palunud vähendada ka temalt välja mõistetud kohtutäituri menetluskulude rahalist suurust.
2-21-8023 TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalumispiire ületanud ka kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramisel. Alates 19. aprillist 2021 ei sisaldu tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtutäituri õigusabikulude hüvitamise piirangut (varasem TsMS § 175 lg 31). Seetõttu peab kohus hindama kohtutäituri lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kaalutlusõiguse alusel ning nende vähendamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et kohtutäituril on õigusteadmised. Maakohus arvestas kohtutäituri lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel põhjendatult sellega, et asjas tuli kohaldada uut õiguslikku regulatsiooni, mis muutis vaidluse keerukamaks. Kolleegium märgib vastuseks avaldaja 9. juuni 2021. a vastuses esitatud vastuväidetele, et praegu ei ole alust arvata, et kohtutäitur oleks lepingulist esindajat kasutanud selleks, et muuta menetlus avaldaja jaoks kulukamaks. Lisaks pidi avaldaja kohtusse pöördudes arvestama sellega, et kohtuvaidluse lahenemisel tema kahjuks võivad selle kulud jääda tema kanda ning tal võib seetõttu tekkida kohustus hüvitada kohtutäiturile viimase õigusabikulud. Seda ei saa pidada avaldaja karistamiseks, kuivõrd kohtumenetluses on tavapärane, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse, peab vastaspoolele hüvitama tema menetluskulud, sh õigusabikulud. Maakohus juba vähendas kohtutäituri õigusabikulusid ning avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust neid veelgi vähendada.
14.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades osaliselt kohtumääruse põhjendusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtutäituri esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 350 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kohtutäituri lepingulisel esindajal määruskaebuse analüüsile, vastuse koostamisele ja selle kohtule esitamisele 2 tundi 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit, s.o kokku 2 tundi 30 minutit. Arvestades määruskaebuse, määruskaebuse vastuse ning menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kohtutäituri esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
2-21-8023 Avaldajalt tuleb seega kohtutäituri kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 350 eurot (2,5 tundi × 140 eurot/tund). Vastavalt kohtutäituri taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.