Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-18-5450 Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 21. jaanuaril 2016 tähtajatu arvelduskontolepingu, mille alusel avas kostja hagejale arvelduskonto (arvelduskontoleping).

2(8)

2-18-5450

3(8)

2-18-5450 etteteatamise tähtaeg oli vähemalt kaks kuud ning see oli mõistlik aeg, mille jooksul oli hagejal võimalik korraldada ärisuhteid teiste pankade kaudu ja kliente sellest informeerida. Arvelduskontolepingu tingimuste p-d 12.3 ja 12.7 ei ole tüüptingimustena tühised. Eesti turul tegutseb mitmeid nii Eesti kui ka välisriikide krediidiasutusi, et tagada lepingu lõpetamise korral võimalus makseteenust edasi kasutada. Hageja ei ole tarbija. Hageja ja kostja on majandus- ja kutsetegevusega tegelevad äriühingud ja nende puhul tuleb eeldada, et neil on õigus otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Olukorras, kus lepingu korralise ülesütlemise õigus oleks üksnes hagejal, kuid mitte kostjal, oleks poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaal muudetud. Seega praegu, kus selline õigus on mõlemal poolel, ei ole lepingu ülesütlemise tingimused heade kommete vastaselt ühe poole kahjuks tasakaalust väljas ega TsÜS § 86 lg 1 alusel tühised. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks kostja vastuoluline käitumine või õiguste seadusvastasel viisil teostamine või eesmärk tekitada hagejale kahju. Seetõttu ei ole kostja ülesütlemise õiguse teostamine ka hea usu põhimõttega vastuolus. VÕS § 720 lg 2 ei ole vastuolus põhiseadusega. Seadusandja on soovinud anda krediidiasutustele võimaluse öelda leping korraliselt ilma mõjuva põhjuseta üles. Seda kinnitab asjaolu, et enne 22. jaanuari 2010 kehtinud redaktsioonis oli lepingu ülesütlemiseks vajalik mõjuv põhjus, kuid alates 22. jaanuarist 2010 kehtivas redaktsioonis ei ole enam korralisele ülesütlemisele kehtestatud mõjuva põhjuse nõuet. Kostja ei ole ainuke krediidiasutus. Ei ole tõendatud, et hagejal ei ole võimalust sõlmida makseteenuse lepingut mõne muu, sh välisriigi krediidiasutusega. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mille järgi on makseteenuse osutajad keeldunud maksteenuse osutamisest vaatamata sellele, et VÕS §-s 7101 sätestatud eeldused lepingu sõlmimiseks olid täidetud.

2-18-5450 sh kui ta ei suuda täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kaalutlustel hoolsusmeetmeid või kui tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. Neil juhtudel ei ole krediidiandja kohustatud isikuga kliendisuhet looma ka siis, kui isik vastab muudele sätestatud tingimustele ning on nõus krediidiasutuse tingimustel lepingu sõlmima. Makseteenuse pakkuja võib makseteenuse lepingu VÕS § 720 lg 2 järgi korraliselt üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Olukorras, kus krediidiasutus on kohustatud lepingu sõlmima, ei ole olemuslikult võimalik lepingut korraliselt, st ilma mõjuva põhjuseta üles öelda, kuivõrd see võimaldaks krediidiasutusel ilma seadusliku aluseta hiilida kõrvale seadusest tulenevast teenuse osutamise kohustusest. VÕS § 720 lg-t 2 ei saa kohaldada neil juhtudel, kui makseteenuse osutajal on VÕS § 7101 lg-st 1 tulenev lepingu sõlmimise kohustus. VÕS § 7101 lg 1 eesmärk on tagada tingimustele vastavatele isikutele tänapäeva majanduselus osalemiseks vajaliku makseteenuse osutamine. Arvelduskontolepingu tingimuste p 12.3, mis annab kostjale õiguse öelda arvelduskontoleping korraliselt üles, on vastuolus VÕS § 7101 lg-st 1 tuleneva lepingu korralise ülesütlemise keeluga ja seega TsÜS § 87 järgi tühine. Seetõttu ei olnud kostjal alust öelda hagejaga sõlmitud arvelduskontolepingut korraliselt üles. Eeltoodust ei saa siiski tingimata järeldada, et kostja ei ole hagejaga lepinguid kehtivalt üles öelnud. Krediidiasutusel on õigus öelda maksteenuse leping üles juhul, kui klient ei vasta enam makseteenuse pakkuja üld- või tüüptingimustele, mis on vastava lepingu sõlmimise kohustuse eeldus VÕS § 7101 lg 1 järgi. Samuti on makseteenuse pakkujal õigus, aga ka kohustus, öelda makseteenuse osutamiseks sõlmitud leping üles RahaPTS §-de 42 ja 43 alusel. Kostja on kohtumenetluses esile toonud, et ta tellis 2018. a alguses uue riskihinnangu ning tema majandusstrateegia on saavutada usaldusväärne kliendibaas. Seega võis kostja olla 12. veebruariks 2018 kehtestanud üldtingimused, millele hageja enam ei vastanud, ja see võinuks anda kostjale alust hagejaga leping üles öelda. Samuti tõi kostja esile, et tal tekkisid rahapesu ja terrorismi tõkestamise hoolsusmeetmeid kohaldades hageja kontole laekuva raha päriolu kohta kahtlused, mida viimase selgitused ei kummutanud. Seda arvestades võis kostjal olla õigus öelda hagejaga sõlmitud lepingud erakorraliselt üles.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5(8)

2-18-5450 Hageja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus õigesti tuvastanud kostja korralise ülesütlemise tühisuse, kuid on valesti saatnud asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Olukorras, kus kostja on ülesütlemisavalduses ja kogu menetluse ajal tuginenud üksnes korralisele ülesütlemisele, ei saa kohus tuvastada, kas esinesid lepingu erakorralise ülesütlemise alused. Juba tehtud korralise ülesütlemise avaldust ei saa tagantjärele sisustada erakorralise ülesütlemise alustega. Kostjal ei olnud lepingut üles öeldes tahet mingitele erakorralise ülesütlemise alustele tugineda. Kui ringkonnakohus tuvastas korralise ülesütlemise tühisuse, oleks ta pidanud hagi rahuldama.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-18-5450

7(8)

2-18-5450

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.