(pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti hagi I.E ja E.E vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03. juuni 2015 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste I.E ja E.E apellatsioonkaebused liigid Apellatsioonkaebuste hinnad
I.E apellatsioonkaebuse hind 68 705 eurot E.E apellatsioonkaebuse hind 68 705 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AKTSIASELTS MORPHEUS (pankrotis, esindajad ringkonnakohtu registrikood 10143930) pankrotihaldur Tiina Mitt menetluses (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad Jaanus Silm ja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostja I: I.E (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Mihkel Eikner Kostja II: E.E (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Istungi toimumise aeg
08. september 2020
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 03. juuni 2015 otsus osas, milles kohus mõistis I.Elt ja E.Eilt solidaarselt AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti kasuks välja kahjuhüvitise 45 757,43 eurot ületavas osas, samuti AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti, I.E ja E.Ei menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti hagi I.Elt ja
E.Eilt solidaarselt kahjuhüvitise 45 757,43 eurot ületavas osas rahuldamata ja jaotada menetluskulud teisiti. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.I.E ja E.Ei apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti hagi I.E ja E.Ei vastu kahju hüvitamiseks rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista I.Elt ja E.Eilt solidaarselt AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti kasuks 45 757,43 eurot. 3.3.Jätta AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti hagi I.E ja E.Ei vastu rahuldamata 22 947,57 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks.
3.4.Menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus, mis seonduvad AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti hagi I.E ja E.Ei vastu menetlemisega, jätta 33% ulatuses AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti kanda ja 67% ulatuses solidaarselt I.E ja E.Ei kanda.
3.5.Välja mõista I.Elt riigilõiv 737 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.6.Välja mõista AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) haldur Tiina Mitilt pankrotivara arvel välja riigilõiv 363 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2017 otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi B.A vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot ning B.A menetluskulude jaotuse osas ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi B.A vastu rahuldamata ning B.A maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti kanda. Samuti on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus märkis, et I.E ja E.E vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T.Pga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20.03.2015 kohtumäärusega kompromissi kinnitamisega. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Mitt esitas 09.05.2014 Harju Maakohtule hagi I.E, E.E, B.A ja T.P vastu 68 705 euro suuruse kahju hüvitamiseks solidaarselt.
2.Hagiavalduse kohaselt edastas Osaühing Mark Oil (Mark Oil) 21.01.2010 võlgnikule pankrotihoiatuse ja 12.05.2010 kuulutati Mark Oili 17.02.2010 avalduse alusel välja võlgniku pankrot.
3.15.01.2010 asutas võlgnik mitterahalise sissemaksega (võlgnikule kuuluv kinnistu) Rostaleks OÜ (Rostaleks). 01.02.2010 võõrandas võlgnik ühe Rostaleksi osa Osaühingule CAMARERO (CAMARERO) ja müügihind tasaarvestati CAMARERO nõudega võlgniku vastu. 29.03.2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771,29 eurose) nimiväärtusega Rostaleksi osa ja tankla opereerimiseks vajaliku vallasvara 1 075 000 krooni (68 705,02 euro) eest OÜ-le BaltFix (BaltFix). Kokkulepitud tähtpäevaks (01.07.2011) BaltFix ostuhinda ei tasunud. 29.09.2009 algatatud BaltFixi pankrotimenetlus lõppes avaldusest loobumisega. BaltFixi pankrot kuulutati välja 14.12.2011. Hageja 68 705,02 euro suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses.
4.Kostja I oli võlgniku juhatuse liige ning kostja II, B.A ja T.P olid võlgniku nõukogu liikmed. Kostjad I ja II, B.A ning T.P jätsid täitmata juhatuse või nõukogu liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuse ning vastutavad tekitatud kahju eest. Kogu vara müük selliselt, et ostuhind tasutakse pooleteise aasta pärast ja tagatisi ei seata, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja majanduslikult põhjendamatu. Tehingu heaks kiitnud nõukogu liikmed rikkusid nõukogu liikme hoolsuskohustust. Lisaks ei täitnud nõukogu seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi. Nõukogu ei teinud järelevalvet juhatuse tegevuse üle ega korraldanud äriühingu juhtimist, vaid lasi teadlikult juhatusel teha võlgnikule kahjulikke tehinguid. Kui juhtorganid oleksid oma kohustusi korrektsel, hoolsal ja võlgnikule lojaalsel viisil täitnud, ei oleks võlgniku vara kahjulikul viisil võõrandatud. 29.03.2010 tehinguga tekitati võlgnikule 68 705,02 euro suurune kahju. Võlgnik oli juba 2009.a lõpus püsivalt maksejõuetu. Lähtudes ettevõtja tavapärasest hoolsuskohustusest oleks võlgniku juhtkond pidanud esitama pankrotiavalduse, mitte võõrandama kogu võlgniku vara. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
6.Kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata. Kostjad ei rikkunud hoolsuskohustust ning juhtorganite tegevuse ja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kostja II ja B.A leidsid, et nõukogu ei vastuta juhatuse tehingute eest ning vara võõrandati nõukogu teadmata. Nõukogul polnud võimalik kontrollida juhatuse tehinguid ka tagantjärele ja pankrotiavalduse esitamine ei ole nõukogu kohustus.
7.Vara müük ei kahjustanud võlgniku huve. Vara müüdi parimale pakkujale ja müügihind ületas tunduvalt vara turuväärtust (maksimaalselt 33 121 eurot, sh vallasvara 12 350 eurot). Võõrandatud vallasvara (laojääk ja mittetöökorras tehnika) ei olnud tankla opereerimiseks vajalik. Rostaleksi osa on endiselt OÜ Apparatus (Apparatus) väärtpaberikontol. Hageja ei ole kasutanud võimalust Rostaleksi osa võõrandamiseks või selle tagasinõudmiseks võlgniku pankrotivarasse. Osa tagasinõudmisel ei oleks võlgnikule väidetavat kahju tekkinud.
8.BaltFix ei olnud tehingu tegemise hetkel varatu äriühing, käimas ei olnud pankrotimenetlust ja BaltFixi maksejõulisuses ei olnud põhjust kahelda. Ka võlgnik ei olnud 2009. a lõpus maksejõuetu. Hageja ei ole näidanud, millise kahju pankrotiavalduse väidetav õigel ajal esitamata jätmine tekitas. Kahju põhjustas BaltFixi suutmatus müügilepingut täita. Tegemist on äririski realiseerumisega. Menetluse edasine käik
9.Harju Maakohus kinnitas 20.03.2015 T.P ja hageja kompromissi, millega hageja loobus hagist T.P vastu, T.P andis üle oma kinnisasja (registriosa number 629741) ja maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse T.P suhtes. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt I-II ja B.Alt solidaarselt hageja kasuks välja 68 705 eurot. Maakohus märkis, et kostjad I-II ja B.A vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T.Pga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20.03.2015 määrusega, millega kinnitati kompromiss. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate I-II ja B.A kanda ning mõistis hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 1800 eurot.
11.Tuvastatud asjaolude kohaselt oli kostja I võlgniku juhatuse liige ning kostja II, B.A ja T.P võlgniku nõukogu liikmed. Mark Oil esitas 21.01.2010 võlgnikule pankrotihoiatuse ja 12.05.2010 kuulutati Mark Oili 17.02.2010 avalduse alusel välja võlgniku pankrot. 15.01.2010 asutas võlgnik Rostaleksi, mille sissemakseks anti võlgnikule kuuluv kinnistu. 01.02.2010 võõrandas võlgnik pool Rostaleksi osadest 650 000 krooni (41 542,57 euro) eest CAMAREROLE ning müügihind tasaarvestati CAMARERO nõudega võlgniku vastu. 29.03.2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771,29 eurose) nimiväärtusega Rostaleksi osa ja vallasvara BaltFixile hinnaga 1 075 000 krooni (68 705,02 eurot) ostuhinna tasumise tähtpäevaga 01.07.2011. 29.09.2009 algatatud BaltFixi pankrotimenetlus lõppes avaldusest loobumisega. BaltFix ostuhinda ei tasunud, hageja esitas BaltFixi pankrotiavalduse ja BaltFixi pankrot kuulutati välja 14.12.2011. Hageja 68 705,02 euro suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses. Kostja II on ka CAMARERO juhatuse liige.
12.Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatava nõude alus on äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 ja nõukogu liikme vastu esitatava nõude alus ÄS § 327 lg 2. Kostja I puhul on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Kostja I rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja vastutab võlgnikule tekitatud kahju eest. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2009. a lõpus. Vara võõrandamine maksejõuetuse (või vähemalt oluliste makseraskuste) olukorras ülipika ostuhinna tasumise tähtajaga ei olnud võlgniku huvides. Talle jäid kohustused, aga mitte vara nende täitmiseks. Kostja I ei käitunud müügitehingut tehes võlgniku huvides ega järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit, mis tingis kahju tekkimise. Võlgnik asutas maksejõuetuse (vähemasti makseraskuste) olukorras Rostaleksi, kellele anti üle võlgniku kinnisasi. Pärast pankrotihoiatuse esitamist anti üks Rostaleksi osa üle CAMAREROLE ja pärast pankrotiavalduse esitamist võõrandati teine osa ning vallasvara BaltFixile vara eest tasumise tähtajaga rohkem kui aasta pärast müügitehingut. Sellega võeti võlgnikule põhjendamatu risk ja viidi vara kohustuste täitmise vältimise eesmärgil äriühingust välja. Võlgniku kohustus kanda Rostaleksi osa Apparatuse väärtpaberikontole (kus see on siiani), tagamaks kokkulepitud tasu laekumine BaltFixilt, ei olnud tagatisena piisav. Rostaleks võõrandas kinnisasja vähem kui kuu hiljem, millega vähenes oluliselt osa väärtus. Korduvatele enampakkumistele vaatamata ei ole Rostaleksi osa õnnestunud müüa, ka pärast
seda, kui Rostaleks ostis 26.09.2014 kinnistu väärtusega 70 000 eurot. Kostja I käitumist ei muuda hoolsamaks see, et vara müüdi väidetavalt turuhinnast oluliselt kallimalt. Pigem tekitab see põhjendatud kahtluse, et sellist hinda ei plaanitudki tasuda.
13.Rostaleksi osa võõrandamise 29.03.2010 tehing vajas ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi nõukogu nõusolekut. Kostja II ja B.A rikkusid nõukogu liikme hoolsuskohustust. Kirjutades CAMARERO nimel 29.03.2010 lepingule alla, oli kostja II tehingust teadlik ja ühtlasi kiitis selle heaks võlgniku nõukogu liikmena. B.A ei olnud võlgniku nõukogu liikmena kursis äriühingu majandustegevusega ega täitnud seetõttu oma kohustusi (ÄS § 316, § 317 lg 1 pd 1 ja 3) piisava hoolega. B.A kohustuste rikkumine on äriühingu kogu vara võõrandamisest mitteteadmine, kuigi nõukogu liige pidi olema tehingutest teadlik ka teise äriühingu kaudu, mille nõukogu liige ta oli. Kui nõukogu liige oleks täitnud oma kohustusi ja keelanud kahjuliku tehingu, ei oleks juhatus tohtinud tehingut teha.
14.Kui 29.03.2010 tehingut ei oleks tehtud, oleks võlgnikul olnud Rostaleksi osa ja vallasvara. Rostaleksi osa müügiga tekitati võlgnikule kahju 41 542,57 eurot. Üks Rostaleksi osa müüdi 01.02.2010 41 542,57 euro eest. Eelduslikult ei vähenenud osa väärtus kahe kuuga poole võrra. Eksitav on kostja I väide, et hageja ei kasutanud võimalust Rostaleksi osa võõrandamiseks või selle tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Rostaleksi osa müük ei ole enampakkumistel õnnestunud. Osa müümine ei oleks edukam, kui see oleks pankrotivaras. Vallasvara müügiga tekitatud kahju arvestamisel saab lähtuda kahju tekitanud tehingu väärtusest (27 162,43 eurot), kuna eeldatavasti müüdi vara ligikaudse turuhinnaga. Kostja I esitatud dokumendid ei tõendanud vara (väiksemat) väärtust. Asjaolu, et T.P andis kompromissiga võlgnikule üle oma kinnisasja, ei vähenda nõutava kahjuhüvitise suurust. Nimetatu võib olla solidaarkohustuse (osaline) täitmine ühe solidaarvõlgniku poolt. Kostja I apellatsioonkaebus
15.Kostja I palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus kohaldas ebaõigesti ÄS § 315 lg-t 2. Juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata. Võlgniku juhatus tegi kõik endast oleneva ja järgis juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust.
17.Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127. Kohus ei tuvastanud väidetava kahju suurust ja seega ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud. Baltfixile müüdud vara reaalne väärtus oli 33 121 eurot (Rostaleksi osa nimiväärtusega 20 771,23 eurot ja vallasvara väärtusega 12 350 eurot). Kohus ei võtnud arvesse, et Rostaleksi osa on siiani Apparatuse väärtpaberikontol ja järelikult ei ole osa väärtuse 20 771,23 euro osas kahju tekkinud. Võlgnikule väidetavalt tekitatud kahju ja võlgniku nõue teiste juhtorgani liikmete vastu on T.P kompromissi korras üle antud kinnistu väärtuse võrra vähenenud. T.Ple kuulunud maatulundusmaa on metsamaa, mille väärtus võib olla 14 366,4 – 65 836,8 eurot.
18.Kahju hüvitamise puhul tuleb arvestada ka hageja tegevust võimaliku kahju tekkimisel. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja on teinud kõik, et Rostaleksi osa realiseerida. Kostja II apellatsioonkaebus
19.Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, millist konkreetset nõukogu liikme kohustust on rikutud. Kostja II ole nõukogu liikme kohustusi rikkunud, rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos ning kostja II on järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Tegemist ei saa olla nõukogu tegevusetusega, kuna hageja ja Baltfixi vaheline tehing toimus 29.03.2010 ja ajutine pankrotihaldur määrati hagejale juba 01.04.2010. Arvestades tehingu toimumise ja pankroti väljakuulutamise vahelist lühikest aega, ei olnud nõukogul enam võimalik juhatuse tehinguid ka tagantjärgi kontrollida. Abstraktne teadlikkus tehingust ei ole nõukogu liikme kohustuse rikkumine, kui juhatuse liige otsustas tehingu sõlmida nõukogu nõusolekuta.
21.Kuna kahju suurus on tuvastamata, ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud. Kohus ei arvestanud kahjuhüvitise väljamõistmisel sellega, et Rostaleksi osa on siiani Apparatuse väärtpaberikontol ja hagejal on õigus nõuda osa realiseerimist. Väidetava kahju suurus ja seega ka nõue juhtorgani liikmete vastu on T.P poolt kompromissi korras üle antud kinnistu väärtuse võrra vähenenud. Vastus apellatsioonkaebustele
22.Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata. Menetluse edasine käik
23.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.03.2016 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse osaliselt ning kostja II ja B.A apellatsioonkaebused täielikult. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi kostja II ja B.A vastu rahuldati ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja II ja B.A vastu rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning määras need teisiti. Ringkonnakohus mõistis kostjalt I riigituludesse välja riigilõivu ja tühistas kostja II varale seatud hagi tagamise abinõud.
24.Riigikohus rahuldas 15.03.2017 (tsiviilasi nr 3-2-1-152-16) otsusega kostja I ja hageja kassatsioonkaebused osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus selgitas, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel tuvastama ja andma hinnangu, kas kostjal II oli 29.03.2010 lepingu sõlmimisel võimalus kahjulik tehing ära hoida. Samuti peab ringkonnakohus andma hinnangu sellele, kas B.Ale oli enne tehingu sõlmimist teada tehingu kahjulik iseloom, ning jaatava vastuse puhul võtma seisukoha, kas B.Al oli võimalus kahjulik tehing ära hoida ja kui oli, aga ta seda ei teinud, siis kas see tõi kaasa kahjuliku tehingu sõlmimise. Ringkonnakohus peab tuvastama, kas hageja nõude BaltFixi pankrotimenetluses tunnustamine mõjutab kahju suurust. Lisaks tuleb tuvastada Rostaleksi osa väärtus nii 29.03.2010 tehingu tegemise ajal kui ka kohtulahendi tegemise aja seisuga ja kui Rostaleksi osa väärtus oli vähenenud, siis see on praeguses asjas kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuks. Samuti peab ringkonnakohus hindama, kas õige on lähtuda 29.03.2010 lepingu sõlmimise hetkel Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel 01.02.2010 tehingus kajastatud Rostaleksi osa müügihinnast.
25.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas asja uuel läbivaatamisel 15.11.2017 otsusega B.A apellatsioonkaebuse ning jättis rahuldamata kostjate I ja II apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi B.A vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise ja menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue
otsuse, millega jättis hagi B.A vastu rahuldamata. Ringkonnakohus jättis hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda, B.A maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ning kostjate I ja II maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus sõnastas maakohtu otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt hagi rahuldati osaliselt, hagi jäeti B.A vastu rahuldamata, kostjatelt I ja II mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja 68 705 eurot, kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T.Pga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20.03.2015 määrusega, millega kinnitati kompromiss.
26.Riigikohus rahuldas 20.06.2018 otsusega kostjate I ja II kassatsioonkaebused osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu ja mõistis neilt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, samuti hageja ning kostjate I ja II menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi B.A vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise, ning B.A menetluskulude jaotuse osas ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi B.A vastu rahuldamata ning tema maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
27.Riigikohus nõustus ringkonnakohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab kostja I kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja kostja II kui nõukogu liikme kohustuste rikkumist. Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et kirjutades CAMARERO nimel 29.03.2010 lepingule alla, oli kostja II tehingu võlgnikule kahjulikust iseloomust teadlik. Võlgniku nõukogu liikmena pidi kostja II ära hoidma sellise tehingu tegemise ja tal oli selleks ka tegelik võimalus, kuid kostja II ei võtnud kahju ärahoidmiseks midagi ette. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ka osas, mis puudutab 29.03.2010 lepingu sõlmimise hetkel Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel 01.02.2010 tehingus kajastatud Rostaleksi osa müügihinnast lähtumist, vallasvara väärtust ja seda, et kahju suurust ei mõjuta asjaolud, et hageja ei kasutanud võimalusi tehingu tagasivõitmiseks ning et hageja 68 705,02 euro suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses.
28.Ringkonnakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust, kui märkis üldsõnaliselt, et eksperdihinnangu kohaselt oli Rostaleksi osa 01.07.2017 seisuga väärtusetu. Ringkonnakohus ei analüüsinud eksperdihinnangut kui tõendit ega võtnud põhjendatud seisukohta kostjate väite kohta, et kuna Rostaleksi osa on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol, Rostaleks on toimiv äriühing ja Rostaleksil on ka kinnisvara, on selle väärtus vähemalt sama suur, kui oli vaidlusaluse tehingu ajal. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus seda tegema. Ringkonnakohus ei võtnud põhjendatud seisukohta apellatsioonkaebuste väite kohta, et kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostjad vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T.Pga, kes on kinnistu hagejale üleandmisega kohustuse vähemalt osaliselt täitnud. Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kuna ei arvestanud kahjuhüvitise väljamõistmisel ühe solidaarvõlgniku kohustuse täitmist. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama T.Plt üle antud kinnistu väärtuse T.P ja hageja vahel kompromissi kinnitamise seisuga.
29.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.10.2018 otsusega kostjate I ja II apellatsioonkaebused osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot ületavas osas ja osas, milles maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T.Pga, kelle suhtes on menetlus 20.05.2015 kohtumäärusega lõpetatud, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, mis puudutab kostjate I ja II ning hageja taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus mõistis kostjalt I riigituludesse riigilõivu 1050 eurot. Ringkonnakohus sõnastas maakohtu otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt hagi kostjate I ja II vastu rahuldati osaliselt, hagi jäeti B.A vastu rahuldamata, kostjatelt I ja II mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja 65 705 eurot, hageja menetluskuludest kõigis kohtuastmetes, mis olid tingitud hagi esitamisest kostjate I ja II vastu, jäeti 80% solidaarselt kostjate I ja II kanda, ülejäänud ulatuses jäeti hageja kanda ning kostjate I ja II menetluskulud jäeti nende endi kanda ning B.A menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti hageja kanda.
30.Riigikohus rahuldas 08.04.2019 otsusega kostjate kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu ning mõistis neilt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot, samuti hageja ning kostjate I ja II menetluskulude jaotuse osas ning kostja I riigilõivu 1050 eurot riigituludesse väljamõistmise osas. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu ning mõistis neilt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot ületavas osas, ning jättis hagi selles osas rahuldamata. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
31.Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada Rostaleksi osa väärtus praeguse ja 29.03.2010 tehingu tegemise aja seisuga ning teha kindlaks, milline oli T.Ple kuulunud kinnistu väärtus hageja ja T.P vahel kompromissi kinnitamise seisuga. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 45 757,43 eurot ületavas osas, samuti hageja ning kostjate I ja II menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi 45 757,43 eurot ületavas osas rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostjate I ja II apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
33.Menetlus hagis B.A vastu lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2017 otsusega, millega hagi B.A vastu jäi rahuldamata ning tema maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti hageja kanda. Menetlus on pooleli hagis kostjate I ja II vastu.
34.Pooled ei vaidle järgmiste asjas tuvastatud oluliste asjaolude üle: • 09.09.2009 algatatud BaltFixi pankrotimenetlus lõppes avaldusest loobumisega; • 21.01.2010 esitas Mark Oil võlgnikule pankrotihoiatuse; • 15.01.2010 asutas võlgnik Rostaleksi, mille sissemakseks anti võlgnikule kuuluv kinnistu; • 01.02.2010 võõrandas võlgnik ühe Rostaleksi osa 650 000 krooni (41 542,57 euro) eest CAMAREROle ja müügihind tasaarvestati CAMARERO nõudega võlgniku vastu; • 17.02.2010 esitas Mark Oil avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks; • 29.03.2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771,29 eurose) nimiväärtusega Rostaleksi osa ja vallasvara BaltFixile hinnaga 1 075 000 krooni (68 705,02 eurot) ostuhinna tasumise tähtpäevaga 01.07.2011. Viidatud lepingu p-de 6.2 ja 6.5 kohaselt kanti nõude tagamiseks Rostaleksi osa Apparatus OÜ väärtpaberikontole ja lepingu hinna tasumata jätmise korral oli võlgnikul õigus nõuda Apparatuselt Rostaleksi osa võõrandamist ja saadud rahast BaltFixi kohustuste täitmist, kuid mitte suuremas ulatuses kui 90% saadud summast; • 12.05.2010 kuulutati Mark Oil 17.02.2010 avalduse alusel välja võlgniku pankrot; • BaltFix ei tasunud ostuhinda;
•
hageja esitas BaltFixi pankrotiavalduse, 14.12.2011 kuulutati välja BaltFixi pankrot ja hageja 68 705,02 euro suurune nõue on pankrotimenetluses tunnustatud; • Apparatus on püüdnud Rostaleksi osa edutult müüa; • kostja I oli võlgniku juhatuse liige; • kostja II oli võlgniku nõukogu liige ja CAMARERO juhatuse liige.
35.Maakohus leidis õigesti, et 29.03.2010 lepingu sõlmimisega rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 315 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 315 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
36.Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele.
37.Kostja I kui võlgniku juhatuse liige rikkus oma hoolsuskohustust 29.03.2010 lepingu sõlmimisel sellega, et olukorras, kus võlgnik oli juba 2009. a lõpus püsivalt maksejõuetu, võttis ta põhjendamatuid riske, kui müüs eelnimetatud lepinguga kogu võlgniku vara (Rostaleksi osa ja vallasvara) ebamõistlikult pika ostuhinna tasumise tähtajaga (rohkem kui aasta) ning ilma piisava ja likviidse tagatiseta. Võlgnik ei saanud vara võõrandamise tulemusel majandustegevusega jätkata ja juhatusele pidi olema selge, et lepingu hind ei kata kõiki võlgniku kohustusi.
38.Kostja II kui nõukogu liikme vastutuse osas kehtivad analoogsed eeldused. Nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 327 lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS § 327 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
39.29.03.2010 Rostaleksi osa võõrandamise tehingu tegemine vajas ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi nõukogu nõusolekut, sest vaidlusalune tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamest. Vaidlusaluse tehinguga kaasnes võlgniku osaluse lõppemine Rostaleksis. Nõukogu nõusolekut selle tehingu tegemiseks küll ei olnud, kuid kostja II on vaatamata sellele rikkunud nõukogu liikme hoolsuskohustust ja vastutab kahju eest solidaarselt kostjaga I. Maakohus tuvastas, et kostja II, kirjutades CAMARERO nimel 29.03.2010 lepingule alla, oli kahjulikust tehingust teadlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga. Vaatamata sellele, et kostja II kirjutas lepingule alla lepingu teise poole CAMARERO nimel, pidi ta aru saama tehingu kahjulikust iseloomust võlgnikule ja võlgniku nõukogu liikmena pidi ta ära hoidma sellise tehingu tegemise. Kostja II oleks juba ainuüksi tehingu tegemisest keeldumisega saanud takistada võlgnikule kahjuliku tehingu tegemist. Kostjal II oli nii seadusest kui ka põhikirjast tulenev kohustus ja ka tegelik võimalus selle tehingu tegemist ära hoida, kutsudes vastavalt ÄS § 321 lg-le 1 kokku nõukogu koosoleku juhatuse liikme tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks. Kostja II võlgniku kahju ärahoidmiseks midagi ette ei võtnud.
40.Järgnevalt hindab kolleegium 29.03.2010 lepingu sõlmimisega võlgnikule kostjate I ja II poolt tekitatud kahju suurust.
41.VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. See kehtib ka äriühingu juhatuse liikme tekitatud kahju suuruse kindlakstegemisel. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju suuruse ja osa väärtuse hindamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.
43.Maakohus võttis Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel 29.03.2010 lepingu sõlmimise hetke seisuga ebaõigesti aluseks asjaolu, et teine Rostaleksi osa nimiväärtusega 325 000 krooni (20 771 eurot 29 senti) müüdi 01.02.2010 hinnaga 41 542,57 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodust lähtumine Rostaleksi osa väärtuse kindlakstegemisel õige.
44.Riigikohus selgitas käesolevat asja lahendades, et Rostaleksi osa võõrandamisega võlgnikule tekitatud kahju suuruse leidmiseks tuleb tuvastada Rostaleksi osa väärtus 29.03.2010 tehingu tegemise ajal ja varalise diferentsi kindlakstegemiseks võrrelda seda osa praeguse väärtusega. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
45.Tulenevalt Riigikohtu juhistest taotles hageja asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus kordusekspertiisi määramist ja palus esitada eksperdile küsimused, milline on Rostaleksi 50% osa väärtus ekspertiisi tegemise ajal sissetulekute meetodil ja milline likvideerimismeetodil (VIII kd lk 2-4). Ringkonnakohtu 05.11.2019 istungil leidsid pooled, et vaidlusaluse Rostaleksi osa väärtus tuleb eksperdil kindlaks teha 29.03.2010 ja käesoleva aja seisuga likvideerimisväärtuse järgi. Ringkonnakohus määras selleks 06.01.2020 finatsekspertiisi ja eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert Alar Voitka.
46.Eksperdi arvamuse kohaselt oli 29.03.2010 seisuga Rostaleksil materiaalseks põhivaraks asutamisel mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistu aadressil Paide mnt 16a, Tamsalus, mille likvideerimisväärtus oli 79 247 eurot. Väärtuse hindamisel arvestas ekspert asjaoluga, et kui kinnistu müüakse hindamisaktis toodud väärtuses (86 281 eurot) ning müügitulemist peetakse kinni hüpoteegi ja pandiga tagatud Nordea panga nõue emaettevõtte vastu, mis oli panga kinnitusel 7034 eurot, laekuks likvideerimisprotsessis kinnistu müügist eeldatavalt 79 247 eurot. Muud vara ja ka kohustusi Rostaleksil sel ajal ei olnud. Seega oli 50% osaluse likvideerimisväärtus 39 623 eurot.
47.31.12.2019 seisuga oli Rostaleksil käibevara kokku 7869 eurot, millest raha oli 628 eurot, nõudeid ja ettemakse 104 euro ning varusid 7869 euro suuruses summas. Materiaalset põhivara oli 69 860 euro suuruses summas, seega kokku varasid 77 729 euro suuruses summas. Lühiajalisi kohustusi oli 27 540 euro suuruses summas, millest lühiajalised laenukohustused on 15 034 eurot, võlad tarnijatele 12 454 eurot ja maksuvõlad 52 eurot. Pikaajalisi kohustusi oli 39 933 euro suuruses summas, millest laenukohustused olid 15 433 eurot ja muud kohustused (nt seotud osapooltele) 24 500 eurot, st kohustused kokku 67 473 euro suuruses summas. Kokku oli likvideerimistulem 10 256 eurot ja seega 50% osaluse likvideerimisväärtus 5128 eurot.
48.Ekspertiisiaktis on konkreetselt välja toodud, milliste asjaolude, andmete ja arvutuste alusel ekspert oma järeldused tegi. Samuti vastas ta poolte täpsustavatele küsimustele ammendavalt 08.09.2020 ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses. Eksperdi hinnangul oli Rostaleksi 50% osaluse väärtus 29.03.2010 seisuga likvideerimismeetodil 39 623 eurot ja 31.12.2019 seisuga 5128 eurot. (VIII kd lk 137-143), mille ringkonnakohus võtab otsuse tegemisel aluseks. Seega on vaidlusaluse osa väärtus vähenenud 34 495 euro võrra.
49.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleva menetluse ajal hageja ja T.P vahel sõlmitud kompromiss, millega T.P andis võlgnikule üle endale kuuluva kinnisasja, ei vähenda hageja poolt nõutava kahjuhüvitise suurust. Asja materjalist nähtub, et maakohus kinnitas 20.03.2015 T.P ja hageja kompromissi, millega hageja loobus hagist T.P vastu, T.P andis hagejale üle oma kinnisasja (registriosa number 629741; asukoht Peede, Saru küla, Mõniste vald, Võrumaa) ning maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse T.P suhtes (IV kd lk 194-196).
50.Hageja väitel ei andnud T.P kinnistut hagejale üle tekitatud kahju katteks. Varasemas menetluses väitis hageja, et T.P andis kinnistu üle menetluskulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Hageja ja T.P leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda, mistõttu on selline väide sisutühi.
51.Ringkonnakohtu 08.09.2020 istungil põhjendas hageja oma väidet sellega, et T.P nõuet ei tunnistanud ja kompromissis ei ole märgitud, et ta andis kinnistu hagejale üle kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud väited asjakohased.
52.Hageja esitas kahju hüvitamise nõude nelja kostja vastu, paludes kahjuhüvitise välja mõista kostjatelt solidaarselt. Üheks solidaarkostjaks oli T.P, kellega hageja sõlmis käesoleva asja menetluses kompromissi. Kompromissil ei ole pelgalt formaalne tähendus, vaid see kujutab endast iseseisvat osa kohtumenetlusest. Kompromissi sõlmimisel ei oma tähtsust, kas kostja on menetluses nõuet tunnistanud või mitte. Kompromissi eesmärgiks on saavutada poolte vahel õigusrahu vastastikuste järeleandmiste teel, milleks praegusel juhul oli ringkonnakohtu hinnangul hageja poolt hagist loobumine T.P vastu tingimusel, et viimane hüvitab osaliselt kostjate poolt tekitatud kahju. Hagejate esindajad ei osanud ringkonnakohtu istungil selgitada, millisel muul põhjusel oleks T.P pidanud kinnistu hagejale üle andma. Asjaolu, et kinnistu anti üle tekitatud kahju hüvitamiseks, on tõendatud ka hageja poolt esitatud tõendiga – võlausaldajate üldkoosoleku 17.08.2015 protokolliga, millest nähtub, et T.P poolt üle antud kinnistu moodustab hetkel võlgniku ainukese pankrotivara ja koosolekul osalenud võlausaldaja ettepanekul otsustati see müüa enampakkumiseta VÕSAMETS OÜ-le (VII kd, tlk 85). Hageja ei ole tõendanud, et T.Pl oleks olnud hageja ees muid kohustusi, mida ta kinnistu üleandmise teel oleks täitnud.
53.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 65 lg 2 järgi saab solidaarkohustuse täitmist nõuda üksnes ühe korra. VÕS § 67 lg 1 esimese lause kohaselt, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega (VÕS § 67 lg 1 kolmas lause). VÕS § 67 lg 2 järgi võib iga solidaarvõlgnik esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Kostjad ongi väitnud, et T.P täitis osaliselt solidaarkohustuse, millega ringkonnakohus nõustub. Ühe
solidaarvõlgniku, st T.P poolt kohustuse (osaline) täitmine vabastab vastavas ulatuses täitmise kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud, st kostjad I ja II ning kohustus lõpeb vastavas osas täitmise tõttu VÕS § 67 lg 1 ja § 186 p 1 järgi. Seetõttu tuleb kostjate I ja II kahju hüvitamise kohustuse suuruse kindlakstegemisel arvestada ka T.P poolt üle antud kinnistu väärtusega kompromissi sõlmimise ajal, s.o 20.03.2015 seisuga ja selle väärtuse ulatuses tuleb kostjatelt I ja II väljamõistetavat hüvitist vähendada.
54.Kinnistu väärtuse kindlakstegemisel ei oma tähtsust, et kinnistu müüdi 24.08.2015 VÕSAMETS OÜ-le 3000 euro eest (VII kd, lk 89-91), kuna kostjatel ei olnud võimalik kinnistu müüki ja müügihinna suurust mõjutada. Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaatele 2013.a kohta (IV kd lk 16-74) tuginedes leidsid kostjad, et T.Ple kuuluva kinnistu väärtus võis olla vahemikus 14 366,40-65 836,80 eurot, kuid kostjad möönsid ka ise, et kinnistu tegelik väärtus on tuvastamata (V kd lk 18). 27.07.2018 menetlusdokumendis (VII kd lk 58-59) tuginesid kostjad eelnimetatud ülevaatele koosmõjus igapäevaselt metsamüügiga tegeleva P.R kinnituskirjaga (VII kd lk 80), leides, et kinnistu väärtus oli 2015.a märtsis vähemalt 15 000 eurot.
55.Ringkonnakohus määras 06.01.2020 ka kinnisvara hindamise ekspertiisi, et teha kindlaks T.Ple kuulunud kinnistu väärtus hageja ja T.P vahel kompromissi kinnitamise seisuga, s.o 20.03.2015 ning määras eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert Virgo Laansoo.
56.Eksperdi hinnangul oli kinnistu turuväärtus seisuga 20.03.2015 15 900 eurot. Ka selles ekspertiisiaktis on konkreetselt välja toodud, milliste asjaolude, andmete ja arvutuste alusel ekspert oma järeldused tegi. Samuti vastas ekspert hageja täpsustavatele küsimustele ammendavalt 08.09.2020 ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses ja see on vastavuses ka kostjate tõenditega kinnistu väärtuse kohta (vt käesoleva otsuse p 54).
57.Müüdud vallasvara osas lähtus maakohus tekitatud kahju suuruse arvestamisel õigesti 29.03.2010 tehingu (I kd lk 32-37) väärtusest, tuvastades vallasvara väärtuse 27 162,43 euro suuruses summas, kuna eelduslikult müüdi vara ligikaudse turuhinnaga ja tõendatud ei ole vara väiksemat väärtust. Maakohus leidis õigesti, et kostja I esitatud vara nimekiri koos hindadega ja fotod ei tõenda vara väärtust (III kd lk 110-112) Ei ole selge, kelle poolt ja millal on see vara nimekiri koostatud. Nimekirjal, kus on loetletud esemeid ja hindu, puudub tõenduslik väärtus. Samuti ei saa fotode pinnalt teha järeldusi vara väärtuse kohta.
58.Kahju suuruse hindamist ei mõjuta see, et hageja ei kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tehingu tagasivõitmiseks, kuna antud juhul ei oleks olnud võlgniku ega võlausaldajate huvides alustada kohtumenetlust, millega kaasneksid kulud, kuid millest lõpptulemusena ei oleks eelduslikult võimalik varalist kasu saada. Apparatuse väärtpaberikontol oleva Rostaleksi osa müük ei oleks edukam, kui see oleks pankrotivaras, nagu leidis õigesti ka maakohus.
59.Ka asjaolu, et hageja 68 705,02 euro suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses, ei mõjuta antud juhul asja lahendamist. Hageja esitas ringkonnakohtule Harju Maakohtu 31.12.2013 määruse, millega BaltFixi pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu ja tuvastati, et hagejal on jäänud tunnustatud nõude eest saamata 68 705,02 eurot (VI kd lk 74-77).
60.Eeltoodud asjaolusid arvestades on kostja I ja II poolt hagejale tekitatud kahju suuruse arvestus järgmine: 34 495 eurot (Rostaleksi 50%-lise osa väärtuse vähenemine) + 27 162,43 eurot (müüdud vallasvara) – 15 900 eurot (T.P kinnistu väärtus) = 45 757,43 eurot, mis kuulub kostjatelt I ja II hageja kasuks väljamõistmisele. Hagi rahuldatakse osaliselt.
61.Arvestades asja menetlust, peab ringkonnakohus õiglaseks jaotada hagi osalise rahuldamise tõttu kõikide kohtuastmete menetluskulud, mis seonduvad hageja hagi kostjate I ja II vastu menetlemisega, TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes aluseks hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooni, jäävad menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses solidaarselt kostjate I ja II kanda.
62.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.
63.Ringkonnakohus andis 11.08.2015 määrusega kostjale I menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1100 euro tasumisest. Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ning rahuldamata jäänud osa suurust, tuleb TsMS § 190 lg 5 alusel kostjalt I välja mõista riigituludesse 737 eurot ja hagejalt 363 eurot.