Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Merit Helm
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.11.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-51896
Tsiviilasi
AKTSIASELTSI
MORPHEUS
(pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti hagi XX, YY ja BB vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2015 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind XX apellatsioonkaebuse hind 68 705 eurot YY apellatsioonkaebuse hind 68 705 eurot BB apellatsioonkaebuse hind 68 705 eurot
Kaebuse esitajad ja kaebuse XX, YY ja BB apellatsioonkaebused liik Menetlusosalised esindajad
ja
AKTSIASELTS
MORPHEUS
(pankrotis, nende Hageja: registrikood 10143930) pankrotihaldur Tiina Mitt, lepingulised esindajad Jaanus Silm ja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Mihkel Eikner Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja III: BB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson
Harju Maakohtu 03.06.2015 otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi BB vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi BB vastu rahuldamata.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Maakohtu otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt 68 705 eurot AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti kasuks.
3.3.XX ja YY vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt TT-ga (T), kelle suhtes menetlus on lõpetatud 20.03.2015 kohtumäärusega kompromissi kinnitamisega.
3.4.Jätta hagi BB vastu rahuldamata.
4.BB apellatsioonkaebus rahuldada.
5.XX ja YY apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
6.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jaotada järgmiselt: AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti menetluskulud jätta solidaarselt XX ja YY kanda; BB menetluskulud jätta AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Miti kanda ning XX ja YY menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AKTSIASELTS MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Mitt (hageja) esitas 09.05.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja I), YY (kostja II), BB (kostja III) ja TT vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks summas 68 705 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati 12.05.2010 OÜ Mark Oil 17.02.2010 avalduse alusel välja AKTSIASELTS MORPHEUS (võlgnik) pankrot. Eelnevalt 21.01.2010 oli võlausaldaja OÜ Mark Oil edastanud võlgnikule panrotihoiatuse. 25.01.2010 asutas võlgnik Rostaleks OÜ, mille sissemakseks anti võlgnikule kuuluv kinnistu. 01.02.2010 võõrandas võlgnik pool Rostaleks OÜ osadest OÜ-le CAMARERO ning müügihind tasaarvestati OÜ CAMARERO võlanõudega võlgniku vastu. 29.03.2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise nimiväärtusega Rostaleks OÜ osa ja tankla opereerimiseks vajaliku vallasvara OÜ-le BaltFix hinnaga 1 075 000 krooni (68 705,02
eurot). Vastavalt lepingule tuli ostuhind tasuda 01.07.2011. Kokkulepitud tähtajaks OÜ BaltFix ostuhinda ei tasunud. OÜ BaltFix pankrotimenetlus oli algatatud 29.09.2009, kuid lõppes avaldusest loobumisega. OÜ BaltFix pankrot kuulutati välja 14.12.2011. Hageja nõue summas 68 705,02 eurot on tunnustatud OÜ BaltFix pankrotimenetluses.
3.Kostja I oli võlgniku juhatuse liige ja kostjad II-III ja TT olid võlgniku nõukogu liikmed. Kostjad on jätnud täitmata juhatuse või nõukogu liikme hoolsuskohustuse ning vastutavad tekitatud kahju eest. Kogu vara müük selliselt, et ostuhinna tasumine toimub pooleteise aasta pärast ja tagatisi ei seata, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse jäme rikkumine ja majanduslikult põhjendamatu. Tehingu heaks kiitnud nõukogu liikmed on toime pannud nõukogu liikme hoolsuskohustuse jämeda rikkumise. Võlgnik oli juba 2009. aasta lõpus püsivalt maksejõuetu. Lähtudes ettevõtja tavapärasest hoolsuskohustusest, oleks võlgniku juhtkond pidanud esitama pankrotiavalduse, mitte asuma võõrandama äriühingu koguvara. Hageja hinnangul on 29.03.2010 müügitehinguga võlgniku juhtorganite poolt tekitatud kahjuks 68 705,02 eurot. Kostjate vastuväited hagile
4.Kostjad nõuet ei tunnistanud ning vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostjad olid seisukohal, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud, nad ei ole rikkunud hoolsuskohustust ja puudub põhjuslik seos juhtorganite tegevuse ning kahju vahel. Kostjad II ja III leidsid, et nõukogu ei vastuta juhatuse tehtud tehingute eest ning vara võõrandati nõukogu teadmata. Nõukogul polnud võimalik kontrollida juhatuse tehinguid ka tagantjärgi ning nõukogu kohustus ei ole pankrotiavalduse esitamine.
5.Vara müük ei kahjustanud võlgniku huve. Vara on müüdud parimale pakkujale ning müügihind ületab tunduvalt vara turuväärtust. Kostja I märkis, et Rostaleks OÜ osa ja vallasvara reaalne väärtus oli maksimaalselt 33 121 eurot. Võõrandatud vallasvara ei olnud tankla opereerimiseks vajalik vallasvara, tegelikkuses võõrandati laojääk ja mittetöökorras tehnika. Vallasvara väärtuseks on maksimaalselt 12 350 eurot (Ford Transit ja tõstuk 3000 eurot, tankla- ja ehituskaup 8000 eurot, printerid ja toonimisseade 1350 eurot). Rostaleks OÜ osa on endiselt OÜ Apparatus väärtpaberikontol. Hageja ei ole kasutanud võimalust Rostaleks OÜ osa realiseerimiseks või selle tagasinõudmiseks võlgniku pankrotivarasse. Osa tagasinõudmisel ei oleks võlgnikule väidetavat kahju tekkinud. OÜ BaltFix ei olnud tehingu tegemise hetkel varatu äriühing, käimas ei olnud pankrotimenetlust ning ei olnud põhjust kahelda OÜ BaltFix maksejõulisuses. Ka võlgnik ei olnud 2009. aasta lõpul maksejõuetu. Hageja ei ole näidanud, millise kahju on pankrotiavalduse väidetav õigeaegselt esitamata jätmine kaasa toonud. Kahju põhjustas OÜ BaltFix suutmatus müügilepingut täita ning tegemist on äririski realiseerumisega.
6.20.03.2015 kohtumäärusega kinnitati TT ja hageja vahel kompromiss, mille kohaselt hageja loobus hagist TT vastu ja TT andis üle temale kuuluva kinnisasja registriosa numbriga 629741 (maatulundusmaa Võrumaal, Mõniste vallas, Saru külas, Peede maaüksus). Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 03.06.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt I-III solidaarselt hageja kasuks välja 68 705 eurot. Maakohus märkis, et kostjad vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt TT-ga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20.03.2015 kohtumäärusega kompromissi kinnitamisega. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate I-III kanda ja mõistis hageja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I oli võlgniku juhatuse liige ning kostjad II-III ja TT olid võlgniku nõukogu liikmed. Võlgniku suhtes esitas pankrotihoiatuse 21.01.2010 OÜ Mark Oil, 17.02.2010 esitas OÜ Mark Oil avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning
võlgniku pankrot kuulutati välja 12.05.2010. 15.01.2010 asutas võlgnik Rostaleks OÜ ning sissemakseks anti võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga Paide mnt 16a, Tamsalu. 01.02.2010 võõrandas võlgnik pool Rostaleks OÜ osadest OÜ-le CAMARERO hinnaga 650 000 krooni, mis tasaarvestati OÜ CAMARERO nõudega. 29.03.2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise nimiväärtusega Rostaleks OÜ osa ja vallasvara OÜ-le BaltFix hinnaga 1 075 000 krooni ostuhinna tasumise tähtajaga 01.07.2011. OÜ BaltFix pankrotimenetlus oli algatatud 29.09.2009, kuid lõppes avaldusest loobumisega. OÜ BaltFix ostuhinda ei tasunud, hageja esitas OÜ BaltFix suhtes pankrotiavalduse ja OÜ BaltFix pankrot kuulutati välja 14.12.2011. Hageja nõue summas 68 705,02 eurot on tunnustatud OÜ BaltFix pankrotimenetluses. Kostja II on ka OÜ CAMARERO juhatuse liige.
9.Aktsiaseltsi juhatuse liikme puhul on nõude aluseks äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 ning nõukogu liikme vastu esitatava nõude aluseks on ÄS § 327 lg 2. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused, mida Riigikohus on oma praktikas korduvalt välja toonud (hiljuti näiteks lahendis 3-2-1-38-15), on järgnevad: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi; aktsiaseltsile on tekkinud või tekib varaline kahju; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos; juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Nõukogu liikme vastutuse osas kehtivad analoogsed eeldused.
10.Kostja I on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Võlgniku vara on müüdud ajal, mil menetleti võlgniku suhtes esitatud pankrotiavaldust ning vara ostuhinna tasumise tähtaeg oli peaaegu poolteist aastat pärast müügilepingu sõlmimist. Kohus nõustus hagejaga, et võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2009. aasta lõpus. Hageja on esitanud ajutise pankrotihalduri aruande, kus haldur on leidnud, et pankrotiavalduse pidanuks esitama juba 2008. aasta majandustulemuste teatavaks saamise hetkel. Kohus leidis, et äriühingu huvides olevaks ei saa pidada vara võõrandamist maksejõuetuse (või vähemalt oluliste makseraskuste) olukorras ülipika ostuhinna tasumise tähtajaga. Selliselt on jäänud võlgnikule vaid kohustused, aga mitte vara nende kohustuste täitmiseks.
11.Kahju on tekkinud seoses sellega, et võlgniku vara anti üle teisele äriühingule vastusooritust saamata ning seetõttu on võlgniku vara vähenenud. Kohus ei nõustunud kostja I seisukohaga, mille kohaselt on võlgniku vara vähenenud seoses vara ostja pankrotistumisega ning tegu on äririskiga. Lepingupartneri pankrotistumist või muud asjaolu, mida kostja I nimetab äririskiks, võiks pidada võlgnikule kahju tekkimise põhjustajaks siis, kui võlgniku juhatuse liige oleks teinud kõik, et käituda äriühingu huvides. Kostja I ei ole käitunud müügitehingut tehes võlgniku huvides ning just selline tegevus (mitte ostja pankrotistumine) on tinginud kahju tekkimise. Ebamõistlikult pika tasumistähtaja andmisega suurendas juhatuse liige riski, et selle aja jooksul võib tehingu teine pool pankrotistuda ning see ei ole põhjendatud äririsk ega kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Seega esineb põhjuslik seos kostja I kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel.
12.Kostja I ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Mõistliku inimese seisukohalt ei saa pidada hoolsa juhatuse liikme käitumiseks seda, kui maksejõuetuse (isegi kui seda eitada, siis vähemast makseraskuste) olukorras kõigepealt asutab võlgnik teise äriühingu (Rostaleks OÜ), kellele antakse üle võlgniku kinnisasi; pärast pankrotihoiatuse esitamist antakse pool Rostaleks OÜ osadest üle teisele äriühingule (OÜ CAMARERO); pärast pankrotiavalduse esitamist võõrandatakse teine Rostaleks OÜ osa ning lisaks vallasvara OÜ-le BaltFix, seejuures vara eest tasumise tähtajaga rohkem kui aasta pärast müügitehingut. Mõistliku inimese seisukohalt võib sellises käitumises näha äriühingule põhjendamatu riski võtmist tasumise tähtaja pikkuse näol ning vara äriühingust väljaviimist eesmärgiga vältida vara arvelt kohustuste täitmist. Kostja I on
tuginenud sellele, et võlgnik kohustus kandma Rostaleks OÜ osa OÜ Apparatuse väärtpaberikontole (kus see on siiani), tagamaks kokkulepitud tasu laekumine OÜ-lt BaltFix. Asjaolusid arvestades ei olnud aga selline tagatis piisav, kuivõrd vähem kui kuu hiljem võõrandas Rostaleks OÜ kinnistu, millega vähenes oluliselt osa väärtus. Seda näitab ka asjaolu, et Rostaleks OÜ osa ei ole õnnestunud, vaatamata korduvatele enampakkumistele, müüa, seejuures pärast seda, kui Rostaleks OÜ ostis 26.09.2014 kinnistu väärtusega 70 000 eurot. Kostja I käitumist ei muuda hoolsamaks see, et vara müüdi väidetavalt oluliselt kallimalt kui oli selle turuhind. Pigem tekitab see põhjendatud kahtluse, et seda hinda ei plaanitudki tasuda. Seega on juhatuse liikmelt kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ning kostja I vastutab võlgnikule tekitatud kahju eest.
13.Kostja II on nõukogu liikme kohustusi rikkunud. Väide, et kostja II ei teadnud 29.03.2010 tehingust, on eksitav, sest kostja II oli tehingu sisust teadlik, kuna ta esindas ühte tehingu osalist OÜ-d CAMARERO. Kirjutades OÜ CAMARERO nimel lepingule alla, on kostja II ühtlasi tehingu võlgniku nõukogu liikmena heaks kiitnud, sest vastasel korral ei oleks ta saanud lepingule alla kirjutada. Tegemist on kaudse tahteavaldusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi. Analoogiliselt juhatuse liikmega ei ole nõukogu liige järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit.
14.Kostja III ei ole tehingut tegudega heaks kiitnud, kuid temale saab ette heita seda, et võlgniku nõukogu liikmena ei olnud ta kursis äriühingu majandustegevusega ega täitnud seetõttu oma kohustusi piisava hoolega. Vastavalt ÄS §-le 316 planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Sama on kirjas võlgniku põhikirja p-s 5.1. ÄS § 317 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes ja kinnisasjade võõrandamine. Seega pidi nõukogu andma juhatusele nõusoleku 25.01.2010 tehingu, millega anti OÜ-le Rostaleks üle võlgnikule kuuluv kinnistu, 01.02.2010 tehingu, millega võlgnik võõrandas poole Rostaleks OÜ osast OÜ-le CAMARERO ning 29.03.2010 tehingu, millega võlgnik võõrandas allesoleva Rostaleks OÜ osa, tegemiseks. Usutav ei ole kostja III väide, et tehingud on tehtud tema (ja nõukogu) teadmata, sest kostja III oli ühtlasi ka Rostaleks OÜ nõukogu liige alates 15.01.2010, s.o täpselt tehingute tegemise ajal. Põhimõtteliselt seisneb kostja III vastuväide selles, et ta ei täitnud nõukogu liikme kohustusi (olla kursis äriühingu majandustegevusega ning seda juhtida andes juhatusele korraldusi ja seadusest tulenevaid nõusolekuid) ning seetõttu ta kahju eest ei vastuta. Kohus leidis, et nõukogu ei ole käitunud heauskselt ja nõutava hoolsuskohustusega, kuna ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi üldse täitnud. Nõukogu liige pidanuks eeltoodud tehingutest teadlik olema ning aktiivselt tegelema äriühingu juhtimisega vastavalt nõukogu pädevusele. Äriühingu kogu vara võõrandamisest mitteteadmine, olukorras, kus nõukogu liige pidi nendest tehingutest olema teadlik ka läbi teise äriühingu, mille nõukogu liige ta on, on käsitatav nõukogu liikme kohustuste rikkumisena. Kui nõukogu liige oleks täitnud seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi ja keelanud kahjuliku tehingu, ei oleks juhatus tohtinud seda tehingut teha. Seetõttu on nõukogu (liikme) tegevusetus põhjuslikus seoses kahjuga. Teadmatus ja tegevusetus ei vasta nõukogu liikme hoolsusstandardile. Kui nõukogu liige saaks vabandada end teadmatuse ja tegevusetusega, kaotaks nõukogu oma tähenduse ja nõukogu liikme vastutus sisu.
15.Käesoleva nõude kontekstis ei ole pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine või nõukogu poolt õigeaegse pankrotiavalduse esitamise tagamise abinõude kasutusele võtmata jätmine kahjuga põhjuslikus seoses, sest selle tegevuse tulemusena ei oleks iseenesest muutunud võlgniku varaline seis (kahju suurenenud või vähenenud).
16.Kui 29.03.2010 tehingut ei oleks tehtud, oleks võlgnik omanud Rostaleks OÜ osa ning vallasvara. Rostaleks OÜ osa nimiväärtusega 650 000 krooni jagati 01.02.2010 lepingu kohaselt kaheks, mõlema osa nimiväärtuseks oli 325 000 krooni (20 771,29 eurot). Üks neist osadest müüdi sama lepingu kohaselt hinnaga 650 000 krooni (41 542,57 eurot). Rostaleks OÜ osa müügiga tekitati võlgnikule kahju summas 41 542,57 eurot. 01.02.2010 tehingu osalised pidasid osa väärtuseks 41 542,57 eurot ning võib eeldada, et osa väärtus ei vähenenud kahe kuuga poole võrra. 01.02.2010 tehingu tegemise ajal oli Rostaleks OÜl kinnistu asukohaga Paide 16a, Tamsalu. Kuigi Rostaleks OÜ nimetatud kinnistu võõrandas, ostis Rostaleks OÜ 2014. aasta septembris teise kinnistu hinnaga 100 000 eurot. Eksitav on kostja I väide, et hageja ei ole kasutanud võimalust Rostaleks OÜ osa realiseerimiseks või selle tagasivõitmiseks pankrotivara hulka. Rostaleks OÜ osa suhtes on toimunud korduvalt enampakkumised, kuid osa müük õnnestunud ei ole. Osa müümine ei oleks edukam, kui osa oleks pankrotivara hulgas.
17.Vallasvara müügiga tekitatud kahju arvestamisel saab lähtuda kahju tekitanud tehingu väärtusest, kuivõrd saab eeldada, et vara müüdi ligikaudse turuhinnaga. Kohtule on kostja I esitanud fotod ning nimekirja varast ja vara väärtusest, kuid need dokumendid ei tõenda kuidagi vara väärtust. Vara nimekiri ei ole üldse tõend – ei ole teada, kelle poolt see on koostatud, millisel otstarbel, millal jne. Seetõttu leidis kohus, et vallasvara müügiga tekitati võlgnikule kahju summas 27 162,43 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 1).
18.Asjaolu, et TT ja hageja vahel menetluse käigus sõlmitud kompromissiga andis TT võlgnikule üle endale kuuluva kinnisasja, ei vähenda nõutava kahjuhüvitise suurust. Samas võib nimetatut käsitleda kui solidaarkohustuse (osalise) täitmisena ühe solidaarvõlgniku poolt.
19.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate I-III kanda. Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustasid hageja menetluskulu riigilõivud kokku 1050 eurot ning lepingulise esindaja kulud 5550 eurot. Kostjatelt palus hageja välja mõista menetluskulud summas 6360 eurot. Kohus leidis, et õigusabikulud on osaliselt põhjendamatud, sest enamus menetlusdokumente ei ole esitatud lepingulise esindaja, vaid hageja poolt. Hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm on osalenud 17.02.2015 istungil ning koostanud 17.04.2015 seisukoha, millele kulus kokku 6,25 h. Selline ajakulu on põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik ning sellise tunnihinna ja tundide arvuga kujuneb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 750 eurot. Eeltoodu põhjal määras kohus hageja menetluskuludena kindlaks kokku 1800 eurot. Kostja I apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.06.07.2015 esitas kostja I apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
21.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ÄS § 315 lg-t 2. Juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata. Võlgniku juhatus on teinud kõik endast oleneva ning järginud igati juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust.
22.Kohus on kohaldanud ebaõigesti ka VÕS §-i 127. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud väidetava kahju suurust ning seega ei ole põhjendatud ka kahjuhüvitise väljamõistmine. OÜ-le Baltfix müüdud vara reaalne väärtus oli 33 121 eurot (Rostaleks OÜ osa nimiväärtusega 20 771,23 eurot ja vallasvara väärtusega 12 350 eurot). Kohus ei ole võtnud arvesse, et Rostaleks OÜ osa on siiani OÜ Apparatus väärtpaberikontol ning järelikult ei ole osa väärtuse 20 771,23 euro osas kahju tekkinud. TT on hagejale kompromissi korras üle andnud kinnistu ning selle võrra on võlgnikule tekitatud väidetava kahju suurus vähenenud. Seega peab kahjunõue teiste juhtorgani liikmete vastu vastavas ulatuses vähenema. Kostja I on 21.08.2014 seisukohas ja 09.10.2014 määruskaebuses välja toonud, et TT-le kuuluv maatulundusmaa on kinnistusraamatu andmete kohaselt
metsamaa, mille väärtus võib olla vahemikus 14 366,4 – 65 836,8 eurot. Kohus on kohustatud kahjuhüvitist vastavas ulatuses korrigeerima.
23.Kahju hüvitamise puhul tuleb arvestada ka hageja tegevust võimaliku kahju tekkimisel. Maakohus on leidnud ebaõigesti, et hageja on teinud kõik, et Rostaleks OÜ osa realiseerida. Kostja II apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.06.07.2015 esitas kostja II apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
25.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ÄS § 315 lg-t 2, ÄS § 327 lg-t 2 ning VÕS §-i 127. Kostjale II jääb arusaamatuks, millist konkreetset nõukogu liikme kohustust on kohtu arvates rikutud. Kostja II ole nõukogu liikme kohustusi rikkunud, rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos ning kostja II on järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Käesoleval juhul ei saa rääkida nõukogu tegevusetusest, kuivõrd hageja ja OÜ Baltfix vaheline tehing toimus 29.03.2010 ning hagejale määrati ajutine pankrotihaldur juba 01.04.2010. Võttes arvesse hageja vara võõrandamise ja pankroti väljakuulutamise vahelist lühikest aega, ei olnud võlgniku nõukogul enam võimalik kontrollida juhatuse tehinguid ka tagantjärgi. Nõukogu liikme kohustuse rikkumiseks ei saa pidada abstraktset teadlikkust tehingust juhul, kui juhatuse liige on otsustanud tehingu sõlmida nõukogu nõusolekuta.
26.Kuivõrd tekkinud kahju suurus on käesoleval hetkel tuvastamata, ei ole põhjendatud ka kahjuhüvitise väljamõistmine. Kohus ei ole kahjuhüvitise väljamõistmisel võtnud arvesse asjaolu, et Rostaleks OÜ osa on siiani OÜ Apparatus väärtpaberikontol ning hagejal on õigus nõuda osa realiseerimist. TT on hagejale kompromissi korras üle andnud kinnistu. Üle antud kinnistu väärtuse võrra on võlgniku väidetava kahju suurus vähenenud. Seega peab kahjunõue kõigi juhtorgani liikmete vastu vastavas ulatuses vähenema. Kostja III apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
27.06.07.2015 esitas kostja III apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
28.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ÄS § 315 lg-t 2, ÄS § 327 lg-t 2 ning VÕS §-i 127. Kostja III ei ole nõukogu liikme kohustusi rikkunud, rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos ning kostja III on järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kohus ei ole tuvastanud, millist konkreetset kohustust on nõukogu liikmed rikkunud või kuidas on nõukogu liikmed rikkunud hoolsuskohustust. Nõukogu liikme vastutuse aluseks ei saa olla abstraktne tegevusetuse etteheide. Kohus on kostjale III ebaõigesti omistanud väiteid, mida kostja III ei ole kohtule esitanud. Kostja III ei ole väitnud, et ta ei ole täitnud nõukogu liikme kohustusi ja seetõttu kahju eest ei vastuta. Samuti on meelevaldne kohtu järeldus, mille kohaselt pidi kostja III olema tehingust teadlik, kuna oli Rostaleks OÜ nõukogu liige. Nõukogu liige ei saa vastutada tehingu eest, mis on tehtud tema teadmata. Äriühingu müük on äriühingu osaniku või aktsionäri ainuotsus. Tavapäraselt äriühingu nõukogu liikmeid müügiprotsessi ei kaasata.
29.Hagejale väidetavalt tekkinud kahju suurus on tuvastamata. Kohus ei ole kahjuhüvitise väljamõistmisel võtnud arvesse asjaolu, et Rostaleks OÜ osa on siiani OÜ Apparatus väärtpaberikontol ning hagejal on õigus nõuda osa realiseerimist. Samuti ei olnud vara müük OÜ-le Baltfix kahjulik, kuna võlgniku juhatus sõlmis tehingu tunduvalt üle turuhinna. Kahju on tekitanud OÜ Baltfix suutmatus täita oma lepingulisi kohustusi, mitte kostja III tegevus. TT on hagejale kompromissi korras üle andnud kinnistu, mille väärtuse võrra on võlgniku väidetava kahju suurus vähenenud. Seega peab kahjunõue kõigi
juhtorgani liikmete vastu vastavas ulatuses vähenema. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited, mis puudutavad hageja tegevust väidetava kahju ärahoidmisel. Vastustaja seisukoht
30.Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata. Menetluse edasine käik
31.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.03.2016 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse osaliselt ning kostjate II ja III apellatsioonkaebused täielikult. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi kostjate II ja III vastu rahuldati, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi kostjate II ja III vastu rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning määras uue menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus mõistis kostjalt I riigituludesse välja riigilõivu ja tühistas kostja II varale seatud hagi tagamise abinõud.
32.Riigikohus tühistas 15.03.2017 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-152-16 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus rahuldas kostja I ja hageja kassatsioonkaebused osaliselt.
33.Riigikohtu põhjenduste kohaselt rikkus kostja I 29.03.2010 lepingu sõlmimisega juhatuse liikme hoolsuskohustust. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada ja anda hinnang, kas kostjal II oli 29.03.2010 lepingu sõlmimisel võimalus kahjulik tehing ära hoida, nt kutsudes kokku (kui ta oli nõukogu esimees) nõukogu koosolek juhatuse liikme tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks või taotledes nõukogu esimehelt koosoleku kokkukutsumist (kui ta oli nõukogu lihtliige). Ringkonnakohtul tuleb anda hinnang ka sellele, kas kostjale III oli enne tehingu sõlmimist teada tehingu kahjulik iseloom ning jaatava vastuse puhul võtta seisukoht, kas kostjal III oli võimalus astuda samme kahjuliku tehingu ärahoidmiseks ning kui oli, aga ta neid samme ei astunud, kas see tõi kaasa kahjuliku tehingu sõlmimise.
34.Riigikohus leidis, et vallasvara võõrandamisega on tekitatud kahju summas 27 162,43 eurot. Riigikohus ei nõustunud kohtute seisukohtadega OÜ Rostaleks osa võõrandamisega tekitatud kahju suuruse osas. Asja uuel lahendamisel tuleb tuvastada, kas hageja nõude OÜ BaltFixi (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamine mõjutab kahju suurust. Ringkonnakohus peab tuvastama OÜ Rostaleks osa väärtuse nii 29.03.2010 tehingu tegemise ajal kui ka praegu (kohtulahendi tegemise aja seisuga) ning kui OÜ Rostaleks osa väärtus on vähenenud, siis see on praeguses asjas kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuks. Samuti tuleb hinnata, kas õige on lähtuda 29.03.2010 lepingu sõlmimise hetkel OÜ Rostaleks osa väärtuse tuvastamisel 01.02.2010 tehingus kajastatud OÜ Rostaleks osa müügihinnast. Kolleegium leidis, et praeguses asjas ei mõjuta kahju suurust see, et hageja ei kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tehingu tagasivõitmiseks.
35.11.04.2017 seisukohas esitas hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (OÜ Baltfix (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise määrus; OÜ Baltfix kustutamise väljavõte; Paide mnt 16a kinnistu hinnang; Nordea Bank Finland Plc nõudeavaldus; 19.03.2008 nõukogu liikmete nimekiri; 01.02.2010 nõukogu koosoleku protokoll; nõusolek nõukogu liikmeks olemise kohta). Kostja II oleks saanud ja pidanud nõukogu esimehena takistama 29.03.2010 tehingu tegemist ning oleks saanud kutsuda kokku nõukogu koosoleku ja tehingu osalisena keelduda tehingu tegemisest. Kostja III oli teadlik 29.03.2010 tehingust ning nõukogu liikmena oleks ta saanud ja oleks pidanud takistama tehingu toimumist sellega, et oleks pidanud nõudma nõukogu esimehelt nõukogu koosoleku kokkukutsumist, et takistada juhatusel tehingu tegemise. OÜ Baltfix (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamine ei mõjuta kahju suurust. Ekspertarvamusega nr 0665/129 VK on tõendatud, et OÜ Rostaleks osa väärtuseks enne 29.03.2010 võõrandamist oli 43 140,36 eurot
(86 280,72 / 2). OÜ Rostaleks osa tegelik väärtus käesoleval ajal on 0 eurot, kuna OÜ Rostaleks osa ei ole õnnestunud võõrandada neljal enampakkumisel. Määramaks kindlaks OÜ Rostaleks osa väärtuse võimalikult täpselt lahendi tegemise aja seisuga, esitas hageja taotluse ekspertiisi määramiseks (TsMS § 293 lg 1).
36.11.04.2017 seisukohas leidis kostja I, et Rostaleks OÜ osa väärtus 29.03.2010 tehingu tegemise ajal oli 20 771,29 eurot (pool kinnistu asukohaga Paide mnt 16a, Tamsalu väärtusest) ning on käesoleval hetkel minimaalselt 35 000 eurot (pool Rostaleks OÜ-le hetkel kuuluvast kinnistu väärtusest).
37.11.04.2017 seisukohas leidsid kostjad II ja III, et Rostaleks OÜ osa harilik väärtus ei saanud 29.03.2010 olla suurem kui pool kinnistu väärtust ehk 20 771,29 eurot. Rostaleks OÜ osa väärtus on täna vähemalt sama suur, kui OÜ-le Baltfix võõrandamise hetkel, sest OÜ on omandanud uue kinnistu, mille väärtus on vähemalt 70 000 eurot. Kostja III ei ole rikkunud nõukogu liikme kohustust. Kostjal III ei olnud teadlik tehingust ja selle kahjulikust iseloomust. Kostja III ei oleks saanud tehingut ära hoida. Käesoleval juhul ei ole võimalik väita, et juhul kui kostja III oleks taotlenud nõukogu koosoleku kokku kutsumist, siis oleks tehing jäänud tegemata ning väidetavat negatiivset tagajärge ei oleks saabunud. Sellest ei oleks tehingu takistamiseks piisanud. Nõukogu heakskiit või selle puudumine ei ole siduv kolmandatele isikutele. Samuti ei ole võimalik tuvastada, et juhul kui kostja III oleks taotlenud nõukogu kokku kutsumist, siis oleks nõukogu kutsunud juhatuse liikme tagasi. Kostja II ei ole rikkunud nõukogu liikme kohustust. Tehingust teadmine ei ole võrdsustatav tehingu nõukogu poolt heaks kiitmisega. Käesoleval juhul ei ole võimalik väita, et juhul kui kostja II oleks nõukogu koosoleku kokku kutsunud, siis oleks tehing jäänud tegemata ning väidetavat negatiivset tagajärge ei oleks saabunud. Isegi kui kostja II oleks kutsunud kokku nõukogu koosoleku juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks või juhatuse liikme tagasi kutsumiseks, ei oleks kostja II tegevus juhatuse poolt sõlmitavat tehingut ära hoidnud.
38.18.04.2017 seisukohas palus kostja I jätta rahuldamata hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Kostja I hinnangul ei ole käesolevas menetluse staadiumis ekspertiisi korraldamine põhjendatud ega ka majanduslikult otstarbekas. Kostjad II ja III ekspertiisi teostamisele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leiab et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles hagi kostja III vastu rahuldati. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
40.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas, et 29.03.2010 lepingu sõlmimisega rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi.
41.Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 315 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 315 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
42.Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste
vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele.
43.Hageja on seisukohal, et kostja I kui võlgniku juhatuse liige rikkus oma hoolsuskohustust, sest kuigi võlgnik oli juba 2009. a lõpus püsivalt maksejõuetu, müüs kostja I 29.03.2010 kogu võlgniku vara (Rostaleksi osa ja vallasvara) ostuhinna tasumise tähtajaga pooleteise aasta pärast ja tagatisi seadmata.
44.Käesolevas asjas nõustus Riigikohus kohtutega, et 29.03.2010 lepingu sõlmimisega rikkus kostja I juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest võttis liigseid riske, kuna müüs majandusraskustes võlgniku kogu vara ebamõistlikult pika tähtajaga (rohkem kui aasta) ning ilma piisava ja likviidse tagatiseta. Seda eriti olukorras, kus võlgnik ei saanud vara võõrandamise tulemusel majandustegevusega jätkata ja juhatusele pidi olema selge, et lepingu hind ei kata kõiki võlgniku kohustusi.
45.Hageja esitas kostjate II ja III vastu aktsiaseltsi nõukogu liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Nõukogu liikme vastutuse osas kehtivad analoogsed eeldused. Nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 327 lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest. ÄS § 327 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
46.Riigikohus on selgitanud, et nõukogu keskseks ülesandeks on ÄS §-st 316 tulenevalt teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed peavad täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise üle.
47.29.03.2010 Rostaleks OÜ osa võõrandamise tehingu tegemine vajas ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi nõukogu nõusolekut, sest vaidlusalune tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamest. Vaidlusaluse tehinguga kaasnes võlgniku osaluse lõppemine Rostaleks OÜ-s. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas asjas puudub nõukogu otsus, millega oleks antud vaidlusaluseks tehinguks nõusolek. Seega kostjad II ja III ei andnud kahjuliku tehingu tegemiseks nõusolekut.
48.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja II on vaatamata sellele rikkunud nõukogu liikme hoolsuskohustust ja vastutab kahju eest solidaarselt kostjaga I. Maakohus tuvastas, et kostja II, kirjutades OÜ Camarero nimel 29.03.2010 lepingule alla, oli kahjulikust tehingust teadlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga. Vaatamata sellele, et kostja II kirjutas lepingule alla lepingu teise poole OÜ Camarero nimel, pidi ta aru saama tehingu kahjulikust iseloomust hagejale ning hageja nõukogu liikmena pidi ta ära hoidma sellise tehingu sõlmimise. Kostja II oleks juba ainuüksi tehingu tegemisest keeldumisega saanud takistada hagejale kahjuliku tehingu tegemist. Ringkonnakohtule esitatud AS Morpheus nõukogu liikmete nimekirja kohaselt oli YY nõukogu esimees (VI kd, lk 154). Kostjal II oli sellises olukorras seadusest ja põhikirjast tulenev kohustus ja ka tegelik võimalus hageja poolt kahjulik tehing ära hoida, kutsudes vastavalt ÄS § 321 lgle 1 kokku nõukogu koosoleku juhatuse liikme tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks. Kostja II kahju ärahoidmiseks midagi ette ei võtnud.
49.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus aga, et hagi rahuldamine kostja III osas ei ole põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja III rikkumine seisnes selles, et ta ei olnud kursis äriühingu majandustegevusega ega korraldanud äriühingu juhtimist, aga samuti selles, et
ta kiitis kahjuliku tehingu heaks. Maakohtu otsus on selles osas vastuoluline. Maakohus on ühelt poolt asunud seisukohale, et vara võõrandamisest mitteteadmisega rikkus kostja III oma kohustusi, kuid samas on maakohus väitnud, et pole usutav, et tehing tehti ilma kostja III teadmata. Kostja III on kogu kohtumenetluse vältel kinnitanud, et ta ei olnud hageja ja Baltfix’i vahelisest tehingust teadlik, kuna hageja ei pöördunud nõukogu poole nõusoleku saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et kostja III on kostja II tütar ning ta oli nii võlgniku kui Rostaleks OÜ nõukogu liige, ei tõenda iseenesest, et ta pidi olema tehingust teadlik. Tehingust teadmine iseenesest ei ole ka piisav, et tuvastada kohustuse rikkumine. Ühtegi sellist asjaolu, millest nähtub, et kostja III osales vaidlusaluse tehingu ettevalmistamisel või oli selliste sündmuste juures, mille tõttu ta sai teada kavandatava tehingu sisust, hageja esile toonud ei ole. Seega ei ole võimalik tuvastada, et praeguses asjas oli kostjale III enne tehingu sõlmimist teada tehingu kahjulik iseloom, mistõttu oleks kostja III järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega täites pidanud rakendama meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks.
50.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjale III ette heita ka tegevusetust. Kui juhatus soovib teha igapäevase majandustegevuse raamest väljuvat tehingut, siis peab juhatus pöörduma nõusoleku saamiseks nõukogu poole. Nõukogu liikmele ei saa heita ette, et juhatus ei teatanud temale tehingust ega küsinud nõukogu nõusolekut.
51.Järgnevalt hindab kolleegium 29.03.2010 lepingu sõlmimisega võlgnikule tekitatud kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. See kehtib ka äriühingu juhatuse liikme tekitatud kahju suuruse kindlakstegemisel. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus Rostaleks OÜ osa võõrandamisega tekitatud kahju ja Rostaleks OÜ osa väärtuse hindamist. Selleks, et välja selgitada, kas Rostaleks OÜ osa võõrandamisega tekitati võlgnikule kahju, tuleb Riigikohtu poolt antud juhiste kohaselt tuvastada Rostaleks OÜ osa väärtus praegu ning tehingu tegemise ajal. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruseks saab maksimaalselt olla Rostaleks OÜ osa väärtuse vähenemine.
52.TsÜS § 65 järgi tuleb osa väärtust kahju hüvitamisel hinnata selle hariliku väärtuse ehk turuhinna järgi. Maakohus võttis 29.03.2010 lepingu sõlmimise hetkel Rostaleks OÜ osa väärtuse tuvastamisel aluseks asjaolu, et teine Rostaleks OÜ osa nimiväärtusega 325 000 krooni (20 771 eurot 29 senti) müüdi 01.02.2010 hinnaga 41 542,57 eurot. Ringkonnakohus hinnangul on 01.02.2010 tehingus kajastatud Rostaleks OÜ osa müügihinnast lähtumine põhjendatud, kuna mõlemad Rostaleks OÜ osad müüdi nimiväärtusest oluliselt kõrgema hinnaga ning eelduslikult ei vähenenud osa väärtus kahe kuuga poole võrra. Kostjate seisukoht, et Rostaleks OÜ osa väärtus oli osaühingu ainukeseks varaks oleva kinnistu väärtus, see on 20 771 eurot, ning 29.03.2010 lepingus kokku lepitud müügihind ületas vara turuväärtust, ei ole tõendamist leidnud. Oma väidet kinnistu väärtuse kohta tõendavad kostjad Rostaleks OÜ 15.01.2010 asutamislepinguga, milles kinnistu ja sellest tulenevalt osa väärtuse määras XX ise. Samas on 14.12.2009 Kinnisvarabüroo Uusmaa ekspertarvamuse kohaselt, mille hageja esitas ringkonnakohtule, kinnistu väärtuseks hinnatud vahetult enne osaühingu asutamist 1 350 000 krooni ehk 86 280,72 eurot, mitte aga poole väiksem, nagu seda on hinnanud XX. Kostjad ei ole tõendanud, et 01.02.2010, kui müüdi teine samasugune Rostaleks OÜ osa OÜ-le Camarero hinnaga 41 542,57 eurot, oleks selle osa väärtus olnud tegelikult
väiksem. Kostjad ei ole esitanud ka ühtki tõendit selle kohta, et 01.02.2010 ja 29.03.2010 tehingute vahel oleks toimunud muutusi Rostaleks OÜ varalises seisus, mis oleks põhjustanud osade väärtuse languse poole võrra. Seega on õige lähtuda 29.03.2010 lepingu sõlmimise hetkel Rostaleks OÜ osa väärtuse tuvastamisel 01.02.2010 tehingus kajastatud Rostaleks OÜ osa müügihinnast.
53.Hageja taotlusel määras ringkonnakohus 13.06.2017 ekspertiisi tuvastamaks, milline oli 01.07.2017 seisuga Rostaleks OÜ osa turuväärtus, mis moodustab 1⁄2 Rostaleks OÜ osakapitalist. Riiklikult tunnustatud eksperdi AV eksperthinnangu kohaselt oli Rostaleks OÜ 50% osalus 01.07.2017 seisuga väärtusetu (turuväärtus 0 eurot). Seega ei ole võimalik Rostaleks OÜ osa võõrandamisega täita osaliselt 29.03.2010 lepingust tulenev OÜ BaltFix kohustus tasuda Rostaleks OÜ osa eest.
54.Vallasvara müügi osas lähtus maakohus tekitatud kahju suuruse osas õigesti tehingu väärtusest (27 162 eurot 43 senti), kuna eelduslikult müüdi vara ligikaudse turuhinnaga ning tuvastatud ei ole vara väiksemat väärtust. Sellisele seisukohale asus ka Riigikohus käesolevas lahendis.
55.Riigikohus on käesolevas asjas leidnud, et praeguses asjas ei mõjuta kahju suurust see, et hageja ei kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tehingu tagasivõitmiseks, kuna antud juhul ei oleks võlgniku ega võlausaldajate huvides alustada kohtumenetlust, millega kaasneksid kulud, kuid millest lõpptulemusena ei oleks eelduslikult võimalik varalist kasu saada. OÜ Apparatus väärtpaberikontol oleva Rostaleks OÜ osa müük ei oleks edukam, kui osa oleks pankrotivaras.
56.Pooled ei vaidle, et hageja 68 705,02 euro suurune nõue on tunnustatud OÜ BaltFix pankrotimenetluses, kuid antud juhul ei mõjuta hageja nõude OÜ BaltFix pankrotimenetluses tunnustamine kahju suurust. Hageja esitas ringkonnakohtule Harju Maakohtu 31.12.2013 määruse, millega on lõpetatud OÜ BaltFix pankrotimenetlus raugemise tõttu ja tuvastatud, et hagejal on jäänud tunnustatud nõude eest raha saamata summas 68 705,02 eurot, see on kogu ulatuses.
57.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et alused kahjuhüvitise vähendamiseks puuduvad. Maakohus on õigesti mõistnud välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, mis tuleb solidaarselt välja mõista kahju eest vastutavatelt isikutelt XX-lt ja YY-lt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
58.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab BB apellatsioonkaebuse ja jätab hagi BB vastu rahuldamata, tuleb maakohtu menetluskulude jaotust muuta. Ringkonnakohus jaotab TsMS § 163 lg 1 TsMS § 171 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud järgmiselt: hageja menetluskulud jäävad XX ja YY kanda; BB menetluskulud hageja kanda ning XX ja YY menetluskulud nende endi kanda.
59.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka kostja III menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.06.2018 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-1451896 osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti hagi XX ja YY vastu ja mõistis neilt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot. Tühistada ringkonnakohtu otsus ka AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti, XX ja YY menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi BB vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, ning BB menetluskulude jaotuse osas ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi BB vastu rahuldamata ning BB maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti kanda.
2.Rahuldada YY ja XX kassatsioonkaebused osaliselt.