1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-51896 osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti hagi Ilmar Epneri ja Eve Epneri vastu ning mõistis neilt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot. Tühistada ringkonnakohtu otsus ka AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti, Ilmar Epneri ja Eve Epneri menetluskulude jaotuse osas ning Ilmar Epnerilt riigilõivu 1050 eurot riigituludesse väljamõistmise osas.
2.Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis)
2-14-51896 pankrotihalduri Tiina Miti hagi Ilmar Epneri ja Eve Epneri vastu ning mõistis neilt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot ületavas osas, ning jättis hagi selles osas rahuldamata.
3.Tühistatud osas saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
4.Rahuldada Eve Epneri ja Ilmar Epneri kassatsioonkaebus osaliselt.
1.AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis; võlgnik) pankrotihaldur Tiina Mitt (hageja) esitas
9.mail 2014 Harju Maakohtule hagi Ilmar Epneri (kostja I), Eve Epneri (kostja II), Brit Abbasi ja Toivo Pai vastu 68 705 euro suuruse kahju hüvitamiseks solidaarselt. Hagiavalduse kohaselt edastas Osaühing Mark Oil (Mark Oil) 21. jaanuaril 2010 võlgnikule pankrotihoiatuse ning 12. mail 2010 kuulutati Mark Oili 17. veebruari 2010. a avalduse alusel välja võlgniku pankrot. 15. jaanuaril 2010 asutas võlgnik mitterahalise sissemaksega (võlgnikule kuuluv kinnistu) Rostaleks OÜ (Rostaleks). 1. veebruaril 2010 võõrandas võlgnik ühe Rostaleksi osa Osaühingule CAMARERO (CAMARERO) ning müügihind tasaarvestati CAMARERO nõudega võlgniku vastu. 29. märtsil 2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771 euro 29 sendise) nimiväärtusega Rostaleksi osa ja tankla opereerimiseks vajaliku vallasvara 1 075 000 krooni (68 705 euro 2 sendi) eest OÜ-le BaltFix (BaltFix). Kokkulepitud tähtpäevaks (1. juuli 2011) BaltFix ostuhinda ei tasunud. 29. septembril 2009 algatatud BaltFixi pankrotimenetlus lõppes avaldusest loobumisega. BaltFixi pankrot kuulutati välja 14. detsembril 2011. Hageja 68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses. Kostja I oli võlgniku juhatuse liige ning kostja II, B. Abbas ja T. Pai olid võlgniku nõukogu liikmed. Kostjad I ja II, B. Abbas ning T. Pai jätsid täitmata juhatuse või nõukogu liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuse ning vastutavad tekitatud kahju eest. Kogu vara müük selliselt, et ostuhind tasutakse pooleteise aasta pärast ja tagatisi ei seata, on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja majanduslikult põhjendamatu. Tehingu heaks kiitnud nõukogu liikmed rikkusid nõukogu liikme hoolsuskohustust. Lisaks ei täitnud nõukogu seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi. Nõukogu ei teinud järelevalvet juhatuse tegevuse üle ega korraldanud äriühingu juhtimist, vaid lasi teadlikult juhatusel teha võlgnikule kahjulikke tehinguid. Kui juhtorganid oleks oma kohustusi korrektsel, hoolsal ning võlgnikule lojaalsel viisil täitnud, ei oleks võlgniku vara kahjulikul viisil võõrandatud.
29.märtsi 2010. a tehinguga tekitati võlgnikule 68 705 euro 2 sendi suurune kahju. Võlgnik oli juba 2009. a lõpus püsivalt maksejõuetu. Lähtudes ettevõtja tavapärasest hoolsuskohustusest, oleks võlgniku juhtkond pidanud esitama pankrotiavalduse, mitte võõrandama kogu võlgniku vara.
2.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ning leidsid, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Kostjad ei rikkunud hoolsuskohustust ning juhtorganite tegevuse ja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kostja II ja B. Abbas leidsid, et nõukogu ei vastuta juhatuse tehingute eest ning vara võõrandati nõukogu teadmata. Nõukogul polnud võimalik kontrollida juhatuse tehinguid ka tagantjärele ning pankrotiavalduse esitamine ei ole nõukogu kohustus. Kostjad leidsid, et vara müük ei kahjustanud võlgniku huve. Vara müüdi parimale pakkujale ning müügihind ületas tunduvalt vara turuväärtust (maksimaalselt 33 121 eurot, sh vallasvara 12 350 eurot). Võõrandatud vallasvara (laojääk ja mittetöökorras tehnika) ei olnud tankla opereerimiseks vajalik. Rostaleksi osa on endiselt OÜ Apparatus (Apparatus) väärtpaberikontol. Hageja ei ole kasutanud võimalust Rostaleksi osa võõrandamiseks või selle tagasinõudmiseks võlgniku pankrotivarasse. Osa tagasinõudmisel ei oleks võlgnikule väidetavat kahju tekkinud. BaltFix ei olnud tehingu tegemise hetkel varatu äriühing, käimas ei olnud pankrotimenetlust ning BaltFixi maksejõulisuses ei olnud põhjust kahelda. Ka võlgnik ei olnud 2009. a lõpus maksejõuetu. Hageja ei ole näidanud, millise kahju pankrotiavalduse 2(12)
2-14-51896 väidetav õigel ajal esitamata jätmine tekitas. Kahju põhjustas BaltFixi suutmatus müügilepingut täita ning tegemist on äririski realiseerumisega.
3.Harju Maakohus kinnitas 20. märtsil 2015 T. Pai ja hageja vahel kompromissi, millega hageja loobus hagist T. Pai vastu, T. Pai andis üle oma kinnisasja (registriosa number 629741; asukoht Peede, Saru küla, Mõniste vald, Võrumaa) ning maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse T. Pai suhtes.
4.Harju Maakohus rahuldas 3. juuni 2015 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt I–II ja B. Abbasilt solidaarselt hageja kasuks välja 68 705 eurot. Maakohus märkis, et kostjad I–II ja B. Abbas vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T. Paiga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20. märtsi 2015 määrusega, millega kinnitati kompromiss. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate I–II ja B. Abbasi kanda ja mõistis hageja kasuks menetluskuludena välja 1800 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et kostja I oli võlgniku juhatuse liige ning kostja II, B. Abbas ja T. Pai võlgniku nõukogu liikmed. Mark Oil esitas 21. jaanuaril 2010 võlgnikule pankrotihoiatuse ja 12. mail 2010 kuulutati Mark Oili 17. veebruari 2010. a avalduse alusel välja võlgniku pankrot. 15. jaanuaril 2010 asutas võlgnik Rostaleksi, mille sissemakseks anti võlgnikule kuuluv kinnistu. 1. veebruaril 2010 võõrandas võlgnik pool Rostaleksi osadest 650 000 krooni (41 542 euro 57 sendi) eest CAMAREROLE ning müügihind tasaarvestati CAMARERO nõudega võlgniku vastu. 29. märtsil 2010 võõrandas võlgnik allesoleva 325 000 kroonise (20 771 euro 29 sendise) nimiväärtusega Rostaleksi osa ja vallasvara BaltFixile hinnaga 1 075 000 krooni (68 705 eurot 2 senti) ostuhinna tasumise tähtpäevaga 1. juuli 2011. 29. septembril 2009 algatatud BaltFixi pankrotimenetlus lõppes avaldusest loobumisega. BaltFix ostuhinda ei tasunud, hageja esitas BaltFixi pankrotiavalduse ja BaltFixi pankrot kuulutati välja 14. detsembril 2011. Hageja 68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses. Kostja II on ka CAMARERO juhatuse liige. Maakohus selgitas, et aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatava nõude aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aluseks on ÄS § 327 lg 2. Maakohus leidis, et kostja I puhul on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ning ta vastutab võlgnikule tekitatud kahju eest. Kostja I rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust. Maakohus nõustus hagejaga, et võlgnik oli maksejõuetu 2009. a lõpus. Võlgniku huvides ei olnud vara võõrandamine maksejõuetuse (või vähemalt oluliste makseraskuste) olukorras ülipika ostuhinna tasumise tähtajaga. Võlgnikule jäid vaid kohustused, mitte aga vara kohustuste täitmiseks. Kahju tekkis, kuna võlgniku vara anti teisele äriühingule vastusooritust saamata ning seetõttu on võlgniku vara vähenenud. Kostja I ei käitunud müügitehingut tehes võlgniku huvides ning see (mitte ostja pankrotistumine kui äririsk) tingis kahju tekkimise. Kostja I kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja I ei järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Võlgnik asutas maksejõuetuse (vähemasti makseraskuste) olukorras Rostaleksi, kellele anti üle võlgniku kinnisasi. Pärast pankrotihoiatuse esitamist anti üks Rostaleksi osa üle CAMAREROLE ning pärast pankrotiavalduse esitamist võõrandati teine Rostaleksi osa ning vallasvara BaltFixile vara eest tasumise tähtajaga rohkem kui aasta pärast müügitehingut. Viidatud käitumisega võeti võlgnikule pika tasumistähtajana põhjendamatu risk ning viidi vara kohustuste täitmise vältimise eesmärgil äriühingust välja. Maakohus leidis, et võlgniku kohustus kanda Rostaleksi osa Apparatusi väärtpaberikontole (kus see on siiani), tagamaks kokkulepitud tasu laekumine BaltFixilt, ei olnud tagatisena piisav. Rostaleks võõrandas vähem kui kuu hiljem oma kinnistu, millega vähenes oluliselt osa väärtus. Korduvatele enampakkumistele vaatamata ei ole Rostaleksi osa õnnestunud müüa, ka pärast seda, kui Rostaleks ostis 26. septembril 2014 kinnistu, mille väärtus on 70 000 eurot. Kostja I käitumist ei muuda hoolsamaks see, et vara müüdi väidetavalt turuhinnast oluliselt kallimalt. Pigem tekitab see põhjendatud kahtluse, et sellist hinda ei plaanitudki tasuda. 3(12)
2-14-51896 Maakohus viitas ÄS § 317 lg 1 p-le 1, mille järgi on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, ning tuvastas, et Rostaleksi osa võõrandamise 29. märtsi 2010. a tehing vajas ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi nõukogu nõusolekut. Maakohus leidis, et kostja II ja B. Abbas rikkusid nõukogu liikme hoolsuskohustust. Kirjutades CAMARERO nimel 29. märtsi 2010. a lepingule alla, oli kostja II tehingust teadlik ning ühtlasi kiitis selle võlgniku nõukogu liikmena heaks. B. Abbas ei olnud võlgniku nõukogu liikmena kursis äriühingu majandustegevusega ega täitnud seetõttu oma kohustusi (ÄS § 316, § 317 lg 1 p-d 1 ja 3) piisava hoolega. B. Abbasi kohustuste rikkumine on äriühingu kogu vara võõrandamisest mitteteadmine, kuigi nõukogu liige pidi olema tehingutest teadlik ka teise äriühingu kaudu, mille nõukogu liige ta on. Kui nõukogu liige oleks täitnud seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi ja keelanud kahjuliku tehingu, ei oleks juhatus tohtinud tehingut teha. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-le 1 ning leidis, et kui 29. märtsi 2010. a tehingut ei oleks tehtud, oleks võlgnikul olnud Rostaleksi osa ning vallasvara. Rostaleksi osa müügiga tekitati võlgnikule kahju 41 542 eurot 57 senti. Üks Rostaleksi osa nimiväärtusega 325 000 krooni (20 771 eurot 29 senti) müüdi 1. veebruaril 2010 41 542 euro 57 sendi eest ning maakohtu hinnangul võis eeldada, et osa väärtus ei vähenenud kahe kuuga poole võrra. Maakohtu arvates oli eksitav kostja I väide, et hageja ei kasutanud võimalust Rostaleksi osa võõrandamiseks või selle tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Rostaleksi osa müük ei ole korduvatel enampakkumistel õnnestunud ning osa müümine ei oleks edukam, kui osa oleks pankrotivaras. Maakohus lähtus vallasvara müügiga tekitatud kahju arvestamisel kahju tekitanud tehingu väärtusest (27 162 eurot 43 senti), kuna eeldatavasti müüdi vara ligikaudse turuhinnaga. Kostja I esitatud dokumendid ei tõendanud vara (väiksemat) väärtust. Asjaolu, et T. Pai ja hageja vahelise kompromissiga andis T. Pai võlgnikule üle oma kinnisasja, ei vähenda nõutava kahjuhüvitise suurust. Nimetatu võib olla solidaarkohustuse (osaline) täitmine ühe solidaarvõlgniku poolt.
5.Kostjad I–II ja B. Abbas esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad I–II ja B. Abbas jätta hageja kanda.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. märtsi 2016 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse osaliselt ning kostja II ja B. Abbasi apellatsioonkaebused täielikult. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega hagi kostja II ja B. Abbasi vastu rahuldati, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja II ja B. Abbasi vastu rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning määras uue menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Ringkonnakohus mõistis kostjalt I riigituludesse riigilõivu ja tühistas kostja II varale seatud hagi tagamise abinõud.
8.Riigikohus rahuldas 15. märtsil 2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16 tehtud otsusega kostja I ja hageja kassatsioonkaebused osaliselt, tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus selgitas, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel tuvastama ja andma hinnangu, kas kostjal II oli 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimisel võimalus kahjulik tehing ära hoida. Samuti peab ringkonnakohus andma hinnangu sellele, kas B. Abbasile oli enne tehingu sõlmimist teada tehingu kahjulik iseloom, ning jaatava vastuse puhul võtma seisukoha, kas B. Abbasil oli võimalus astuda samme kahjuliku tehingu ärahoidmiseks ning kui oli, aga ta neid samme ei astunud, kas see tõi kaasa kahjuliku tehingu sõlmimise. Ringkonnakohus peab tuvastama, kas hageja 4(12)
2-14-51896 nõude BaltFixi pankrotimenetluses tunnustamine mõjutab kahju suurust. Lisaks tuleb tuvastada Rostaleksi osa väärtus nii 29. märtsi 2010 tehingu tegemise ajal kui ka kohtulahendi tegemise aja seisuga ja kui Rostaleksi osa väärtus oli vähenenud, siis see on praeguses asjas kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuks. Samuti peab ringkonnakohus Riigikohtu juhise järgi hindama, kas õige on lähtuda 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimise hetkel Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel
1.veebruari 2010. a tehingus kajastatud Rostaleksi osa müügihinnast.
9.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. novembri 2017 otsusega B. Abbasi apellatsioonkaebuse ja jättis rahuldamata kostjate I ja II apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi B. Abbasi vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, ja menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi B. Abbasi vastu rahuldamata. Ringkonnakohus jättis hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda, B. Abbasi maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ning kostjate I ja II maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus sõnastas maakohtu otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt hagi rahuldati osaliselt, hagi jäeti B. Abbasi vastu rahuldamata, kostjatelt I ja II mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja 68 705 eurot, kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T. Paiga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20. märtsi 2015 määrusega, millega kinnitati kompromiss.
10.Riigikohus rahuldas 20. juunil 2018 tsiviilasjas nr 2-14-51896 tehtud otsusega kostjate I ja II kassatsioonkaebused osaliselt, tühistas ringkonnakohtu 15. novembri 2017 otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu ja mõistis neilt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, ja hageja ning kostjate I ja II menetluskulude jaotuse osas ning saatis asja tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi B. Abbasi vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, ning B. Abbasi menetluskulude jaotuse osas ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi B. Abbasi vastu rahuldamata ning B. Abbasi maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu otsuse põhjendustega osas, mis käisid kostja I kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja kostja II kui nõukogu liikme kohustuste rikkumise kohta. Ringkonnakohus järgis asja eelmisel läbivaatamisel Riigikohtu antud juhiseid ja tuvastas, et kirjutades CAMARERO nimel
29.märtsil 2010 lepingule alla, oli kostja II tehingu võlgnikule kahjulikust iseloomust teadlik. Võlgniku nõukogu liikmena pidi kostja II ära hoidma sellise tehingu tegemise ning tal oli selleks ka tegelik võimalus, kuid kostja II ei võtnud kahju ärahoidmiseks midagi ette. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu otsuse põhjendustega ka osas, mis käisid 29. märtsi 2010 lepingu sõlmimise hetkel Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel 1. veebruari 2010 tehingus kajastatud Rostaleksi osa müügihinnast lähtumise, vallasvara väärtuse ning selle kohta, et kahju suurust ei mõjuta asjaolud, et hageja ei kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tehingu tagasivõitmiseks ning et hageja 68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses. Ringkonnakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust, kui märkis üksnes üldsõnaliselt, et eksperdihinnangu kohaselt oli Rostaleksi osa 1. juuli 2017 seisuga väärtusetu. Ringkonnakohus ei analüüsinud eksperdihinnangut kui tõendit ega võtnud põhjendatud seisukohta kostjate väite kohta, et kuna Rostaleksi osa on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol, Rostaleks on toimiv äriühing ja Rostaleksil on ka kinnisvara, on selle väärtus vähemalt sama suur, kui oli vaidlusaluse tehingu ajal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-d 4 ja 5). Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus seda tegema.
5(12)
2-14-51896 Ringkonnakohus rikkus TsMS § 654 lg-st 5 tulenevat kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, kuna ei võtnud põhjendatud seisukohta kostjate I ja II apellatsioonkaebuste väite kohta, et kostjatelt I ja II kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T. Paiga ning T. Pai on kinnistu üleandmisega kohustuse hagejale vähemalt osaliselt täitnud. Kostjad I ja II ning T. Pai vastutavad hageja ees kahju hüvitamise kohustuse täitmise eest solidaarselt ning ühe solidaarvõlgniku (T. Pai) poolt kohustuse (osaline) täitmine vabastab vastavas ulatuses täitmise kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud (kostjad I ja II), seega lõpeb kohustus täitmise tõttu. Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kuna ei arvestanud kostjatelt I ja II kahjuhüvitise väljamõistmisel T. Pai kui ühe solidaarvõlgniku kohustuse täitmist kinnistu üleandmise teel. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tuvastama T. Pailt hagejale üle antud kinnistu väärtuse maakohtus T. Pai ja hageja vahel kompromissi kinnitamise seisuga. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. oktoobri 2018 otsusega kostjate I ja II apellatsioonkaebused osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot ületavas osas, ja osas, milles maakohus märkis otsuse resolutsiooni p-s 3, et kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T. Paiga, kelle suhtes menetlus on lõpetatud 20. mai 2015 kohtumäärusega, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, mis puudutab kostjate I ja II ning hageja taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus mõistis kostjalt I riigituludesse riigilõivu 1050 eurot. Ringkonnakohus sõnastas maakohtu otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt hagi kostjate I ja II vastu rahuldati osaliselt, hagi jäeti B. Abbasi vastu rahuldamata, kostjatelt I ja II mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja 65 705 eurot, hageja menetluskuludest kõigis kohtuastmetes, mis olid tingitud hagi esitamisest kostjate I ja II vastu, jäeti 80% solidaarselt kostjate I ja II kanda, ülejäänud ulatuses jäeti hageja kanda ning kostjate I ja II menetluskulud jäeti nende endi kanda ning B. Abbasi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on asjas tõendatud, et kostja I kui võlgniku juhatuse liige ja kostja II kui võlgniku nõukogu liige rikkusid oma kohustusi ning vastutavad kahju eest solidaarselt. Samuti on tõendatud, et 29. märtsi 2010. a tehingu tegemise ajal oli Rostaleksi osa väärtus 41 542 eurot 57 senti ja vallasvara väärtus 27 162 eurot 43 senti. Kohustuse rikkumisega tekitatud kahjuks saab olla Rostaleksi osa väärtuse vähenemine käesoleval ajal, võrreldes 29. märtsi 2010 tehingu tegemise ajaga. Eksperdiarvamuses väljendatuga on tõendatud, et hoolimata sellest, et Rostaleks on toimiv äriühing ning tal on kinnisvara, on tema 50% osa väärtus 0 eurot. Eksperdi arvates on sissetulekute meetodi järgi hinnates ettevõtte tegevus ratsionaalse ostja silmis väärtusetu, kuna ettevõtte äritegevus ei anna alust eeldada, et 50% osaluse omandamine võiks tulevikus anda omanikutulu. Ekspert tuvastas, et Rostaleksi korrigeeritud varade väärtus (bilansis olid varad ülehinnatud) oli 125 838 eurot ning kohustuste väärtus oli 140 380 eurot. Kuigi Rostaleksi tegevus ei ole eksperdi arvates jätkusuutmatu, sest ametlikult tegutseb ettevõte väikese kasumiga ning ettevõtte tegevusele annab paindlikkuse see, et suur osa kohustusi on seotud poolte vastu, siis 50% osaluse omanik ei saa eeldada, et osaluse omamisest ettenähtavas tulevikus raha laekuks. Kostjate I ja II esitatud tõendid (tõend tehnoülevaatuspunkti müügipakkumise kohta; M. Treimanni kinnituskiri, et ta on nõus ostma tehnoülevaatuspunkti Tamsalus tehnika ja sisustusega hinnaga 80 000 eurot; Allar Epneri kinnituskiri oma 50 000 euro suurusest nõudest loobumise kohta Rostaleksi vastu) ei muutnud seisukohta, et Rostaleksi osa väärtuseks on 0 eurot. Eksperdi arvamuse 6(12)
2-14-51896 kohaselt oli 1. juuli 2017 seisuga Rostaleksi materiaalse põhivara väärtus 100 857 eurot, sh kinnisvara 80 000 eurot, kuid kinnistu turuväärtus esitati hüpoteeki ja peagi lõppevat rendilepingut arvestamata. Kuna M. Treimann nõustus ostma tehnoülevaatuspunkti koos tehnika ja sisustusega hinnaga 80 000 eurot, siis eeldades, et pakkumine on tehtud turuhinnaga, on Rostaleksi materiaalsete põhivarade väärtus, võrreldes eksperdi arvamuse ajaga, langenud rohkem kui 20 000 eurot. Samuti võib pikk müügiperiood tuua kaasa asja turuhinna languse. Asjaolu, et Rostaleksi osa väärtus ei saa praegu olla kõrgem kui 0 eurot, on tuvastatav ka eksperdiarvamuse ja Rostaleksi 2017. a majandusaasta aruande võrdlusest. 2017. a majandusaasta aruande kohaselt olid varad 159 930 eurot ning kohustused 127 696 eurot ning varade bilansiline väärtus oli märgitud 30. juuni 2017 seisuga kokku 161 541 eurot, kuid tegelik väärtus oli 125 838 eurot. Tõenäoliselt oli Rostaleksi varade väärtus ka 31. detsembri 2017 seisuga bilansis ülehinnatud. Arvestades tõendit tehnoülevaatuspunkti turuhinna kohta, võib Rostaleksi varade väärtus olla langenud veel 20 000 euro võrra. Eeldades, et Rostaleksi võlausaldaja loobus 50 000 euro suurusest laenust tingimusteta, paranes küll äriühingu majanduslik olukord, kuid see ei tähenda, et osa turuväärtus vabanenud laenukohustuse võrra suurenes. Eksperdi hinnangul on ettevõtte kasumlikkus kõikuv ja märkimisväärset vaba rahavoogu ei ole võimalik prognoosida. Kuigi kauplus töötab ning äritegevus on korraldatud, puuduvad tegevuskuludes tööjõukulu või juhatuse liikme kulu. Arvestades tegevuskuludesse tööjõukulud, ei saa eeldada 33% suurust brutokasumit, sest juba minimaalne tööjõukulu arvestamine toob kaasa usaldusväärselt prognoositava ärikasumi puudumise. Isegi kui Rostaleksi varade väärtus oli 100 000 eurot või natuke suurem ja kohustusi oli 77 000 eurot, siis juba minimaalsed tööjõukulud vähendavad brutokasumi marginaali, ettevõte on jätkuvalt finantseeritud pooltelt laenatud rahaga ning Rostaleksi osa 50% osalusega ei kaasne kontrolli ettevõtte äritegevuse üle. Seega tekitati Rostaleksi osa müügiga võlgnikule 41 542 eurot 57 senti kahju ja vallasvara müügiga 27 162 eurot 43 senti kahju. Kuivõrd maakohus kinnitas 20. märtsil 2015 määrusega kompromissi, millega hageja loobus hagist T. Pai vastu ja T. Pai andis üle oma kinnisasja, leidis ringkonnakohus, et T. Pai kinnistu anti üle tekitatud kahju hüvitamiseks. Nimetatu nähtub ka võlausaldajate üldkoosoleku 17. augusti 2015 protokollist. Kui üks solidaarvõlgnik täidab kohustuse osaliselt, vabastab see vastavas ulatuses täitmise kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud ning kohustus lõpeb täitmise tõttu VÕS § 67 lg 1 ja § 186 p 1 järgi. Müügilepingu järgi müüs võlgnik T. Paile kuulunud kinnisasja 3000 euro eest VÕSAMETS OÜ-le kui kõige parema pakkumise teinud isikule. Kostjate tõendiga, mille kohaselt nõustus P. Raudsepp 2015. a märtsis ostma nimetatud kinnisasja 15 000 euroga, ei ole võimalik veenvalt tõendada kinnistu väärtust, sest tekib küsimus, miks kinnituskirja väljastanud isik kinnistut ei ostnud. Põhjendatud oli hageja nõue, milles ta palus solidaarselt kostjalt I ja II välja mõista kahjuhüvitise 65 705 eurot (68 705–3000).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Kostjad I ja II paluvad ühises kassatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse täielikult ja ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus rahuldas hagi kostjate I ja II vastu osaliselt, mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja 65 705 eurot, jättis hageja menetluskuludest 80% kostjate I ja II kanda ning mõistis kostjalt I riigituludesse välja riigilõivu 1050 eurot. Kostjad I ja II paluvad teha uue otsuse, millega jätta hagi nende vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt paluvad kostjad I ja II saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus otsuse tegemisel valesti materiaalõiguse normi (VÕS § 127) ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 654 lg 5). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta Riigikohtu juhised, mille kohaselt TsMS § 654 lg 5 järgi peab 7(12)
2-14-51896 ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 127, tuvastades, et Rostaleksi osa väärtus on 0 eurot. Kohus ei võtnud põhjendatud seisukohta kostjate esitatud väidete ja tõendite kohta. Kohus tugines üksnes eksperdiarvamusele, kuid ei selgitanud, miks ta omistab eksperdi tõenäosusteooriale suurema tõendusliku jõu kui kostjate ettevõtte väärtust peegeldavatele tõenditele. Äriühingu osa turuväärtuse tuvastamisel ei peegelda dividenditulu maksmise tõenäosus äriühingu tegelikku väärtust. Äriühingu väärtust on kõige täpsemini võimalik määrata omakapitali järgi, sest see näitab äriühingu väärtust likvideerimisel. 2010. a majandusaasta aruande järgi oli Rostaleksi omakapital 72 324 eurot 8 senti. Seega oli 2010. a Rostaleksi 50% osaluse väärtuseks 36 162 eurot 4 senti. 2017. a majandusaasta aruande järgi oli Rostaleksi omakapital 31. detsembri 2017. a seisuga 32 234 eurot. Lisaks kasvas Rostaleksi osa väärtus 50 000 eurot, sest A. Epner loobus sama suurest nõudest Rostaleksi vastu. Seega on Rostaleksi väärtus praegu vähemalt 82 000 eurot. Ringkonnakohus ei analüüsinud kostjate tõendit, mille kohaselt kolmandatel isikutel on Rostaleksi majandusüksuse vastu ostuhuvi, vaid märkis üldsõnaliselt, et esitatud tõend ei muuda kohtu seisukohta osa väärtusetuse kohta. Rostaleksi osa tuleb kostjate I ja II võimaliku vastutuse osas hinnata nii 29. märtsi 2010 kui ka praeguse seisuga. Kui müügitehingu sõlmimisel osa väärtus tagas hageja nõuet, siis kostjad I ja II ei rikkunud oma kohustusi ning kui osa väärtus praegu katab nõuete väärtuse, saab nõuded rahuldada tagatise arvel. Mõlemal juhul tuleb osa võimalik väärtus väidetavast kahjust maha arvata. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 127, tuvastades, et T. Pai täitis hagejale kinnistu üleandmisega kohustuse 3000 euro ulatuses. Selliselt ei arvestanud kohus T. Pai täidetud kohustuse väärtuse hindamisel kostjate I ja II väidete ja tõenditega ega analüüsinud neid sisuliselt. Kostja I analüüsis põhjalikult Maa-ameti andmeid ning jõudis järeldusele, et T. Pai kompromissi korras hagejale antud kinnistu väärtus oli 14 366,40–65 836,80 eurot. Kostjad esitasid metsamüügiga tegeleva P. Raudsepa kinnituse, mille kohaselt kinnistu väärtus 2015. a märtsis oli vähemalt 15 000 eurot, sest hektar maksis umbes 2000 eurot ja lisaks tuli arvestada kasvava metsaga.
13.Hageja palub jätta kostjate I ja II kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostjate I ja II kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostjate I ja II vastu ning mõistis neilt välja kahjuhüvitise 65 705 eurot. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka hageja ning kostjate I ja II menetluskulude jaotuse osas ning kostjalt I riigilõivu 1050 eurot riigituludesse väljamõistmise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjate I ja II kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Kolleegium selgitab esiteks, et kuigi kostjad I ja II on esitanud solidaarvõlgnikena ühise kassatsioonkaebuse, osalevad nad menetluses eraldi (TsMS § 207 lg 2, VÕS § 65). Isik saab kohtusse pöörduda üldjuhul vaid oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Seega lähtub kolleegium sellest, et mõlemad kostjad saavad vaidlustada ringkonnakohtu otsuse enda õigusi puudutavas osas.
8(12)
2-14-51896
16.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled küsimuste üle, kas ringkonnakohus tuvastas õigesti Rostaleksi osa väärtuse kohtulahendi tegemise aja seisuga ning T. Pailt hagejale üleantud kinnistu väärtuse 20. märtsi 2015. a seisuga. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes enam selle üle, et kostja I kui võlgniku juhatuse liige ja kostja II kui võlgniku nõukogu liige rikkusid oma hoolsuskohustust; et T. Pai, kostja I ja kostja II vastutavad hageja ees kahju hüvitamise kohustuse täitmise eest solidaarselt ning et T. Pai andis kahju hüvitamise solidaarkohustuse täitmiseks hagejale üle oma kinnisasja. Kostjad I ja II ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata. Selles osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud.
17.Ringkonnakohus on poolte väiteid ja tõendeid hinnates asunud seisukohale, et Rostaleksi osa turuväärtus ei ole praegu suurem kui 0 eurot ning et T. Pai täitis hagejale kinnistu üleandmisega kahju hüvitamise kohustuse 3000 euro ulatuses. Kostjad I ja II leiavad, et ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi (VÕS § 127), tuvastades osaühingu osa väärtuse ja kinnistu väärtuse ebaõigesti, ning on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (TsMS § 654 lg 5), jättes arvestamata Riigikohtu varasemas otsuses antud juhistega.
18.Esmalt analüüsib kolleegium Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju ja Rostaleksi osa väärtuse hindamist (I) ja seejärel käsitleb T. Pailt hagejale üleantud kinnistu väärtust (II). Lõpetuseks lahendab kolleegium asjaga seotud menetluslikud küsimused (III). I
19.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju suuruse ja osa väärtuse hindamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.
20.TsMS § 693 lg 2 sätestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Samas vaidluses varem asja lahendades selgitas Riigikohus, et Rostaleksi osa võõrandamisega võlgnikule tekitatud kahju suuruse leidmiseks tuleb tuvastada Rostaleksi osa väärtus
29.märtsi 2010. a tehingu tegemise ajal ning lahendi tegemise ajal (Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 24). Viidatud lahendi p-s 24.2 on Riigikohus andnud ringkonnakohtule juhise, mille kohaselt tuleb vajaduse korral anda pooltele võimalus esitada selgitusi ja tõendeid (mh on võimalik taotleda TsMS § 293 lg 1 alusel ekspertiisi korraldamist) Rostaleksi osa praeguse tegeliku väärtuse kohta ja vajaduse korral ka tegeliku väärtuse kohta tehingu tegemise aja seisuga. Seega tuli ringkonnakohtul kahju hindamiseks VÕS § 127 lg 1 järgi kindlaks teha Rostaleksi osa väärtus 29. märtsi 2010. a tehingu tegemise seisuga ja võrrelda seda osa praeguse väärtusega.
21.Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel 29. märtsi 2010. a tehingu tegemise aja seisuga on ringkonnakohus vaidlustatud otsuse p-s 19 leidnud, et osa väärtuseks oli 41 542 eurot 57 senti, viidates selle tõendatuks lugemisel varsemale samas asjas tehtud Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsusele. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus osa väärtuse tuvastamisel lahendi põhjendamise kohustust. Riigikohtu 20. juunil 2018 tsiviilasjas nr 2-14-51896/208 tehtud otsuse p-s 16 märkis kolleegium, et nõustub ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a otsuse põhjendustega Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel, kuna kostjate kassatsioonkaebuse väidetest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks valesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 9(12)
2-14-51896 Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus ringkonnakohtus TsMS § 693 lg 1 esimese lause järgi seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Kui Riigikohus ringkonnakohtu otsuse tühistab, tühistab ta selle ka tuvastatud asjaolusid puudutavas osas. TsMS § 654 lg 4 sätestab, et ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuleb märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud ringkonnakohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 654 lg 5 kohustab ringkonnakohut võtma oma otsuses põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Seega ei saanud ringkonnakohus asjaolude tuvastatuks lugemisel praegusel juhul viidata Riigikohtu samas asjas tehtud varasemale lahendile ning oleks pidanud põhjendama, milliste asjaolude alusel sai lugeda tuvastatuks 29. märtsi 2010. a lepinguga võõrandatud Rostaleksi osa tegeliku väärtuse tehingu tegemise aja seisuga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul osa väärtus tehingu tegemise hetkel nõuetekohaselt tuvastada.
22.Vaidlustatud ringkonnakohtu lahend tugineb Rostaleksi osa praeguse väärtuse tuvastamisel peamiselt eksperdiarvamusele ja selle võrdlusele Rostaleksi 2017. a majandusaasta aruandega. Ekspert tugines oma arvamuses Rostaleksi osa väärtuse hindamisel sissetulekutel põhinevale hindamismudelile, mille järgi hinnatakse ettevõtet lähtuvalt tema sisemisest võimest teenida omanikele tulevikus positiivset rahavoogu, ning välistas muud osa väärtuse hindamise meetodid, mh osaluse väärtuse hindamise likvideerimisväärtuse meetodil (VI kd, tl 153 jj). Juhindudes eksperdihinnangust, asus ringkonnakohus seisukohale, et hoolimata sellest, et Rostaleks on toimiv äriühing ning tal on kinnisvara, on tema 50%-lise osa turuväärtus 0 eurot, kuna ettevõtte äritegevus ei anna alust eeldada, et 50%-lise osaluse omandamine võiks tulevikus anda omanikutulu ning hinnatav Rostaleksi osa on 50%-line osalus, millega ei kaasne kontrolli ettevõtte äritegevuse üle.
23.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga Rostaleksi osa väärtusetuse kohta praeguse seisuga. 23.1 Osaühingu osa väärtus kahju hüvitamise kindlakstegemisel sõltub nii osaühingu majanduslikust seisundist kui ka sellest, millise õiguse ja kontrolli osa annab ühingu juhtimisel ja kasumi jaotamisel. See sõltub omakorda osaühingu põhikirjast tulenevatest võimalikest eriõigustest, osa suurusest ja sellest tulenevast võimalusest otsustada olulisi küsimusi või nende otsustamist blokeerida (vt Riigikohtu 20. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-11, p 12). Ettevõtte väärtuse hindamise meetodite kohta on Riigikohus 21. detsembril 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 tehtud otsuse p-s 23 märkinud, et kui ettevõtte väärtus tegevuse jätkamisel oleks väiksem kui likvideerimisel, arvestatakse ettevõtte väärtusena likvideerimisväärtust, mitte ei hinnata väärtust sõltuvalt kasust, mida aktsionär loodab aktsiatest saada, st ka tulevastest sissetulekutest. Kuigi viidatud otsus käsitles aktsiaseltsi väärtuse hindamist aktsiate ülevõtmisel, ei ole välistatud samade ettevõtte väärtuse hindamise põhimõtete kohaldamine ka praeguses asjas osaühingu väärtuse hindamisel. 23.2 Kahju hindamiseks tuleb VÕS § 127 lg 1 järgi kindlaks teha Rostaleksi 50%-lise osa väärtus
29.märtsi 2010. a tehingu ajal ja võrrelda seda 50%-lise osa praeguse väärtusega. Nii eksperdihinnangust kui ka 2017. a majandusaasta aruandest nähtub, et Rostaleks on toimiv äriühing, sh on tal kinnisvara. Vastupidi eksperdihinnangule (VI kd, tl 154) leiab kolleegium, et eelnimetatu ei välista osaluse väärtuse hindamist likvideerimismeetodil. Ei ole kahtlust, et osa väärtust mõjutab 10(12)
2-14-51896 lisaks osaühingu üldisele majanduslikule olukorrale otseselt selle suurus ning põhimõtteliselt saab 50%-lise osa hariliku väärtuse hindamisel arvestada ka seda, kas osalusega kaasneb nn blokeerimisõigus ja kontroll ettevõtte äritegevuse üle. 23.3 Kolleegiumi arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt materiaalõigust, kuna ei arvestanud Rostaleksi 50%-lise osa väärtuse hindamisel selle likvideerimisväärtusega ega sellega, et Rostaleksi osa on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol ning tegemist on toimiva äriühinguga, kellel on ka kinnisvara. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul nimetatud asjaolusid arvesse võtta osa väärtuse määramisel.
24.Ringkonnakohus on hinnanud Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju suuruse hindamisel osa väärtust selle müügihinna alusel 29. märtsi 2010. a tehingu tegemise seisuga ning eksperdihinnangust lähtuvalt sissetulekutel põhineva meetodi alusel 2017. a seisuga. Kolleegium märgib, et selliselt ei pruugi osa väärtused olla võrreldavad. Erinevate hindamismudelite alusel osa väärtuse võrdlust ei saa iseenesest küll välistada, kuid ringkonnakohtu põhjendused selliseks võrdluseks puuduvad.
25.Eelmärgitut arvestades tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada Rostaleksi osa väärtus praeguse ja 29. märtsi 2010. a tehingu tegemise aja seisuga, arvestades nii käesolevas Riigikohtu lahendis kui ka varasemates samas asjas tehtud kohtulahendites (Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16 ja 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-51896/208) antud juhiseid õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta (TsMS § 693 lg 2). II
26.Riigikohus selgitas 20. juuni 2018. a otsuses samas vaidluses (tsiviilasi nr 2-14-51896/208, p 18), et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada T. Pailt hagejale üle antud kinnistu väärtus maakohtus T. Pai ja hageja vahel kompromissi kinnitamise seisuga (20. märts 2015) ning selles ulatuses kostjatelt I ja II välja mõistetavat hüvitist vähendada. Viidatud lahendis märkis kolleegium T. Pailt hagejale üleantud kinnistu aspektist, et kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 5 tulenevat kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta. Ringkonnakohus leidis asja uuel läbivaatamisel, et kinnistu 24. augustil 2015 sõlmitud müügilepingu järgi on kinnistu väärtuseks 3000 eurot ning kostjate esitatud tõendiga, mille kohaselt oldi 2015. a märtsis kinnistu eest nõus maksma 15 000 eurot, ei ole võimalik veenvalt kinnistu väärtust tõendada, kuna tekib küsimus, miks isik seda kinnistut ei ostnud.
27.TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Ringkonnakohus rikkus T. Pailt hagejale üleantud kinnistu väärtuse tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse normi, sest ei järginud sama vaidluse lahendamiseks antud Riigikohtu juhiseid selle kohta, et ringkonnakohus peab võtma põhjendatud seisukohta kõigi kostjate väidete kohta. Ringkonnakohus jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, viidates vaidlusaluse kinnistu väärtuse määramisel üksnes kinnistu müügilepingule, mille alusel võlgnik müüs T. Paile kuulunud kinnisasja 3000 euro eest VÕSAMETS OÜ-le kui kõige parema pakkumise teinud isikule.
11(12)
2-14-51896 Kolleegium märgib, et rikkudes TsMS § 654 lg-t 5, jättis ringkonnakohus hagi rahuldades tähelepanuta kostja I tõendi Maa-ameti kinnisvara ülevaate kohta (V kd, tl-d 17–18; IV kd, tl-d 4, 16-74). Samuti ei pruugi olla põhjendatud kinnistu väärtuse hindamine vaid müügihinna alusel, sest kostjatel puudus võimalus kinnistu müüki ja hinnariski mõjutada. Ringkonnakohtul tuleb vajaduse korral võimaldada pooltel esitada lisatõendeid.
28.Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel kindlaks tegema, milline oli T. Paile kuulunud kinnistu väärtus hageja ja T. Pai vahel kompromissi kinnitamise seisuga. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kõiki kostjate esitatud tõendeid analüüsida ja võtta kostjate kõigi väidete kohta põhjendatud seisukoht. Riigikohus ei saa TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt ise asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata ega seega asja lõpuni lahendada. III
29.Kuivõrd ringkonnakohtu lahend tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
30.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Tambet Tampuu
Henn Jõks
Malle Seppik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.