2-14-51896/208 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Riigikohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

14.detsembril 2011. Hageja 68 705 euro 2 sendi suurune nõue on tunnustatud BaltFixi pankrotimenetluses. Kostja II on ka CAMARERO juhatuse liige. Maakohus selgitas, et aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatava nõude aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aluseks on ÄS § 327 lg 2. Maakohus leidis, et kostja I puhul on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ning ta vastutab võlgnikule tekitatud kahju eest. Kostja I rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust. Maakohus nõustus hagejaga, et võlgnik oli maksejõuetu 2009. a lõpus. Võlgniku huvides ei olnud vara võõrandamine maksejõuetuse (või vähemalt oluliste makseraskuste) olukorras ülipika ostuhinna tasumise tähtajaga. Võlgnikule jäid vaid kohustused, mitte aga vara kohustuste täitmiseks. Kahju tekkis, kuna võlgniku vara anti teisele äriühingule vastusooritust saamata ning seetõttu on võlgniku vara vähenenud. Kostja I ei käitunud müügitehingut tehes võlgniku huvides ning see (mitte ostja pankrotistumine kui äririsk) tingis kahju tekkimise. Kostja I kohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja I ei järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Võlgnik asutas maksejõuetuse (vähemasti makseraskuste) olukorras Rostaleksi, kellele anti üle võlgniku kinnisasi. Pärast pankrotihoiatuse esitamist anti üks Rostaleksi osa üle CAMAREROLE ning pärast pankrotiavalduse esitamist võõrandati teine Rostaleksi osa ning vallasvara BaltFixile vara eest tasumise tähtajaga rohkem kui aasta pärast müügitehingut. Viidatud käitumisega võeti võlgnikule pika tasumistähtajana põhjendamatu risk ning viidi vara kohustuste täitmise vältimise eesmärgil äriühingust välja. Maakohus leidis, et võlgniku kohustus kanda Rostaleksi osa Apparatusi väärtpaberikontole (kus see on siiani), tagamaks kokkulepitud tasu laekumine BaltFixilt, ei olnud tagatisena piisav. Rostaleks võõrandas vähem kui kuu hiljem oma kinnistu, millega vähenes oluliselt osa väärtus. Korduvatele enampakkumistele vaatamata ei ole Rostaleksi osa õnnestunud müüa, ka pärast seda, kui Rostaleks 3(12)

2-14-51896 ostis 26. septembril 2014 kinnistu, mille väärtus on 70 000 eurot. Kostja I käitumist ei muuda hoolsamaks see, et vara müüdi väidetavalt turuhinnast oluliselt kallimalt. Pigem tekitab see põhjendatud kahtluse, et sellist hinda ei plaanitudki tasuda. Maakohus viitas ÄS § 317 lg 1 p-le 1, mille järgi on nõukogu nõusolek vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, ning tuvastas, et Rostaleksi osa võõrandamise 29. märtsi 2010. a tehing vajas ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi nõukogu nõusolekut. Maakohus leidis, et kostjad II ja III rikkusid nõukogu liikme hoolsuskohustust. Kirjutades CAMARERO nimel 29. märtsi 2010. a lepingule alla, oli kostja II tehingust teadlik ning ühtlasi kiitis selle võlgniku nõukogu liikmena heaks. Kostja III ei olnud võlgniku nõukogu liikmena kursis äriühingu majandustegevusega ega täitnud seetõttu oma kohustusi (ÄS § 316, § 317 lg 1 p-d 1 ja 3) piisava hoolega. Kostja III kohustuste rikkumine on äriühingu kogu vara võõrandamisest mitteteadmine, kuigi nõukogu liige pidi olema tehingutest teadlik ka teise äriühingu kaudu, mille nõukogu liige ta on. Kui nõukogu liige oleks täitnud seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi ja keelanud kahjuliku tehingu, ei oleks juhatus tohtinud tehingut teha. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-le 1 ning leidis, et kui 29. märtsi 2010. a tehingut ei oleks tehtud, oleks võlgnikul olnud Rostaleksi osa ning vallasvara. Rostaleksi osa müügiga tekitati võlgnikule kahju 41 542 eurot 57 senti. Üks Rostaleksi osa nimiväärtusega 325 000 krooni (20 771 eurot 29 senti) müüdi 1. veebruaril 2010 41 542 euro 57 sendi eest ning maakohtu hinnangul võis eeldada, et osa väärtus ei vähenenud kahe kuuga poole võrra. Maakohtu arvates oli eksitav kostja I väide, et hageja ei kasutanud võimalust Rostaleksi osa võõrandamiseks või selle tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Rostaleksi osa müük ei ole korduvatel enampakkumistel õnnestunud ning osa müümine ei oleks edukam, kui osa oleks pankrotivaras. Maakohus lähtus vallasvara müügiga tekitatud kahju arvestamisel kahju tekitanud tehingu väärtusest (27 162 eurot 43 senti), kuna eeldatavasti müüdi vara ligikaudse turuhinnaga. Kostja I esitatud dokumendid ei tõendanud vara (väiksemat) väärtust. Asjaolu, et T. Pai ja hageja vahelise kompromissiga andis T. Pai võlgnikule üle oma kinnisasja, ei vähenda nõutava kahjuhüvitise suurust. Nimetatu võib olla solidaarkohustuse (osaline) täitmine ühe solidaarvõlgniku poolt.

2-14-51896 eest (ÄS § 315 lg 2 esimene lause) ning juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 2 teine lause). Kolleegium selgitas lahendi p-s 14, et äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele. Riigikohus nõustus kohtutega, et 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimisega rikkus kostja I juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest võttis liigseid riske, kuna müüs majandusraskustes võlgniku kogu vara ebamõistlikult pika tähtajaga (rohkem kui aasta) ning ilma piisava ja likviidse tagatiseta. Seda eriti olukorras, kus võlgnik ei saanud vara võõrandamise tulemusel majandustegevusega jätkata ja juhatusele pidi olema selge, et lepingu hind ei kata kõiki võlgniku kohustusi. Riigikohus viitas otsuse p-s 15, et nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, vastutavad tekitatud kahju eest (ÄS § 327 lg 2 esimene lause) ning nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 327 lg 2 teine lause). Riigikohus kordas lahendi p-s 16 varasemas praktikas väljendatut, et nõukogu keskseks ülesandeks on ÄS §-st 316 tulenevalt teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed peavad täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise üle. Riigikohus selgitas lahendi p-des 16-17, et nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest (ÄS § 317 lg 1), mh tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine teistes äriühingutes (ÄS § 317 lg 1 p 1). Aktsiaseltsi nõukogu on kollegiaalne organ, mis teostab talle põhikirjast ja seadusest tulenevat pädevust (mh juhatuse liikmete tagasikutsumine ja igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõusoleku andmine) seaduses sätestatud viisil otsuste tegemisega. Ringkonnakohus tuvastas, et puudus nõukogu otsus, millega oleks antud vaidlusaluseks tehinguks nõusolek. Riigikohus leidis otsuse p-s 18, et praeguses asjas esitatud asjaoludel võib iga üksiku nõukogu liikme rikkumiseks olla see, kui ta teadis, et hakatakse tegema äriühingu, mille nõukogu liikmeks ta on, jaoks kahjulikku tehingut, kuid nõukogu esimeheks olev nõukogu liige ei kutsu nõukogu koosolekut kokku (ÄS § 321 lg 1) või nõukogu lihtliige ei taotle nõukogu esimehelt nõukogu koosoleku kokkukutsumist (ÄS § 321 lg 3) näiteks juhatuse liikme tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks. Ainuüksi tehingust teadmine ei ole piisav, et tuvastada nõukogu liikme rikkumine. Nõukogu liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Seega on oluline tuvastada, mida nõukogu liikmed oleksid pidanud tegema, et 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimist takistada või selle tagajärgi ära hoida. Rikkumist ei saa järeldada üksnes sellest, et saabus negatiivne tagajärg. Ringkonnakohtul tuli asja uuel läbivaatamisel tuvastada ja anda hinnang, kas kostjal II oli 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimisel (kirjutas CAMARERO nimel lepingule alla) võimalus kahjulik tehing ära hoida, nt kutsudes kokku (kui ta oli nõukogu esimees) nõukogu koosolek juhatuse liikme tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks või taotledes nõukogu esimehelt koosoleku kokkukutsumist (kui ta oli nõukogu lihtliige). Riigikohus selgitas lahendi p-s 19, et ringkonnakohtul tuleb anda hinnang ka sellele, kas kostjale III oli enne tehingu sõlmimist teada tehingu kahjulik iseloom, ning jaatava 5(12)

2-14-51896 vastuse puhul võtta seisukoht, kas kostjal III oli võimalus astuda samme kahjuliku tehingu ärahoidmiseks ning kui oli, aga ta neid samme ei astunud, kas see tõi kaasa kahjuliku tehingu sõlmimise. Riigikohus leidis lahendi p-s 23, et kohtud lähtusid vallasvara müügiga tekitatud kahju suuruse osas õigesti tehingu väärtusest (27 162 eurot 43 senti), kuna eelduslikult müüdi vara ligikaudse turuhinnaga ning kohtud ei tuvastanud vara väiksemat väärtust. Riigikohus ei nõustunud lahendi p-des 24-24.2 kohtute seisukohtadega Rostaleksi osa võõrandamisega tekitatud kahju suuruse osas. Riigikohus leidis lahendi p-s 22, et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas hageja nõude BaltFixi pankrotimenetluses tunnustamine mõjutab kahju suurust. Selleks tuli ringkonnakohtul tuvastada, kas ja kui suures ulatuses võib hageja nõue saada BaltFixi pankrotimenetluses rahuldatud. Riigikohus leidis lahendi p-s 24.1, et ringkonnakohus peab tuvastama Rostaleksi osa väärtuse nii 29. märtsi 2010. a tehingu tegemise ajal kui ka praegu (kohtulahendi tegemise aja seisuga) ning kui Rostaleksi osa väärtus oli vähenenud, siis see on praeguses asjas kohustuste rikkumisega tekitatud kahjuks. Samuti tuli ringkonnakohtul Riigikohtu lahendi p-s 24.2 antud juhise järgi hinnata, kas õige on lähtuda 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimise hetkel Rostaleksi osa väärtuse tuvastamisel 1. veebruari 2010. a tehingus kajastatud Rostaleksi osa müügihinnast. Riigikohus nõustus lahendi p-s 22 kohtutega, et praeguses asjas ei mõjuta kahju suurust see, et hageja ei kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi tehingu tagasivõitmiseks. Pankrotiseaduse § 55 lg-te 1 ja 2 järgi kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Riigikohus leidis, et võlgniku ja võlausaldajate huvides ei ole alustada kohtumenetlust, millega kaasneksid kulud, kuid millest lõpptulemusena ei oleks eelduslikult võimalik varalist kasu saada. Kohtud leidsid põhjendatult, et Apparatusi väärtpaberikontol oleva Rostaleksi osa müük ei oleks edukam, kui osa oleks pankrotivaras. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. novembri 2017. a otsusega kostja III apellatsioonkaebuse ja jättis rahuldamata kostjate I ja II apellatsioonkaebused. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja III vastu ja mõistis temalt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot, ja menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja III vastu rahuldamata. Ringkonnakohus jättis hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda, kostja III maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda ning kostjate I ja II maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus sõnastas maakohtu otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt hagi rahuldati osaliselt, hagi jäeti kostja III vastu rahuldamata, kostjatelt I ja II mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja 68 705 eurot, kostjad I ja II vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt T. Paiga, kelle suhtes on menetlus lõpetatud 20. märtsi 2015. a määrusega, millega kinnitati kompromiss. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimisega rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi. Ringkonnakohus viitas ÄS § 315 lg-le 2 ja TsÜS §-le 35 ning selgitas, et äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele. Ringkonnakohus viitas, et Riigikohus nõustus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16 tehtud lahendis kohtutega, et 29. märtsi 2010. a lepingu sõlmimisega rikkus kostja I juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest võttis liigseid riske, kuna müüs majandusraskustes võlgniku kogu vara ebamõistlikult pika tähtajaga (rohkem kui aasta) ning ilma piisava ja likviidse tagatiseta. Seda eriti olukorras, kus võlgnik ei saanud vara võõrandamise 6(12)

2-14-51896 tulemusel majandustegevusega jätkata ja juhatusele pidi olema selge, et lepingu hind ei kata kõiki võlgniku kohustusi. Ringkonnakohus viitas kostjate II ja III kui aktsiaseltsi nõukogu liikmete kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul ÄS § 327 lg-le 2, §-le 316 ning praeguse vaidluse kohta tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16 tehtud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohtadele. Ringkonnakohus selgitas, et 29. märtsi 2010. a Rostaleksi osa võõrandamise tehingu tegemine vajas ÄS § 317 lg 1 p 1 järgi nõukogu nõusolekut, sest vaidlusalune tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamest. Vaidlusaluse tehinguga kaasnes võlgniku osaluse lõppemine Rostaleksis. Pooled ei vaidle selle üle, et puudus nõukogu otsus, millega oleks antud vaidlusaluseks tehinguks nõusolek. Seega ei andnud kostjad II ja III kahjuliku tehingu tegemiseks nõusolekut. Ringkonnakohus leidis, et kostja II rikkus nõukogu liikme hoolsuskohustust ja vastutab kahju eest solidaarselt kostjaga I. Kostja II, kirjutades CAMARERO nimel 29. märtsi 2010. a lepingule alla, oli kahjulikust tehingust teadlik. Vaatamata sellele, et kostja II kirjutas lepingule alla lepingu teise poole CAMARERO nimel, pidi ta aru saama tehingu hagejale kahjulikust iseloomust. Võlgniku nõukogu liikmena pidi kostja II ära hoidma sellise tehingu tegemise (oleks saanud keelduda lepingu sõlmimisest; nõukogu esimehena oli tal kohustus ja tegelik võimalus kutsuda ÄS § 321 lg 1 kohaselt kokku nõukogu koosoleku juhatuse liikme tagasikutsumiseks või juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks). Kostja II ei võtnud kahju ärahoidmiseks midagi ette. Ringkonnakohus oli seisukohal, et hagi rahuldamine kostja III vastu ei olnud põhjendatud. Maakohtu otsus oli vastuoluline, kuna maakohtu arvates seisnes kostja III rikkumine nii selles, et ta ei olnud kursis äriühingu majandustegevusega ega korraldanud äriühingu juhtimist, kui ka selles, et ta kiitis kahjuliku tehingu heaks (ei olnud usutav, et tehing tehti ilma kostja III teadmata). Asjaolud, et kostja III on kostja II tütar ning et ta oli nii võlgniku kui ka Rostaleksi nõukogu liige, ei tõenda, et kostja III pidi tehingust teadma. Tehingust teadmine ei ole ka piisav, et tuvastada kohustuse rikkumine. Hageja ei toonud esile, et kostja III osales vaidlusaluse tehingu ettevalmistamisel või oli sündmuste juures, mille tõttu ta sai teada kavandatava tehingu sisust. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kostjale III oli enne tehingu sõlmimist teada tehingu kahjulik iseloom, mistõttu oleks ta järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega täites pidanud rakendama meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Kostjale III ei saanud ringkonnakohtu hinnangul ette heita ka tegevusetust. Nõukogu liikmele ei saa heita ette, et juhatus ei teatanud tehingust ega küsinud nõukogu nõusolekut.

10.Kostja I esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega hagi jäeti rahuldamata kostja III vastu. Kostja I palub maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada osas, milles hagi kostjate I ja II vastu rahuldati ja jäeti hageja menetluskulud kostjate I ja II kanda. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja I saata asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti ÄS § 315 lg-t 2, kui leidis, et juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Kostja I ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi: vara müük oli kasulik (müüdi turuhinnast kallimalt), pikk maksetähtaeg ei olnud põhjendamatu risk ning müügitehing oli piisavalt tagatud. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 127. Väidetavalt tekkinud kahju suurus on ebaselge. Rostaleksi ainuke vara oli kinnistu, millest pool oli väärt 20 771 eurot 29 senti. Võlgniku vallasvara väärtus ei olnud suurem kui 12 350 eurot. Hageja ei piiritlenud vallasvara koosseisu, seega ei ole võimalik tuvastada vallasvara väärtust. Väidetav kahju ja kostja I tegevus ei olnud põhjuslikus seoses. Kahju tekkis, sest Baltfix ei suutnud lepingulisi kohustusi täita ja pankrotistus ehk realiseerus äririsk. Pooled ei vaidle selle üle, et Rostaleksi osa on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol. Hageja ei nõudnud osa tagasi pankrotivarasse, vaid selle võõrandamist. Rostaleksi osa väärtus on vähemalt sama suur kui osa nimiväärtus ning see on vähemalt sama suur kui hageja ja Baltfixi vahel sõlmitud tehingu ajal. Kahju suurust ei ole võimalik tuvastada enne, kui Rostaleksi osa on võõrandatud. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-t 5, kuna ei võtnud põhjendatud seisukohta poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete (sh hageja tegevus väidetava kahju suuruse kujunemisel või ärahoidmisel) kohta ega arvestanud neid otsuse tegemisel. Kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks küsimuses, kas juhatuse liige on oma hoolsuskohustust rikkunud, kui on tehingu tagamiseks kasutanud kõiki abinõusid – osaühingu osa on endiselt usaldusäriühingu väärtpaberikontol, et tagada tehingust tulenevaid laekumisi. Lisaks, kas tehing on vähe tagatud üksnes põhjusel, et neli aastat hiljem on raskendatud tagatise võõrandamine.

2-14-51896 Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti ÄS § 315 lg-t 2 ja § 327 lg-t 2 ning VÕS § 127. Kostja II ei ole nõukogu liikme kohustusi rikkunud, rikkumise ja kahju vahel puudub põhjuslik seos ning kostja II järgis korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Ringkonnakohus ei arvestanud praeguses asjas antud Riigikohtu juhiseid. Riigikohus selgitas, et tuleb tuvastada ja anda hinnang, kas kostjal II oli oma kohustusi täites tegelik võimalus kahjulik tehing ära hoida ning kui ta seda ei teinud, kas see tõi kaasa kahjuliku tehingu sõlmimise. Nõukogu liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita ning kas see oleks kahju ära hoidnud. Kostja II leiab, et kuna ei olnud nõukogu heakskiitvat otsust tehingule, ei saa asuda seisukohale, et kostja II kiitis tehingu heaks ja rikkus oma kohustusi. Isegi, kui kostja II oleks kutsunud kokku nõukogu koosoleku juhatusele õigusvastase tegevuse lõpetamiseks korralduse andmiseks, ei oleks nõukogu korralduse andmine kostjat I tegelikult takistanud. Ka ei ole võimalik väita, et koosoleku kokkukutsumine juhatuse liikme tagasikutsumiseks oleks hoidnud tehingu tegemise ära. Asjakohatu on viide, et kui kostja II CAMARERO esindajana oleks keeldunud tehingu tegemisest, siis ei oleks kahjulikku tehingut tehtud ning kahju ei oleks tekkinud (lisaks ei teadnud kostja II tehingu kahjulikust iseloomust). Nõukogu liikmete käitumist tuleb hinnata seadusega nõukogu liikmetele pandud kohustuste raames. Kohus ei tuvastanud väidetava kahju suurust ega arvestanud kahjunõude vähenemist hageja ja T. Pai vahel sõlmitud kompromissi ulatuses. Kohtud jätsid tähelepanuta kostja II väited hageja tegevuse kohta väidetava kahju ärahoidmisel. Hageja ei teinud kõike, et Rostaleksi osa võõrandada. Kostja II ei nõustu, et hageja ei käitunud valesti, kuna võlgniku ja võlausaldajate huvides ei ole alustada kohtumenetlust, millega kaasneksid kulud. Kostja II ei nõustunud kohtute hinnanguga Rostaleksi osa väärtusele. Rostaleksi ainuke vara oli kinnistu, millest pool oli väärt 20 771 eurot 29 senti. Vallasvara väärtus ei olnud suurem kui 12 350 eurot. Kuna ei ole piiritletud, millest vallasvara koosnes, siis ei ole võimalik tuvastada ka müüdud vallasvara väärtust. Kostja II sõlmis BaltFixiga võlgnikule äärmiselt kasuliku tehingu, võõrandades vara turuhinnast tunduvalt kõrgema hinnaga. Kuna Rostaleksi osa on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol, on selle väärtus vähemalt sama suur, kui oli vaidlusaluse tehingu ajal, ning hageja on nõudnud ka selle võõrandamist. Kahju suurust ei saa tuvastada enne, kui Rostaleksi osa on võõrandatud.

17.Ringkonnakohus tuvastas eksperdihinnangu alusel, et 1. juuli 2017. a seisuga oli vaidlusalune Rostaleksi osa väärtusetu (turuväärtus 0 eurot). Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus lahendi põhjendamise kohustust, kui märkis üksnes üldsõnaliselt, et eksperdihinnangu kohaselt oli Rostaleksi osa 1. juuli 2017. a seisuga väärtusetu. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, samuti § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Samasuguse põhjendamiskohustuse näeb ringkonnakohtu otsuse jaoks ette TsMS § 654 lg 4 (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 13.2). TsMS § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus eksperdihinnangut kui tõendit analüüsinud ega võtnud põhjendatud seisukohta kostjate väite kohta, et kuna Rostaleksi osa on siiani usaldusäriühingu väärtpaberikontol, Rostaleks on toimiv äriühing ja Rostaleksil on ka kinnisvara, on selle väärtus vähemalt sama suur, kui oli vaidlusaluse tehingu ajal. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul seda teha.