Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-14-51896
Kohtuasi
AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihalduri Tiina Miti hagi Y ja X vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. augusti 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Mitt, lepingulised esindajad Jaanus Silm ja vandeadvokaat Tarmo Peterson Kostjad Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Mihkel Eikner ja vandeadvokaat Erik Lepikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y ja X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 24. augusti 2021. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
1.AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Mitt (hageja) esitas 9. mail 2014 Harju Maakohtule Y (kostja I), X (kostja II), C (kostja III) ja F (kostja IV) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot.
2.Harju Maakohtu 20. märtsi 2015. a määrusega jäid kostja IV vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud hageja ja kostja IV kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a otsusega jäid kostja III vastu esitatud hagiga seotud esimese ja teise astme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2020. a otsusega jäid kostjate I ja II vastu esitatud hagiga seotud kõigi kohtuastmete menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses solidaarselt kostjate I ja II kanda.
3.Kostja III esitas 17. aprillil 2015 ja 25. septembril 2018 maakohtule ning 8. veebruaril 2016 ringkonnakohtule ja 17. oktoobril 2017 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad, mille järgi on tema menetluskulude suuruseks 4817 eurot 75 senti, sh lepingulise esindaja kulud 3717 eurot 75 senti ja riigilõiv 1100 eurot. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a menetluskulude jaotust, palus kostja III mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise 4817 eurot 75 senti. Kostja III palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.
4.Hageja esitas 17. aprillil 2015 ja 4. juunil 2021 maakohtule, 8. veebruaril 2016, 17. oktoobril 2017, 4. oktoobril 2018, 8. septembril 2020 ringkonnakohtule ning 16. jaanuaril 2017, 28. mail 2018 ja 11. märtsil 2019 Riigikohtule menetluskulude nimekirjad, mille järgi on tema menetluskulude suuruseks kõigis kohtuastmetes 25 978 eurot 25 senti, sh lepingulise esindaja kulud 17 779 eurot 20 senti, riigilõivud 1050 eurot, kassatsioonikautsjon 687 eurot 5 senti, ekspertiisitasud 6450 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 12 eurot. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a otsuse menetluskulude jaotust, palus hageja mõista kostjatelt I ja II solidaarselt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise 17 405 eurot 42 senti (67%). Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.
5.Kostja I vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja lepinguliste esindajate ajakulu on põhjendamatult suur. Arvestades, et hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm on jurist ja hageja teise, vandeadvokaadist lepingulise esindaja Tarmo Petersoni tunnitasu oli 120 eurot (käibemaksuta), on Jaanus Silma tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) põhjendamatult suur. Jaanus Silma põhjendatud tunnitasu ei saa olla rohkem kui 80 eurot, millele lisandub käibemaks.
6.Kostja II vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Sama tulemuse oleks saavutanud oluliselt väiksema ajakuluga. Arvestades, et hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm on jurist ja hageja teise, vandeadvokaadist lepingulise esindaja Tarmo Petersoni tunnitasu oli 120 eurot (käibemaksuta), on Jaanus Silma tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) täielikult põhjendamatu. Isegi kui juristi tunnitasu 120 eurot on praegu põhjendatud, ei olnud see nii menetluse alguses. Jaanus Silma põhjendatud tunnitasuks saab pidada 2/3 vandeadvokaadi tunnitasust, s.o 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 24. augusti 2021. a määrusega kostja III menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, määras kostja III menetluskulude suuruseks 4817 eurot 75 senti,
2-14-51896 mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4817 eurot 75 senti koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist ning määras, et hageja menetluskulude hüvitis tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Kasak & Missik LHV panga arveldusarvele EE157700771001938536 (määruse resolutsiooni p-d 1–5). Lisaks rahuldas maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, määras hageja menetluskulude suuruseks 25 978 eurot 25 senti ning mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 17 405 eurot 42 senti koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist (määruse resolutsiooni p-d 6–9). Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuuluvad nii kostja III kui ka hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamisele täies ulatuses. Kostja III lepingulise esindaja tunnitasud 120 ja 125 eurot vastavad turuolukorrale. Kostja III tasutud riigilõiv ja tema lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hagejalt tuleb seega kostja III kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 4817 eurot 75 senti. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ole liiga kõrge. Asjaolu, et menetlusosalise lepinguline esindaja ei ole advokaat, ei tähenda, et tema tunnitasu oleks automaatselt turuhinnast madalam. Oluline on vaadata vaidluse sisulist keerukust ja lepingulise esindaja võimekust sellega toime tulla. Hageja juristist lepinguline esindaja on praegu toime tulnud keskmisest keerukama vaidlusega ning tema teenuse kvaliteedile ei ole etteheiteid tehtud. Sel põhjusel saab hageja juristist lepingulisele esindajale kohaldada sama tunnitasu nagu advokaadile. Tunnitasu 120 eurot vastab ka turuolukorrale. Hageja tasutud riigilõive, kautsjonit, eksperdikulusid ja dokumentaalse tõendi saamise kulusid saab pidada põhjendatuks. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole vaidluse erakordset keerukust ja mahtu arvestades ülepaisutatud ning neid saab pidada tervikuna põhjendatuks. Kokku on seega hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 25 978 eurot 25 senti, millest kostjatelt I ja II tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 17 405 eurot 42 senti (67%). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Kostjad I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6–9 ning teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Kostjad I ja II jäävad hageja menetluskuludele maakohtus esitatud vastuväidete juurde. Maakohus ei hinnanud hageja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatust, vaid märkis lakooniliselt, et peab hageja lepinguliste esindajate kulu põhjendatuks. Hageja juristist lepinguline esindaja ei tulnud vaidlusega toime selliselt, et tema tunnitasu saaks võrdsustada vandeadvokaadi tunnitasuga. Hageja hagi kostjate I ja II vastu rahuldati lõppastmes ainult osaliselt, s.o tema kahjunõue jäi rahuldamata ligi paarikümne tuhande euro ulatuses. Hageja hagi kostja III vastu jäi aga täies ulatuses rahuldamata. Hageja kaasas menetluse kestel täiendavaks esindajaks vandeadvokaadi Tarmo Petersoni, kes kandis keskset rolli vähemalt kohtuistungitel. See näitab, et hageja ei pidanud juristi poolt osutatud õigusabi piisavaks. 2014. a-l said tunnitasu 120 eurot küsida parimad vandeadvokaadid.
9.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
2-14-51896 Hageja kindlaksmääratud menetluskulud koosnesid mh ekspertiisitasudest, riigilõivudest ja kassatsioonkautsjonist kokku 8187 eurot 50 senti ning lepingulise esindaja vandeadvokaadi Tarmo Petersoni tasust 4603 eurot 20 senti. Nende kulude osas ei ole kostjad I ja II esitanud ühtegi vastuväidet, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust nende kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas tühistada. Maakohus hindas talle antud kaalutlusõiguse piires nii hageja lepinguliste esindajate ajakulu kui ka hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu ning pidas mõlemaid põhjendatuks. Hageja juristist lepingulise esindaja ajakulu on samas suurusjärgus kostjate I ja II endi ajakuluga ning tema tunnitasu on samas suurusjärgus kostja I juristist lepingulise esindaja tunnitasuga, erinedes sellest 20%. 20% kõikumine on tunnitasu puhul tavaline ega anna alust asuda seisukohale, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu on oluliselt kõrgem turul tavaliselt makstavast tasust. Juristi tunnitasu ei pea olema tingimata madalam advokaadi tunnitasust. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
12.Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostjad I ja II vaidlustavad maakohtu määrust üksnes hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6–9). Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
13.Kostjad I ja II vaidlustavad maakohtu määruse resolutsiooni punkte 6–9 tervikuna ja taotlevad uue määruse tegemist, millega jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamata. Samas ei ole nad määruskaebuses esitanud ühtegi vastuväidet hageja kantud riigilõivude, kassatsioonikautsjoni, kinnistusraamatu väljavõtte kulu ja ekspertiisitasude põhjendatusele. Ringkonnakohtul ei ole sellises olukorras alust maakohtu määrust muuta osas, millega maakohus määras hageja menetluskuludena kindlaks riigilõivud kokku 1050 eurot, kassatsioonikautsjoni 687 eurot 5 senti, kinnistusraamatu väljavõtte kulu 12 eurot ja ekspertiisitasud 6450 eurot, ning mõistis need kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks 67% ulatuses välja.
14.Kostjad I ja II leiavad, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on põhjendamatult suur ning hageja lepinguliste esindajate kulud on ülepaisutatud. Kolleegiumi arvates ei anna need väited alust maakohtu määrust hageja lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas muuta, sest maakohus ei ole ületanud kaalumispiire.
14.1.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse
2-14-51896 hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
14.2.Kuigi võib nõustuda, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ületas menetluse algusaastatel mõnevõrra sarnase kvalifikatsiooniga isiku poolt osutatava õigusteenuse turuhinda, on maakohus põhjendanud, miks ta peab siinsel juhul vastavat tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks. Kolleegiumi ei leia, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu oleks sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ületanud sedavõrd oluliselt, et see annaks aluse sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Kostja I enda juristist lepinguline esindaja osutas talle menetluse alguses õigusteenust tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ole oluliselt madalam tunnitasu. Lisaks tuleb märkida, et Riigikohus on pidanud samal ajal vandeadvokaadi puhul põhjendatuks ka tunnitasu 153 eurot (käibemaksuta) (vt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
14.3.Kostjad I ja II on esitanud määruskaebuses ka üldise väite, et hageja kulud on ülepaisutatud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi sellise üldise väite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kuivõrd kostjad I ja II ei ole seda teinud, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu kindlaksmääratud hageja lepinguliste esindajate kulude suurust.
15.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.