Muud › Muud hagiasjad

Tsiviilasi nr 2-18-10175 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

27.12.2017 on kostja, endise Audru Vallavalitsuse (praeguse Pärnu Linn) ja hageja, Balti Metsahooldus Grupp OÜ vahel sõlmitud hankeleping. Hankelepingu p 1 kohaselt Tellija tellib ja Töövõtja kohustub hooldama riigihanke nr 191439 “Audru valla haljasalade ja kalmistute hooldus 01.05.2018 kuni 31.12.2021” hooldusobjekte, mis on toodud hankedokumentides, vastavalt hankedokumentides esitatud hooldusnõuetele ja Töövõtja 20.10.2017 pakkumusele nr 157194. Töövõtja, s.o hageja Balti Metsahooldus Grupp OÜ, on täitnud hankelepingut nõuetekohaselt, kuid hageja seisukohast on kostja hankelepingut rikkunud. Poolte vahel on tekkinud vaidlus hankelepingu täitmise osas, kuna kostja tellijana leidis, et töövõtja (hageja) peaks lisaks hankelepingus märgitule hooldama veel ka haljasala, mida hankeleping ei sisalda, s.o Lindil asuvat haljasala (aas). Hageja seisukohast väljub selline kohustus hankelepingu piiridest. Pooled tõlgendavad hankelepingus sisalduvaid kohustusi erinevalt ning ei ole kohtuväliselt jõudnud kokkuleppele. Hageja 08.05.2018 kostjale saadetud kirjas leiab, et hanke tehnilised kirjeldused ega hankeleping ei näe ette uute hooldatavate alade lisamist, vaid suurendada ja ka vähendada saab vaid loetletud hooldatavate alade pindala, seda kuni 10%. Hageja teatas kostjale, et ei saa aktsepteerida uue ala lisamist niidetavate alade loetelusse, kuid on omalt poolt avaldanud nõusolekut, et nimetatud tööd võib neilt tellida hankelepingust tulenevalt erakorraliste töödena. Hageja on ka kostjale selgitanud, et Lindi aasa objekti hooldamine kalkuleerituna oleks 4 tundi (kohale sõit, niitmine ja tagasi sõit) + trimmerdamisele kuluv aeg. Seega orienteeruvalt 5-6 tundi iga hooldatava korra kohta. 08.05.2018 kirjas kostjale on hageja palunud ka selgitust Valgeranna puhkealal tellitud tööde kohta. Hanke tehnilises kirjelduses kirjas, et Valgeranna puhkealal on 5 avalikku prügikasti ja 1 välitualett. Tegelik olukord on aga erinev - Valgeranna puhkealal on 6 avalikku prügikasti ja 2 välitualetti. Hagejale ei ole arusaadav, milliseid viite prügikasti kuuest on kohustuslik tühjendada ja millist ühte tualetti kahest peab hooldama, seni on tühjendatud kõiki 6 prügikasti ning koristanud mõlemat välitualeti. Hageja on palunud oma kirjas ka selgitust, kas lisatöö eest makstakse neile ka tunnihinnana lisatasu. Kostja vastuses hagejale (17. mai 2018 kiri nr 9-12/6023-2) leiab, et hankelepingus punktis 1.3.2 on pooled kokku leppinud, et tellijal on õigus suurendada hooldatavate hooajaliste tööde alade kogupindala kuni 10 protsenti, selle eest samas täiendavat lisatasu maksmata. Audru valla haljasalade kogupindala on 22,77 hektarit, mistõttu saab sättest järeldada, et lubatav on haljasalade kogupindala suurendamine kuni 2,277 hektarit. Lindil asuv haljasala (aas) on vaatamata hankelepingust väljajäämisele siiski endise Audru valla haljasala, mistõttu saab järeldada, et ka nimetatud pind jääb käsitletava lepingumahu suurendamise raamidesse – tegemist ei pea olema otseselt juba hooldatava alaga, vaid lubatavaks saab pidada endise Audru

Tsiviilasi nr 2-18-10175 valla haldusalasse jäävate haljasalade tööde mahtu lisamist. Viie prügikasti asukohad on märgitud lisas 1 ja Hankeobjekti tehnilises kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) on kajastatud Valgeranna puhkealas teostatava tööna välitualeti korrashoid. Tabelis on märgitud, et korrashoiu saavutamiseks tuleb muu hulgas pesta WC-potid puhastusvahendiga. Kostja on seisukohal, et kuna viidatud on mitmele WC-potile, tuleb tabelis märgitud välitualetina käsitleda kogu ehitist ehitusseadustiku § 3 lg 1 tähenduses, mistõttu saab järeldada, et hankelepingujärgselt tuleb tagada kogu hoone (koos kahe WC-potiga) korrashoid. Prügikastide tühjendamise küsimuses jõudsid pooled üksmeelele, et hageja peab tühjendama vaid viite, lisas 1 märgitud asukohtadel asuvaid prügikaste. Muus osas pooled hankelepingu täitmise osas kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud. Hageja on lisaks hankelepingus sätestatule täitnud küll ka töid, mida hageja seisukohast ei pea ta täitma, kuid vaid selleks, et vältida kostja poolt ebaseaduslikku lepingu ülesütlemist. Kui kohus peaks hageja nõude rahuldama ja tuvastama, et hageja tõlgendus hankelepingust on õige, kaalub hageja ka kahjunõude esitamist kostja vastu. Hageja on tulutult üritanud kostjaga kohtuvälist kokkulepet saavutada, hagejal ei ole muud võimalust, kui oma õigusi kaitsta kohtu kaudu. Kostjapoolse lepingurikkumise tõendamiseks on vaja kõigepealt tuvastada hankelepingu p.1.3.2 tähendus, kas hagejal on kohustus hooldada hooldatavate alade nimekirjas mitteolevat, kostja poolt lisatud haljasala. Alles seejärel saab hageja vajadusel pöörduda kostja vastu kohtusse nt lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise vms nõudega. Hagejal on TsMS § 368 lg 1 tähenduses õiguslik huvi tuvastada, kas tal on tekkinud hankelepingu järgselt kohustus hooldada täiendavat haljasala pakkumuses toodud hinnaga, või mitte. Kuna kostja poolt lisatav haljasala on teistest hooldatavatest aladest märgatavalt kaugemal ja täiesti eraldi asetsev, kaasneksid vastava ala hooldamisega pakkumuses märgitud hinnaga hagejale kulutused, millega hageja ei olnud lepingu tegemisel arvestanud ning hageja kannaks otsest kahju. Hageja seisukoht hankelepingust on alljärgnev: Vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele punkt 2.1 ja hankelepingu punkt 1.3.2 võib hankija suurendada ja vähendada hooldatavate (lepingu) alade pindala kuni 10%. Hanke tehnilises kirjelduses tabelis 7 on ära toodud Audru valla haljasalade loetelu, mida lepingu kohaselt peab hooldama ja seega mille pinda võib vajadusel suurendada ja vähendada. Kostja 17.05.18 ja 14.06.2018 nr 9-12/6927-1 kirjas toodud järeldused või tõlgendused antud vaidlusalustest sätetest on meelevaldsed ja ei põhine hankedokumentidel. Kostja on ka ise otseselt oma 17.05.18 kirjas märkinud, et Lindil asuv haljasala on hankelepingust välja jäänud. Seega on hagejale arusaamatu kostja viide 14.06.18 kirjas, et antud sätte (hankelepingu p 1.3.2) täpsustamiseks tuleb lugeda hankedokumentide tehnilise kirjelduse punktis 2 „Hooajalised hooldustööd“ välja toodut järgnevas sõnastuses: „Tellijal on õigus vajadusel lepingu pinda suurendada ja vähendada kuni 10%“ ning et vastavate sätete tõlgendamisel saab järeldada, et hankelepingus on kokku lepitud lepingu kogumahu suurendamise võimalus, mis ei välista täiendavate hooldatavate alade lisamist nimekirja. Hageja seisukohast on tehniliste kirjelduste punktis selgelt öeldud, et vaid lepingu pinda, s.o lepingu esemeks olevaid alasid võib suurendada. Kostja ise väidab, et Lindil asuv haljasala on hankelepingust välja jäänud. Hagejale jääb selgusetuks, kuidas saab kostja samas asuda seisukohale, et vastav haljasala on siiski lepingu objektiks, mida võib suurendada. Asjaolu, et vastav ala on samuti endise Audru valla haljasala ei oma asjas puutumust. Fakt on, et vastavat haljasala ei ole nimetatud loetelus, see pole hankelepingu järgselt hooldatav ala ja vastava ala lisamist ei saa meelevaldselt pidada loetelus sisalduvate alade suurendamiseks, kuna see on täiesti eraldiseisev ning hankelepingust väljas, nagu ka kostja on ise kinnitanud. Uue ala lisamine oleks otsene hankelepingu rikkumine ja riigihangete seaduse mõttes hankelepingu keelatud muutmine. Hageja leiab, et kostja ei saa kohustada hagejat vastavat ala hooldama, vaid saab tellida vastava

Tsiviilasi nr 2-18-10175 ala hooldustööd hagejalt erakorraliste tööde all ning eraldi tasu eest. Esialgses hagiavalduses hageja taotles tuvastada, mitut välitualeti wc-potti hageja peab hankelepingu järgi puhastama. Hageja on seisukohal, et hankelepingust ega hanke tehnilistest kirjeldustest ei ole üheselt mõistetav, milline on hageja kohustus, kas lepingu kohaselt peab hageja hooldama mõlemaid WC-potte, mis sisalduvad välitualeti majas, või ainult ühte. Vastavad sätted hanke tehnilistes kirjeldustes ( p. 1.2 ja tabel 2) on kaheti tõlgendatavad. Kostja on seisukohal, et arvestades, et viidatud on mitmele WC-potile, tuleb antud tabelis märgitud välitualetina käsitleda kogu ehitist, hageja ei saa vastava tõlgendusega nõustuda, kuna sellisel juhul saaks hageja ühte hoonesse paigaldada veel mitmeid wc-potte või pissuaare ning hagejal tekiks automaatselt kohustus ka neid hooldada. Seega on ka vastav säte vaidlusalune. Eeltoodust lähtuvalt hageja taotles tuvastada Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja endise Audru Vallavalitsuse (praeguse Pärnu Linn) vahel 27.12.2017 aastal sõlmitud hankelepingu punkti 1.3.2 ja Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2 (tabel 2) tõlgendus ning tuvastada, kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l on hankelepingu p 1.3.2 kohaselt kohustus hooldada hankeobjekti tehnilises kirjelduses p 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid ja kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l on kohustus hooldada Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2 (tabel 2) järgselt ühte või kahte WC-potti. 22.10.2018 hageja täiendas hagiavaldust, kuna lisaks hagiavalduses esitatud nõudele lisaks on poolte vahel üleskerkinud veel üks samast 27.12.2017 aastal sõlmitud hankelepingust tulenev lepingu punkti tõlgendamise vaidlus. Hageja laiendab põhinõuet, taotledes lisaks varasemale nõudele tuvastada ka poolte vahel 27.12.2017 aastal sõlmitud hankelepingu oluliseks osaks olevate Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2. (tabel 2) tõlgendus ning tuvastada, kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l on kohustus Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2 (tabel 2) järgselt teostada avalike prügikastide ja pinkide ümbruste korrashoid ja prügikastide tühjendamine ning vajadusel nende parandamine ning välitualeti korrashoid mai-september kellaajaks 9.00 või kellaajal 9.00. Nimelt, poolte vahel on tekkinud vaidlus, kas prügikastid peavad olema tühjad ja wc täiesti korras täpselt kell 9 hommikul, või hagejal on õigus need tööd teostada kuni kella üheksani hommikul, ning kui hageja tõestab, et ta on käinud töid teostamas nt kell 8.00, kuid vahepeal on keegi prügikasti prügi täis toonud või WC-d kasutanud, siis loetakse hageja poolt lepingu punkt siiski täidetuks. Hageja toob esile, et kostja on tõlgendanud vaidlusalust punkti selliselt, et kui kostja tuleb nt kell 9.00 objektile ja leiab, et prügikastis on prügi, on see hageja poolne lepingu rikkumine, kuigi hageja on käinud objekti koristamas nt kell 7.00 hommikul. Kostja on selle eest kohaldanud hagejale ka trahve. Samas on hageja seisukohal, et on omalt poolt lepingut ja hankeobjekti tehniliste kirjelduste punkti täitnud korrektselt ja nõuetekohaselt, sest kirjas on vastavas punktis otseselt: kellaajaks 9.00, kostja ei saa eeldada, et hageja teostaks töid vahetult enne kella 9 hommikul ja valvaks veel seejuures, et keegi koristatud prügikaste või WC ei kasutaks. Selliseid kohustusi lepingust hagejale ei tulene. Hageja leiab, et kostja käsitlus vastavast punktist ja hageja kohustustest on väär ning ei vasta hankeobjekti tehnilistes kirjeldustes sätestatule. Hageja soovib õiguskindlust, milline on tema kohustus vastava punkti järgi ning kas talle määratud trahvid on seaduslikud või mitte. Hageja soovib juhul, kui hageja tõlgendus tema kohustustest on õige, esitada ka kahjunõude kostja vastu. Muus osas jäi hageja esitatud hagiavalduse asjaolude ja seisukohtade juurde. Eeltoodust lähtuvalt hageja taotles tuvastada Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja endise Audru Vallavalitsuse (praeguse Pärnu Linn) vahel 27.12.2017 aastal sõlmitud hankelepingu punkti 1.3.2 ja Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2 (tabel 2) tõlgendus ning tuvastada, kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l on hankelepingu p 1.3.2 kohaselt kohustus hooldada hankeobjekti tehnilises kirjelduses p 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid ja kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l on kohustus hooldada Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2 (tabel 2) järgselt ühte või kahte

Tsiviilasi nr 2-18-10175 WC-potti ning kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-d saab lugeda Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu kohustust rikkunuks, kui tööd on teostatud enne kella 9 ja tööde teostamise aja ning kella 9 vahel on vastavaid objekte kasutanud kolmandad isikud. 03.06.2020 hageja veelkord täiendas hagi. Hageja põhjendas, et asjaolud on muutunud ning üks tõlgendamise küsimus on asendunud teisega, kuid mõlemad asjaolud puudutavad sama hankelepingut. Nimelt: hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkti 1.2 sisu tõlgendamise (tabel 2) osas WC-ga seotud küsimustes on endiselt üleval küll välitualeti korrashoiu kellaaja tõlgendamise vaidlus, kuid ei eksisteeri tõlgendamise probleemi välitualeti pottide arvu osas. Samas on tõusetunud vaidlus selle üle, kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l on hankelepingu p 1.3.2 kohaselt kohustus hooldada hankeobjekti tehnilises kirjelduses p 2.1 (tabel 7) märkimata uut haljasala nimega Valgeranna kergliiklustee kraaviga, lisaks juba vaidluses olevale Lindi aasa objektile. Hageja esitas uue hagiavalduse täienduse ning laiendas ja täiendas põhinõuet, asendades ühe nõude teisega: Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2. (tabel 2) tõlgenduse all taotluse tuvastada, kas Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l on kohustus hooldada ühte või kahte WC-potti, asendab hageja nõudega tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ei ole kohustust hankelepingu p 1.3.2 kohaselt hooldada hankeobjekti tehnilises kirjelduses p 2.1 (tabel 7) märkimata uut ala, Valgeranna kergliiklustee kraaviga. Hageja märgib, et nagu ka Lindi aasa puhul, on Valgeranna kergliiklustee kraaviga osas pooltel vaidlus selle üle, kas tegemist on hankeobjekti tehnilises kirjelduses p 2.1 (tabel 7) märgitud haljasala laiendamisega või uue alaga. Kostja tõlgendab, et tegemist on ala laiendamisega, kuid hageja on veendumusel, et tegemist on uue alaga. Hankeobjekti tehniliste kirjelduste punktis on selgelt öeldud, et vaid lepingu pinda, s.o lepingu esemeks olevaid alasid võib suurendada, kuid kui Valgeranna kergliiklustee kraaviga ei ole märgitud hankelepingus ja tabelis, siis jääb hagejale selgusetuks, kuidas saab kostja asuda seisukohale, et vastav haljasala on lepingu objektiks, mida võib suurendada. Pealegi on kostja ise oma tellimuse kirjas märkinud, et „esimene niit teostada koos Valgeranna teiste alade niiduga“, millisest lausest loeb välja, et tegemist on eraldi alaga. Ka kirja manusena kaasas olevast kaardist on üheselt aru saada, et tegemist on eraldi alaga, kuna kui tegemist oleks juba hooldatava ala laiendamisega, siis saadetaks kaart, kust nähtub laiendatud ala piir seoses laiendatava alaga. Praegusel juhul on kaardile märgitud täiesti eraldi ala. Asjaolu, et vastav ala on samuti endise Audru valla haljasala ei oma asjas puutumust. Fakt on, et vastavat haljasala ei ole nimetatud loetelus, see pole hankelepingu järgselt hooldatav ala ja vastava ala lisamist ei saa meelevaldselt pidada loetelus sisalduvate alade suurendamiseks, kuna see on täiesti eraldiseisev (lepingus märgitud ala ja kraavi, mida kästakse hagejal hooldada, eraldab tee) ning hankelepingust väljas. Uue ala lisamine oleks otsene hankelepingu rikkumine ja riigihangete seaduse mõttes hankelepingu keelatud muutmine. Hageja on veendumusel, et tegemist on eraldi alaga, mida kostja ei saa hagejat kohustada hooldama hankelepingu järgselt, vaid saab tellida vastava ala hooldustööd hagejalt erakorraliste tööde all ning eraldi tasu eest. Hageja soovib õiguskindlust, millised on hankelepingu järgselt tema kohustused ja õigused, et tema, kui hankemenetluses nn nõrgem pool, ei peaks kannatama kahju hankija suva järgi. Eeltoodust lähtuvalt hageja taotleb: 1) Tuvastada Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja endise Audru Vallavalitsuse (praeguse Pärnu Linn) vahel 27.12.2017 aastal sõlmitud hankelepingu punkti 1.3.2 ja Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 1.2 (tabel 2) tõlgendus ning tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ei ole hankelepingu p 1.3.2 kohaselt kohustust hooldada hankeobjekti tehnilises kirjelduses p 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, s.o. Lindi aas ja Valgeranna kergliiklustee kraaviga.

Tsiviilasi nr 2-18-10175 2) Tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ei ole kohustust Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teostada täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00. 3) Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses vaidleb hagile vastu. Hageja on hagiavalduses palunud kohtul tõlgendada kostja ja hageja vahel kehtiva lepingu punkti 1.3.2 ja lepingu tehnilise kirjelduse punkti 1.2. Sisuliselt on hageja palunud tuvastada, kas kostjal on lepingu punkti 1.3.2 alusel õigus hooldatavate hooajaliste tööde alade kogupindala kuni 10% (ka) läbi haljasala Lindi aas lepingumahtu lisamise. Samuti on hageja palunud tuvastada, kas lepingu lisaks oleva hankeobjekti tehnilise kirjeldust punktis 1.2 nimetatud Valgeranna puhkealal asuva välitualeti korrashoiul tuleb puhastada ühte või kahte WC-potti. Hageja on hagiavalduses järeldanud, et lepingujärgselt puudub kostjal õigus lepingu mahtu suurendada läbi haljasala Lindi aas nimekirja lisamise. Sisuliselt on järeldatud, et lepinguga on hageja kohustatud hooldama üksnes alasid, mis on nimetatud tehnilise kirjelduse punktis 2.1. Lepingu punkti 1.3.2 sõnastuses on kostjal õigus „suurendada hooldatavate hooajaliste tööde alade kogupindala kuni 10% (kaasa arvatud) täiendavat lisatasu maksmata.“ Lepingu lisaks olevast hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 2.1 on nimetatud hooajalised hooldustööd, milles hooldusobjektiks on Audru valla haljasalad. Lindi aas Kostja leiab, et hageja on eksinud lepingu tõlgendamisel ja kostja varasema kirjavahetuse selgitamisel. Lepingu punktist 1.3.2 juhindudes on kostjal õigus suurendada hooajaliste tööde kogupindala 10 protsenti. Vastavalt hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktile 2.1 on hooajaliste tööde alade kogupindala 22.77 hektarit, millest tulenevalt tuleb järeldada, et lubatav on hooajaliste tööde kogupindala suurendamine 2.277 hektarit. Hooajaliste tööde alade kogupindala suurendamisel tuleb lähtuda eelkõige lepingus kokkulepitust. Lepingu punkti 1.3.2 sõnastusest on järeldatav üksnes, et lubatav on suurendada hooajaliste tööde alasid 2.277 hektari võrra ehk 10 protsenti olemasolevast hooajaliste tööde mahust. Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkt 2.1 on pealkirjastatud viitega, et üheks hankeobjektiks on Audru haljasalad, st kõik kohaliku omavalitsuse haljasalad, millest hooldada tuleb nimekirjas ja plaanidel näidatud konkreetseid alasid. Sellest lähtuvalt on hageja eksinud ka kostja varasema kirjavahetuse sisustamisel – haljasala Lindi aas ei ole mitte lepingumahust välja jäänud, vaid nimetatud haljasala ei ole hankeobjekti tehnilises kirjelduses loetletud – haljasala Lindi aas on endise Audru valla haljasala ja kuulus seega lepingu mahtu juba lepingu sõlmimisel. See ei olnud lihtsalt hooajaliste tööde kogupindalasse arvatud. Pea kõik hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 2.1 nimetatud hooldatavad alad on mahult alla hektari suurused. Ei oleks eluliselt usutav ning võimalik lisada 10 protsendilises mahus ehk 2.277 hektari võrra hooldatavat ala juba loetletud aladele, kuivõrd suure tõenäosusega poleks võimalik niisuguses mahus haljasala loetletud haljasalade kõrval leida. Lisaks tooks niisugune olukord kaasa arusaamatuid vaidlusi selle üle, kas ja mis ulatuses peab lisatav ala olema olemasolevate aladega ühendatud. Lindil asuv haljasala (aas) on endise Audru valla haljasala, mistõttu saab järeldada, et ka nimetatud pind jääb käsitletava lepingumahu suurendamise raamidesse – tegemist ei pea olema otseselt juba hooldatava alaga, vaid lubatavaks saab pidada endise Audru valla haldusterritooriumile jäävate haljasalade võrra lepingujärgsete hooajaliste hooldatavate alade suurendamine. WC-potid Hageja on hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktist 1.2 ja selle tabelist lähtuvalt järeldanud, et välitualetina tuleb käsitleda üksnes ühte WC-potti, mistõttu on hagejal kohustus puhastada kahe WC-potiga välitualetist ainult ühte WC-potti.

Tsiviilasi nr 2-18-10175 Lepingu lisaks olevas hankeobjekti tehnilises kirjelduse punktis 1.2 on välja toodud, et hooldusobjekti valgeranna puhkealal on viis avalikku prügikasti ja üks välitualett. Tabelis 2 on täpsustatud, et töövõtjal ehk hagejal on kohustus tagada „välitualeti korrashoid (WC põranda pühkimine prahist, WC-pottide pesemine puhastusvahendiga), WC-paberiga varustamine ning välitualeti täituvuse korral tellija teavitamine tühjendamise vajadusest.“ Hankeobjekti tehnilise kirjelduse tabeli 2 sõnastuse järgi tuleb välitualeti korrashoiul puhastada WC-potid. Tava, praktika ja üldiselt on ühiskonnas levinud, et WC-potid paigaldatakse erinevatesse ruumidesse. Mitmele WC-potile viitamine tähendab, et välitualetina tuleb käsitleda kogu ehitist ehitusseadustiku mõttes ning seetõttu tuleb lepingu täitmisel tagada kogu välitualeti, sh selles asuvate WC-pottide ja nende ruumide, korrashoid. Alade hooldamiseks sõlmitud lepingu koostamisel ja sõlmimisel sai kostja eesmärk olla üksnes kogu piirkonna hoolduse tagamine, mistõttu on eluliselt ka järeldatav, et soovitud on saavutada kahe WC-potiga välitualeti korrashoid. Vastuseks hageja 22.10.2018 hagi täiendusele kostja leiab, et tegemist võib olla tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 376 lg 1 mõistes hagi muutmisega, kuid menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt peab kostja põhjendatuks kõik hankelepinguga seotud küsimused lahendada ühes menetluses. Hageja on palunud kohtul tuvastada, kas hagejal on hankeobjekti tehnilise kirjelduse järgi kohustus tagada avalike prügikastide (4 tk) ja pinkide (4 tk) ümbruste korrashoid ja prügikastide tühjendamine ning vajadusel nende parandamine ja välitualeti (1 tk) korrashoid (perioodil mai kuni september) kellaajaks 9.00 või kellaajal 9.00. Hageja on täpsustanud ja esitanud asjaoluna väite, justkui oleks kostja hagejast erineval arusaamal ning vähendanud seetõttu varasemalt põhjendamatult hankelepingujärgset tasu. Kostja leiab, et hageja ei ole esile toodud asjaolusid tõendanud, sh on jäetud selgitamata ning tõendamata, mis asjaoludel on varasemalt hankelepingujärgset tasu vähendatud. Kostja ei ole vähendanud ega vähendaks hankelepingujärgset tasu juhul, kui hageja oleks esitanud asjakohaseid tõendeid hankelepingu tähtaegse täitmise osas. Varasemalt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kirjeldatud olukordades oleks hankelepingut tähtaegselt täidetud. Kostja hinnangul tuleb hankeobjekti tehnilises kirjelduses (punktis 1.2, tabel 2) kokku lepitud korrashoid saavutada kellaajaks 9.00. See tähendab, et hankelepingu täitmist ehk nimetatud hooldustööde teostamist kontrollitakse kell 9.00 hommikul. Vastupidisele järeldusele jõudmine on vastuolus lepingu eesmärgiga ning selle regulatsiooniga (punkti 2 alapunktide osas), kuivõrd puuduks võimalus tuvastada hankelepingus kokkulepitud nõuete täitmist – igal juhul säiliks hagejal võimalus märkida, et hankelepingut täideti ajal, mil kostja hankelepingu täitmist ei kontrollinud või ei saanud kontrollida. Samuti tuleb märkida, et vaidlusalune korrashoid tuleb saavutada üksnes nelja prügikasti ning välitualeti osas. Arvestades hooldusobjekti iseloomu, on niisuguses mahus hooldustööd saavutatavad ka juhul, kui töid teostatakse vahetult enne nimetatud kellaaega (näiteks kella 8.00 alates). Juhul kui toimub ettearvamatu prügikastide täitumine või arusaamatu välitualeti kasutamine, siis ongi töövõtjal võimalus tõenditega tellija esitatud seisukoha ümber lükata, nt esitades asjakohaseid pilte tehtud töödest või muid asjakohaseid kontrollitavaid andmeid. Vastuseks 03.06.2020 hagi täiendusele kostja märgib, et hageja soovib asendada nõude, milleks oli tehnilise kirjelduse punkt 1.2. (tabel 2) sisu tõlgendamine, nõudega tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ei ole kohustust hankelepingu p 1.3.2 kohaselt hooldada hankeobjekti tehnilises kirjelduses p 2.1 (tabel 7) märkimata uut ala, s.o Valgeranna kergliiklustee kraaviga. Asendav nõue on lahutamatult seotud juba hagiavalduses esitatud hankelepingu punkti 1.3.2 sisu tõlgendamise nõudega. Hageja esialgses hagiavalduses esitatud nõue hankelepingu p 1.3.2 tuvastamise osas lahendab ka 03. juunil 2020 esitatud hagiavalduse täiendamisel esitatud mure ala lisamise osas. Niisugust nõude täiendamist tuleb esialgse nõude osas lugeda hagist osalise loobumise või tagasivõtmiseks ja antud mahus tuleb kantud menetluskulud jätta ka hageja kanda.

Tsiviilasi nr 2-18-10175 Käesolevas kohtumenetluses ei ole kostjal võimalik enda huve edukalt kaitsta, kui hageja valimatult ja korduvalt hagiavaldust täiendab ja muudab. Hageja esitatud asjaolude valguses tuleb kostjal märkida, et kompromiss jäi siiski hagejast tulenevatel põhjustel saavutamata – hageja soovis lisada kompromisskokkuleppesse tingimusi, mida ei olnud kohtumenetluses varasemalt arutatud. Kõnealune lisatud maa-ala Valgerannas on juba olemasoleva hankelepingu märgitud haljasalaga seotud, asub selle vahetusläheduses (ligikaudu 13 meetrit hankelepingus märgitud Valgeranna maa-alast) ja selle lisamist hankelepingu koosseisu tuleb ilmselgelt lugeda hankelepingu punkti 1.3.2 kohaselt lubatavaks. Hageja viide sellele, et kirjavahetuses on selguse huvides loetud liidetud ala justkui eraldiseisvaks alaks, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Hankelepingus koosnevadki hooldusalad mitmest väiksemast maa-alast (puudub vaidlust selles, et hankelepingujärgne Valgeranna hooldusala koosneb neljast väiksemast hooldusalast) ning sellele vaatamata nimetatakse neid üheks hooldusalaks. Kostja mõistab hankelepingu punkti 1.3.2 nii, et hooajaliste tööde nimekirja võib lisada maa-ala, mis asub endise Audru valla territooriumil. Isegi juhul, kui hageja seisukoht Lindi aasa osas lugeda põhjendatuks, siis tuleb Valgerannas lisatud maa-ala (kraavi) lugeda juba olemasolevate aladega seotuks, kuivõrd lisatud maa-ala asub juba olemasolevate hooldusalade vahetus läheduses. Asjaolu, et maa-alasid eraldab sõidutee, ei välista hankelepingu punkti 1.3.2 kohaldamist. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab samuti, et hagejal puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1 kohaselt tuvastushuvi, tuvastamaks hankelepingu tehnilises kirjelduses sätestatud hankelepingu täitmise igahommikune tähtaeg. Hageja soovib tõendada tuvastushuvi pooltevahelise kirjavahetusega ning hageja selgituse kohaselt sellest nähtub pooltevaheline vaidlus hankelepingu tingimuste, sh tehnilise kirjelduse punktis 1.2 sätestatu üle, mistõttu on justkui tuvastushagi esitamiseks vajalik tuvastushuvi lävend saavutatud. Kostja hinnangul hageja esitatud seisukohad ning tõendid ei viita tuvastushuvi olemasolule. Hageja tõendina esitatud kirjavahetusest ilmneb pooltevaheline vaidlus hankelepingu täitmise üle, kuid sellest ei nähtu, et pooled oleksid erinevat meelt hankelepingu tingimuste osas. Kostja palub kohtul keskenduda eelkõige 19. juuli 2018 kostja ja hageja vastavalt kell 12:55:20 ja 1:22 PM edastatud kirjadele, milles pooled nõustuvad, et hankelepingu kohaselt peavad teatud tööd olema tehtud hommikul hiljemalt kell 9.00. Kostja viimases 19. juuli 2018 kell 2:20:44 PM edastatud kirjas on kostja nõustunud, et hankelepingut võib täita ka kell 8.00 hommikul, st hiljemalt kell 9.00. Kostja kinnitab ka, et hageja viidatud telefonivestlustes ei ole vastupidist selgitatud. Ülejäänud esitatud kirjadest ei nähtu tuvastushuvi, mis annaks kohtul võimaluse välistada tuvastushagi läbi vaatamata jätmist. Hageja on ajanud segamini vaidluse olemuse, st kirjavahetusest ei ilmne vaidlust selles osas, mis kellaajal täpsemalt enne kella 09.00 tuleb hankelepingut täita, vaid küsimus on kerkinud hankelepingu täitmise osas – kostjal on tekkinud kahtlus, et hankelepingut ei ole täidetud (prügikaste tühjendatud ja WC-d puhastatud) ja on palunud hagejal tööde teostamist dokumentaalselt tõendada. Hageja ei ole tõendeid esitanud, vaid on üksnes kinnitanud hankelepingu täitmist, ning asunud arusaamatult järeldama, et kostja etteheited puudutavad hankelepingu täitmise kellaaega. Kostja kinnitab, et vaidluse kese on siiski asjaolul, et hankelepingu täitmise kontrollimisel on ilmnenud puudujäägid ja sellest kahtlused, mida hageja ei ole suutnud kõrvaldada. Tuvastushuvi puudumist tõendab ka see, et hagiavalduse järjekordsel täiendamisel (22. oktoober 2018), kui paluti kohtul tuvastada ka kõnealune hankelepingu täitmise aeg hommikul enne kella 9.00, on kostja vastanud 29. oktoobril 2018, et antud osas vaidlus puudub, sh on hageja jätnud esitatud seisukohad ja tuvastushuvi tõendamata. Kostja hinnangul ei esine asjaoludest tuvastushagi esitamise huvi ning seetõttu tuleb antud osas tuvastushagi jätta läbi vaatamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-18-10175

Tsiviilasi nr 2-18-10175 VÕS § 644 sätestab tellija kohustuse töö lepingutingimustele mittevastavusest viivitamata töövõtjale teatada. Kostja on hankelepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuse raames, kostja kontaktisikuks hankelepinguga seotud küsimusteks on eelduslikult vastavate erialaste teadmistega keskkonna- ja heakorraspetsialist. Oma majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud tellija peab töövõtjale töös tuvastatud puudustest teatamisel neid puudusi piisavalt põhjalikult kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 järgi kohustatud kontrollimisel olukorra jäädvustamiseks tegema fotosid, kui tellijal on kahtlus, et kokkulepitud hooldustöid tegelikult ei ole tehtud. Seejärel on hagejal võimalik tõendada, et tema on tööd kokkulepitud ajaks nõuetekohaselt ära teinud.

Tsiviilasi nr 2-18-10175 Seega on hageja põhistanud lepingutingimuste tõlgendamiseks tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi olemasolu.

Tsiviilasi nr 2-18-10175 Tehniline kirjeldus) ja „Hooldusobjektide kirjeldused ja hooldustööde nõuded“ (edaspidi nimetatud Hooldusobjektide kirjeldused). Tehnilise kirjelduse punktis 1 on nimetatud aastaringset hooldustööd nõudvad hooldusobjektid (s.h punktis 1.2. hooldusobjekt Valgeranna puhkeala) ja punktis 2 hooajalisi hooldustöid nõudvad hooldusobjektid (sh p 2.1. Audru valla haljasalad). Tulenevalt hankelepingu punktist

Tsiviilasi nr 2-18-10175 kostja seisukoht, et lepingu mõistes võib Audru valla haljasalaks, mille lisamisega võib lepingumahtu kuni 10% suurendada, lugeda suvalise ala Audru vallas.

Tsiviilasi nr 2-18-10175 nõuda tasuta tööd. Eraldiseisva või oluliselt erineva profiiliga maa-ala lisamist ei saa käsitada olemasoleva hooldusala suurendamisena, kui lisanduvale hooldusalale sõitmine ja seal tööde tegemine nõuab töövõtjalt täiendavat aja-, materjali- ja tööjõukulu ulatuses, millega arvestamist ei saanud töövõtjalt pakkumiste tegemiseks avaldatud informatsiooni alusel mõistlikult oodata. Valgeranna hooldusalal (parklaga piirnevad alad) hooldustööde tegemiseks ei ole vaja trimmerdada-niita kraave. Tuleb nõustuda hagejaga, et võrreldes tasase ala niitmisega on kergliiklustee äärse kraavi kallaste niitmise ajakulu ja selleks vajalik tehnika ning töövõtted oluliselt erinevad. Hageja on veenvalt põhistanud, et kraavikallastel saab niita ainult käsitsi trimmeriga, kaldega pinnal on töö füüsiliselt raskem ning võrreldes tasasel maal murutraktori või-niidukiga niitmisega on ajakulu mitmekordne. Selliste kulude tekkimise võimalus peab hankepakkumise tegemisel olema mõistlikult ettenähtav. Seega on pakkumise tegemisel oluline informatsioon hooldusobjekti hulka kuuluvate maa-alade kohta: millise profiiliga, kui suured alad ja kui kaugel üksteisest jms, ning kumbki lepingupool ei saanud mõistlikult lepingutingimustest aru saada nii, et hooldatavate alade hulka võidakse lisada suvaline maa-ala Audru vallas hooldatavate alade kogupindalast kuni 10% ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-18-10175 faktiliselt muutnud pakkumise aluseks olnud hankedokumente, täiendades „Hooldusobjektide kirjeldused ja hooldustööde nõuded“ tabelis 7 Audru valla haljasalade loetelu (hankedokumentides oli loetelus 33 nimetust, kostja selgituse kohaselt lisati nr 34 Lindi aas ja nr

Tsiviilasi nr 2-18-10175 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 1950 euro ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei saa hagejale ette kirjutada, mitu minutit hageja esindajaga kohtuda võib, kuid kogu hageja suhtlust esindajaga ei pea kostja hüvitama. See, et kostja on põhjalik ja soovib esindajaga korduvalt asja arutada, ei tähenda, et pikem istungiteks valmistumise aeg või korduvad kohtumised esindajaga on asja lahendamiseks põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus leiab, et 16.06.2020 istungiks valmistumiseks oli piisav 0,5 tundi (hageja märgitud 1 h asemel), sest hageja esindaja oli kaks nädalat varem esitanud hagiavalduse täienduse, mille koostamise käigus on esindajal tulnud kõik asjaolud juba läbi töötada. Samuti kohus peab kompromissettepaneku koostamiseks dokumentide läbitöötamise, kliendiga kohtumise ja kompromisspakkumise koostamiseks piisavaks kokku 3 tundi (hageja märgib 3,5 h). Arvestades asja sisu ja mahtu, hageja lepingulise esindaja koostatud dokumentide sisu ja mahtu ning asjas toimunud kohtuistungeid, peab kohus selle asjaga tegelemiseks piisavaks ajakuluks 19,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund, ei ületa kohtupraktikas tunnustatud tasumäärasid. Hageja lepingulise esindaja tasule käibemaksu ei lisandu. Õige on kostja vastuväide, et hagimenetluse kuluks ei ole kohtueelselt pretensiooni koostamine ja Pärnu linna vastusega tutvumine. Sellised kulud võivad olla hüvitatavad lepingurikkumisega seotud varalise kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 tähenduses. Kahju hüvitamise nõuet ei ole hageja esitanud. Menetluskuluna on hüvitatav nõude aluseks olevate hankedokumentidega tutvumise ajakulu.

Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2021 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

Tsiviilasi nr 2-18-10175

RESOLUTSIOON

Tsiviilasi nr 2-18-10175

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.