Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Balti Metsahooldus Grupp OÜ hagi Pärnu linna vastu
27.detsembri 2017. a hankelepingu punktist 1.3.2 ja hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktist 1.2 tulenevate kohustuste tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Balti Metsahooldus Grupp OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Balti Metsahooldus Grupp OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-10175 osas, milles ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada, et poolte 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00, ja jättis hagi selle nõude osas rahuldamata, samuti menetluskulude osas. Jätta tühistatud osas jõusse Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a otsus, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Jätta kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kanda.
2-18-10175
3.Mõista Pärnu linnalt Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitis 1200 eurot.
4.Lugeda otsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Balti Metsahooldus Grupp OÜ hagi rahuldada.
4.2.Tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja endise Audru Vallavalitsuse (praegu Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)) vahel 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu punkti 1.3.2 kohaselt ei ole Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l kohustust hooldada hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, sh Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed kraaviga.
4.3.Tuvastada, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ ja endise Audru Vallavalitsuse (praegu Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)) vahel 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00.
4.4.Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kanda.
4.5.Välja mõista Pärnu linnalt Balti Metsahooldus Grupp OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 3950 eurot.
4.6.Välja mõista Pärnu linnalt ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-lt solidaarselt riigituludesse hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv 150 eurot. Omavahelises suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest Pärnu linn.“
1.Balti Metsahooldus Grupp OÜ (hageja, töövõtja) esitas 4. juulil 2018 Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linna (kostja, tellija) vastu hageja ja endise Audru Vallavalitsuse (praeguse kostja õiguseellase)
27.detsembri 2017 hankelepingu (edaspidi hankeleping) punkti 1.3.2 ja hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkti 1.2 tõlgendamiseks. Hageja palus 3. juuni 2020 hagi täienduse kohaselt: • tuvastada, et hagejal ei ole hankelepingu punkti 1.3.2 kohaselt kohustust hooldada hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, s.o Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed kraaviga; • tuvastada, et hagejal ei ole kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00. Pooled vaidlevad mh hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkti 1.2 (tabel 2) tõlgenduse üle, s.o kas prügikastid peavad olema tühjad ja WC korras täpselt kell 9.00 või hagejal on õigus need tööd teha kuni kella 9.00ni hommikul. Hageja soovib selgust, et kui ta tõendab, et ta käis töid tegemas nt kell 8.00, kuid vahepeal on keegi prügikasti prügi toonud või WC-d kasutanud, kas siis loetakse leping siiski täidetuks. Kostja on tõlgendanud vaidlusalust punkti selliselt, et kui kostja tuleb kell 9.00 objektile ja leiab, et prügikastis on prügi, on see hageja lepingurikkumine, kuigi hageja on käinud objekti koristamas nt kell 7.00. Kostja on selle eest kohaldanud hagejale ka trahvi. Samas on hageja täitnud enda lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja ei saa eeldada, et hageja teeks töid vahetult enne kella 9.00 ja valvaks seejuures, et keegi koristatud prügikaste või WC-d ei kasutaks.
2(8)
2-18-10175 Hageja soovib õiguskindlust, milline on tema kohustus selle punkti järgi ning kas talle määratud trahvid on seaduslikud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hagejal puudub tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi. Mh leidis kostja, et hankeobjekti tehnilises kirjelduses (p 1.2, tabel 2) kokku lepitud korrashoid tuleb saavutada kell 9.00. Hankelepingu täitmist ehk hooldustööde tegemist kontrollitakse kell 9.00. Vastupidine järeldus on vastuolus lepingu eesmärgiga, kuivõrd puuduks võimalus tuvastada hankelepingu nõuete täitmine. Kui enne kella 9.00 toimub ettearvamatu prügikastide täitumine või arusaamatu välitualeti kasutamine, siis on hagejal võimalik tõenditega tellija seisukohad ümber lükata, nt esitada asjakohaseid pilte tehtud töödest või muid asjakohaseid kontrollitavaid andmeid.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 1. septembri 2020. a otsusega hagi ja tuvastas: 1) poolte 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu punkti 1.3.2 kohaselt ei ole hagejal kohustust hooldada hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, sh Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed kraaviga; 2) poolte 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2250 eurot. Maakohus leidis mh, et hageja on lepingutingimuste tõlgendamiseks tuvastushuvi põhistanud. Hageja on hagis esile toonud ja hagile lisatud e-kirjavahetusega tõendanud, et hagejal oli algse tellija ehk Audru valla heakorratöötajaga vaidlus koristustööde kellaaja üle. Kuigi kostja kinnitas kohtumenetluses, et kostja ei pea lepingu rikkumiseks seda, kui tööd on tehtud enne kella 9.00, rõhutab kostja siiski nii kirjavahetuses kui ka hagi vastuses, et prügikastid peavad olema tühjad ja WC puhas kontrollimise ajal. Samuti nähtub hagi vastusest, et pooltel on ka pärast hagi menetlusse võtmist vaidlus selle üle, mis kellaks peavad olema prügikastid tühjendatud ja WC koristatud. Kostja järeldab, et kui kell 9.00 on prügikastides prügi või WC-potil kasutamise jäljed, ei ole hageja enda kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ka kostja keskkonna- ja heakorraspetsialist P. Mäestu 20. juuli 2018 e-kiri hagejale tõendab pigem seda, et pooled on vaielnud koristustööde kellaaja üle. Kuigi hankelepingu punkti 1.2.5 kohaselt on töövõtja kohustatud töös avastatud puudused kõrvaldama 24 tunni jooksul, on P. Mäestu määranud hagejale paaritunniseid tähtaegu puuduse kõrvaldamiseks. See pigem kinnitab hageja väiteid, et tellija otsis viise hageja trahvimiseks. Hageja on töövõtjana hankelepingus nõrgem pool ja sõltub tellija suvast. Valgeranna puhkeala hooldamiseks hanke korraldamisel ja lepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärgiks ei olnud ilmselgelt igapäevane ühekordne puhtus ja kord konkreetsel hetkel. Suvisel rannahooajal on Valgeranna parkla tiheda kasutusega. Kui mitmesaja inimese teenindamiseks on kaks WC-potti, on tõenäoline, et potid määrduvad mõnekümne minutiga. Eluliselt usutav on hageja väide, et viis prügikasti täituvad kiiresti ning püsiva korra tagamiseks tuleks hooldust teha rohkem kui lepingus ettenähtud üks kord päevas hommikuti. Riski ja vastutust selle eest, et hanketingimustele vastava sagedusega tehtav töö ei ole lepingu eesmärgi saavutamiseks alati piisav, ei saa panna üksnes töövõtjale. Lepingus on jäetud võimalus tellida täiendavat koristust lisatasu eest. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et kostja on hagejat hankelepingu rikkumise eest trahvinud. Hageja soovib tuvastada, et tööde tegemist enne kella 9.00 ei saa pidada lepingurikkumiseks, ning toob esile, et hagi rahuldamise korral soovib ta makstud trahve kostjalt tagasi nõuda. Samuti on leping sõlmitud kuni 2021. a-ni. Seega on hagejal ilmselgelt huvi lepingu kehtivuse tagamiseks tuvastada, kuidas 3(8)
2-18-10175 tuleks mõistlikult lepingutingimusi tõlgendada. Kostja nõustumine kohtumenetluses hageja tõlgendusega, et Valgeranna puhkeala ei pea olema koristatud täpselt kell 9.00, vaid tööd peavad olema tehtud kella 9.00ks, on sisuliselt hagi õigeksvõtt. Sama küsimus oli vaidluse all ja kostja seisukohad menetluses on mitmeti tõlgendatavad. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 29. Kostja on samuti menetluses kinnitanud, et temagi tõlgendab lepingut nii nagu hageja. Seega rahuldas kohus hagi ja tuvastas, et hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud iga päev enne kella 9.00.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. aprilli 2021. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada, et poolte 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00, samuti menetluskulude osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis nimetatud nõude rahuldamata ja jaotas menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1149 eurot 97 senti. Ringkonnakohus leidis, et lepingutingimused tulenevad riigihanke tingimustest, tegemist on tüüptingimustega, mistõttu kohaldub VÕS § 39. Maakohus on õigesti rahuldanud hageja nõude tuvastada, et hagejal ei ole hankelepingu punkti 1.3.2 kohaselt kohustust hooldada hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 2.1 (tabel 7) märkimata uusi alasid, s.o Lindi aasa ja Valgeranna kergliiklusteed kraaviga. Maakohus on põhjendamatult rahuldanud hageja nõude tuvastada, et hagejal ei ole kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00. Ringkonnakohus nõustus kostjaga, et hageja selle nõude sõnastus võib tekitada segadust. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik seda nõuet siiski lahendada. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, millal peab hageja Valgeranna puhkealal maist kuni septembrini koristama prügikaste ning välitualetti. Hageja leiab, et ta võib teha seda igal ajal, kui ta teeb seda vähemalt kord päevas enne kella 9.00. Kostja leiab aga, et sellisel juhul ei ole tal võimalik lepingu täitmist kontrollida. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ekslikult tõlgendanud hankelepingu tehnilise kirjelduse tabelit 2. Selles tabelis on märgitud tööde tegemise tiheduseks „E-P kellaajaks 09:00“. Ringkonnakohtu hinnangul viitab konkreetse kellaaja märkimine sellele, et kostjal oli huvi, et selleks kellaajaks oleksid prügikastid ja välitualett koristatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja väide, et ta peab saama lepingu täitmist kontrollida. Selleks on sobilik konkreetse kellaaja kehtestamine lepingu täitmiseks. Hagejale pidi see mõistlikult olema arusaadav. Kui koristamise kellaaeg ei oleks oluline, piisanuks märkida tabelisse tööde tegemise tiheduseks lihtsalt üks kord päevas. Arvestades asjaolu, et hooldusobjektil on hankeobjekti tehnilise
4(8)
2-18-10175 kirjelduse punkti 1.2 kohaselt üksnes viis prügikasti ja üks välitualett, peaks olema nende koristamine võimalik korraldada selliselt, et need on kella üheksaks puhtad. Selle nõude lahendamisel ei saa kohus võtta seisukohta selle kohta, kas mõnel konkreetsel juhul on hageja enda lepingujärgseid kohustusi rikkunud ja kas kostja on kohaldanud põhjendatult talle leppetrahvi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada, et poolte 27. detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha vaidlustatud osas uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt väljus ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piiridest. Kostja tugines vastuoluliselt apellatsioonkaebuses sellele, et hagejal ei ole tuvastushuvi (peamiselt tugineski tuvastushuvi puudumisele) ja kellaaegade üle ei vaieldagi, teisest küljest vaidles kostja selle üle, mis ajaks peaks olema tööd tehtud. Ringkonnakohus pole puudutanud tuvastushuvi, vaid on asunud hindama maakohtu tuvastatud asjaolusid – sellega väljus ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piiridest ning jõudis ebaõigele järeldusele, et maakohus on tõlgenduses eksinud. Kohus ei ole mõistnud vaidluse tegelikku olemust ja on asunud ekslikult tõlgendama hankelepingu tabelit 2. Ringkonnakohus on ise märkinud, et selles tabelis on märgitud tööde tegemise tiheduseks „E-P kellaajaks 09:00“. Ringkonnakohtu hinnangul viitab konkreetse kellaaja märkimine sellele, et kostjal oli huvi, et selleks kellaajaks oleksid prügikastid ja välitualett koristatud. Ringkonnakohus ise on oma sõnastuses kasutanud „kellaajaks“, mitte „kellaajal“ ehk vaidluse mõte ongi selles, et koristamine ei peaks toimuma vahetult enne 9.00 ning täpselt kell 9.00 ei peaks olema WC ja prügikastid täiesti puhtad, vaid et kellaajaks 9.00 peaks olema WC ja prügikastid koristatud, mis tähendab, et seda võidakse teha ka nt kell 8.00 hommikul. Hageja eesmärk on olnud menetluse jooksul ühene, et kui ta koristab nt WC-d ja prügikastid samal hommikul kell 7.00, loetakse ta lepingu täitnuks, mitte ei loeta, et ta on oma kohustusi rikkunud. Hageja ei ole kunagi olnud seisukohal, nagu ringkonnakohus on väitnud, et ta võib koristada sisuliselt igal ajal, kui ta teeb seda vähemalt kord päevas enne kella üheksat. Ilmselgelt on lepingu mõte selles, et koristatakse hommikul, et prügikastid ja WC saaksid eelneval päeval ja ka ööl kogunenud mustusest puhtaks. Hageja ei olegi menetluses vastu vaielnud, et lepingu täitmist peaks saama kontrollida, kuid see ei ole vaidluse sisuks. Kontrollida on võimalik erinevate meetodite (tööde päevik, GPS) abil. Ringkonnakohtu praeguse järelduse kohaselt peaks hageja suutma korraldada WC ja prügikastide koristuse selliselt, et ta sekundilise täpsusega näeb ette, kaua tal selleks aega läheb. Kui kella üheksani jääb nt viis minutit, kas siis peaks hageja piirama niikaua prügikastid ja WC lintidega, et need oleksid täpselt kell 9.00 täielikult koristatud, sest viie minuti jooksul võib juba uuesti prügi koguneda ja ka keegi WC täielikult mustaks teha, mis siis tähendaks kostjale õigust hagejat trahvida. Ringkonnakohus on leidnud, et viie prügikasti ja ühe välitualeti koristamine peaks olema võimalik korraldada selliselt, et need on kella üheksaks puhtad. Hageja märgib, et viis prügikasti ei asetse teineteise kõrval, äärmiste prügikastide kaugus üksteisest ulatub kahe kilomeetrini. Rannas on üks 5(8)
2-18-10175 välitualett ning tihti on juhtunud sedagi, et kui ilmad on ilusad, siis on rahvas juba enne kella üheksat rannas ning tualeti juures on järjekord, mis ei võimaldagi WC-d koristada, sest inimesi pole kuhugi mujale saata. Igati mõistlik oleks koristada WC-d ja ka prügikaste hommikul varasemal kellaajal, kui rahvast veel nii palju ei liigu. Läbirääkimistest kostjaga võib järeldada, et kostjale pole tegelikult nii oluline see, et WC ja prügikastid oleks korras täpselt kell üheksa. Igati loogiline on kassaatori seisukoht, et hankelepingu tehnilise kirjelduse tabelit 2 peaks tõlgendama selliselt, et Balti Metsahooldus Grupp OÜ-l ei ole kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00, ehk siis nt kui tööd tehakse kell 8.00 samal hommikul ja kella 9.00 paiku tuleb kostja töid kontrollima ning selgub, et prügikastidesse on visatud prahti ehk need ei ole täielikult puhtad, ei loeta seda lepingu rikkumiseks.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada, et poolte
27.detsembril 2017 sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00, ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi selle nõude osas rahuldamata, samuti menetluskulude osas. Kolleegium jätab tühistatud osas TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Seega rahuldatakse hagi täielikult. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse. TsMS § 689 lg 21 alusel esitab kolleegium kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.Hageja ei vaidlusta hagi osalist rahuldamist. Hageja leiab, et ringkonnakohus pole hinnanud aga tuvastushuvi puudumise väidet, millele tugines kostja, mistõttu on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Kolleegium nõustub sellega, et kostja tugines tõesti tuvastushuvi puudumisele ning ringkonnakohus seda küsimust eraldi ei käsitlenud. Samas ei ole ringkonnakohus apellatsioonkaebuse piire ületanud, kuna ka apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu järeldust välitualeti ja prügikastide koristamise kellaaja osas. Arusaamatuks jääb ka see, miks hageja tuvastushuvi puudumise väite käsitlemata jätmist vaidlustab, arvestades, et asjaolu, et ringkonnakohus vaikimisi nõustus maakohtuga tuvastushuvi jaatamise osas, on tegelikult hageja huvides. Kostja on vastuses kassatsioonkaebusele taas tuginenud sellele, et hagejal pole tuvastushuvi, kellaaja üle ei vaielda ja vaieldakse hoopis selle üle, kas tööd vastavad lepingutingimustele. Samas on asja materjalidest ja maakohtu tuvastatust ilmne, et hageja ja kostja vaidlevad ka selle üle, kuidas lepingutingimust välitualeti ja prügikastide koristamise kellaaja osas tõlgendada. Kolleegium nõustub seega maakohtuga, et praegusel juhul on hagejal lepingutingimuse tõlgendamiseks tuvastushuvi olemas.
6(8)
2-18-10175
11.Hageja on tuginenud kassatsioonkaebuses sellele, et ringkonnakohus on tõlgendanud vääralt hankelepingu tingimust – hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkti 1.2 (tabel 2). Kolleegium nõustub selles osas hagejaga. Iseenesest on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kuivõrd leping sõlmiti riigihanke tulemusena, ei kajasta lepingutingimused poolte eelnevate läbirääkimiste tulemust, vaid tulenevad riigihanke tingimustest. Seega on sisuliselt tegemist tüüptingimustega, mille tõlgendamisel tuleb kohaldada VÕS § 39 (vt ka nt Riigikohtu 19. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662, p 21). VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tingimust tõlgendada selle kasutaja kahjuks. Hankeobjekti tehnilise kirjelduse punkti 1.2 (tabel 2) kohaselt on Valgeranna puhkeala avalike prügikastide ja pinkide ümbruse korrashoiu ja prügikastide tühjendamise ning vajaduse korral nende parandamise puhul märgitud töö tegemise tiheduseks mai kuni september „E-P kellaajaks 09:00“. Sama on märgitud tabelis 2 välitualeti korrashoiuga seotud töö tegemise tiheduseks maist septembrini. Seega on küsimus, kuidas nimetatud tingimust tõlgendada. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et nimetatud tingimust tuleb tõlgendada selliselt, et selleks kellaajaks peavad välitualett ja prügikastid olema puhtad, kuna vastasel juhul pole kostjal võimalik lepingu täitmist kontrollida. Nõustuda võib maakohtuga, et hageja on töövõtjana hankelepingus nõrgem pool. Nagu märgib maakohus, siis Valgeranna puhkeala hooldamiseks hanke korraldamisel ja lepingu sõlmimisel silmas peetud eesmärgiks ei olnud ilmselt igapäevane ühekordne puhtus ja kord konkreetsel hetkel. Kolleegium leiab, et mõistlikult tõlgendades võib lepingutingimusest aru saada, et koristada võib ka enne kella üheksat ja et mõte on see, et koristataks hommikul (erinevalt ringkonnakohtu väitest ei leia hageja, et ta võiks kogu päeva jooksul koristada, vaid ikkagi hommikul). Ebamõistlik tõlgendus on see, et välitualett ja prügikastid peavad olema puhtad täpselt kell üheksa. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht ka selles osas, et kuna on vaid üks välitualett ja viis prügikasti, pole probleemi ka selliselt asju korraldada, et need oleks korras kell üheksa. Nagu hageja viitas, asub osa prügikaste üksteisest mitme kilomeetri kaugusel. Ringkonnakohtu viidatud tõlgendus lepingutingimusele tähendaks, et hageja peaks pärast koristamist enne kella üheksat hommikul inimestel keelama WC-d kasutada ja tagama selle, et keegi prügikastidesse enne kella üheksat hommikul midagi sisse ei viskaks. Selline tõlgendus ei ole kolleegiumi arvates mõistlik, eriti arvestades asjaoluga, et suvisel rannahooajal on Valgeranna parkla tiheda kasutusega. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et riski ja vastutust selle eest, et hanketingimustele vastava sagedusega tehtav töö ei ole lepingu eesmärgi saavutamiseks alati piisav, ei saa panna üksnes töövõtjale. Kuna hankelepingu tingimust tuleb tõlgendada kahtluse korral selle kasutaja kahjuks, siis mõistliku isiku arusaama järgi võib lepingutingimust tõlgendada nii, nagu seda mõistsid maakohus ja hageja. Seega tuleb jätta maakohtu otsus jõusse mh osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude ja tuvastas, et poolte sõlmitud hankelepingu kohaselt ei ole hagejal kohustust hankeobjekti tehnilise kirjelduse punktis 1.2 (tabel 2) märgitud prügikastide ja välitualeti korrashoiu töid teha perioodil maist septembrini täpselt kella üheksaks (9.00), vaid tööd peavad olema tehtud enne kella 9.00.
12.Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kõikides kohtuastmetes kostja kanda. Kohtud on pidanud hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks maa- ja ringkonnakohtus kokku 2750 eurot. Hageja taotleb kassatsiooniastmes kantud 1200 euro suuruste õigusabikulude ja tasutud 50 euro suuruse kautsjoni väljamõistmist kostjalt. Hagejale on osutatud õigusabi 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kolleegium peab kassatsiooniastmes kantud õigusabikulusid 1200 eurot põhjendatuks ja vajalikeks ning nimetatud kulud tuleb kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitis 3950 eurot. 7(8)
2-18-10175 Kautsjon tagastatakse hagejale kaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel (vt lahendi p 14), mistõttu pole alust seda välja mõista kostjalt.
13.Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda ja ringkonnakohtu lahendist tulenevalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 150 eurot ettenähtust vähem, tuleb vähem tasutud riigilõiv TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista. Arvestades menetluskulude jaotust, vastutavad pooled TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt tasumata riigilõivu, st 150 euro tasumise eest solidaarselt. TsMS § 146 lg 3 kohaselt vastutab poolte sisesuhtes tasumise eest kostja.
14.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.