Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-6665
Tsiviilasi
Brave Capital OÜ hagi Arco Vara AS vastu domeeninime kasutamise lõpetamiseks ja hagejale üleandmiseks Arco Vara AS vastuhagi Brave Capital OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.03.2017 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja Arco Vara AS-i apellatsioonkaebus; 7000 eurot tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Brave Capital OÜ (registrikood 11903432), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja patendivolinik Mari Must Kostja (apellant): Arco Vara AS (registrikood 10261718), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja patendivolinik Indrek Eelmets
Istungi toimumise aeg
09.06.2020
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2017 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
2.Tunnistada Brave Capital OÜ ainuõigus kaubamärgina registreeritud tähisele VESKIMÖLDRE (registreeringu nr 53399) tühiseks.
Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
5.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Brave Capital OÜ kanda.
6.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning vastus vastuhagile
1.Brave Capital OÜ (hageja) esitas 27.04.2016 Harju Maakohtule hagi Arco Vara AS (kostja) vastu, milles palus keelata kostjal domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutamine, tuvastada kostja kohustus esitada registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele tahteavaldus domeeninime üleandmiseks hagejale ja asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega ning kohustada kostjat hoiduma tähist “veskimoldre“ sisaldava domeeninime registreerimisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja alates 2013. a augustist ettevalmistusi ja alates 2014. a märtsist arendab Saue vallas elamurajooni “Veskimöldre“ nime all. Kostja oli hageja tegevusest teadlik, ent registreeris 29.11.2013 domeeninime „veskimoldre.ee“. Hageja esitas 03.12.2014 Eesti Patendiametile taotluse kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ registreerimiseks kinnisvarateenuste, sh kinnisvaraarenduse valdkonnas ning kaubamärk kanti 19.10.2015 registrisse (registreerimisnumber 53399) klassides 36 ja 37 nimetatud teenuste osas. Kostja domeeninimi „veskimoldre.ee“ on suunatud kostja veebilehele „arcovara.ee“, millel on üleval kostja arendusprojektide müügipakkumised ning kostja vahendatavad kinnisvarapakkumised. Veebilehe „arcovara.ee“ kohaselt osutab kostja kinnisvara hindamise, vahenduse, ostu, müügi, rendi ning halduse teenuseid, samuti kinnisvaraarenduse ja planeerimise teenuseid. Mingisugust iseseisva sisuga kodulehte domeeninime „veskimoldre.ee“ taga ei ole ning veebilehel „arcovara.ee“ toodud info kohaselt ei ole kostjal ühtegi töös või müügis olevat arendusprojekti “Veskimoldre“ nime all.
3.Kostja tegevus domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutamisel rikub hageja ainuõigust kaubamärgile kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 ja lg 2 p-de 3 ja 5 tähenduses. Kostja kasutab tähist “veskimoldre“ hageja kaubamärgiga identsetel teenustel, tähis “veskimoldre“ on hageja kaubamärgiga “VESKIMÖLDRE“ sisuliselt identne ning on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kostja tähise assotsieerumine hageja kaubamärgiga.
4.Ühtlasi osutab kostja tähise “veskimoldre“ kasutamisega hagejale kõlvatut konkurentsi
konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p 1 ja § 51 tähenduses. Domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutusele võtmine ja selle suunamine kostja kodulehele „arcovara.ee“ võib tavalise tähelepanelikkuse juures jätta klientidele eksliku mulje kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ all pakutavate kinnisvarateenuste päritolust ning neid pakkuvast ettevõttest. Suunates hageja kinnisvaraarendusest huvitatud isikud oma kinnisvarapakkumiste juurde, kahjustab kostja või võib kahjustada hageja majandustegevust.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele ja vastuhagile selgitas hageja, et ta ei registreerinud kaubamärki “VESKIMÖLDRE“ pahauskselt. Kostja ei ole tõendanud tähise “VESKIMÖLDRE“ üldtuntust kostja kaubamärgina. Kostja ei ole olemasoleva Veskimöldre nimelise elurajooni arendaja ega ehitaja, vaid selleks oli Arco Investeeringute Aktsiaselts, kelle üheks aktsionäriks oli kostja. See kinnisvaraarenduse projekt lõppes 2005. aastaks. Paljasõnaline on kostja väide, et ta soovib arendada “Veskimöldre“ nime all elamuehitust. Kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ registreerimise ajal ei esinenud selle registreerimist välistavaid asjaolusid, sealhulgas on tähisel eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 2) ning see ei koosne üksnes kaupu või teenuseid kirjeldavatest tähistest (KaMS § 9 lg 1 p 3). Kostja ei ole tõendanud, et Veskimöldre oleks ametlik asumi nimetus Tallinnas või et keskmine Eesti tarbija oleks sellisest kohanimest teadlik, samuti, et seda seostatakse kogu Eestis ehitus- või kinnisvarateenustega. Kaubamärgi registreerimisest keeldumine ei saa tugineda üksnes väitele, et teoreetiliselt võib kohanimega tähistatud kohas kaupu toota või teenuseid osutada. Asjaolude hindamisel tuleb arvesse võtta geograafilise päritolu tähtsust konkreetsete kaupade või teenuste puhul, samuti tavapärast äripraktikat nende kaupade või teenuste puhul. Kostja ei ole tõendanud, et kinnisvaraga seotud teenuseid osutavad ettevõtted tavapäraselt rõhutaksid oma teenuste päritolu konkreetsest asukohast, et viidata osutatavate teenuste objektiivsetele ja kvalitatiivsetele tunnustele. Tulenevalt KaMS § 16 lg 1 p-st 1 ei takista kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ registreering selle tähise kasutamist kohanimena aadressis. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on kinnisvarateenuseid osutav äriühing, mis tegeleb mh kinnisvaraarendusega, kusjuures üheks kostja suurimaks elurajooni ehitusprojektiks on olnud Tallinnas Nõmme linnaosa ja Saue valla piirile rajatud Veskimöldre nime kandev uuselamupiirkond. Kostja alustas elurajooni rajamist 1996. aastal ning võttis kasutusele nime “Veskimöldre“, mis on tuletatud sellel maa-alal kunagi asunud Veski ja Möldre talude nimedest. Praeguseks on Veskimöldre väljakujunenud ja hinnatud elurajoon. Kostja kontserni kinnisvaraportfelli kuulub arvukalt kinnistuid Veskimöldre piirkonnas.
7.Kostja ei osuta hagejale kõlvatut konkurentsi. Kostja on domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutanud oma kinnisvarateenustega seoses juba 1990-ndate lõpust. Kuna enne 2010. a juulis toimunud domeenireformi oli ühel isikul võimalik registreerida vaid üks domeeninimi ja kostja nimele oli juba registreeritud domeeninimi „arcovara.ee“, siis registreeriti „veskimoldre.ee“ kostja aktsionäri osalusega äriühingu OÜ HM Investeeringud nimele. Tegelikult kasutas domeeninime kogu aeg kostja. Kui kostja arendatud Veskimöldre projekt oli valminud, suunati domeeninimi „arcovara.ee“ kodulehele. Domeeninime kehtivust unustati pikendada aprillis 2013. a ja see oli registrist kustutatud kuni 29.11.2013, kuid selle vea avastamisel registreeris kostja domeeninime uuesti. Kostja kasutab tähist “Veskimöldre“ oma äritegevuse ja teenuste kvaliteedi reklaamimisel, samuti Veskimöldre elurajoonis asuva kinnisvara müügil ja vahendamisel. Hageja kuritarvitab kaubamärgi õiguskaitset ja osutab kõlvatut
konkurentsi ning kasutab ebaausalt ja pahauskselt ära seda, et kostja ei ole oma arendusprojekti nime varem kaubamärgina registreerinud. Hageja arendatav kinnisvaraprojekt Saue vallas (Koru kinnistu) asub kostja varem arendatud Veskimöldre elurajooni lähistel, asudes teisel pool Laagri-Harku maanteed. Hageja on oma projektile uue nime väljamõtlemise asemel võtnud kasutusele kostja tuntuks tehtud nime „Veskimöldre“, kasutades ära selle tuttavust inimestele ning head mainet. Sellega jätab hageja avalikkusele mulje, nagu oleks tema arendatav uuselamurajoon kostja arendatud Veskimöldre elurajooni osa.
8.Kostja esitas 16.05.2016 vastuhagi hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks kaubamärgi “VESKIMÖLDRE“ suhtes. Vastuhagi kohaselt on hageja võtnud tähise “VESKIMÖLDRE“ kasutusele ja registreerinud selle kaubamärgina pahauskselt KaMS § 9 lg 1 p 10 tähenduses. Hageja kaubamärgi registreerimine on vastuolus ka KaMS § 10 lg 1 p-dega 1 ja 2. Kostjale kuulus enne hageja 03.12.2014 kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist registreerimata, kuid üldtuntud kaubamärk “VESKIMÖLDRE“ kostja poolt samade või samaliigiliste teenuste pakkumise osas. Alternatiivselt leiab kostja, et “VESKIMÖLDRE“ on hageja kaubamärgi registreeringus loetletud teenuste osas KaMS § 9 lg 1 p-de 2–4 tähenduses eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, mis tähistab väljakujunenud elurajooni ja näitab üksnes kinnisvaraga seotud teenuste osutamise asukohta. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 27.03.2017 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus keelas kostjal domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutamise, kohustas kostjat esitama registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele tahteavaldus domeeninime „veskimoldre.ee“ hagejale loovutamiseks. Samuti kohustas maakohus kostjat hoiduma tähist “veskimoldre“ sisaldava domeeninime registreerimisest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
10.Maakohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kaubamärk “VESKIMÖLDRE“ ja kostja kasutatav tähis “veskimoldre“ on KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes identsed ning neid kasutatakse identsete teenuste puhul, milleks on kinnisvara hindamine ja vahendus, kinnisvara ostu, müügi, rendi ja halduse teenused, samuti kinnisvaraarenduse ja planeerimise teenused, mistõttu nende äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga on tõenäoline.
11.Hageja poolt klassides 36 ja 37 registreeritud kaubamärk VESKIMÖLDRE ei ole kaubamärgiregistreeringus loetletud teenuste osas eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, samuti ei ole tegemist hageja poolt pahauskselt registreeritud või kostja üldtuntud kaubamärgiga. Ainuüksi asjaolust, et tähis VESKIMÖLDRE on kujunenud Tallinnas Nõmme linnaosa ja Saua valla piiril paikneva elurajooni ja asumi tavapäraseks nimetuseks, ei järeldu, et tegemist oleks selle asumi ametliku nimetusega ja/või kogu Eesti laiemale avalikkusele hästi teada asumi nimega, mis seostuks kinnisvarateenustest huvitatud inimeste jaoks eelkõige kui tuntud ja kvaliteetsete kinnisvarateenuste osutamise kohana.
12.Kostja ei ole tõendanud, et klassides 36 ja 37 loetletud teenuseid osutavad ettevõtted (ehitusfirmad, kinnisvarahooldusfirmad, - haldusfirmad või arendusfirmad) seostaksid tavapäraselt oma teenuste päritolu Veskimöldre asumiga, rõhutamaks sellega teatud kindlate objektiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste olemasolu enda poolt osutatavate teenuste puhul. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et ehituse ja kinnisvaraarenduse valdkonnas oleks Veskimöldre asumist pärit ettevõtjate teenused asjaomase avalikkuse silmis tuntumad või parema kvaliteedi või vms objektiivse tunnusega, mistõttu oleks
vajalik rõhutada nende teenuste puhul päritolu Veskimöldre asumist. Seega ei ole tähis eristusvõimetu või pelgalt kirjeldav KaMS § 9 lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses.
13.Vastavalt KaMS § 16 lg 1 p-le 1 ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses teiste isikute aadresse, kui selle juures järgitakse häid äritavasid. Kui nt kinnisvarakuulutuses avaldatakse müüdava või renditava kinnisvara aadress, mis sisaldab asumi nime Veskimöldre, ei ole tegemist tähise kasutamisega kaubamärgina ning tulenevalt KaMS § 16 lg 1 p-st 1 ei laiene sellisele kasutamisele kaubamärgiomaniku ainuõigus.
14.Tähise VESKIMÖLDRE tavapärasus KaMS § 9 lg p 4 mõttes ei ole põhjendatud üksnes sellega, et tegemist on tuntud kohanimega. Ainuüksi asjaolust, et tegemist on geograafilist päritolu kirjeldava tähisega ei tulene veel automaatselt, et tähis Veskimöldre on muutunud ehitus- ja kinnisvaravaldkonna keelekasutuses või heauskses äripraktikas mingi teatud ehitus- või kinnisvarateenuse tähistamisel tavapäraseks.
15.Kuigi asjas ei ole vaidlust, et hageja kaubamärgi ja kostja tähise puhul on tegemist identsete tähistega, puuduvad tõendid, et kostja oleks hageja poolt kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal realiseerinud Veskimöldre nime all mingeid muid (väljaspool Veskimöldre asumit asuvaid) uusi kinnisvaraprojekte. Asjaolu, et kostja müüb ka käesoleval ajal Veskimöldre asumis asuvaid kinnisvaraobjekte seda ei tõenda. Kuigi kostja on 2013 novembris oma nimele registreerinud domeeninime veskimoldre.ee, siis domeeninime taga mingi iseseisva sisuga (Veskimöldre) kodulehte ei ole ja see on suunatud kostja kodulehele www.arcovara.ee, kus samuti ei nähtu nimetatud tähisega Veskimöldre seonduvalt mingeid uusi arendusi või projekte.
16.Veskimöldre elamurajooni/asumi arendajaks 1996-2005 ei olnud mitte kostja ise, vaid tema tütarettevõte Arco Investeeringute Aktsiaselts ning Veskimöldre elamurajooni arendustegevus oli lõppenud enne hageja poolt kaubamärgitaotluse esitamist ca 10 aastat tagasi, st 2000. aastate keskel. Isegi kui pidada tähist Veskimöldre elamurajooni rajamisega seonduvaks kaubamärgiks, ei saanud sellest tulenevad kaubamärgiõigused tekkida mitte kostjale, vaid elamuarenduse faktilisele läbiviijale ja ehitajale Arco Investeeringute Aktsiaseltsile. Seega 2014 lõpuks, mil hageja tähise Veskimöldre suhtes registreerimistaotluse esitas, oli nimetatud tähis kostja jaoks oma aktuaalsuse ja tähtsuse minetanud, mis nähtub ka asjaolust, et kostjaga seotud isikud unustasid domeeninime veskimoldre.ee ümber registreerida ja see oli 2013 poole aasta vältel kasutamiseks vaba.
17.Sellest, et hageja juhatuse liige VK oli Veskimöldre elamurajooni arendusperioodil Arco Investeeringute Aktsiaseltsi juhatuse liige ja aktsionäri seaduslik esindaja ning võis välja pakkuda elamuarenduse nimetusena Veskimöldre, ei tulene kaubamärgiõigusi VK-le endale või hagejale.
18.Kostja ei ole kaubamärgi üldtuntust tõendanud. Kostja poolt esitatud turundusmaterjalidest aastast 2005 (I kd tl 130-138) ei selgu, kas, kellele ja kui palju sellist turundusmaterjali levitati. EKFL tegevdirektori TR 03.05.2016 kirja (I kd tl 139) tuleb käsitleda tema isikliku arvamusena ning sellest ei nähtu, et see kajastaks objektiivselt liitu kuuluvate isikute teadmisi. EKFL 10.10.2016 vastuskirjast nähtuvalt (III kd tl 85-86) TR ei tea tegelikult, kes oli Nõmme linnaosa ja Saua valla piiril asuva elurajooni arendaja, samuti, et kostja osutaks praegu tähise VESKIMÖLDRE all mingeid teenuseid. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kostja vastuhagi rahuldamata ja rahuldas hagi. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas 26.04.2017 maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab otsuse täies ulatuses.
20.Tähisel VESKIMÖLDRE puudub eristusvõime. Maakohus ei ole eraldiseisvalt hinnanud KaMS § 9 lg 1 p 2 õiguskaitset välistavat asjaolu ja on jätnud hindamata, kas tähis VESKIMÖLDRE on võimeline identifitseerima ja seostama kl 36 ja 37 kinnisvaravaldkonna teenuseid üksnes hagejalt pärinevatena. Leides, et VESKIMÖLDRE ei näita mingeid kinnisvarateenuste kindlaid kvalitatiivseid ja objektiivseid tunnuseid, järeldas maakohus, et tähis ei ole eristusvõimetu ja kirjeldav. Seega kohus käsitles tähise VESKIMÖLDRE eristusvõime puudumist ekslikult koos tähise kirjeldavuse aspektiga, mitte eraldiseisvalt.
21.Otsuses ei ole nõuetekohaselt tõendeid hinnatud. Kostja tõendas, et VESKIMÖLDRE on laialdaselt kasutusel nii era- kui avalikus sektoris ning ajakirjanduses viidatakse tähisega konkreetsele asukohale/elurajoonile, mis rajati kostja osalusel. Kinnisvaraga seotud valdkonnas tegutsevad erinevad isikud kasutavad tähist oma teenuste osutamise asukohale viitamiseks. Sealjuures näitavad tõendid asjaolusid enne hageja kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva seisuga. Seetõttu ei ole tähis VESKIMÖLDRE võimeline täitma kaubamärgi peamist funktsiooni, s.o identifitseerima kinnisvarateenuseid üksnes hagejalt pärinevatena. Maakohus ei vastanud kostja peamisele KaMS § 9 lg 1 p-ga 2 seonduvale väitele.
22.Kohtu eksimused seisnevad kokkuvõtlikult selles, et: määratletud on vääralt asjaomane teenuste sihtgrupp; ei ole arvestatud asjaoluga, et kinnisvara asukoht on oluline objektiivne tunnus kinnisvarateenuste osutamisel; ei ole arvestatud faktiga, et olemasolevas Veskimöldre asumis reaalselt kinnisvarateenuseid osutatakse ja osutati juba enne hageja kaubamärgitaotluse esitamist (st tegu ei ole üksnes teoreetilise teenuste osutamise võimalusega konkreetses asukohas); on jäetud andmata hinnang kostja seisukohale ja tõenditele, et Veskimöldre asumit teatakse (vähemalt kinnisvarasektoris) kui Eesti suurimat kaasaegset elurajooni arendust ning asumil on hea ja kvaliteetse kinnisvara maine (sh asukoha tõttu), mistõttu tähis võib tekitada asjaomases sihtgrupis positiivseid seoseid.
23.Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata fakti, et hageja kasutab VESKIMÖLDRE nimetust teenuste osutamisel kohe olemasoleva Veskimöldre asumi kõrval. Piirduda tuleb Tallinna ja Harjumaa piirkonnast huvitatud isikutega. Lisaks nn tavatarbijatele tuleb sihtgruppi kuuluvaks lugeda ka kinnisvarasektoris tegutsevaid isikuid. Olukorras, kus kinnisvarateenuste puhul on asukoht oluline tunnus, teab asjaomane sihtgrupp Veskimöldre asumit. Maakohtu eksimused on viinud sisuliselt valedele järeldustele, et Veskimöldre ei näita kinnisvarateenustega seoses teenuste asukohta ning see asum on asjaomasele avalikkusele tundmatu.
24.Maakohtu järeldused on samuti vastuolus varasema kohtupraktikaga, mille kohaselt teenuse osutamise asukohale viitavat tähist ei ole kaubamärgina kaitstavaks peetud (Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-28468).
25.Maakohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et Veskimöldre asum on hinnatud ja mainekas kinnisvara asukoht, mistõttu tähis võib tekitada asjaomases sihtgrupis positiivseid seoseid ega analüüsinud asjaolu, et Veskimöldre asumit teatakse (vähemalt kinnisvarasektoris) kui Eesti suurimat kaasaegset elurajooni arendust. Maakohtu otsusest võib järeldada nagu võiks ka teisi piirkondi kaubamärgina registreerida, kuna kinnisvarateenuste osutamise asukoha nimetus ei näita kinnisvarateenuste „objektiivseid ja kvalitatiivseid tunnuseid“.
26.Kostja esitatud tõenditest järeldub, et tähis VESKIMÖLDRE on muutunud kinnisvaraga seonduvate teenuste osas tavapäraseks enne hageja kaubamärgitaotluse kuupäeva. Seda põhjusel, et tähist Veskimöldre kasutavad laialdaselt elurajooni nimetusena nii elanikud, avalik sektor, ajakirjandus kui selles piirkonnas kinnisvaraga seonduvaid teenuseid osutavad isikud.
27.Maakohus leidis, et hagejale ja tema juhatuse liikmele VK-le ei tulene tähisele VESKIMÖLDRE mingeid kaubamärgiõigusi asjaolust, et VK tegutses Veskimöldre elamurajooni arendusperioodil kostja kontserni kuuluva Arco Investeeringute Aktsiaseltsi juhatuse liikme ja aktsionäri esindajana. Jääb arusaamatuks, miks kohus selle hinnangu põhjalt siiski hageja pahausksust ei tuvastanud.
28.VESKIMÖLDRE on kinnisvarasektoris tuntud kui kostja üldtuntud kaubamärk.
29.Kohus jättis hindamata, kas veskimoldre.ee domeeninime kasutamine asumi nimetusena kostja poolt on õigustatud. Seda eriti olukorras, kus kostja domeeninimi on varasem hageja kaubamärgist ning arvestades, et kostjal võib tekkida vajadus see domeeninimi uuesti kasutusele võtta tulevikus Veskimöldre asumis asuva kinnisvaraga seoses. Kostja on tõendanud, et ta on tähist VESKIMÖLDRE ja veskimoldre.ee domeeninime kasutanud pikka aega enne hageja tegevuse alustamist ja kaubamärgitaotluse esitamist. Tegemist on kostja tegevusega tihedalt seotud domeeninimega, mis vastab kostja ja tema tütarettevõtete poolt arendatud elurajooni nimele. Kostjale kuulub Veskimöldre asumis kinnistuid ja Veskimöldre on elurajooni nimi. Otsusest ei selgu, miks kostjal kinnisvara valdkonnas tegutsejana puudub õigustatud huvi enda poolt arendatud elurajooni nimetuse kasutamiseks domeeninimes. Samuti ei ole maakohus põhjendanud hageja teise nõude rahuldamist, millega kohustati kostjat hoiduma tähist VESKIMOLDRE sisaldava domeeninime registreerimisest. Nimetatud piirang ei ole millegagi põhjendatud ning piirab oluliselt kostja õigusi geograafilist nimetust (elurajooni asukoha nime) sisaldava tähise kasutamisel oma äritegevuses. Vastustaja seisukoht
30.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
31.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.10.2017 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
32.Riigikohus tühistas 13.06.2018 otsusega ringkonnakohtu 09.10.2017 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
33.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.01.2019 otsusega maakohtu otsuse, jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Ringkonnakohus tunnistas hageja ainuõiguse kaubamärgina registreeritud tähisele „VESKIMÖLDRE“ (registreeringu nr 53399) tühiseks. Harju Maakohtu 29.04.2016 määrusega seatud hagi tagamise abinõud tühistati. Menetluskulud jäeti hageja kanda.
34.Riigikohus tühistas 18.12.2019 otsusega ringkonnakohtu 29.01.2019 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätab hagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt domeeninime „veskimoldre.ee“ hagejale üleandmist ja keelata kostjal tähise „veskimoldre“ domeeninimes kasutamist ning kas esinevad alused hagejale kaubamärgist
37.Kuna hageja saab nõude domeeninime üleandmiseks panna maksma eelkõige talle kuuluvast kaubamärgist tulenevate õiguste kestma jäämise korral, peab kolleegium põhjendatuks käsitleda esmalt vastuhagis esitatud nõuet.
38.Kostja taotleb vastuhagis hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ suhtes. Vastuhagi esitamise ajal reguleeris kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamist KaMS § 52. Sel ajal kehtinud redaktsioonis nägi KaMS § 52 lg 1 ette, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks mh KaMS §-s 9 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. KaMS § 59 lg 1 täpsustas, et isik, kelle vastu on esitatud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse ka vastuhagis.
39.Riigikohus on käesolevas asjas tehtud 18.12.2019 otsuse p-s 14.3 selgitanud, et KaMS § 52 lg-t 1 vastuhagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis tuleb mõista nii, et põhjus kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §-s 9 sätestatud alusel esineb juhul, kui kaubamärgi registreerimise otsuse asemel oleks tulnud teha otsus kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta. Kui kaubamärgi registreerimisest oleks tulnud keelduda põhjusel, et taotluse esitamise kuupäeval ei vastanud kaubamärk KaMS § 9 tingimustele, on pärast sellise kaubamärgi registreerimist võimalik nõuda selle suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist.
40.KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Sellise arusaamise aluseks on Euroopa Kohtu praktika kohaselt üldise huviga seotud eesmärk, et registreerimistaotlusega hõlmatud kauba- või teenuseliike kirjeldavad märgid ja tähised oleks vabalt kasutatavad kõigi poolt, sealhulgas kollektiivkaubamärgi või mitmeosalise või graafilise kaubamärgi osana. Seega hoiab asjaomane säte ära selliste märkide ja tähiste kasutamise ainuõiguse andmise ainult ühele ettevõtjale sel põhjusel, et need on kaubamärkidena registreeritud (vt Euroopa Kohtu 6. septembri 2018. a otsus kohtuasjas C-488/16 P, Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise v EUIPO (Neuschwanstein), p 35; 4. mai 1999. a kohtuotsus liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97, Windsurfing Chiemsee, p 25 ning selles viidatud kohtupraktika).
41.Eelnevast tulenevalt peab KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel hindama, kas geograafiline nimetus, mida tahetakse kaubamärgina registreerida, tähistab kohta, mida asjaomane avalikkus seostab asjassepuutuvate kaupade või teenuste kategooriaga või mille puhul on mõistlik eeldada, et selline seos võib tulevikus välja kujuneda (vt Euroopa Kohtu 6. septembri 2018. a otsus kohtuasjas nr C-488/16 P, Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise v EUIPO (Neuschwanstein), p 38; 4. mai 1999. a otsus liidetud kohtuasjades nr C-108/97 ja C-109/97, Windsurfing Chiemsee, p 31; vt ka Euroopa Kohtu 6. juuli 2017. a otsus kohtuasjas nr C-139/16, Moreno Marín jt, p 16). Hinnates, kas geograafiline nimetus on võimeline tähistama asjaomase avalikkuse silmis kõnealuste kaupade või teenuste päritolu, tuleb arvesse võtta kõiki olulisi tingimusi, nagu tähistatud kaupade ja teenuste olemus, asjaomase avalikkuse teadlikkus vastavast geograafilisest nimetusest ja sellega tähistatud kohast, tegevusharu traditsioonid, sh kas asjassepuutuvate kaupade või teenuste puhul on kaubanduses kombeks ära märkida nende geograafiline päritolu, samuti see, kas ja millisel määral peetakse kõnealuste kaupade või teenuste geograafilist päritolu oluliseks nende
kvaliteedi või muude omaduste hindamisel (4. mai 1999. aasta kohtuotsus Windsurfing Chiemsee, C-108/97 ja C-109/97, punkt 32 ja Euroopa Liidu Üldkohtu 25. oktoobri 2005. a otsus kohtuasjas nr T-379/03, Peek & Cloppenburg vs. OHIM (Cloppenburg), p-d 49 ja 50).
42.Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 13.06.2018 tehtud otsuse p-s 21 leidnud, et alama astme kohtud ei ole eksinud vastuhagi lahendamisel asjaomase avalikkuse määratlemisel. Seda silmas pidades jääb ringkonnakohus varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et asjaomaseks avalikkuseks, kelle perspektiivist tuleb hinnata kaubamärgi eristusvõimet, kirjeldavust ja tavapärasust, on nende teenuste, mille osas hageja kaubamärk on registreeritud, tarbijaks nii kinnisvaraärisektor kui ka lõpptarbijad ehk kogu Eesti avalikkus.
43.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ registreerimise taotluse 3. detsembril 2014 ja see kanti registrisse 19. oktoobril 2015. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 19.12.2019 tehtud otsuse p-s 14.3 leidnud, et ringkonnakohus on KaMS § 9 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguskaitset välistava asjaolu esinemise hindamisel põhjendatult lähtunud kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevast. Seega lähtub ringkonnakohus eelkõige tõenditest, mis on olnud avalikkusele kättesaadavad enne 3. detsembrit 2014.
44.Kostja on esitanud hulgaliselt ajakirjandusväljaannetes ilmunud artikleid, kus on nimetatud Veskimöldret kui elurajooni ja asumit. Asja materjalidest nähtub, et enamik ajakirjandusväljaannete artiklitest, millele kostja tugineb, on avaldatud ajavahemikus 2007 kuni märts 2014, s.o enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus käesolevas asjas tehtud 18.12.2019 otsuse p-s
14.4.Ka ka arupärimine Tallinna abilinnapea Taavi Aasale seoses Veskimöldre asumi transpordiprobleemidega ( III kd, lk 48) ja Delfi.ee artikkel (III kd, tl 46-62), kus korduvalt viidatakse Veskimöldrele kui asumile, pärinevad samuti kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisele eelnevast ajast.
45.Ringkonnakohus ei arvesta asjaomase avalikkuse teadlikkuse tuvastamisel kostja poolt esitatud ajakirjandusväljaannete artiklite väljavõtetega, mis ei võimalda artikli avaldamise kuupäeva hinnata (I kd, tl-d 152 ja 160), ekraanitõmmistega, mille puhul ei ole võimalik hinnata, millal ekraanitõmmisel esitatud teave on avaldatud ( III kd, tld 47, 52, 54 pöördel, 55 pöördel, 60), fotoga teeviidast (III kd, tl 39), millest ei nähtu foto tegemise aeg, kolmandate isikute ja hageja poolt avaldatud kinnisvarakuulutustega müügipakkumistes ja meediaväljaannetes (I kd, tl 141-143 ja III kd, tl 63-81), mille põhjal pole võimalik hinnata, mis kuupäeval need müügipakkumised on avaldatud, aga samuti arengukavaga ja ekraanitõmmisega, millel esitatud teave pärineb hilisemast ajast ( III kd, tl-d 50 ja 51).
46.Vaatamata sellele on ringkonnakohtu hinnangul esitatud piisavalt tõendeid, mille alusel saab tuvastada, et „VESKIMÖLDRE“ tähist seostati enne vaidlustatud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva Tallinna linna ja Saue valla piiril asuva hinnatud elurajooniga, mis tähistab geograafilist asukohta. Arvestades, et Veskimöldre elurajoon rajati juba aastatel 1996 kuni 2005 ja oli hinnatud asukoht juba selle rajamisel, oli Veskimöldre kui asukoht saavutanud 2014. aasta lõpuks piisava tuntuse.
47.Asjas ei oma tähendust see, kas Veskimöldre on ametlik asumi nimetus vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lg-tes 1, 4 ja 5 sätestatule, kui asjakohane avalikkus seda asumi või elamurajooni nimena tajub.
48.Hageja kaubamärk on registreeritud Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassides 36 ja 37, mis hõlmab järgmisi teenuseid klassis 36: kindlustus; rahalised, finants-ja kinnisvaratehingud; kinnisvaramaaklerite teenused, kinnisvaravahendusteenused, kinnisvarainfo, sealhulgas
interneti vahendusel; kinnisvara hindamine; kinnisvara üürimine, rentimine, haldamine, juhtimine, sh elu-, äri- kaubandus- või ametiruumide rentimine; kinnisvaraarendus; kinnisvaraga seotud projektijuhtimisteenuste osutamine; üüri ja rendi kogumine; kinnisvaraalased konsultatsioonid; kõigi eelnimetatud teenuste alased informatsioonija nõuande teenused ja klassis 37: ehitustegevus; ehitiste remont ehitiste osade ning ehitiste sisustuse paigaldamise tööd; kaevetööd; kinnisvarahooldus, sh elu-, äri,, kaubandus- või ametiruumide hooldamine; puhastusteenused, sh tänavate ja haljasalade puhastus, ehitiste puhastamine (seestpoolt), ehitiste puhastamine (välispinnad); teede, tänavate, parklate, sisehoovide, hooldus, lumekoristus ja libedusetõrje; elektri-, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont; ehitusjärelevalve; kõigi eelnimetatud teenuste alased informatsiooni- ja nõuande teenused.
49.Euroopa Kohus on leidnud, et kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjuste kontrollimine peab puudutama iga kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärki soovitakse registreerida, ning otsus, millega pädev asutus kaubamärgi registreerimisest keeldub, peab olema põhimõtteliselt põhjendatud iga sellise kauba või teenuse osas (vt Euroopa Kohtu 15. veebruari 2007. a otsus kohtuasjas nr C-239/05 BVBA Management, Training en Consultancy, p 34). Sellest tuleneb pädevale ametiasutusele kohustus esitada oma otsuses kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjendus iga registreerimistaotluses nimetatud kauba või teenuse kohta eraldi (samas, p 38). Kui aga sama keeldumispõhjus esitatakse kaupade või teenuste kategooria või rühma kohta, võib pädev ametiasutus piirduda üldise põhjendusega, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaupu või teenuseid (samas, p-d 37 ja 38). See võimalus hõlmab vaid kaupu ja teenuseid, mille vahel on piisavalt otsene ja konkreetne seos selleks, et need moodustaksid kõnealuste kaupade või teenuste piisavalt homogeense kategooria või rühma (vt Euroopa Kohtu 18. märtsi 2010. a määrus kohtuasjas nr C-282/09 P CFCMCEE vs. OHIM, p 40, vt ka Üldkohtu 28. juuni 2016. a otsus kohtuasjas nr T-134/15 salesforce.com vs. EUIPO (SOCIAL.COM), p 27 ja 10. septembri 2015. a otsus kohtuasjas nr T-608/14 Laverana vs. OHIM (ORGANIC WITH PLANT FLUID FROM OUR OWN PRODUCTION), p 19).
50.Riigikohtu hinnangul on need juhised asjakohased ka olukorras, kus taotletakse kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist.
51.Ringkonnakohus leiab, et kõik klassides 36 ja 37 nimetatud teenused, sealhulgas ka kindlustus ning rahalised- ja finantstehingud, moodustavad piisavalt homogeense kategooria, mida võib summeerida kinnisvarasektori teenustena, mis seostuvad eeskätt kinnisvara arendusega ja -haldusega. Tegemist on otsese seosega, kuna üldteadaolevalt toimub kinnisvaraarendus koostöös pankade ning kindlustusfirmadega. Ka füüsilised ja juriidilised isikud soetavad endale kinnisvara üldreeglina pangalaenu abil, mil kinnisvara kindlustamine on kohustuslik. Seega tuvastatud õiguskaitset välistav asjaolu KaMS § 9 lg 1 p 3 järgi esineb kõikide teenuste, sh kindlustuse ning rahaliste- ja finantstehingute puhul, mille suhtes hageja kaubamärk on registreeritud. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud 18.12.2019 otsuse p-s 16.6 märkinud, et sellisel juhul võib kohus piirduda otsuses üldise põhjendusega, mis hõlmab kõiki asjaomaseid teenuseid.
52.Kinnisvarasektori teenuste puhul tuleneb ringkonnakohtu arvates nende olemusest seos geograafilise asukohaga. TsÜS § 50 lg 1 ja § 54 lg 1 järgi on kinnisasi mh maapinna piiritletud osa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised. Kinnisasja olemusliku seotuse tõttu maatükiga ei ole võimalik kinnisasjade geograafilist asukohta muuta ja seepärast on ka kinnisasjadega seotud arendus- või haldusteenused olemuslikult kinnisasjade geograafilisest asukohast sõltuvad
53.Tegevusharu traditsioonide, sh küsimuse osas, kas asjassepuutuvate kaupade või
teenuste puhul on kombeks ära märkida nende geograafiline päritolu, jääb ringkonnakohus seisukohale, et kinnisvarasektori teenuste puhul on see tavapärane. Selline tava lähtub teenuste seotusest nende esemeks olevate kinnisasjadega, mis omakorda on paratamatus seotuses nende geograafilise paiknemisega. Seda arvestades on loomulik, et kinnisvarateenuse pakkuja viitab piirkonnale, kus teenust osutatakse, et asjaomast sihtrühma paikse iseloomuga teenuse pakkumise asukohast informeerida. Samuti on loomulik, et teenuse asjaomane sihtrühm, kes tunneb Veskimöldret geograafilise piirkonnana, seostab kinnisvarateenust, mis viitab kindlale geograafilisele asukohale, teenuse päritoluga sellest piirkonnast, arvates, et neid teenuseid osutatakse Veskimöldre asumi piirkonnas. Eelnevast tulenevalt tuleb tähist Veskimöldre lugeda klassides 36 ja 37 loetletud teenuseid kirjeldavaks, kuna asjaomane avalikkus juba praegu või eelduslikult tulevikus seostab teenuseid, mille juures seda tähist kasutatakse, Veskimöldre geograafilise piirkonnaga. Riigikohus on käesolevas kohtuasjas 13.06. 2018 tehtud otsuse p 23.4. viimases lõigus rõhutanud, et tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et asjassepuutuvatesse klassidesse 36 ja 37 kuuluvate teenuste osutamine ei ole seotud üksnes Veskimöldre piirkonnaga, vaid neid saab osutada ka mujal.
54.Küsimuse osas, kas ja millisel määral peetakse kinnisvarasektori teenuste geograafilist päritolu oluliseks nende kvaliteedi või muude omaduste hindamisel, tuleb samuti arvestada kinnisvarateenuste seotust nende esemeks olevate kinnisasjade asukohaga. Kinnisvarateenuse tarbija jaoks on kinnisvara asukoht otsustava tähtsusega, seda nii elukeskkonna kui majandustegevust puudutava kinnisvara puhul. Kinnisvara soetaja, üürija või muu kinnisvarasektori teenuse tarbija jaoks ei ole ükskõik, millises piirkonnas teenuse esemeks olev kinnisvara asub, kuna sellest sõltub elukeskkonna kvaliteet ja meelepärasus ning majandustegevuse puhul selle tasuvus. Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 13.06.2018 tehtud otsuse p-s 23.5 samuti leidnud, et kinnisvarasektori teenuste, eelkõige kinnisvaraarenduse puhul on nende asukoht teenuse olemusest tulenevalt oluline asjaolu. Seetõttu on nende teenuste puhul keskmisest suurem tõenäosus, et asjaomane avalikkus võib tajuda kaubamärgis kohanime kasutamist viitena teenuse osutamise asukohale. Üksnes teoreetiline võimalus, et kõnealuse kaubamärgi all oleks võimalik osutada kinnisvarateenuseid ka mujal, ei välista eeltoodud järeldust. Järeldust.
55.Küsimuse osas, kas tähis „Veskimöldre“ oli kaubamärgina üldtuntud, ei ole ringkonnakohtul põhjust varasemates lahendites väljendatud seisukohta muuta ning kolleegium kordab varasemat põhjendust. KaMS ega Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon ei määra kindlaks tõendeid, millised kinnitaksid kaubamärgi üldtuntust. Vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni liikmesriikide assamblee 4. augusti 1999. a ühisresolutsioonile nr A/34/13 artikkel 2 lg-le 1 tuleb arvesse võtta muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust ja teisi asjaolusid. Seejuures ei välista isegi andmete puudumine nimetatud asjaolude kohta kaubamärgi üldtuntuks tunnistamist. Ühisresolutsiooni kohaselt peab arvesse võtma mistahes asjaolu, millest võib järeldada kaubamärgi üldtuntust. Vastavalt nimetatud resolutsioonile ei pea kaubamärk olema sõna otseses mõttes üldtuntud, s.o tuntud laiale üldsusele, et saada õiguskaitset. Selleks piisab ka kaubamärgi „hästi tuntusest“ vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Sama põhimõte tuleneb ka Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS) artikkel 16 lg-st 2 ja KaMS § 7 lg-st 4, mille kohaselt tuleb üldtuntuse määramisel arvesse võtta kolme avalikkuse sektorit, mille liikmete poolt kaubamärgi „tundmine“, eriti aga „hästi tundmine“ võib olla määrav kaubamärgi üldtuntuse fakti tuvastamisel. Nimetatud sektoriteks on tegelike või võimalike vastavat tüüpi kaupade või teenuste tarbijate sektor, isikud, kes tegutsevad vastavat tüüpi kaupade või teenuste jaotusvõrgus
ja äriringkonnad, kes tegelevad vastavat tüüpi kaupade või teenustega.
56.Kohtule on kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ varasema tuntuse tõendamiseks esitatud Veskimöldre arendusprojekti reklaamid ja ajakirjanduses kajastatud materjalid (III kd, tl 31-38), samuti Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kinnitus. Nendest materjalidest ei selgu, kas, kellele ja kui palju sellist turundusmaterjali levitati ning ilma vastavaid asjaolusid teadmata ei ole võimalik hinnata tähise aktiivset ja laiaulatuslikku kasutamist. Isegi kui lähtuda eeldusest, et reklaammaterjali levitati asjaomases ärisektoris laiaulatuslikult, nähtub kostja esitatud ekraanitõmmistelt (I kd, tl 130-132), et tähist kasutatakse ja asjaomane avalikkus mõistab seda elamurajooni nimena ja mitte kaubamärgi funktsioonis oleva tähisena viitena teenuste päritolule. Kaubamärgi kasutamisel teenuse juures või reklaamis on oluline eelkõige see, et asjaomased ringkonnad tajuvad seda kindlalt teenusepakkujalt pärineva teenusena ja mitte kirjeldava tunnusena (ringkonnakohus tugineb sekundaarse tõlgendusallikana Saksa kaubamärgiseaduse kommenteeritud väljaandele Ströbele/Hacker „Markengesetz” 8.Auflage, Carl Heymanns Verlag, 2006, lk 361, äärenumber 306). Teistsugust järeldust ei saa teha ka kliendilehes sisalduvatest kinnisvara müügipakkumise kuulutustest ja reklaamist (I kd, tl 133-138). Nende põhjal ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik järeldada, et tähis „VESKIMÖLDRE“ tähistaks kinnisvara arendamise ja haldamise teenust. Tegemist on viitega elamurajooni nimele ning tähise „VESKIMÖLDRE“ juures asuvad südameke ja pilt (nt I kd, tl 136) teenivad üksnes kunstilist eesmärki.
57.Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevdirektori TR kirjade osas (I kd, tl 139 ja III kd, tl 85-86) jääb kolleegium samuti varasema seisukoha juurde ning leiab, et tegemist on TR isikliku arvamusega ning sellest ei nähtu, et arvamus kajastaks objektiivselt liitu kuuluvate isikute teadmisi. Samuti tuleb arvesse võtta EKFL 10. oktoobri 2016. a vastuskirjast (III kd, tl 85-86) nähtuvat asjaolu, et TR ei tea tegelikult, kes oli Nõmme linnaosa ja Saue valla piiril asuva elurajooni arendaja ja et kostja osutaks praegu tähise VESKIMÖLRE all mingeid teenuseid. Õige on küll kostja seisukoht, et kaubamärgi üldtuntuse aspektist ei ole vahet, et asjaomane avalikkus teaks konkreetse äriühingu nime, kes toodab kaubamärgiga tähistatud kaupu või osutab kaubamärgi all teenuseid. Samas ei saa kaubamärgi üldtuntusest omandada õigusi äriühing, kes tähist registreerimata kujul aktiivselt ja ulatuslikult kaubamärgi funktsioonis ei kasuta. EKFL tegevdirektori 3. mail 2016. a allkirjastatud kirjast nähtub, et EKFL hinnangul teatakse kinnisvarasektoris tegutsevate isikute hulgas, et „VESKIMÖLDRE“ tähistab Tallinnas Nõmme linnaosa ja Saue valla piiril asuvat Veskimöldre elurajooni ning et selle arendas Arco Vara AS (sh Arco Vara AS tütarettevõtted). Kiri ei tõenda, et tähist „VESKIMÖLDRE“ kasutati kostja või tema kontserni kuuluva äriühingu poolt kaubamärgi funktsioonis. Kirjast järeldub, et kinnisvarasektoris tegutsevad isikud teavad seda kui elurajooni nime, mida kunagi arendasid kostja kontserni kuuluvad äriühingud. Seega ei tõenda viidatud kirjad kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ varasemat üldtuntust.
58.Eeltoodut tulenevalt jääb ringkonnakohus seisukohale, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et tähis „VESKIMÖLDRE“ oli enne 3. detsembrit 2014. a omandanud üldtuntuse ja seetõttu ka eristusvõime.
59.Kuna ringkonnakohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et hageja kaubamärk „VESKIMÖLDRE“ on teenuste klasside 36 ja 37 osas ringkonnakohtu arvates kirjeldav ja hageja ainuõigus sellele tuleb tühistada, ei ole asja lahendamisel edasist tähtsust küsimusel, kas hageja oli tähise „VESKIMÖLDRE“ registreerimisel pahauskne. Kolleegium peab seejuures silmas Riigikohtu poolt käesolevas kohtuasjas 13.06.2018 tehtud otsuse p-s 26 märgitud seisukohta, et ringkonnakohus on varasemas otsuses jõudnud õigele lõppjäreldusele, et hageja tegevus ei olnud kaubamärgi registreerimise
taotluse esitamisel pahauskne (vt pahausksuse hindamisel arvesse võtetavate kriteeriumite kohta nt Euroopa Kohtu 11. juuni 2009. a otsus kohtuasjas nr C-529/07, Chocoladenfabriken Lindt & Sprüngli, p 53).
60.Hageja esitatud nõude osas, milles hageja palub keelata kostjal domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutamine ja tuvastada kostja kohustus anda domeenimi üle hagejale, märgib kolleegium järgmist. Domeeninime üleandmise nõudmise õigus lähtub kaubamärgi omaniku ainuõigusest, ehk seda saab nõuda üksnes kaubamärgi omanik. Kuna ringkonnakohus on otsuses eelnevalt leidnud, et vastuhagi on põhjendatud ja hageja ainuõigus tuleb tähisele „VESKIMÖLDRE“ tühistada, siis ei riku domeeninimi „veskimoldre.ee“ edaspidi hageja kui kaubamärgi omaniku õigusi. Kuna hageja kaubamärk kuulub tühistamisele, puudub hagejal kaubamärgiomaniku ainuõigusest tulenev alus nõuda domeeninime endale üleandmist ning selle registreerimise keelamist. Hagi tuleb sellel alusel jätta rahuldamata.
61.Küsimuse osas, kas hageja võiks nõuda domeeninime „veskimoldre.ee“ kostja poolt kasutamise keelamist tuginedes kõlvatu konkurentsi sätetele, pole ringkonnakohtul samuti põhjust varasemat seisukohta muuta.
62.Kuna ringkonnakohus on leidnud, et vastuhagi on põhjendatud ja hageja ainuõigus tähisele „VESKIMÖLDRE“ tuleb tühistada, siis puudub vajadus hinnata hageja väiteid kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamise kohta läbi selle, et kostja domeeninimi „veskimöldre.ee“ võib jätta klientidele eksliku mulje hageja kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ all pakutavate kinnisvarateenuste päritolust. Jättes hageja senisest kaubamärgist „VESKIMÖLDRE“ tuleneva ainuõiguse kõrvale, jääb hageja etteheide põhinema üksnes väitele, et kostja kasutab domeeninime „veskimoldre.ee“ selleks, et suunata Veskimöldre piirkonnas kinnisvaraarendusest huvitatuid oma kodulehele.
63.Asjaolu, et kostja domeeninimi „veskimoldre.ee“ on suunatud kostja veebilehele „arcovara.ee“ (I kd, tl 55) ning iseseisva sisuga kodulehte domeeninime „veskimoldre.ee“ taga ei ole (I kd, tl 55-62) ning et kostjal ei ole veebilehel arcovara.ee toodud info kohaselt ühtegi töös või müügis olevat Veskimöldre nime kandvat arendusprojekti (I kd, tl 63-65), ei välista kolleegiumi hinnangul nimetatud tähise kasutamise õigust kostja domeeninimes ega muuda sellist tegevust kõlvatu konkurentsi osutamiseks. Riigikohus on 30. märtsil 2006 a. tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, tehtud otsuse p-s 49 juhtinud tähelepanu sellele, et domeeninimi ei ole üksnes internetilehekülje aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Domeeninimi võib anda täiendavat informatsiooni, viidates domeeniaadressi valdajale, kasutajale või omanikule ja täites reklaamfunktsiooni, kutsudes vastavat lehekülge külastama, aidates URL-i või e-posti aadressi meeldejätmist. Viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi nt interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni.
64.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja kuulub äriühingute kontserni, mida seob Veskimöldre kui asukohaga varasem kinnisvara arendus- ja müügitegevus. Kostja tütarühing Arco Investeeringute Aktsiaseltsi alustas 1996. aastal ja arendas välja Tallinnas Nõmme linnaosa ja Saue valla piirile rajatud Veskimöldre nimelise uuselamupiirkonna (I kd, tl 114-116, 128-129). Nimi Veskimöldre tuletati sellel maaalal kunagi asunud Veski ja Möldre talude nimedest.
65.Riigikohus on käesolevas kohtuasjas 13.06.2018 tehtud otsuse p-s 18.1. selgitanud, et kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad, ning kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused ei ole samastatavad
emaettevõtja õiguste ja kohustustega. Seega ei saa Arco Investeeringute Aktsiaseltsi tegevust Veskimöldre elurajooni arendamisel ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi omistada kostjale kui juriidiliselt iseseisvale isikule (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-15, p 11). Sellele vaatamata tuleb ringkonnakohtu arvates kõlvatu konkurentsi osutamise etteheite kontekstis kostja käitumise hindamisel arvesse võtta asjaolu, et domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutajaks oli alates 1990-ndate lõpust samasse kontserni kuuluv hageja tütarühing Arco Investeeringute Aktsiaselts (I kd, tl 111-112). Seoses asjaoluga, et enne 2010. a kehtinud domeenireeglite järgi võis ühele isikule olla registreeritud vaid üks domeeninimi ja kostjal oli juba „arcovara.ee“ domeeninimi, oli registreering kostja aktsionäri osalusega äriühingu Osaühingu HM Investeeringud nimel (I kd, tl 113). Veskimöldre projekti valmimise järgselt suunati domeeninimi „veskimoldre.ee“ „arcovara.ee“ kodulehele. Domeeninime kehtivust ei pikendatud ja see oli registrist kustutatud 1. aprillist 2013. a. kuni 29. novembrini 2013. a. Selle perioodi järgselt registreeris kostja domeeninime uuesti. Eelnevaga on domeeninime „veskimoldre.ee“ hageja nimele registreerimine ja selle tänane kasutamine majanduslikus kontekstis arusaadavalt seletatav ega viita kõlvatu konkurentsi eesmärkidele. Vaidlust ei ole selles, et kostja kontserni kinnisvaraportfelli kuulub kinnistuid Veskimöldre piirkonnas ning kostja ei ole välistanud arendustegevuse taasalustamist selles piirkonnas tulevikus. Neid asjaolusid arvestades ei saa pidada kostja tegevust domeeninime „veskimöldre.ee“ kasutamisel eksitava teabe edastamiseks ega teiste ettevõtjate sh hageja majandustegevust kahjustavaks. Kostjale ei saa ette heita domeeninime registreerimise ajal kehtinud KonkS § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 lg-te 1 ja 2 ega täna kehtiva EKTÄKS §-de 3 ja 4 rikkumist, kuna kostja kasutab tähist „Veskimöldre“ tütarühingu poolt varasemalt rajatud elurajooni nimena, millele viimane sellise nime andis.
66.Samal põhjusel ei ole kostja käitumine vastuolus ka RekS § 4 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. Kostjal ei saa ringkonnakohtu arvates keelata reklaamida enda teenuseid viidates kontserni varasemale arendusprojektile Veskimöldres.
67.Ringkonnakohus arvestab lisaks asjaoluga, et hageja on registreerinud ja kasutab enda kinnisvaraprojekti, mis asub kostja poolt varasemalt arendatud Veskimöldre rajooni lähistel (I kd, tl 17-27), arendustegevuse tõhustamiseks tänaseks registreeritud domeeninime „veskimöldre.ee“. Seetõttu ei ole usutav, et hageja teenustest huvitatud sihtrühm ei leia hageja teenuseid internetist üles. Kui tarbijad siiski hageja projekti kohta infot arvutivõrgust üles ei leia, ei vastuta selle eest kostja, kuna puudub alus väita, et seda takistab hageja registreeritud domeeninimi „veskimoldre.ee“ kõlvatu konkurentsi või reklaamiseaduse rikkumise tähenduses.
68.Asja lahendamisel ei oma tähendust hageja poole pöördunud maakleri kui töötaja suhted hagejaga, mistõttu ei analüüsi kohus kostja poolt esitatud vastavaid tõendeid (I kd, tl 161-162).
69.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 387 lg 4 alusel tühistada Harju Maakohtu
29.aprilli 2016. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
70.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagi rahuldamata jätmise ning vastuhagi rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tervikuna kõigis kohtuastmetes hageja
kanda.
71.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.