Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Brave Capital OÜ hagi Arco Vara AS vastu domeeninime kasutamise lõpetamiseks ja üleandmiseks Arco Vara AS vastuhagi Brave Capital OÜ kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Brave Capital OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 7000 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
vastu
nende Hageja Brave Capital OÜ, lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja patendivolinik Mari Must Kostja Arco Vara AS, lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja patendivolinik Indrek Eelmets
Asja läbivaatamise kuupäev
28. oktoober 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-6665. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Brave Capital OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Arco Vara AS (kostja) vastu, milles palus keelata kostjal domeeninime veskimoldre.ee kasutamine, tuvastada kostja kohustus esitada registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele tahteavaldus domeeninime üleandmiseks hagejale ja asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega ning kohustada kostjat hoiduma tähist
2-16-6665 „VESKIMOLDRE“ sisaldava domeeninime registreerimisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja alates 2013. a augustist ettevalmistusi ja alates 2014. a märtsist arendab Saue vallas elamurajooni „Veskimöldre“ nime all. Kostja oli hageja tegevusest teadlik, ent registreeris 29. novembril 2013 domeeninime veskimoldre.ee. Hageja esitas 3. detsembril 2014 Eesti Patendiametile taotluse kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ registreerimiseks kinnisvarateenuste, sh kinnisvaraarenduse valdkonnas ning kaubamärk kanti 19. oktoobril 2015 registrisse (registreerimisnumber 53399) klassides 36 ja 37 nimetatud teenuste osas. Kostja domeeninimi veskimoldre.ee on suunatud kostja veebilehele arcovara.ee, millel on üleval kostja arendusprojektide müügipakkumised ning kostja vahendatavad kinnisvarapakkumised. Veebilehe arcovara.ee kohaselt osutab kostja kinnisvara hindamise, vahenduse, ostu, müügi, rendi ning halduse teenuseid, samuti kinnisvaraarenduse ja planeerimise teenuseid. Mingisugust iseseisva sisuga kodulehte domeeninime veskimoldre.ee taga ei ole ning veebilehel arcovara.ee toodud info kohaselt ei ole kostjal ühtegi töös või müügis olevat arendusprojekti „VESKIMOLDRE“ nime all. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus domeeninime veskimoldre.ee kasutamisel rikub hageja ainuõigust kaubamärgile kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 ja lg 2 p-de 3 ja 5 tähenduses. Kostja kasutab tähist „VESKIMOLDRE“ hageja kaubamärgiga identsetel teenustel, tähis „VESKIMOLDRE“ on hageja kaubamärgiga „VESKIMÖLDRE“ sisuliselt identne ning on tõenäoline, et tarbija vahetab kostja tähise ja hageja kaubamärgi ära, sealhulgas võib kostja tähis assotsieeruda hageja kaubamärgiga. Ühtlasi osutab kostja tähise „VESKIMOLDRE“ kasutamisega hagejale kõlvatut konkurentsi konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p 1 ja § 51 tähenduses. Domeeninime veskimoldre.ee kasutusele võtmine ja selle suunamine kostja kodulehele arcovara.ee võib tavalise tähelepanelikkuse juures jätta klientidele eksliku mulje kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ all pakutavate kinnisvarateenuste päritolust ning neid pakkuvast ettevõttest. Suunates hageja kinnisvaraarendusest huvitatud isikud oma kinnisvarapakkumiste juurde, kostja kahjustab või võib kahjustada hageja majandustegevust. Vastuseks kostja vastuväidetele ja vastuhagile selgitas hageja, et ta ei registreerinud kaubamärki „VESKIMÖLDRE“ pahauskselt. Kostja pole tõendanud tähise „VESKIMÖLDRE“ üldtuntust kostja kaubamärgina. Kostja ei ole olemasoleva Veskimöldre-nimelise elurajooni arendaja ega ehitaja, vaid selleks oli Arco Investeeringute Aktsiaselts, kelle üheks aktsionäriks oli kostja. See kinnisvaraarenduse projekt lõppes 2005. aastaks. Paljasõnaline on kostja väide, et ta soovib arendada „Veskimöldre“ nime all elamuehitust. Kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ registreerimise ajal ei esinenud selle registreerimist välistavaid asjaolusid, sealhulgas on tähisel eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 2) ning see ei koosne üksnes kaupu või teenuseid kirjeldavatest tähistest (KaMS § 9 lg 1 p 3). Kostja pole tõendanud, et Veskimöldre oleks ametlik asumi nimetus Tallinnas või et keskmine Eesti tarbija oleks sellisest kohanimest teadlik, samuti, et seda seostatakse kogu Eestis ehitus- või kinnisvarateenustega. Kaubamärgi registreerimisest keeldumine ei saa tugineda üksnes väitele, et teoreetiliselt võib kohanimega tähistatud kohas kaupu toota või teenuseid osutada. Asjaolude hindamisel tuleb arvesse võtta geograafilise päritolu tähtsust konkreetsete kaupade või teenuste puhul, samuti tavapärast äripraktikat nende kaupade või teenuste puhul. Kostja ei ole tõendanud, et kinnisvaraga seotud teenuseid osutavad ettevõtted tavapäraselt rõhutaksid oma teenuste päritolu konkreetsest asukohast, et viidata osutatavate teenuste objektiivsetele ja kvalitatiivsetele tunnustele. Tulenevalt KaMS § 16 lg 1 p-st 1 ei takista kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ registreering selle tähise kasutamist kohanimena aadressis.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja selgituste kohaselt on ta kinnisvarateenuseid osutav äriühing, mis tegeleb muu hulgas kinnisvaraarendusega, kusjuures üheks 2(12)
2-16-6665 kostja suurimaks elurajooni ehitusprojektiks on olnud Tallinna Nõmme linnaosa ja Saue valla piirile rajatud Veskimöldre-nimeline uuselamupiirkond. Kostja alustas elurajooni rajamist 1996. aastal ning võttis kasutusele nime „Veskimöldre“, mis on tuletatud sellel maa-alal kunagi asunud Veski ja Möldre talude nimedest. Praeguseks on Veskimöldre väljakujunenud ja hinnatud elurajoon. Kostja kontserni kinnisvaraportfelli kuulub arvukalt kinnistuid Veskimöldre piirkonnas. Kostja ei osuta hagejale kõlvatut konkurentsi. Kostja on domeeninime veskimoldre.ee kasutanud oma kinnisvarateenuste pakkumisel juba 1990-ndate lõpust. Kuna enne juulis 2010 toimunud domeenireformi oli ühel isikul võimalik registreerida vaid üks domeeninimi ja kostja nimele oli juba registreeritud domeeninimi arcovara.ee, siis registreeriti veskimoldre.ee kostja aktsionäri osalusega äriühingu OÜ HM Investeeringud nimele. Tegelikult kasutas domeeninime kogu aeg kostja. Kui kostja arendatud Veskimöldre projekt oli valminud, suunati domeeninimi arcovara.ee kodulehele. Domeeninime kehtivust unustati pikendada aprillis 2013 ja see oli registrist kustutatud kuni
29.novembrini 2013, kuid selle vea avastamise järel registreeris kostja domeeninime uuesti. Kostja kasutab tähist „VESKIMÖLDRE“ oma äritegevuse ja teenuste kvaliteedi reklaamimisel, samuti Veskimöldre elurajoonis asuva kinnisvara müügil ja vahendamisel. Hageja kuritarvitab kaubamärgi õiguskaitset ja kõlvatu konkurentsi regulatsiooni ning kasutab ebaausalt ja pahauskselt ära seda, et kostja ei ole oma arendusprojekti nime varem kaubamärgina registreerinud. Hageja arendatav kinnisvaraprojekt Saue vallas (Koru kinnistu) asub kostja varem arendatud Veskimöldre elurajooni lähistel, asudes teisel pool Laagri-Harku maanteed. Hageja on oma projektile uue nime väljamõtlemise asemel võtnud kasutusele kostja tuntuks tehtud nime „Veskimöldre“, kasutades ära selle tuntust ning head mainet. Sellega jätab hageja avalikkusele mulje, nagu oleks tema arendatav uuselamurajoon kostja arendatud Veskimöldre elurajooni osa. Kostja esitas vastuhagi hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ suhtes. Vastuhagi kohaselt on hageja võtnud tähise „VESKIMÖLDRE“ kasutusele ja registreerinud selle kaubamärgina pahauskselt KaMS § 9 lg 1 p 10 tähenduses. Hageja kaubamärgi registreerimine on vastuolus ka KaMS § 10 lg 1 p-dega 1 ja 2. Kostjale kuulus juba enne hageja kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist 3. detsembril 2014 üldtuntud kaubamärk „VESKIMÖLDRE“, mis oli saavutanud üldtuntuse samade või samaliigiliste teenuste osas, mille suhtes on registreeritud hageja kaubamärk. Alternatiivselt leiab kostja, et „VESKIMÖLDRE“ on hageja kaubamärgi registreeringus loetletud teenuste osas KaMS § 9 lg 1 p-de 2–4 tähenduses eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, mis tähistab väljakujunenud elurajooni ja näitab üksnes kinnisvaraga seotud teenuste osutamise asukohta.
3.Harju Maakohus rahuldas 27. märtsi 2017. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus keelas kostjal domeeninime veskimoldre.ee kasutamise, kohustas kostjat esitama registripidaja kaudu Eesti Interneti Sihtasutusele tahteavalduse sisuga „Käesolevaga loovutan domeeninime veskimoldre.ee Brave Capital OÜ-le (registrikood 11903432)“ ning asendas vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Samuti kohustas maakohus kostjat hoiduma tähist „VESKIMOLDRE“ sisaldava domeeninime registreerimisest. Maakohus jättis 29. aprilli 2016. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse ja menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuhagi kohta leidis maakohus, et hageja klassides 36 ja 37 registreeritud kaubamärk „VESKIMÖLDRE“ ei ole registreeringus loetletud teenuste osas eristusvõimetu, kirjeldav ega tavapärane tähis KaMS § 9 lg 1 p-de 2–4 tähenduses. Samuti ei ole hageja registreerinud kaubamärki pahauskselt ning tegemist ei ole kostja varasema üldtuntud kaubamärgiga. Ainuüksi asjaolust, et Veskimöldre on kujunenud Tallinna Nõmme linnaosa ja Saue valla piiril paikneva elurajooni ja asumi tavapäraseks nimetuseks, ei järeldu, et tegemist oleks selle asumi ametliku nimega ja/või kogu Eesti laiemale avalikkusele hästi teada asumi nimega, mis seostuks kinnisvarateenustest huvitatud inimeste 3(12)
2-16-6665 jaoks eelkõige tuntud ja kvaliteetsete kinnisvarateenuste osutamise kohaga. Ainuüksi asjaolust, et tegemist on geograafilist päritolu kirjeldava tähisega, ei tulene automaatselt, et tähis „VESKIMÖLDRE“ on muutunud keelekasutuses või heauskses äripraktikas tavapäraseks mingi ehitus- või kinnisvarateenuse tähistamiseks. Maakohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et hageja on registreerinud kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ oma nimele pahauskselt. Veskimöldre elurajooni arendajaks aastatel 1996–2005 ei olnud mitte kostja ise, vaid tema tütarettevõte Arco Investeeringute Aktsiaselts, ning Veskimöldre elurajooni arendustegevus oli lõppenud ligi kümme aastat enne hageja kaubamärgitaotluse esitamist, s.o 2000-ndate keskel. Kuigi kostja on 2013. a novembris registreerinud domeeninime veskimoldre.ee, siis selle domeeninime taga ei ole iseseisva sisuga kodulehte, vaid see on suunatud kostja kodulehele arcovara.ee, kus samuti ei nähtu nimetatud tähisega seotud uusi arendusi või projekte. Kostja ei ole tõendanud, et talle kuulus varasem üldtuntud kaubamärk. Maakohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kaubamärk „VESKIMÖLDRE“ ja kostja kasutatav tähis „VESKIMOLDRE“ on KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes identsed ning neid kasutatakse identsete teenuste puhul, milleks on kinnisvara hindamine ja vahendus, kinnisvara ostu, müügi, rendi ja halduse teenused, samuti kinnisvaraarenduse ja planeerimise teenused, mistõttu on tõenäoline, et tarbija vahetab need ära, sealhulgas võib kostja tähis assotsieeruda õiguskaitse saanud kaubamärgiga.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada vastuhagi ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. oktoobri 2017. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt.
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse, jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda, ning teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi tervikuna. Muus osas palus kostja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja vaidles vastukassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kumbki pool jätta vastaspoole kanda.
9.Riigikohus tühistas 13. juuni 2018. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2017. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Hagejale tagastati kassatsioonkaebuselt ja kostjale vastukassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 4(12)
2-16-6665
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29. jaanuari 2019. a otsusega maakohtu 27. märtsi 2017. a otsuse, jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Ringkonnakohus tunnistas hageja ainuõiguse kaubamärgina registreeritud tähisele „VESKIMÖLDRE“ (registreeringu nr 53399) tühiseks. Apellatsioonkaebus rahuldati. Harju Maakohtu 29. aprilli 2016. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud tühistati. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt jäi ringkonnakohus seisukohale, et asjaomaseks avalikkuseks, kelle perspektiivist tuleb hinnata kaubamärgi eristusvõimet, kirjeldavust ja tavapärasust, on nende teenuste, mille osas hageja kaubamärk on registreeritud, tarbijaskond, mis hõlmab ka lõpptarbijaid ehk kogu Eesti avalikkust. Hageja kaubamärk on registreeritud Nizza kokkuleppe alusel vastu võetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassides 36 ja 37, mida võib summeerida kinnisvarasektori teenustena, mis seostuvad eeskätt kinnisvara arenduse ja -haldusega. Kinnisasjadega seotud arendus- või haldusteenused sõltuvad olemuslikult kinnisasjade geograafilisest asukohast. Kolleegium leidis, et „VESKIMÖLDRE“ tähist seostati enne vaidlustatud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva Tallinna linna ja Saue valla piiril asuva hinnatud elurajooniga. Kostja esitatud tõendite põhjal järeldas ringkonnakohus, et asjaomane avalikkus tunneb tähist „VESKIMÖLDRE“ kindla geograafilise asukoha kohanimena ja tajub seda asumi või elamurajooni nimena. Asjas ei ole tähtsust sellel, kas „Veskimöldre“ on ametlik asumi nimetus. Kinnisvarasektori teenuste puhul on tavapärane märkida ära asjassepuutuvate kaupade või teenuste geograafiline päritolu. Nende teenuste puhul on keskmisest suurem tõenäosus, et asjaomane avalikkus võib tajuda kaubamärgis kohanime kasutamist viitena teenuse osutamise asukohale. Üksnes teoreetiline võimalus, et kõnealuse kaubamärgi all oleks võimalik osutada kinnisvarateenuseid ka mujal, ei välista järeldust, et tähis kirjeldab kauba või teenuse omadusi. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et tähistatud koha kui asumi ja kinnisvara arenduse piirkonna ning hageja pakutavate kinnisvarasektori teenuste olemusest tulenevalt on tõenäoline, et sihtrühm võiks arvata, et hageja pakutavad kinnisvarasektori teenused pärinevad Veskimöldrest. Seetõttu on kaubamärk „VESKIMÖLDRE“ teenuste klasside 36 ja 37 osas kirjeldav ja hageja ainuõigus sellele tuleb tühistada. Asjas ei ole tõendatud, et tähis „VESKIMÖLDRE“ oli enne taotluse esitamist 3. detsembril 2014 omandanud üldtuntuse ja seetõttu ka eristusvõime kasutamise teel KaMS § 9 lg 2 järgi. Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas hageja oli tähise „VESKIMÖLDRE“ registreerimisel pahauskne. Kuna vastuhagi on põhjendatud ja hageja ainuõigus tähisele „VESKIMÖLDRE“ tuleb tühistada, siis ei riku domeeninimi „veskimoldre.ee“ hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi. Hagejal puudub kaubamärgiomaniku ainuõigusest tulenev alus nõuda domeeninime endale üleandmist ja selle registreerimise keelamist. Hagi tuleb sellel alusel jätta rahuldamata. Hageja ei saa keelata kostjal domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutamist ka kõlvatu konkurentsi sätete alusel. Kuna ringkonnakohus leidis, et hageja ainuõigus tähisele „VESKIMÖLDRE“ tuleb tühistada, siis ei ole vaja hinnata hageja väiteid selle kohta, et kostja osutab kõlvatut konkurentsi sellega, et kostja domeeninimi „veskimoldre.ee“ võib jätta klientidele eksliku mulje, et tegemist on hageja kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ all pakutavate kinnisvarateenustega. Selles, et kostja kasutab domeeninime „veskimoldre.ee“ selleks, et suunata Veskimöldre piirkonnas kinnisvaraarendusest huvitatuid oma kodulehele, ei näe ringkonnakohus midagi taunimisväärset. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kuulub äriühingute kontserni, mida seob Veskimöldre kui asukohaga varasem kinnisvara arendus- ja müügitegevus. Kostja käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et domeeninime „veskimoldre.ee“ kasutajaks oli alates 1990-ndate lõpust samasse kontserni kuuluv kostja tütarühing Arco Investeeringute Aktsiaselts. Domeeninime kostja nimele registreerimine ja selle kasutamine on 5(12)
2-16-6665 majanduslikult seletatav ega viita kõlvatu konkurentsi eesmärkidele. Ei vaielda selle üle, et kostja kontserni kinnisvaraportfelli kuulub kinnistuid Veskimöldres ning kostja ei ole välistanud arendustegevuse taasalustamist selles piirkonnas tulevikus. Kostjale ei saa ette heita domeeninime registreerimise ajal kehtinud KonkS § 50 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 51 lg-te 1 ja 2 ega praegu kehtiva ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse §-de 3 ja 4 rikkumist, kuna kostja kasutab tähist „VESKIMÖLDRE“ oma tütarühingu varem rajatud elurajooni nimena, millele viimane sellise nime andis. Samal põhjusel ei ole kostja käitumine vastuolus ka reklaamiseaduse § 4 lg-ga 1. Kostjal ei saa keelata reklaamida oma teenuseid, viidates kontserni varasemale arendusprojektile Veskimöldres.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Hageja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu
29.jaanuari 2019. a otsuse täies ulatuses ning teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hageja hagi, jätta kostja vastuhagi rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda. Juhul, kui Riigikohus leiab, et ta ei saa tühistatud osas ise uut sisulist otsust teha, palub hageja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt välja vastavalt menetluskulude nimekirjale. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust. Esiteks on ringkonnakohus jätnud põhjendamata tõendite maakohtust erinevalt hindamise, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-s 5, § 442 lg-s 8 ja §-s 653 sätestatud kohustusi. Maakohus ei tuvastanud kostja tõendeid hinnates asjaolu, et asjaomase sihtrühma jaoks on tähis „VESKIMÖLDRE“ tuntud geograafilise asukoha kohanimi. Ringkonnakohtu erinev hinnang osutus asja lahendamisel otsustavaks. Teiseks ei võtnud ringkonnakohus seisukohta hageja ühegi vastuväite kohta otsuse p-s 31 viidatud tõenditele ja tähise „VESKIMÖLDRE“ kirjeldavusele, rikkudes sellega TsMS § 654 lg-t 5. Kolmandaks tugines ringkonnakohus otsuses tõenditele, mis ei puutu ajaliselt asjasse ja millel pole seega asjas tähtsust, rikkudes sellega TsMS § 238 lg-t 1. KaMS § 52 lg 1 järgi võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Ringkonnakohtu otsus tugineb valdavalt tõenditele, millest tulenevad asjaolud on nii kaubamärgi registreerimise otsusest kui ka registrisse kandmisest hilisemad, ja tõenditele, millest tulenevate asjaolude esinemise aega pole võimalik kindlaks teha. Seega pole ringkonnakohus hinnanud kaubamärgi tühistamise aluseks olevaid asjaolusid KaMS § 52 lg 1 kohaselt kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise seisuga. Ringkonnakohus pole ka selgitanud, kuidas nendest tõenditest on võimalik tuvastada asjaolusid kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise seisuga. Neljandaks tuvastas ringkonnakohus asjaolusid vastava tegevusharu traditsioonide ja selle aspektist, kas vaidlusaluste teenuste geograafilist päritolu peetakse nende kvaliteedi või muude omaduste hindamisel oluliseks või mitte, tuginemata ühelegi tõendile ja põhjendamata seda, kuidas ta nende asjaolude tuvastamiseni jõudis. Hageja arvates kohaldas ringkonnakohus vääralt ka materiaalõigust. Ringkonnakohus tõlgendas valesti KaMS § 9 lg 1 p 3 ja lähtus õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu hindamisel mitte teenuse päritolust, nagu näeb ette KaMS, vaid teenuse võimalikust sihtkohast, mille puhul KaMS ei näe ette alust kaubamärgi registreerimisest keelduda. Ringkonnakohus rikkus kohustust hinnata keeldumisaluste esinemist iga teenuse kohta eraldi, tehes meelevaldse üldistuse, et hageja kaubamärk on registreeritud klassides 36 ja 37, mida võib summeerida kinnisvarasektori teenustena, mis seostuvad eelkõige kinnisvaraarenduse ja -haldusega. Otsuses toodud kinnisvara puudutavatel põhjendustel on ringkonnakohus valesti tühistanud kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ ka selliste teenuste osas nagu kindlustus, rahalised- ja finantstehingud. 6(12)
2-16-6665
12.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Ringkonnakohus rikkus hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamisel kohtuotsuse põhjendamise kohustust ja võis rikkuda ka TsMS § 238 lg-st 1 tulenevat kohustust arvestada asja lahendamisel ainult selliseid tõendeid, millel on asjas tähtsust.
14.1.Kostja taotleb vastuhagis hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ suhtes. Vastuhagi esitamise ajal reguleeris kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi esitamist KaMS § 52. Sel ajal kehtinud redaktsioonis nägi KaMS § 52 lg 1 ette, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks mh KaMS §-s 9 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. KaMS § 59 lg 1 täpsustas, et isik, kelle vastu on esitatud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse ka vastuhagis.
14.2.Ringkonnakohus tuvastas, et tähist „VESKIMÖLDRE“ seostati enne vaidlustatud kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva Tallinna linna ja Saue valla piiril asuva hinnatud elurajooniga. Selle kinnituseks viitas ringkonnakohus erinevatele tõenditele, mh väljatrükkidele erinevate ajakirjandusväljaannete artiklitest (I kd, tl-d 150–160), fotole teeviidast (III kd, tl 39), ekraanitõmmistele erinevate kolmandate isikute veebilehekülgedest, arupärimisele, arengukavale ja Delfi.ee artiklile (III kd, tl-d 46–62), samuti hageja enda ja kolmandate isikute avaldatud kinnisvarakuulutustele müügipakkumistes ja meediaväljaannetes, mis käsitlevad „Veskimöldret“ elamurajoonina (I kd, tl-d 141–143 ja III kd, tl-d 63–81) (vt ringkonnakohtu otsuse p 31). Tuvastatud asjaoludel leidis ringkonnakohus, et esineb alus hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS § 9 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguskaitset välistava asjaolu tõttu.
14.3.Kolleegiumi arvates lähtus ringkonnakohus KaMS § 9 lg 1 p-s 3 nimetatud õiguskaitset välistava asjaolu esinemise hindamisel põhjendatult kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevast. Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kaubamärki (endine Ühenduse kaubamärk) puudutavates vaidlustes leidnud, et kaubamärgi registreerimise õiguspärasust, sh selle kehtetuks tunnistamise menetluses tuleb hinnata registreerimise taotluse esitamise aja seisuga (vt nt 11. juuni 2009. a otsus kohtuasjas nr C-542/07 P Imagination Technologies vs. OHIM; 23. aprilli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-332/09 P OHIM vs. Frosch Touristik). Riigisisese kaubamärgi õiguskaitset EL-is ühtlustava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (direktiiv (EL) 2015/2436) sätted on kaubamärgi registreerimisest keeldumise absoluutseid põhjuseid ja registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamise aluseid puudutavas osas (vt art 4 lg 1 ja lg 4 esimene lause, art 45 lg 3 p a) sarnased Euroopa Liidu kaubamärgi õiguskaitset reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001, Euroopa Liidu kaubamärgi kohta, (määrus (EL) 2017/1001) sätetega (vt art 7 lg-d 1 ja 3, art 59 lg 1 p a). Seda, et riigisisese 7(12)
2-16-6665 kaubamärgi registreerimisel tuleb hinnata KaMS § 9 lg 1 p-s 3 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu esinemist taotluse esitamise kuupäeva seisuga, kinnitab KaMS § 9 lg 2 sõnastus, mille kohaselt taotluse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi puhul ei kohaldata mh § 9 lg 1 p-s 3 sätestatut. Kolleegiumi arvates tuleb KaMS § 52 lg-t 1 vastuhagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis mõista nii, et põhjus kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks KaMS §-s 9 sätestatud alusel esineb juhul, kui kaubamärgi registreerimise otsuse asemel oleks tulnud teha otsus kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta. Kui kaubamärgi registreerimisest oleks tulnud keelduda põhjusel, et taotluse esitamise kuupäeval ei vastanud kaubamärk KaMS § 9 tingimustele, on pärast sellise kaubamärgi registreerimist võimalik nõuda selle suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist. Eelnev vastab ka direktiivi (EL) 2015/2436 art 45 lg 3 p-le a, mille kohaselt peab kaubamärgi kehtetuks tunnistamist saama nõuda mh sellel alusel, et kaubamärki ei oleks pidanud registreerima, sest see ei vasta art-s 4 sätestatud nõuetele. KaMS § 9 lg 1 p 3 vastab sisu poolest direktiivi art 4 lg 1 p-le c.
14.4.Kolleegium nõustub hagejaga selles, et osa tõendeid, millele ringkonnakohus tugines, ei ole KaMS § 52 lg 1 kohaldamisel asjakohased. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ registreerimise taotluse
3.detsembril 2014 ja see kanti registrisse 19. oktoobril 2015. Asja materjalidest nähtub, et enamik ajakirjandusväljaannete artiklitest, mille väljavõtetele ringkonnakohus viitas, on avaldatud ajavahemikus 2007 kuni märts 2014, s.o enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist. Kahe artikli puhul (I kd, tl-d 152 ja 160) ei võimalda kostja esitatud tõend artikli avaldamise kuupäeva hinnata. Samuti ei ole võimalik hinnata seda, mis kuupäeval on tehtud kostja esitatud foto teeviidast (III kd, tl 39). Kostja esitatud ekraanitõmmistest osa puhul ei ole võimalik hinnata, millal ekraanitõmmisel esitatud teave on avaldatud ja kas see on olnud kättesaadav ka kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval (nt III kd, tl-d 47, 52, 54 pöördel, 55 pöördel, 60). Ringkonnakohtu viidatud arupärimine ja Delfi.ee artikkel pärinevad kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisele eelnevast ajast (III kd, tl-d 48 ja 49). Seevastu arengukava ja osal ekraanitõmmistel esitatud teave pärinevad hilisemast ajast (vt III kd, tl-d 50 ja 51). Kinnisvara müügipakkumiste puhul ei ole kostja esitatud väljavõtete põhjal võimalik hinnata, mis kuupäeval need müügipakkumised on avaldatud ja kas need on olnud kättesaadavad ka kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal (I kd, tl-d 141–143, III kd, tl-d 63–75). Osa meediaväljaannete artikleid ja veebis olevat infot, mille väljatrüki kostja on esitanud, on avaldatud kaubamärgi registreerimisest hiljem (nt III kd, tl-d 76, 80 ja 81), kuid osalt ei nähtu avaldamise kuupäeva (nt III kd, tl 77–79). Eelnevast nähtub, et suur osa ringkonnakohtu viidatud tõenditest on sellised, mis kajastavad enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist esinenud asjaolusid. Samas on ringkonnakohus viidanud vaidlustatud otsuses ka sellistele tõenditele, mis ei ole esmapilgul asjakohased, kuna kajastavad asjaolusid taotluse esitamise kuupäevast hilisema seisuga.
14.5.Ka selliste tõendite põhjal, mis kajastavad asjaolusid kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ registreerimise taotluse esitamisele järgneva aja seisuga, võib olla võimalik teha järeldusi selle kohta, kuidas tarbijad eelduslikult tajusid tähist „VESKIMÖLDRE“ taotluse esitamise ajal. Ka Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kaubamärki puudutavates vaidlustes leidnud, et kaubamärgi registreerimise õiguspärasust hinnates võib tugineda ka andmetele, mis puudutavad taotluse esitamisest hilisemat aega (vt nt 17. juuli 2008. a otsus kohtuasjas nr C-488/06 P L & D vs. OHIM, p 70). Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et arvestada võib tõenditega, mis – olles küll taotluse esitamise kuupäevast hilisemad – võimaldavad teha järeldusi olukorra kohta nii, nagu see oli sellel kuupäeval (vt samas,
8(12)
2-16-6665 p 71; 5. oktoobri 2004. a määrus kohtuasjas nr C-192/03 P Alcon vs. OHIM, p 41; 19. juuni 2014. a otsus liidetud kohtuasjades nr C-217/13 ja nr C-218/13 Oberbank jt, p 60).
14.6.Praeguses asjas rikkus ringkonnakohus menetlusõiguse normi sellega, et võttis kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõuet hinnates arvesse ka tõendeid, mis kajastavad asjaolusid, mis esinesid pärast kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ registreerimise taotluse esitamist, ilma et ringkonnakohus oleks põhjendanud, kuidas nendest tõenditest saab teha järeldusi taotluse esitamise ajal esinenud asjaolude kohta. Lisaks ei põhjendanud ringkonnakohus nende tõendite arvestamist, millelt ei nähtu, millal vastav teave on avaldatud või kas see on olnud kättesaadav ka kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal või enne seda. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kui aga ringkonnakohus arvestas vaidlustatud otsuse tegemisel mõnda tõendit, mis ei võimalda teha järeldusi kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal esinenud asjaolude kohta, on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 238 lg-st 1 tulenevat kohustust arvestada asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eespool viidatud tõendeid uuesti hinnata, menetlusõiguse normi rikkumised kõrvaldada ja arvestada asja lahendamisel ainult selliseid tõendeid, millel on KaMS § 52 lg 1 kohaldamisel tähtsust.
15.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et ringkonnakohus eksis KaMS § 9 lg 1 p 3 sisustamisel.
15.1.Praeguses asjas esitatud vastuhagi lahendamisel tuleb lähtuda enne 2019. aasta 1. aprilli kehtinud KaMS § 9 lg 1 p 3 sõnastusest (KaMS § 72 lg 15). Alates 2019. aasta 1. aprillist kehtib KaMS § 9 lg 1 p 3 muudetud sõnastuses, mis ei erine sisuliselt varem kehtinud sõnastusest.
15.2.Riigikohus selgitas KaMS § 9 lg 1 p 3 eesmärke ja sisustamist põhjalikult samas asjas 13. juunil 2018. a tehtud otsuse nr 2-16-6665/60 p-des 23–23.5. Asja uuel läbivaatamisel on ringkonnakohus neid juhiseid arvestades hinnanud poolte väiteid ja esitatud tõendeid ning järeldanud, et hageja pakutavate kinnisvarasektori teenuste sihtrühm seostab kinnisvarateenust, mis viitab kindlale geograafilisele asukohale, teenuse päritoluga sellest piirkonnast, arvates, et neid teenuseid osutatakse Veskimöldre asumis. Sellest järeldas ringkonnakohus, et hageja kaubamärk on kinnisvarateenuseid kirjeldav KaMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses (vt otsuse p 32).
15.3.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et ringkonnakohus lähtus KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel põhjendamatult teenuse võimalikust sihtkohast, mitte selle päritolust. Kui kaupade puhul saab rääkida päritolukohast selles tähenduses, kus kaup on toodetud, valmistatud, disainitud vms, siis teenuste puhul saab teenuse päritolukohana mõista nii selle väljatöötamise kohta kui ka teenuse osutamise kohta. Sarnaselt leidis kolleegium ka 13. juuni 2018. a otsuses samas asjas, selgitades, et KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel on oluline hinnata, kas asjaomane avalikkus juba praegu või eelduslikult tulevikus seostab kõnealuse tähise all pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid konkreetse geograafilise piirkonnaga, nt arvates, et neid kaupu toodetakse või teenuseid osutatakse selles piirkonnas (vt p 23.4). Ka Euroopa Liidu Kohtu praktikas on käsitatud teenuste geograafilise päritoluna nende osutamise kohta (vt Üldkohtu 5. juuli 2017. a otsus kohtuasjas nr T-167/15 Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise vs. EUIPO – Freistaat Bayern (NEUSCHWANSTEIN), p 27; Euroopa Kohtu 6. septembri 2018. a otsus samas asjas nr C-488/16 P, p 43, vt ka Üldkohtu 15. jaanuari 2015. a otsus kohtuasjas nr T-197/13 MEM vs. OHIM (MONACO), p 58). Kolleegium märgib, et isegi kui teenuse osutamise koht ei oleks käsitatav teenuse geograafilise päritoluna KaMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses, nägi see säte enne 2019. aasta 1. aprilli kehtinud sõnastuses ette avatud loetelu kaupade või teenuste omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust 9(12)
2-16-6665 kirjeldavatest tähistest või andmetest. Kuna teenuse osutamise koht näitab teenuse omadust ja kirjeldab teenust, siis on see KaMS § 9 lg 1 p-ga 3 igal juhul hõlmatud.
16.Ringkonnakohus ei ole põhjendanud hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist kõikide kaubamärgi registreeringus märgitud teenuste suhtes, rikkudes sellega otsuse põhjendamise kohustust. See võis viia osa registreeringus märgitud teenuste puhul põhjendamatu järelduseni, et hageja kaubamärk kirjeldab nende omadusi KaMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses.
16.1.Ringkonnakohus märkis vaidlustatud otsuses, et hageja kaubamärk on registreeritud Nizza kokkuleppe alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassides 36 ja 37, mida võib summeerida kinnisvarasektori teenustena, mis seostuvad eeskätt kinnisvara arenduse ja -haldusega (vt otsuse p 30). Seejärel hindaski ringkonnakohus otsuses tähise „VESKIMÖLDRE“ kirjeldavust kinnisvarateenuste puhul, leides, et kuna kinnisasjadega seotud arendus- ja haldusteenused sõltuvad olemuslikult kinnisasjade geograafilisest asukohast ja kinnisvarasektori teenuste puhul on tavaline märkida ära nende geograafiline päritolu, seostab nende teenuste sihtrühm geograafilisele asukohale viitavat tähist kinnisvarateenuse päritoluga sellest piirkonnast. Ringkonnakohus hindas asjas esitatud tõendeid ja järeldas, et „Veskimöldre“ on asjaomase sihtrühma jaoks tuntud kindla geograafilise koha tähistajana ning sihtrühma arvates viitab tähis „VESKIMÖLDRE“ sellele, et kinnisvarateenuseid osutatakse Veskimöldre asumis (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 30–34). Hageja väitel luges ringkonnakohus põhjendamatult kinnisvarateenusteks kõik klasside 36 ja 37 teenused, mille osas hageja kaubamärk on kaitstud. See võis viia selleni, et osa teenuste, sh kindlustuse, rahaliste- ja finantstehingute suhtes tunnistati hageja kaubamärgist tulenev ainuõigus põhjendamatult tühiseks.
16.2.KaMS § 39 lg-test 1–3 tuleneb, et Patendiamet keeldub kaubamärgi registreerimisest vaid nende kaupade ja teenuste suhtes, millega õiguskaitset välistav asjaolu seostub. Ülejäänud kaupade ja teenuste suhtes, mille puhul õiguskaitset välistavat asjaolu ei esine, tuleks kaubamärk registreerida. Kolleegium leiab, et see põhimõte kehtib ka siis, kui kaubamärk on registreeritud ning taotletakse kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist. See vastab direktiivi (EL) 2015/2436 art-le 7, mis näeb ette, et kui kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille suhtes on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille suhtes kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi kehtetuks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid. Sama tulenes varem kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ art-st 13 ja esimese nõukogu direktiivi 89/104/EMÜ art-st 13. Sarnaselt näeb Euroopa Liidu kaubamärgi kontekstis ette nii kehtiva määruse (EL) 2017/1001 art 42 lg 1 ja art 59 lg 3 kui ka enne seda kehtinud nõukogu määruse (EÜ) nr 207/2009, ühenduse kaubamärgi kohta, art 37 lg 1 ja art 52 lg 3.
16.3.Euroopa Kohus on leidnud, et kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjuste kontrollimine peab puudutama iga kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärki soovitakse registreerida, ning otsus, millega pädev asutus kaubamärgi registreerimisest keeldub, peab olema põhimõtteliselt põhjendatud iga sellise kauba või teenuse osas (vt Euroopa Kohtu 15. veebruari 2007. a otsus kohtuasjas nr C-239/05 BVBA Management, Training en Consultancy, p 34). Sellest tuleneb pädevale ametiasutusele kohustus esitada oma otsuses kaubamärgi registreerimisest keeldumise põhjendus iga registreerimistaotluses nimetatud kauba või teenuse kohta eraldi (samas, p 38). Kui aga sama keeldumispõhjus esitatakse kaupade või teenuste kategooria või rühma kohta, võib pädev ametiasutus piirduda üldise põhjendusega, mis hõlmab kõiki asjaomaseid kaupu või teenuseid (samas, p-d 37 ja 38). See võimalus hõlmab vaid kaupu ja teenuseid, mille vahel on piisavalt otsene ja konkreetne seos selleks, et need moodustaksid kõnealuste kaupade või teenuste piisavalt homogeense kategooria või rühma (vt Euroopa Kohtu 18. märtsi 2010. a määrus kohtuasjas nr C-282/09 P CFCMCEE vs. 10(12)
2-16-6665 OHIM, p 40, vt ka Üldkohtu 28. juuni 2016. a otsus kohtuasjas nr T-134/15 salesforce.com vs. EUIPO (SOCIAL.COM), p 27 ja 10. septembri 2015. a otsus kohtuasjas nr T-608/14 Laverana vs. OHIM (ORGANIC WITH PLANT FLUID FROM OUR OWN PRODUCTION), p 19). Kolleegiumi hinnangul on need juhised asjakohased ka olukorras, kus taotletakse kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist.
16.4.Praeguses asjas ei põhjendanud ringkonnakohus seda, miks ka nt kindlustusel ning rahalistel- ja finantstehingutel on piisavalt otsene ja konkreetne seos kinnisvarasektori teenustega, eelkõige kinnisvara arendus- ja haldusteenustega, et need moodustaksid piisavalt homogeense kategooria või rühma. Üldiselt teadaolevalt ei ole kindlustus ning rahalised- ja finantstehingud lahutamatult seotud üksnes kinnisvaraga. Euroopa Kohus on rõhutanud, et nõutava homogeensuse tuvastamiseks ei ole piisav üksnes asjaolu, et kõnealused kaubad või teenused kuuluvad Nizza kokkuleppe samasse klassi, sest mainitud klassidesse kuuluvad sageli väga erinevad kaubad või teenused, mille vahel ei ole tingimata piisavalt otsest ja konkreetset seost (vt 18. märtsi 2010. a määrus kohtuasjas nr C-282/09 P CFCMCEE vs. OHIM, p 40). Kuna ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud nimetatud teenuste liigitamist samasse rühma kinnisvara arendus- ja haldusteenustega, ei ole piisavalt põhjendatud ka ringkonnakohtu järeldus, et tähis „VESKIMÖLDRE“ on nende teenuste puhul KaMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses kirjeldav.
16.5.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et ringkonnakohtus kõigi teenuste grupeerimist kinnisvarasektori teenustena õigustas see, et hageja on ise käsitanud kaubamärgi registreeringus loetletud teenuseid kinnisvarasektori teenustena. Asja materjalidest nähtub, et kostja määratles need teenused kinnisvara arendamise või haldamisega seotud teenustena ning nõudis hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamist põhjusel, et tähis „VESKIMÖLDRE“ on kinnisvaraga seotud teenuste osas kirjeldav ja eristusvõimetu (vt nt 16. mai 2016. a vastuhagi p-d 33 ja 36–39, I kd, tl-d 106 ja 107; 14. juuli 2016. a seisukohtade p 13, III kd, tl 29). Hageja vaidles kogu menetluses vastu kostja väitele, et tähis „VESKIMÖLDRE“ on kirjeldav nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes hageja kaubamärk on registreeritud. Seejuures viitas hageja Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt tuleb õiguskaitset välistavad asjaolud tuua välja iga konkreetse kauba või teenuse osas (nt IV kd, tl 29 pöördel). Asja teisel läbivaatamisel ringkonnakohtus viitas hageja sellele, et kostja peab tõendama KaMS § 9 lg 1 p-s 3 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu esinemist kõigi asjassepuutuvate teenuste puhul, s.o nende, mille suhtes hageja kaubamärk on registreeritud (IV kd, tl 71b pöördel). Seejuures väitis hageja, et tulenevalt Veskimöldre kui koha iseloomust ei ole tõenäoline, et asjaomane avalikkus võiks arvata, et seal asuvad mh kindlustuse pakkujad ja pangad (IV kd, tl 71c). Ka ringkonnakohtu istungil rõhutas hageja, et tähise kirjeldavuse hindamisel tuleb arvesse võtta teenuste olemust ning kui tegemist on eramute piirkonnaga, siis on seal finantsteenuste osutamine ebatõenäoline (IV kd, tl 79 pöördel). Eelnevast nähtub, et hageja ei ole vastuhagi menetluse käigus selgelt väljendanud nõustumist kostja väitega, et kõik teenused, mille suhtes tema kaubamärk on registreeritud, on käsitatavad kinnisvarasektori teenustena, vaid on viidanud vajadusele teenuseid eristada ja lähtuda konkreetse teenuse olemusest.
16.6.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas tuvastatud õiguskaitset välistav asjaolu KaMS § 9 lg 1 p 3 järgi esineb kõikide teenuste, sh kindlustuse ning rahaliste- ja finantstehingute puhul, mille suhtes hageja kaubamärk on registreeritud, või vaid osa nende teenuste puhul. Kui ringkonnakohus leiab, et sama õiguskaitset välistav asjaolu esineb kõikide registreeringus märgitud teenuste puhul, võib kohus piirduda otsuses üldise põhjendusega, mis hõlmab kõiki asjaomaseid teenuseid, kuid sellisel juhul tuleb kohtul põhjendada, miks nende teenuste vahel on piisavalt otsene ja konkreetne seos selleks, et need moodustaksid piisavalt homogeense, nt kinnisvarasektori teenuste kategooria või rühma.
11(12)
2-16-6665
16.7.Kostja etteheide, et hageja ei ole kasutanud ega kavatse kasutada tähist „VESKIMÖLDRE“ kindlustuse, rahastus- ja/või finantsteenuste puhul, ei ole kolleegiumi arvates praeguses asjas esitatud vastuhagi lahendamisel asjakohane. KaMS-ist ei tulene kaubamärgi registreerimiseks tingimust, et kaubamärki tuleb juba selle registreerimise taotluse esitamise ajal kasutada. Kohustus kaubamärki registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks tegelikult kasutada tekib KaMS § 17 lg 1 kohaselt alles pärast selle registreerimist. KaMS § 53 lg 1 p 3 kohaselt võib iga isik nõuda registreeritud kaubamärgi omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul KaMS § 17 tähenduses kasutatud. Praeguseks ei ole vaidlustatud kaubamärgi registreeringu tegemisest viit aastat möödunud ning kostja ei ole ka esitanud nõuet hageja ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel.
17.Ringkonnakohus jättis vaidlustatud otsusega rahuldamata hagi domeeninime „veskimoldre.ee“ üleandmiseks mh seetõttu, et kuna vastuhagi rahuldati ja hageja ainuõigus kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ suhtes tunnistati tühiseks, ei riku see domeeninimi hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi ning hageja ei saa heita kostjale ette ka kõlvatu konkurentsi osutamist tulenevalt sellest, et kostja domeeninimi võib jätta klientidele eksliku mulje hageja kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ all pakutavate kinnisvarateenuste päritolust (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 43 ja 48). Seega võis hagi rahuldamata jätmine sõltuda vastuhagi rahuldamisest. Kuna vaidlustatud otsus tühistatakse osas, millega rahuldati vastuhagi, tuleb see tühistada ka osas, millega jäeti hagi rahuldamata.
18.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jagab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ka menetluskulud.
19.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Kullerkupp, Peeter Jerofejev, Ants Kull
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.