Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-9679
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. ja C.C. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr X ja nr X 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Mehis Adamson
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustajad: 1) B.B. (kostja), ik XXXXXXXXXXX; 2) C.C. (kostja), ik XXXXXXXXXXX kostjate esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 otsus osas, millega maakohus jättis lubamatuks tunnistamata sundtäitmise täiteasjades nr X ja nr X alates 29. märtsist 2019 tekkinud nõuete ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada lubamatuks alates 29. märtsist 2019 tekkinud nõuete sundtäitmine täiteasjades nr X ja nr X.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Jätta Tartu Maakohtu 27. juuni 2019 määrusega seatud hagi tagamine kehtima nende nõuete sundtäitmisele täiteasjades nr X ja nr X, mis on tekkinud alates 29. märtsist 2019. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. esitas 26.06.2019 kohtule hagiavalduse B.B. ja C.C. (kostjad) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr X ja nr X. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja D.D. (praegune nimi D.D.) 11.11.2013 notariaalse abieluvaralepingu, elatise maksmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Muu hulgas leppisid pooled lepingus kokku, et hageja maksab poolte ühistele lastele B.B.le ja C.C.le (kostjad) elatist kuni nende täisealiseks saamiseni seadusega ettenähtud alammääras, mis lepingu sõlmimise hetkel oli 175 eurot ühele lapsele kuus. Võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on elatise maksmise kokkuleppe aluseks olnud asjaolud muutunud. Lapsed viibivad nüüd olulise osa ajast hageja juures ja hageja annab neile sel ajal ülalpidamist vahetult. Samuti kasvas hageja ülalpeetavate laste arv 2019. aastal kolmeni. Lisaks saab kostjate ema peretoetust, mis nüüdseks on kasvanud 550 euroni kuus. Kuna olukord oli muutunud, siis alates 2018. aasta maist hageja enam kostjatele elatist ei maksnud. Seejärel algatas D.D. kohtutäitur Oksana Kutšmei juures täiteasjad nr X ja nr X hagejalt laste kasuks lepingus kokku lepitud elatise sissenõudmiseks. Hageja ütles 25.02.2019 avaldusega elatise maksmise lepingu üles. Ülesütlemise avaldus toimetati D.D.le kätte 28.03.2019. Hageja suhtes sundtäitmiseks algatatud täiteasjades on sissenõudjateks kostjad ehk alaealised lapsed. See on ebaõige, kuna vanemad on 11.11.2013 lepingus kokku leppinud elatise maksmise tingimustes. Lepingu poolteks on hageja ja D.D.. Sellises situatsioonis ei saa olla lapsed sissenõudjad.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ja D.D. vahel sõlmiti 11.11.2013 elatise maksmise leping, mille kohaselt lasub hagejal kohustus tasuda kostjatele elatist miinimumelatise ulatuses. Leping on kehtiv ja hagejal on täitmiskohustus. Kuna lepinguline kohustus on täitmata, võisid kostjad nõuda sundtäitmist. Ainuüksi see, et lepingu üks pool teeb teisele poolele ülesütlemisavalduse, ei pruugi tuua kaasa lepingu lõppemist. Leping lõpeb ülesütlemisavalduse tegemisega üksnes siis, kui lisaks taganemise formaalsete nõuete täitmisele (ülesütlemisavalduse esitamisele) on täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. 25.02.2019 ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa hageja soovitud tagajärge, s.o ei lõpetanud lepingut, sest hagejal puudus alus lepingu ülesütlemiseks.
Isegi juhul, kui lepingus kokkulepitud elatise suurust mõjutavad asjaolud oleksid mingil määral muutunud, siis ei anna hageja ülesütlemisavalduses (ja ka hagis) esile toodud asjaolud mingil juhul alust lepingu ülesütlemiseks täies ulatuses. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et kostjad viibivad olulise osa ajast tema juures. See väide on tõendamata. Kostjad ei viibi olulist osa ajast hageja juures. Hageja juures viibivad kostjad hetkel keskmiselt viis ööpäeva kuus. Hageja on toonud hagiavalduses välja, et kostjate ema saab lastetoetusi ja lasterikka pere toetust. Tegemist on taas asjaoluga, millele 25.02.2019 ütlemisavalduses tuginetud ei ole, mistõttu ei saa see omada tähtsust ülesütlemisavalduse kehtivuse hindamisel.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jätis hagi 20. detsembri 2019 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejatelt mõisteti mõlema kostja kasuks välja 756 eurot. Maakohus märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Maakohust tuvastas, et: • hagejal ja D.D.l on kaks ühist alaealist last: C.C., sündinud X, ja B.B., sündinud X (kostjad); • 11.11.2013 koostas ja tõestas Tartu notar Paavo Uibopuu hageja ja D.D. (praegu D.D.) vahel sõlmitud abieluvaralepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu, tagatiskokkuleppe ning elatise tasumise kokkuleppe. Lepingu punktis 5.1. on A.A. ja D.D. kokku leppinud, et kostjad jäävad elama D.D. juurde. Lepingu punktis 5.2. on pooled kokku leppinud, et hageja maksab D.D.le kuni iga eelmises punktis nimetatud lapse täisealiseks saamiseni või seadusega ettenähtud ajani (kui laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni) elatist, mille suurus ühe lapse kohta on 175 eurot. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõstmisel on makstava elatise suuruseks vähemalt pool kuupalga alammäärast. Lepingu punktis 5.4. on pooled kokku leppinud, et A.A. annab nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele lepingu punktis 5.2. nimetatud elatise nõude rahuldamiseks. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Elatise tasumise kokkuleppe puhul on tegemist TMS § 2 lg 1 p-s 181 nimetatud täitedokumendiga, s.o elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppega, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 11 saab hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Asja lahendamisel tulebki kohtul kindlaks teha, kas täitedokumendiks olev 11.11.2013 notariaalne kokkulepe elatise tasumise kohta on kehtiv. Arvestades vaidluse asjaolusid tuleb selleks hinnata, kas on kehtiv hageja poolt 11.11.2013 elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemine.
Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja poolt 11.11.2013 elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on teinud lepingupoolele ülesütlemisavalduse, mis on kätte toimetatud. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas on täidetud ülesütlemise materiaalsed eeldused, s.o, et hagejalt kui lepingupoolelt ei võinud kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ja kokku lepitud elatise maksmist. Hageja ei ole põhistanud 11.11.2013 elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemise materiaalsete eelduste olemasolu ehk seda, et temalt kui lepingupoolelt ei võinud kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ja kokku lepitud elatise maksmist. Hageja on ülesütlemisavalduses põhjendanud elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemist sellega, et makstavast elatisest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest, hageja sissetulekud vähenevad ning talle lisandub veel üks ülalpeetav. Maakohtu hinnangul ei anna hageja välja toodud asjaolud alust järeldada, et mõlemapoolset huvi arvestades ei saanud temalt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ja kostjatele elatise maksmist miinimumelatise ulatuses. Alaealiste laste kasuks sõlmitud elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemise materiaalsete eelduste olemasolu hindamisel saab aluseks võtta alaealise lapse ülalpidamise kohta käivad seadusesätted. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et hageja varaline seisund võimaldas elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemise ajal tasuda kostjatele kokku lepitud elatist (miinimumelatis) ning anda samas ulatuses ülalpidamist ka oma kolmandale lapsele, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Isegi juhul, kui hageja tõendaks asjaolusid, mida arvestades ei saanud mõistlikult nõuda temalt elatise tasumise kokkuleppe täitmist, siis ei oleks saanud hageja elatise tasumise kokkulepet täies ulatuses üles öelda. Tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hagi rahuldamist ei põhjenda hageja väide, et 11.11.2013. a elatise tasumise kokkuleppe sundtäitmiseks algatatud täitemenetlustes ei saa olla sissenõudjateks kostjad, kuna nemad ei ole lepingu pooleks ning seetõttu puudub kostjatel täitedokument. Leping, kus vanemad lepivad kokku, et üks vanem kohustub maksma lapse ülalpidamiseks elatist, võib olla käsitatav lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna VÕS § 80 mõttes.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada sundtäitmine Tartu kohtutäituri O. Kutśmei menetluses olevas täiteasjades nr X ja X hageja suhtes lubamatuks kogu ulatuses ja määrata, et sundtäitmine hageja suhtes tuleb lõpetada TMS § 48 lg 1 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on lahend vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ei saa alaealised lapsed olla täiteasjas sissenõudjaks vanemate vahelise notariaalse lepingu alusel (3-2-1-101-15, p 13). Kostjatel puudub ka täitedokument.
Maakohus on küll märkinud, et tegemist võib olla alaealisi soodustava lepinguga, kuid notariaalsest kokkuleppest tulenevad kohustused ja õigused kehtivad vaid selle lepingu pooltele, mitte kolmandatele isikutele eraldi. Maakohus leidis ekslikult, et ei olnud alust lepingu ülesütlemiseks. Maakohus ei viidanud enne kohtuistungit kordagi asjaolule, et lisaks kolmanda lapse olemasolu tõendamisele tulnuks hagejal tõendada tema ülalpidamist. Maakohus ei arvestanud, et hagejal on korteriomand, mis on koormatud hüpoteegiga laenu tagamiseks. Hageja on tõendanud enda majanduslikku olukorda ka pangakonto väljavõtetega. Maakohus on jätnud tuvastamata laste vajadused. Maakohus ei arvestanud peretoetusega ja asjaoluga, et hageja kolmas laps võib jääda vähemkindlustatuks.
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Leping on kehtiv, hagejal ei olnud alust seda üles öelda. Lepinguga on hageja võtnud kohustuse anda kostjatele ülalpidamist kuni nende täisealiseks saamiseni. Lapsetoetuse maksmine ei anna alust lepingu ülesütlemiseks. Maakohus hindas õigesti hageja majanduslikku olukorda. Ebaõige on hageja tuginemine apellatsioonis laste vajadustele. Sellele ei ole hageja tuginenud ülesütlemise avalduses ega hagis. Kuna leping on kehtiv, ei saa TsMS § 221 lg 11 alusel hageja paluda sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis alates 29. märtsist 2019 tekkinud nõuete sundtäitmise lubamatuks tunnistamata ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja tunnistab lubamatuks alates 29. märtsist 2019 tekkinud nõuete sundtäitmise täiteasjades nr X ja nr X. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud jäetakse poole endi kanda.
7.Ringkonnakohus märgib, et leping sõlmiti hageja ja D.D. vahel, millega hageja võttis D.D. ees kohustuse tasuda elatist (lepingu p 5.2.). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegu on lepinguga kolmanda isiku kasuks (VÕS § 80 lg 1). Lepingu p-i 5.2. kohaselt maksab hageja D.D.le iga eelmises punktis nimetatud lapse täisealiseks saamiseni või seadusega ette nähtud ajani elatist, mille suurus ühe lapse kohta on 175 eurot. Sama punkt sätestab, et elatis on vähemalt pool kuupalga alammäärast. Selline lepingu sõnastus viitab poolte tahtele sõlmida leping kolmandate isikute kasuks, kuna lepingus on viidatud lastele ning elatis on seotud ka analoogselt seadusele kuupalga alammääraga. Kuna tegu on lepinguga kolmandate isikute kasuks, võivad kolmandad isikud nõuda VÕS § 80 lõike 2 alusel lepingu täitmist ja olla ka sissenõudjateks.
8.Ringkonnakohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kolmandad isikud (lapsed) võivad nõuda lepingu täitmist, ei saa nad vaielda vastu hageja poolt lepingu ülesütlemisele kui kujundusõiguse kasutamisele. Selline õigus on vaid lepingupoolel. Seega tuleb ülesütlemise kehtivust eeldada, kuna lepingu teine pool ei ole vastuväiteid oma nimel esitanud. Lepingu teine
pool ei ole menetlusse kaasatud ega sinna astuda soovinud. Hagimenetluses ei saa privaatautonoomia tõttu kohus ise menetlusosalisi kaasata (TsMS § 4 lg 1). Ka Riigikohus on leidnud, et vaatamata asjaolule, et kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, on lepingu muutmise õigus VÕS § 80 lõike 6 järgi vaid lepingu pooltel (vt ka RKTKo 2-17-2426, p 12.3). Seega ei hinda ringkonnakohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Kuna hageja ütles elatise maksmise lepingu 25.02.2019 avaldusega üles, on sundtäitmine lubamatu alates järgmisest päevast, mil ülesütlemise avaldus teisele lepingupoolele kätte toimetati. Ülesütlemise avaldus toimetati kätte 28.03.2019, seega tunnistab ringkonnakohus TMS § 221 lõike 1 alusel sundtäitmise lubamatuks alates 29.03.2019.
9.Sundtäitmise osalise lubamatuks tunnistamise tõttu tuleb jätta Tartu Maakohtu 27. juuni 2019 määrusega seatud hagi tagamine kehtima nende nõuete sundtäitmisele täiteasjades nr X ja nr X, mis on tekkinud alates 29.03.2019.
10.TsMS § 163 lõike 1 järgi jätab ringkonnakohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Resolutsioon Riigikohtu 10.02.2021 lahendist:
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2020. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-19-9679 muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud B.B. ja C.C. kanda. A.A.l ei ole kassatsiooniastmes kindlaksmääratavaid menetluskulusid.