Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu MARRU INVEST jt avaldus Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu 5. oktoobri 2018. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Markko Masso, Kristi Orase ja Sander Solo määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Avaldaja Osaühing MARRU INVEST, seaduslik esindaja Edvard Rootamm Avaldaja Fred Press Avaldaja Milvi Vunk Avaldaja Margus Jänese Avaldaja Galina Ulitina Avaldaja Maigi Isotamm Avaldaja Marcus Pruuli Avaldaja Liina Pruuli Avaldaja Tatjana Lill Avaldaja Svetlana Koluntajeva Avaldaja Galina Gismatullina Avaldaja Galina Kogut Avaldaja Aili Jaanson Avaldaja Leonald Kaidja Avaldaja Juri Ivanov Avaldaja Pavel Tarasenko Avaldaja Kauro Anton Avaldaja Taissia Martšenko Avaldaja Kristjan Kikkas Avaldaja Krista Kippar
2-18-15388 Avaldaja Kaidilyn Sirel-Reppo Avaldaja Larissa Bõkova Avaldaja Valli Michelson Avaldaja Marju Tooming Avaldaja Jana Roos Avaldaja Ruzanna Zahharjan Avaldaja Raili Juurikas Avaldaja Uwe Tallmeister Avaldaja Kaie Kaarlaid Avaldaja Robert Kaarlaid Avaldaja Aparent OÜ Avaldaja Galina Tšernavskaja Avaldaja Edvard Rootamm Avaldaja Riho Rõõmus Puudutatud isik Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu, seaduslik esindaja kohtu määratud juhatuse liige Raimo Jõgeva Määruskaebuse esitajad Marko Masso, Kristi Oras ja Sander Solo, esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-15388 ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebemenetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo NOVE OÜ-le.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing MARRU INVEST, Fred Press, Milvi Vunk, Margus Jänese, Galina Ulitina, Maigi Isotamm, Marcus Pruuli, Liina Pruuli, Tatjana Lill, Svetlana Koluntajeva, Galina Gismatullina, Galina Kogut, Aili Jaanson, Leonald Kaidja, Juri Ivanov, Pavel Tarasenko, Kauro Anton, Taissia Martšenko, Kristjan Kikkas, Krista Kippar, Kaidilyn Sirel-Reppo, Larissa Bõkova, Valli Michelson, Marju Tooming, Jana Roos, Ruzanna Zahharjan, Raili Juurikas, Uwe Tallmeister, Kaie Kaarlaid, Robert Kaarlaid, Aparent OÜ, Galina Tšernavskaja, Edvard Rootamm ja Riho Rõõmus (avaldajad) esitasid 12. oktoobril 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palusid tuvastada Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) 5. oktoobri 2018. a üldkoosoleku otsuse tühisuse või alternatiivselt tunnistada sama otsus kehtetuks. Koos avaldusega esitasid avaldajad esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja palusid peatada vaidlusalusel üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivuse ning keelata sama sisuga otsuste vastuvõtmine kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Samuti palusid avaldajad peatada üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete Markko Masso, Kristi Orase ja Sander Solo ametiseisundi kehtivuse ning määrata juhatuse asendusliikmeks kas Galina Tšernavskaja või Raimo Jõgeva. 2(7)
2-18-15388 Avalduse kohaselt toimus 5. oktoobril 2018 korteriühistu üldkoosolek, kus muu hulgas otsustati kutsuda tagasi senised ühistu juhatuse liikmed ja valida uuteks juhatuse liikmeteks korteriomanikud M. Masso, K. Oras ja S. Solo. Avaldajad on seisukohal, et üldkoosoleku otsused on vastuolus heade kommetega ja et nende otsuste tegemisel on mitteeluruumide omanikud kasutanud oma hääleõigust selleks, et saavutada ebaausaid eeliseid ja kahjustada teisi korteriomanikke. Samuti leiavad avaldajad, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ning et otsus on vastuolus seadusega põhjusel, et korteriomanike hääled loeti kokku valesti.
2.Maakohus tegi 18. oktoobril 2018 määruse, millega peatas kuni praeguses asjas tehtava lahendi jõustumiseni juhatuse liikmete M. Masso, K. Orase ja S. Solo ametiseisundi kehtivuse ning määras juhatuse asendusliikmeks R. Jõgeva.
3.Harju Maakohus võttis 18. oktoobri 2018. a määrusega avalduse menetlusse ja luges puudutatud isikuks korteriühistu. Maakohus ei võtnud avaldust menetlusse avalduses märgitud ülejäänud korteriomanike (sh M. Masso, K. Orase ja S. Solo) suhtes, keda avaldajad olid avalduses märkinud puudutatud isikutena.
4.M. Masso, K. Oras ja S. Solo esitasid 26. oktoobril 2018 maakohtule taotluse, milles palusid muuta hagi tagamise määrust selliselt, et nende kui uute juhatuse liikmete ametiseisund ei oleks peatatud korteriühistu esindamisel käesolevas tsiviilasjas ega sellega seotud toimingutes. See võimaldaks neil tutvuda tsiviilasja materjalidega ja esitada vastuväiteid. Maakohus vastas sellele taotlusele 11. jaanuaril 2019 kirjaga, et hagi tagamise määruse muutmine ei ole põhjendatud.
5.M. Masso, K. Oras ja S. Solo esitasid maakohtu 11. jaanuari 2019. a kirja peale määruskaebuse, milles käsitasid maakohtu kirja määrusena ja palusid selle tühistada. Samas määruskaebuses palusid nad ennast menetlusse kaasata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleks nad kaasata selleks, et nad saaksid esitada vastuväiteid. Praegu esindab puudutatud isikut avaldajate valitud ja kohtu määratud juhatuse asendusliige. Menetlus puudutab M. Masso, K. Orase ja S. Solo õigusi, kuna vaidluse tulemusest sõltub, kas nad on juhatuse liikmed või mitte.
6.Maakohus ei ole 11. jaanuari 2019. a kirja peale esitatud määruskaebust lahendanud.
7.Avaldajad esitasid 14. jaanuari 2019. a eelistungil taotluse peatada praeguse tsiviilasja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-9822. Puudutatud isik nõustus menetluse peatamisega.
8.Harju Maakohus peatas 16. jaanuari 2019. a määrusega menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-9822. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kohtu menetluses tsiviilasi nr 2-17-9822, milles on esitatud hagi nõudega parandada kinnistusraamatu ebaõiged kanded. Viidatud tsiviilasja hagiavalduse kohaselt kuulusid AS-ile MV Kaubad (MV) Tallinnas Liivalaia 5 asuvad mitteeluruumid reaalosa suurusega 937 m2. MV jagas eelnimetatud mitteeluruumist äripinna 69 korteriomandiks, millest osa on läbikäidavad kontoriruumid. Enne jagamist oli majas 67 korteriomandit, millest üks oli MV-le 3(7)
2-18-15388 kuuluv mitteeluruum. Ülejäänud 66 olid eluruumid, mis kuulusid teistele korteriomanikele. Jagamise tulemusena tekkis lisaks 69 mitteeluruumist korteriomandit, millest igaüks annab selle omanikule üldkoosolekul ühe hääle. Ülejäänud korteriomanikel on endiselt 66 häält. Tsiviilasja nr 2-17-9822 menetluses on hagejad seisukohal, et eelnimetatud korteriomandite moodustamine on vastuolus seadusega ja mitteeluruumist korteriomandi jagamise tulemusel tehtud kanded kinnistusraamatus on valed. Maakohus leidis, et kui tsiviilasjas nr 2-17-9822 peaks selguma, et 69 korteriomandi moodustamine on olnud ebaseaduslik, siis oleks sellel otsene mõju praeguse tsiviilasja lahendamisele. Seega tuleb asja menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel peatada.
9.M. Masso, K. Oras ja S. Solo esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid menetluse peatamise määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei sõltu praeguses asjas tehtav lahend tsiviilasjas nr 2-17-9822 tehtavast lahendist. Hääleõiguslike isikute ring ja häälte arv määratakse kindlaks üldkoosoleku toimumise aja seisuga ja selle muutumisel ei ole tagasiulatuvat mõju üldkoosoleku otsuste kehtivusele. Kinnistusraamatu kanded ei mõjuta vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtivust ja isegi kui mõjutaksid, saaks kohus käesolevas asjas ise tuvastada, et korteriomandi jagamisel ei ole avaldajate asjaõigusi rikutud. Lisaks on menetluse peatamine vastuolus hagita menetluse põhimõtetega, kuna lükkab selguse saamise üldkoosoleku otsuste kehtivuse kohta prognoosimatusse tulevikku.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 6. novembri 2019. a määrusega TsMS § 664 lg 2 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa menetluse peatamise määruse peale määruskaebust esitada isik, kes ei ole menetlusosaline. TsMS § 613 lg 1 p 4 ja § 614 lg 2 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtivust käsitlevas asjas menetlusosalisteks avaldaja ja korteriühistu. M. Masso, K. Oras ja S. Solo ei ole avaldajad. Kuigi avaldajad märkisid nad avalduses puudutatud isikutena, keeldus maakohus avaldust nende suhtes menetlusse võtmast ja seega ei ole nad praeguses asjas menetlusosalised. Samuti ei saa nad menetluse peatamise määruse peale esitada määruskaebust korteriühistu juhatuse liikmetena, kuna nende ametiseisund on peatatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.M. Masso, K. Oras ja S. Solo (määruskaebuse esitajad) paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule lahendamiseks. Lisaks paluvad määruskaebuse esitajad kaasata neid menetlusse puudutatud isikutena. Määruskaebuse esitajatel oli menetluse peatamise määruse peale kaebeõigus vaatamata sellele, et maakohus ei kaasanud neid menetlusse. Ringkonnakohus oleks määruskaebust lahendades pidanud hindama, kas menetlusega võidakse määruskaebuse esitajate õigusi kitsendada. Kui menetlusega võidakse nende õigusi kitsendada, on nad puudutatud isikud ja nende määruskaebus tulnuks läbi vaadata.
4(7)
2-18-15388 Ringkonnakohus on tõlgendanud TsMS § 614 lg-t 2 ekslikult, leides, et korteriühistu organi otsuse kehtivust puudutavas asjas on menetlusosalisteks üksnes avaldajad ja korteriühistu ning muid isikuid ei pea menetlusse kaasama. Seadus ei piira menetlusosaliste ringi, vaid näeb ette üksnes selle, kes peavad kindlasti olema menetlusosalised. Hagita menetluses peab kohus menetlusosalisena kaasama kõik isikud, kelle õigusi võidakse menetluses kitsendada. Alternatiivselt leiavad määruskaebuse esitajad, et kui ringkonnakohtu tõlgendus on õige, siis on TsMS § 614 lg 2 vastuolus põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lausega ning rikub õigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Samuti on viidatud säte vastuolus PS § 24 lg-st 2 tuleneva õigusega olla oma kohtuasja arutamise juures.
13.Avaldaja G. Ulitina vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta läbi vaatamata, kuna määruskaebuse esitajatel ei ole määruskaebuse esitamise õigust. Määruskaebuse esitajad ei ole praeguses määruskaebuses vaidlustanud enda kaasamata jätmist, vaid menetluse peatamist. Enda kaasamata jätmise on määruskaebuse esitajad vaidlustanud 28. jaanuari 2019. a määruskaebuses, mida kohtud ei ole lahendanud. Alternatiivselt leiab G. Ulitina, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Sama seisukohta on oma vastuses väljendanud ka avaldaja OÜ MARRU INVEST. Puudutatud isik vaidleb samuti määruskaebusele vastu ja palub jätta selle kas läbi vaatamata või rahuldamata, märkides, et määruskaebuse esitajad ei ole TsMS § 614 lg 2 kohaselt menetlusosalised.
14.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis 10. märtsi 2020. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, kuna kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused TsMS § 614 lg 2 ja § 198 lg 1 p 2 kohaldamisel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
16.Ringkonnakohus põhjendas M. Masso, K. Orase ja S. Solo määruskaebuse läbi vaatamata jätmist sellega, et kõnealused isikud ei ole asjas menetlusosalised ega saa seetõttu maakohtu menetluse peatamise määruse peale määruskaebust esitada.
17.TsMS § 360 lg 2 esimene lause näeb ette võimaluse esitada maakohtu menetluse peatamise määruse peale määruskaebus, kuid ei täpsusta, kellel on määruskaebuse esitamise õigus. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitamise õigus on esmalt menetlusosalistel, aga ka sellistel isikutel, keda kohus ekslikult menetlusosalisena ei kaasanud, kuid kelle ta oleks pidanud kaasama põhjusel, et menetlus puudutab nende õigusi.
18.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud TsMS § 614 lg-t 2, leides, et korteriühistu organi otsuse kehtivust puudutavas asjas saavad menetlusosalisteks olla üksnes avaldajad ja korteriühistu ning muid isikuid ei ole vaja menetlusse kaasata.
19.TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Muude asjast puudutatud isikute kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellest, kas menetluse ese on vahetult seotud isiku õigustega. Eelkõige peab kohus hagita menetluses menetlusosalisena kaasama kõik isikud, kelle õiguste kitsendamine on menetluse eset arvestades 5(7)
2-18-15388 võimalik. Sellisel juhul on isikul õigustatud huvi asja lahendamise vastu ja talle peavad olema tagatud seadusega ette nähtud menetlusõigused (vt ka Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 26).
20.Praeguse tsiviilasja menetluse esemeks on küsimus, kas määruskaebuse esitajad on saanud kehtivalt korteriühistu juhatuse liikmeteks.
20.1.Kolleegium leiab, et kohtulahend, mis tehakse menetluses, kus on vaidluse all korteriühistu juhatuse liikmete valimise otsuse kehtivus, puudutab kõnealuste juhatuse liikmete õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes sel määral, et nad peavad olema menetlusse kaasatud puudutatud isikutena. Juhatuse liikme valimise otsusega tekib korteriühistu ja juhatuse liikme vahel käsundilaadne võlasuhe. Vastava otsuse kehtivus mõjutab otseselt seda, kas isik on korteriühistu juhatuse liige, sh kas temale laienevad juhatuse liikme õigused ja kohustused korteriühistu suhtes. Nendest õigustest ja kohustustest sõltub omakorda see, kas juhatuse liikmed võivad midagi tehes või tegemata jättes rikkuda oma kohustusi ühistu vastu ja sellest tulenevalt ka vastutada ühistu ees. Erandjuhtudel võib tekkida ka küsimus vastutusest kolmandate isikute ees.
20.2.Samuti mõjutab ametisuhte olemasolu või selle puudumine juhatuse liikmete võimalikku lepingulist suhet korteriühistuga. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 2 teine lause koostoimes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 24 lg 1 teise lausega näeb küll ette, et juhatuse liikme lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule, kuid juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud leping on vähemalt üldjuhul omavahel seotud (vt Riigikohtu 7. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11889/42, p 28.3).
20.3.Lisaks näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 8 esimene lause ette, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtulahend kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Samamoodi näeb seda tüüpi menetlustes tehtud lahendite laiendatud õigusjõu ette ka TsMS § 457 lg 5. Seega, kui kohus tuvastab praeguses asjas vaidlusaluse otsuse tühisuse või tunnistab selle kehtetuks, kehtib see kohtulahend ka määruskaebuse esitajate suhtes, mistõttu nad ei saaks oma õigusi kaitsta ka muus menetluses, väites, et otsuse tühisuse tuvastanud või otsuse kehtetuks tunnistanud lahend nende suhtes ei kehti.
20.4.Kolleegium märgib lisaks, et juhatuse liikmetele ametisuhtest ühistuga tulenevad kohustused hõlmavad mh kohustust hinnata üldkoosoleku otsuste kehtivust ja kohustust mitte juhinduda oma tegevuses tühistest otsustest. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist võivad nõuda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 25). Igal juhatuse liikmel on õigustatud huvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise vastu TsMS § 368 lg 1 mõttes ja seega võib ta esitada ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise hagi.
21.Eeltoodust tulenevalt tulnuks määruskaebuse esitajad praeguse asja menetlusse kaasata ja neil oli ka õigus esitada määruskaebus maakohtu menetluse peatamise määruse peale. Sel moel on tagatud määruskaebuse esitajate PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
21.1.Seega tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.
21.2.Puudutatud isikute kaasamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 2 mõttes, sest maakohus tegi määruse isikute suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse 6(7)
2-18-15388 kohaselt. TsMS § 656 lg 2 esimese lause järgi ei pea ringkonnakohus määruskaebuse sisulisel läbivaatamisel siiski maakohtu määrust tühistama, kuna rikkumine on võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada, kuulates puudutatud isikud TsMS § 198 lg 1 p 2 mõttes ära.
22.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud asja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
23.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu Eriarvamus: 2-18-15388/50
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.