X hagi W ja G.E. Finland OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/401, hüpoteegikande ebaõigsuse tuvastamiseks, tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja nende asendamiseks kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
W apellatsioonkaebus G.E. Finland OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuste hinnad
W apellatsioonkaebuse hind 10 500 eurot G. E. Finland OÜ apellatsioonkaebuse hind 10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helen Reinvart Kostja W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja G. E. Finland OÜ (registrikood 11729081), lepinguline esindaja Marilin Palts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2023. a otsus ja jätta hagi läbi vaatamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 24.08.2021. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
W ja G.E. Finland OÜ apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 02.07.2021 Harju Maakohtule hagi W (kostja I) ja G.E. Finland OÜ (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/401, hüpoteegikande ebaõigsuse tuvastamiseks, tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.
1.1.Hagi kohaselt sai hageja kohtutäitur Arvi Pinkilt 26.05.2021 teate toimuvast täitetoimingust täiteasjas nr 024/2021/401. Teate kohaselt on kostja II alustanud täitemenetlust kostja I suhtes hüpoteegiga tagatud nõude osas. Täitedokumendiks on 28.02.2014 notariaalne hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati kostjale I kuuluvale 1⁄4 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast XXX (registriosa nr XXXXXXXX) Q kasuks hüpoteek 170 000 eurot. Hüpoteegiga on tagatud Q ja kostja I vahel 01.06.2010 ja 10.01.2014 sõlmitud laenulepingutest tulenevad Q nõuded kostja I vastu. Q nõuab täitemenetluses kostjalt II 176 072 eurot, mille kostja I on väidetavalt jätnud Qle tasumata.
1.2.Hageja on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 mõttes täitemenetluse osaline. Hageja kasuks on täiteasjas nr 023/2014/2220 kostjale I kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale kohtutäitur Priit Petteri 14.08.2020 avalduse alusel 26.02.2021 kantud käsutamise keelumärge. Viidatud täiteasjas täidetakse Harju Maakohtu 10.04.2014 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-1237199, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja kaasomandi osa kaotuse eest hüvitis 68 550 eurot.
1.3.Hageja leiab, et kostjad püüavad viia kohtu kehtetuks tunnistatud täitedokumendi alusel läbi kostjale I kuuluva vara sundmüüki ja saavutada seeläbi hageja kasuks seatud käsutamise keelumärke kustutamine, kuna see oli ajaliselt hiljem sisse kantud kui hüpoteek. Sel juhul jääks hageja rahalise nõude sundtäitmine täiteasjas 023/2014/2220 tagajärjetuks, kuna viidatud kinnisasi on kostja I ainuke vara.
1.4.Hageja leiab, et hüpoteegi realiseerimise õigus saaks tuleneda kohesele sundtäitmisele allutamise kokkuleppest, s.o 28.02.2014 asjaõiguslepingust, mis on Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-61804 kehtetuks tunnistatud. Kui puudub kehtiv asjaõigusleping, siis ei saa hüpoteegipidaja esitada täiturile avaldust hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks. Ringkonnakohtu lahendist on teadlik ka kohtutäitur Arvi Pink seoses varasemate täitemenetlustega täiteasjades nr 024/2015/128 (Q avaldus Primelo Holdings OÜ suhtes) ja nr 024/2020/660 (Q avaldus kostja I suhtes).
1.5.Kuna Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 16.09.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-62804 kostja I ja Q vahel 28.02.2014 sõlmitud asjaõiguslepingu kehtetuks, ei ole kostjal II hüpoteegipidajana hüpoteegiga tagatavaid nõudeid, mille rahuldamist kostja II võib kostjale I
2-21-10516 kuuluva kinnisasja arvel nõuda. Ringkonnakohus tuvastas, et hüpoteegiga tagatavad nõuded on loodud kunstlikult, s.t rahatute laenude alusel.
1.6.Hageja on seisukohal, et sundtäitmine on täiteasjas nr 024/2021/401 olukorras, kus nii sissenõudja, tema esindaja, võlgnik kui ka kohtutäitur on teadlikud hüpoteegi seadmise lepingu kehtetuks tunnistamisest, vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega. Kuna täitemenetlus täiteasjas on vastuolus hea usu põhimõttega ja viiakse läbi hagejale kahju tekitamiseks, on selline sundtäitmine lubamatu TMS § 222 lg 2 tähenduses.
1.7.Kuna Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 16.05.2019. a otsusega hüpoteegi seadmise lepingu kehtetuks, muutusid ebaõigeks ka kõik hüpoteegiga seotud kanded, s.h registriossa nr XXXXXXXX 22.05.2015, 08.07.2015 ja 01.09.2016 tehtud kanded, millega kostja II sai väidetavalt hüpoteegipidajaks.
1.8.Kostja II ei ole hüpoteeki ega sellega tagatud nõudeid kostja I vastu omandanud, kuna kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kinnisasjast seatud hüpoteegi ja nõuete loovutamise lepingud Q ja Armendes OÜ (09.04.2015), Armendes OÜ ja Goncharoff Group OÜ (26.06.2015) ning Goncharoff Psychological Group OÜ ja kostja II (22.08.2016) vahel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 kohaselt näilikud ja tühised. Kostjale I kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust hüpoteegi seadmise ja väidetavate tagatud nõuete loovutamise eesmärk oli vältida tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamist asjas nr 2-14-62804 ning hüpoteegi kustutamist. Viidatud tsiviilasja menetluse kestel loovutas Q 09.04.2015 hüpoteegi kolmandale isikule, et vältida hüpoteegi kustutamiseks tema nõusoleku saamist.
1.9.Tehingu näilikkust tõendab asjaolu, et kuigi hüpoteegi loovutamise kokkuleppe p 2.4 kohaselt sai Q hüpoteegi loovutamise eest OÜ-lt Armendes 120 000 eurot, nõudis ta 04.06.2020, s.o ligi 5 aastat hiljem täiteasjas nr 024/2020/660 loovutatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Seejärel sõlmis OÜ Armendes (volitatud esindaja Z) Goncharoff Psychological Group OÜ-ga hüpoteegi loovutamise kokkuleppe. Goncharoff Psychological Group OÜ esitas 22.08.2016 kinnistusosakonnale avalduse hüpoteegi loovutamiseks kostjale II. Kostja II tegi 01.09.2016 avalduse hüpoteegi ülevõtmiseks. Kostja II omandas hüpoteegi tasuta, mistõttu kostja II ei kanna hüpoteegi kustutamisest kahju või näitab, et hüpoteek ei taganud nõudeid. Hageja hinnangul on sellise hüpoteegi loovutuse näol tegemist heade kommetega vastuolus olevate ja näilike tehingutega TsÜS § 86 mõttes. Kuna kostjal II ei ole kostja I vastu nõudeid ja Qlt hüpoteegi loovutamist ei ole toimunud, siis ei ole kostjal II ka hüpoteegi realiseerimiseks täitedokumenti, mida täita. Seega tuleb kohtutäitur Arvi Pinki kasuks seatud keelumärge kustutada.
1.10.Kuigi hüpoteek ei eelda asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt tagatava nõude olemasolu, ei saa hüpoteeki tagatava nõudeta realiseerida. Q ja kostja I ei suutnud tsiviilasjas nr 2-14-62804 tõendada hüpoteegiga tagatud nõuete olemasolu ja suurust.
1.11.Kuna kostja II kasuks 07.09.2016 tehtud hüpoteegikanne on kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 65 mõttes vale, sest algne 14.03.2014 hüpoteegi seadmise kanne on vale, tuleb see kustutada. Isegi, kui esialgne hüpoteegikanne oleks kehtiv, ei ole kostja II hüpoteeki omandanud, sest omandamise aluseks olevad tehingud on näilikud, vastuolus heade kommetega ja tühised (TsÜS § 84 lg 1). Kostjate vastuväited
2.Kostja I leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest esitatud hagiga ei ole soovitud eesmärki võimalik saavutada.
2.1.Hageja nõue vastab pigem tagasivõitmise hagile, kus tagatise andmise tagasivõitmist saab nõuda nii TMS § 191 kui ka § 188 alusel juhul, kui hüpoteegi seadmise käsutustehing ei kehti
2-21-10516 ja hüpoteegipidaja ei omandanud hüpoteeki heauskselt. Seda on hageja tsiviilasja nr 2-1462804 menetluses taotlenud ja kohus on vastavate nõuete osas otsused teinud.
2.2.Hüpoteegipidaja nõue ei riku hageja huve enne, kui hagejale saab teatavaks, et hüpoteegipidaja nõude eelisjärjekorras rahuldamise tõttu ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Vaidlusaluse täiteasja menetluses ei ole vara realiseeritud, mistõttu puudub ka tulem ja selle jaotuskava, millest nähtuks hageja õiguste rikkumine.
2.3.Hageja ei ole kinnisasja omanik või piiratud asjaõiguse omanik (TMS § 222 lg 1). Hageja on üksnes üks võlausaldajatest (sissenõudjatest), kes soovib võlgniku kinnisasja arvel oma nõuet rahuldada. Hageja ei ole täitemenetluses nr 024/2021/401 täitedokumendiks oleva lepingu pool ja täitmine ei saa rikkuda tema õigusi olukorras, kus võlgnik soovib sissenõudja suhtes oma nõuet täita.
2.4.TMS § 222 lg 4 kohaldamise tulemuseks saaks olla üksnes käsutamise keelumärke kustutamine, mitte kinnistusraamatust hüpoteegikande kustutamine. Käsutamise keelumärke kustutamine ei võimalda hagejal kostjale I kuuluva kinnisasja arvel oma nõuet rahuldada. Kostja I leiab, et kostja II kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks tuleb enne lahendada kande aluseks oleva tehingu kehtivuse küsimus. Hageja ega ka kostja I ei ole selle tehingu poolteks, vaid tehingu on sõlminud kostja II ja Goncharoff Psychological Group OÜ, keda ei ole menetlusse kaasatud.
3.Kostja II ei tunnistanud hagi ja leidis, et nõuded on põhjendamatud ning alusetud. Hageja ei ole oma õiguste rikkumist põhistanud.
3.1.TMS § 222 lg-st 2 ning TsÜS § 88 lg-test 1 ja 2 järeldub, et hagejal puudub hagemisõigus. Hageja õigusi ei kahanda kinnisasja müük täitemenetluses või realiseerimine, hagejal on üksnes rahaline nõue kostja I vastu. Vara kuulub kostjale I ning hagejal puudub nimetatud vara suhtes omandiõigus ja seega puudub hagejal hagemisõigus.
3.2.Kostja II leidis, et hagejal puudub kostja II kasuks seatud hüpoteegikande ebaõigeks tunnistamise, kustutamise ja kannete tegemiseks tahteavalduste hagemise õigus. Hageja ei ole põhistanud, kuidas tema õigusi on rikutud (AÕS § 65 lg 1). Kostja II hinnangul ei vasta hageja KRS § 341 lg-s 2 märgitud puudutatud isiku tunnustele.
3.3.AÕS § 65 lg 3 kohaselt on ebaõige kande parandamiseks tahteavalduse andmiseks kohustamine heauskse omandaja suhtes välistatud. Hageja esitas paljasõnalisi väiteid näilike tehingute kohta. Hüpoteegi loovutamise lepinguid, sh kostja II poolt sõlmitud leping hüpoteegi üleandmiseks ei ole kehtetuks tunnistatud. Hüpoteek on kostjale II kehtivalt loovutatud. Hüpoteegi seadmise asjaõigusleping, mille kostja I ja Q sõlmisid 28.02.2014, tunnistati ringkonnakohtu 16.05.2019 otsusega kehtetuks. Kostja II ei saanud teada, et kolm aastat hiljem võidakse hüpoteegi seadmise asjaõigusleping kehtetuks tunnistada. Kostja II on heauskne omandaja.
3.4.Ringkonnakohus tuvastas 16.05.2019. a otsuses muuhulgas, et Q andis kostjale I laenu. Seega on laenuleping, mille alusel on hüpoteek seati, jätkuvalt kehtiv ja kostjal II puudus hüpoteegi talle loovutamise ajal mistahes mõjuv põhjus asuda hindama võimalikke potentsiaalseid kohtulahendi tühistamise tagajärjel tekkida võivaid olukordi. Nõuet ei loovutatud kostjale II tasuta. Eelmine hüpoteegipidaja ja kostja II sõlmisid tulemi jaotamise kokkuleppe.
3.5.Hageja ei ole tõendanud, et sundtäitmine algatati eesmärgiga takistada hagejal oma nõude maksmapanekut kostja I omandis oleva kinnisasja arvel. Arvestades hageja nõude suurust, kataks kinnisasja realiseerimine vaidlusaluses täitemenetluses nii hüpoteegiga tagatud nõude kui ka hageja enda nõude kostja I vastu. Kostja II hinnangul võib kostjale I kuuluva kinnisasja
2-21-10516 väärtus olla ligikaudu 250 000 eurot. Seega on ebaõige hageja väide, et tema nõue jääks täitemenetluses rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 17.03.2023. a otsusega hagi. Maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 024/2021/401 lubamatuks ja tuvastas kostjale I kuuluvale mõttelise osa suhtes sisse kantud hüpoteegi (IV jao kanne nr 5) ebaõigsuse. Maakohus kohustas kostjaid tegema tahteavalduse kostja I mõttelisele osale kostja II kasuks seatud hüpoteegikande kustutamiseks.
4.1.Maakohus tuvastas asja lahendamiseks olulised asjaolud: -Harju Maakohtu 10.04.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-37199 rahuldati kostja I hagi hageja ja Riina Ringi vastu kaasomandi lõpetamiseks. Kostja I kohustus hüvitama hagejale 1⁄4 kaasomandi osa kaotamise eest 68 550 eurot; - kostjale I kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast XXX; - hageja alustas 15.12.2014 kostja I vastu täitemenetluse nr 023/2014/2220, milles nõudis rahalist hüvitist kaasomandi osa kaotamise eest 68 550 eurot koos täitetasudega. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 10.04.2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-37199 ja täituri 15.12.2014. a tasu väljamõistmise otsus. Täitmisavaldus toimetati kostjale I kätte 30.12.2014; - kostjale I kuuluvale kinnisasjale on seatud 26.01.2015 hageja kasuks käsutamise keelumärge, mida 13.08.2020 muudeti 26.01.2019. a kohtuotsuse alusel; samuti on kinnisasjale 05.05.2021 seatud kohtutäituri 28.04.2021 avalduse alusel käsutamise keelumärge kostja II ja kohtutäituri kasuks. - 26.05.2021 edastas kohtutäitur Arvi Pink hagejale, kostjale I ja Qle teate kinnisasja arestimisest täiteasjas nr 024/2021/401, milles täidetakse 28.02.2014 lepingust tulenevat kostja II kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuet; täiteasjas on arestitud kinnisasi; - täiteasjas nr 024/2021/401 täitedokumendina esitatud 28.02.2014 lepinguga tagatakse kõik nõuded kostja I vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 01.06.2010 sõlmitud laenulepingust ning kõiki nõudeid kostja I vastu hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 10.01.2014 sõlmitud laenulepingust; U ja kostja I sõlmisid 01.06.2010 laenulepingu, millega U andis kostjale I laenu 800 000 krooni; U loovutas laenulepingust tuleneval nõude Qle ja kostja I ja Q sõlmisid 28.05.2015 selle kohta võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta.
4.2.Hageja on TMS § 5 mõttes kostja II alustatud täitemenetluse (nr 024/2021/401) osaline. Hageja kasuks on kostjale I kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale kantud sisse käsutamise keelumärge. Keelumärge on hageja kasuks seatud seoses täitemenetlusega, kus hageja nõuab kostjalt I võlga sisse.
4.3.Tulenevalt TMS § 222 lg-st 1 võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Lg 2 kohaselt võib kolmas isik esitada lg-s 1 nimetatud hagi ka juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks tehtud TsÜS§-s 88 nimetatud käsutuskeeldu. Asjakohatu on kostja I väide, et hagejal oleks kostja I võlausaldajana võimalik oma õigusi kostja II poolt alustatud täitemenetluses kaitsta alles täitemenetluses jaotuskava vaidlustamisel. Hagejale annab kostja II alustatud täitemenetluses võimaluse enda õigusi kaitsta juba täitemenetluse alustamisel TMS § 222.
4.4.Maakohus leidis, et hageja on isik, kelle õigust võib ebaõige kandega olla rikutud ja seega võib ta nõuda ebaõige kande parandamiseks tahteavalduse tegemist kostjatelt kui isikutelt, kelle õigusi parandamine puudutab (AÕS § 65 lg 1).
2-21-10516
4.5.Maakohus leidis, et kostja II ei ole hüpoteegipidajana hüpoteeki heauskselt omandanud. 19.05.2019. a kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja I ja Q vahel 28.02.2014 sõlmitud hüpoteegi seadmise asjaõigusleping on kehtetu. Kostjad tõid esile, et 09.04.2015 kokkuleppega andis Q Osaühingule Armendes vaidlusaluse kinnisasja tasu eest üle Primelo Holdings OÜ-le kuuluvale kaasomandi osale Q kasuks seatud hüpoteegi. Kostjad tõid esile, et 26.06.2015 kokkuleppe andis Osaühing Armendes Goncharoff Psychological Group OÜ-le tasu eest üle vaidlusaluse kinnisasja Primelo Holdings OÜ-le kuuluvale kaasomandi osale hüpoteegi. Kostjad tõid esile, et 22.08.2016 avaldusega loovutas Goncharoff Psychological Group OÜ hüpoteegi tasuta kostjale II.
4.6.Tsiviilasja nr 2-14-62804 menetluses 15.06.2017 toimunud kohtuistungil kinnitas Q, et on 10.01.2014 laenulepingu järgi võlausaldajaks ning sel ajal toimunud täitemenetluses sissenõudjaks. Kuna Q pidas end veel 2020. a endiselt hüpoteegi ja sellest tulenevate nõuete omanikuks, ei ole 09.04.2015 ja 26.06.2015 ning 22.08.2016 hüpoteegi ja/või nõuete loovutamist tegelikkuses toimunud. Seega ei saa kostjat II lugeda AÕS § 35 mõttes heauskselt hüpoteegi omandanud isikuks ja kostjale I kuuluvale mõttelisele osale sisse kantud hüpoteegikanne tuleb lugeda ebaõigeks. Viidatut ei lükka ümber 08.07.2021 päring ja vastus esialgsele hüpoteegipidajale, väljavõte e-toimikust ja Q konto väljavõte.
4.7.Maakohus nõustus hagejaga selles, et 09.04.2015 ja 26.06.2015 ning 22.08.2016 tehingud tehti vaid hüpoteegi kustutamise vältimiseks. Kostja I on alates 2014. a algusest teinud kõik, et vältida Harju Maakohtu otsusega hagejale kaasomandi osa kaotamise eest väljamõistetud rahalise hüvitise tasumist. Tsiviilasjas nr 2-14-62804 ei olnud hüpoteegi kustutamise nõuet võimalik rahuldada vaid põhjusel, et hüpoteeki oli korduvalt loovutatud, Q ei olnud enam hüpoteegipidaja ja G.E. Finland OÜ ei olnud viidatud menetluses menetlusosaline.
4.8.Kuna kostjal II puudub TMS § 2 nimetatud täitedokument (kehtiv hüpoteegileping), siis ei ole võimalik kostjal II täitemenetluses ka mingit nõuet täita ja sundtäitmine täiteasjas nr 024/2021/401 on lubamatu.
4.9.Maakohus rahuldas hageja nõude hüpoteegikande kustutamiseks ja kostjate kohustamiseks hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse andmiseks. Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 esimese lause järgi vajalik kostja II kui hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks AÕS § 330 järgi vajalik kostja I kui kinnistu kaasomaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg-te 5 ja 51 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik kostja I kui kinnisasja omaniku ja kostja II kui hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek.
4.10.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebused
5.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Maakohus eeldas ekslikult, et 28.02.2014 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping on kehtetuks tunnistatud. Tegelikkuses jäeti hageja vastav hagi rahuldamata. Kohus tunnistas kehtetuks üksnes 28.02.2014 sõlmitud asjaõiguslepingu, mitte 01.09.2016 sõlmitud hüpoteegi loovutamise lepingu. Kuna hageja ei ole antud tehingu pooleks, siis ta ei saa ka esitada vastuväiteid sellele tehingule. Hagejal ei ole õigust taotleda kolmanda isikuna hüpoteegi kande kustutamiseks kostjate nõusoleku asendamist kohtuotsusega KRS § 341 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi.
2-21-10516 Võimalik tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamise hagi on tänaseks aegunud. Hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei tulene, et hageja käsutuskeeldu rikutaks.
5.2.Teised sissenõudjad saavad kontrollida hüpoteegipidaja nõuete olemasolu (ja neid vaidlustada) saadud tulemi jaotamisel, esitades TMS § 109 (koostoimes TMS §-ga 137) järgse hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Hüpoteegipidaja nõue ei saa rikkuda hageja huve enne, kui hagejale saab teatavaks, et hüpoteegipidaja nõude eelisjärjekorras rahuldamise tõttu ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada. Tänaseks ei ole täiteasja menetluses vara realiseeritud, mistõttu puudub ka tulem ja selle jaotuskava, millest nähtuks hageja võimalike õiguste rikkumine.
6.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.1.Kostja II leiab, et maakohus on jätnud käsitlemata kostja II 09.01.2023. a taotluse aegumise kohaldamiseks. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hüpoteegi loovutamised on toimunud näilikult. Kohus ei ole sisuliselt põhjendanud, kuidas on iga järgnev kanne muutunud ebaõigeks. Kostja II omandas hüpoteegi heauskselt. Muuhulgas toimus hüpoteegi loovutamine enne tsiviilasja nr 2-14-62804 menetlusdokumentide Qle edastamist ja kättetoimetamist.
6.2.Kostja II ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja hagemisõigus tuleneb TMS § 5 lg-st 1 ja AÕS § 65 lg-st 1. Hageja kasuks võib olla kinnistusraamatusse kantud keelumärge, kuid see ei tähenda, et tal oleks õiguslik huvi tuvastada hüpoteegi loovutamise lepingute tühisust heade kommete vastasuse tõttu. Hüpoteegi loovutamise lepingute vaidlustamine põhjusel, et sellega on soovitud hagejat kui kostja I võlausaldajat kahjustada, raskendades tema võimalusi kostja I kinnistu mõttelise osa arvelt oma nõudeid rahuldada, ei ole seotud keelumärkega. Vastustaja seisukoht
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 425 lg 3 esimese lause ja § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
9.Pooled vaidlevad muu hulgas selle üle, kas hageja saab kolmanda isikuna nõuda TMS § 222 lg 2 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ning kas hageja saab vaidlustada AÕS § 65 lg 1 järgi hüpoteegikande kehtivust. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejal on viidatud sätete alusel võimalik hagi esitada.
10.Praegusel juhul on täitemenetlustes täitmiseks esitanud nõude kostja II, kelle kasuks on kostjale I kuuluvale kinnisasjale kinnistusraamatusse esimesele järjekohale seatud hüpoteek. Hageja on hagi alusena esile toonud, et tal on kostja I vastu kohtuotsusest tulenev nõue ja hageja kasuks on kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge, mille järjekoht on tagapool kostja II kasuks seatud hüpoteegist. Hageja leiab, et hüpoteegi seadmise asjaõigusleping on tühine ja kostja II ei omandanud hüpoteeki heauskselt, kostjal II puudub nõue kostja I vastu ning hüpoteegikanne on AÕS § 65 lg 1 mõttes ebaõige.
11.Riigikohtu praktika kohaselt on TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Sellise varaga ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule õiguse sekkuda oma vara kaitseks täitemenetlusse (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.1). Seda arvestades saab kolmanda isikuna nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nt
2-21-10516 võlgniku abikaasa, kellele kuulub võlgnikuga ühiselt ese, millele täitemenetluses sissenõue pööratakse (vt nt RKTKm 04.02.2011, 3-2-1-166-10). Riigikohus on pidanud võimalikuks tugineda TMS §-le 222 ka neil juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 42; RKTKm 30.11.2011, 3-2-1-94-11, p 16). Samuti võib kolmas isik TMS § 222 järgse hagi esitada juhul, kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks seatud TsÜS §-s 88 nimetatud käsutuskeeldu (TMS § 222 lg 2).
12.Kohtupraktikas on leitud, et hüpoteegi sundtäitmise hagi TMS § 222 lg 1 järgi ei saa esitada tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja ning kui selline hagi on menetlusse võetud, tuleb see jätta läbi vaatamata (TalRgKo 19.12.2023, 2-21-11534, p 15).
13.Kolleegium leiab, et see seisukoht kohaldub ka olukorras, kus hagi esitada sooviva isiku kasuks on kantud kinnistusraamatusse tagapool asuva järjekohaga käsutamise keelumärge. Riigikohus on leidnud, et kui TMS § 222 järgse hagi esitaja kasuks oleks kinnistusraamatusse sisse kantud keelumärge, kuid see oleks sisse kantud ajaliselt hiljem kui sissenõudja kasuks seatud hüpoteek, ei takistaks selline keelumärge täitemenetlust. Kinnistu enampakkumisel müümise järel tuleks selline keelumärge TMS § 158 lg 3 alusel kinnistusraamatust kustutada (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.2). Seega võib järeldada, et hagemisõiguse seisukohast on tagapool asuva järjekohaga hüpoteek ja tagapool asuva järjekohaga keelumärge samatähenduslikud.
14.Kolleegium leiab, et hageja esile toodud asjaoludel ei saa ta hageda ka hüpoteegikande parandamist. Kohtupraktikas on selgitatud, et muu isik kui asjaõiguslepingu pool saab selle tühisusele tugineda ja seega selle tühisusele tuginedes nõuda hüpoteegikande parandamist üksnes juhul, kui see mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni või kui tema õigus hagi esitada tuleneb otse seadusest, ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav (RKTKo 13.02.2008, 3-2-1-140-07, p 14). Asjaolu, et hageja kasuks võib olla kinnistusraamatusse kantud keelumärge, ei tähenda, et tal oleks õiguslik huvi tuvastada hüpoteegi loovutamise lepingute tühisust heade kommete vastasuse tõttu. Hüpoteegi loovutamise lepingute vaidlustamine põhjusel, et sellega on soovitud hagejat kui kostja I võlausaldajat kahjustada, raskendades tema võimalusi kostja I kinnistu mõttelise osa arvelt oma nõudeid rahuldada, ei ole seotud keelumärkega. Samuti, isegi kui hüpoteegiga ei tagatud tegelikke nõudeid, ei muuda see hüpoteegi loovutamise asjaõiguslepingut kui abstraktset käsutustehingut näiliseks (vt RKTKo 09.04.2014, 3-2-1-18-14, p-d 37–38, 40).
15.Hüpoteegikande kehtetusele saab hageja tugineda TMS § 109 järgses hagis eeldusel, et hageja hüpoteek kustutataks TMS § 158 lg 3 esimese lause alusel, ilma et sellega kaasneks nõude rahuldamine (RKTKm 16.10.2019, 2-18-9790, p 14.3). Praegusel juhul ei ole ilmne, kas kostja II nõude rahuldamisega muutub võimatuks hageja nõude rahuldamine, sest jaotuskava (TMS § 106) ei ole veel koostatud. On võimalik, et kinnisasja müügist saab rahuldada nii kostja II kui hageja nõuded. Seega ei ole täidetud kohtupraktikast (RKTKm 16.10.2019, 2-18-9790, p 14.3) tulenev eeldus, et vaidlustatav tehing ja kanne peavad mõjutama hageja asjaõiguslikku positsiooni.
16.Kolleegiumi hinnangul ei oma tähtsust, et eelnevalt viidatud lahendis (TalRgKo 19.12.2023, 2-21-11534, p 15) oli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks tagatud nõude puudumine, kuid praegusel juhul vaieldakse hüpoteegikande kehtivuse üle. Hageja asjaõigusliku postisooni olemust see ei mõjuta. Seejuures ei ole õige hageja väide, et praeguses asjas vaieldakse hüpoteekide järjekohtade üle. Hageja vastuväite kohaselt ei ole kostja II hüpoteeki omandanud. Hageja ei ole esitanud vastuväidet, et juhul, kui kostja II hüpoteegi heauskselt omandas, muutus kostja II järjekoht selle käigus hageja kasuks seatud keelumärkest tagapoolsemaks.
2-21-10516
17.Põhjendatud ei ole hageja vastuväide, et kostja II omandas hüpoteegi ja seda tagava nõude pärast kinnistusraamatusse keelumärke sisse kandmist. Õiguskirjanduses on leitud, et käsutuskeelust eespool oleva järjekohaga hüpoteegipidaja võib vaatamata käsutuskeelule hüpoteegi nii realiseerida kui ka loovutada. Samuti on leitud, et käsutuskeeld ei piira hüpoteegi tagatiskokkuleppe muutmist, sest tegemist ei ole käsutamisega (AÕS komm, § 63 kommentaar 3.5.2.2.e).
18.Et TMS § 222 lg-d 1 ja 2 ning AÕS § 65 lg 1 ei näe ette hageja esile toodud asjaoludel hagi esemeks olevate nõuete hagemisõigust, tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Kuna hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja maakohtu otsus tühistatakse, ei käsitle kolleegium apellatsioonkaebuste ülejäänud väiteid, sh seda, kas kostja II on omandanud hüpoteegi heauskselt ning kas kostja II tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega.
19.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 442 lg 5 esimese lause (mis TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldub ka määrustele) järgi lahendab kohus lõpplahendi resolutsiooniga mh ka menetluse jooksul kohaldatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, tuleb tühistada ka maakohtu 24.08.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
20.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 168 lg 2 järgi jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse hagi läbivaatamata jätmise määruse peale. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.