Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-6423
Tsiviilasi
XX hagi Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu vastu kostja kohustamiseks küttetorude projektiga vastavusse viimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.11.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 3500 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Kostja (vastustaja): Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu (endine ÕISMÄE-109 KORTERIÜHISTU, registrikood 80063262), lepinguline esindaja Jüri Asari
Istungi toimumise aeg
21.01.2020
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2018 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Kohustada Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistut viima Õismäe tee 109 elamu küttesüsteem vastavusse projektis ette nähtud lahendusega, see on viima küttevee jaotustorustik hageja korteriomandi reaalosas ruumides lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse.
Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu kanda.
5.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 24.04.2017 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu (kostja) vastu küttetorude projektiga vastavusse viimiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Õismäe tee 109, Tallinn asuva ruumi M92 korteriomanik ja Tallinn, Õismäe tee 109 korteriühistu liige. Kostja üldkoosolekul otsustati tellida projekt küttesüsteemi renoveerimiseks ja pärast projekti valmimist tellida vajalikud tööd. Kostja tellis projekteerijalt FIE Alari Sarv küttesüsteemi uuendamise projeki. Pärast projekti valmimist tellis korteriühistu juhatus üldkoosoleku otsuse alusel projektis mainitud töö OÜ-lt Vekoht Ehitus ning omanikujärelevalvet tegi CC.
3.Projektdokumentatsiooni joonise 1.2 järgi tuleb küttevee jaotustorustik monteerida hagejale kuuluvate ruumide, s.o loomakliiniku lae alla või kliiniku all paiknevatesse keldriruumidesse. Juhatus saatis ehitusprojekti tutvumiseks kõikidele korteriomanikele, kellel oli soov tutvuda küttesüsteemi uuendamise lähteülesannetega. Pärast ehitustööde alustamist sai hageja aru, et temale kuuluvates ruumides ei käi torude vahetus projektijärgselt. ATL Ehituskonsult OÜ koostatud ekspertarvamuse kohaselt ei ole küttesüsteemi torustik ehitatud vastavuses Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud projektdokumentatsioonis sisalduvate nõuetega ning kõnealuste ruumide sisustamine standardse sisustusega on oluliselt takistatud. Ruumide seina pinda, millele on kinnitatud torustikud, ei ole võimalik kasutada. Ka torustikke kandvate seinadega piirnevat pinda pole võimalik mõistlikul viisil kasutada.
4.Küttesüsteemi hooldamiseks, reguleerimiseks ja remondiks peab olema tagatud sissepääs ruumidesse, sh avariide likvideerimiseks, ööpäevaringselt. Küttesüsteemi remondi või avarii korral olukorras, mis nõuab küttesüsteemi püstikute tühjendamist kütteveest ja säilitamaks elamu küttesüsteemi teiste osade toimimist, on vajalik hageja ruumidesse paigaldada ajutise küttevee eelmaldamise torustik või voolikud küttevee eemaldamiseks küttesüsteemi avariilistest osadest. Ehitatud küttesüsteem takistab oluliselt hagejal valduse asjakohast kasutamist.
5.Eeltoodu tõttu palus hageja kohustada kostjat viima hagejale kuuluvas mitteeluruumis asuva üldküttesüsteemi osa vastavusse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud,
FIE Alar Sarve poolt 21.01.2015 koostatud Tallinnas, Õismäe tee 109 asuva elamu küttesüsteemi uuendamise projektdokumentatsiooniga (töö nr AS 12-14), sh üle viima hageja ruumides projektivastaselt monteeritud kütteveejaotustorustiku ruumide lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja korraldas ajavahemikul 8.–22. september 2014 korteriühistu liikmete kirjaliku hääletamise maja küttesüsteemi projekteerimiseks sobiva variandi valimiseks, et saada luba selle ehitamiseks ja kasutamiseks. Hääletamise tulemusena otsustati valida praeguseks rajatud uus küttesüsteem. Otsuse poolt hääletas 69,9% ühistu liikmetest ja seda toetas ka hageja.
8.Hageja oli teadlik tööde faktilisest tegemisest. Neid töid ei oleks saanud teha hageja ruumides hageja tahte vastaselt või tema teadmata. Hageja ei esitanud tööde tegemise ajal ega vahetult peale nende lõpetamist pretensioone ei ehitajale ega ka kostjale. Küttesüsteemi uuendamise projekti kohaselt monteeritakse uus küttetorustik põhiliselt olemasoleva torustiku asemele. Hageja ruumidesse paigaldati ühe küttetoru asemele kaks, mis ei saanud oluliselt mõjutada ruumide väljanägemist ega sisustuse paigutamist. Ka enne küttesüsteemi renoveerimist paiknesid torud samas kohas. Tööd lõpetati ja võeti vastu akti alusel ilma pretensioonideta 21.12.2015. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus jättis 19.11.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 2286 eurot (käibemaksuga).
10.Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomanikud hääletasid maja küttesüsteemi renoveerimiseks sobiva variandi leidmise üle ning praeguseks tehtud tööde aluseks oleva projekti poolt hääletas ka hageja. Ei vaielda selle üle, et tööd tegi OÜ Vekont Ehitus. Pooled vaidlevad selle üle kas küttesüsteemi uuendamise tööd on tehtud projekti kohaselt (I kd, tl 30-32).
11.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 ja § 646 lg-le 1. Hageja ei ole OÜ Vekont Ehitus ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks ja ta ei saa teha ettekirjutusi töövõtulepingus kokkulepitule. Kuna kostja on tellijana töö vastu võtnud, siis ei ole tähtsust asjaoludel, kas OÜ Vekont Ehitus on rikkunud töövõtulepingut või kas töövõtulepingu alusel tehtud tööde tegemisel on oluliselt kaldutud kõrvale projektdokumentatsioonist.
12.Korteriomanikud ei ole üldkoosolekul otsustanud, et kostja peab tegema küttesüsteemi uuendamise tööd FIE Alari Sarv koostatud projekti alusel. Seega ei olnud kostja kohustatud järgima FIE Alari Sarv koostatud projekti. Samuti ei olnud kostja kohustatud mitte lubama tööde tegemise käigus mingeid muudatusi. Kostja on projektis tehtud muudatustega nõustunud ning seega ei pidanud ta neid muudatusi oluliseks. Tunnistaja CC ja tunnistaja RR ütlustega on tõendatud, et torude paigaldamine projekti kohaselt oli tehniliselt võimatu, kuid torud paigaldati põhimõtteliselt samadele kohtadele, kus need asusid varem. Maakohtu arvates ei ole mõistlik eeldada projekti järgimist olukorras, kus seda pole tehniliselt võimalik teostada.
13.Olukorras, kus korteriomanikud ei ole kostjat kohustanud järgima küttesüsteemi uuendamisel FIE Alari Sarv koostatud projekti, ei ole kostja rikkunud oma kohustusi, kui on võtnud vastu tööd, mis on kõrvale kaldunud FIE Alari Sarv koostatud projektist. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud.
Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas 19.12.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Maakohus on ekslikult leidnud, et projektist kõrvalekaldumine on õigustatud, sest tööde projektijärgne tegemine oli võimatu. Projekt nägi ette torustiku paigaldamist hageja ruumi põranda alla keldrisse. Tõsi on, et sellele keldriosale puudub ligipääs, sest see on täis ehitusprahti, kuid kostja oleks saanud teha kulutusi keldriosa puhastamiseks. Selle asemel eelistas kostja paigaldada torustiku hageja ainuomandi piiridesse. Kohus pole hinnanud hageja ruumides projektist kõrvalekaldumise sisu, ulatust, ega selle mõju hageja omandile. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta tõendid, millest nähtub, et vastuolus projektiga tehtud ümberehitused kitsendavad oluliselt hageja ruumide sihtotstarbelist kasutamist. Tegemist on hageja omandiõiguse rikkumisega. Hageja ei ole nõus ka tõendite hindamisega seoses hageja väidetava nõusoleku kohta tehnilise lahendiga, hageja ei viibinud isiklikult tööde tegemist juures. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
17.Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2019 määrusega ja 28.06.2019 täiendava määrusega maakohtu otsus tühistati, jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1794 eurot.
18.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.11.2019 määrusega ringkonnakohtu 20.06.2019 ja 28.06.2019 määrused tühistati ja saadeti asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
20.Asjas on tuvastatud järgmised tähtsust omavad asjaolud, mille üle pole vaidlust ja millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel otsuse tegemisel lähtuda: - hageja on Tallinnas Õismäe tee 109 asuva mitteeluruumi M92 omanik ja korteriühistu (kostja) liige; - hagejale kuuluvas mitteeluruumis tegutseb väikeloomakliinik; - 2016. aastal tellis kostja Õismäe tee 109 elamu küttesüsteemi renoveerimise projekti FIE-lt Alari Sarv, mis kinnitati Talinna Linnaplaneerimise Ameti poolt; - projekti kohaselt tuli küttevee jaotustorustik paigaldada mitteeluruumi M92 lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse; küttesüsteemi ümberehituse teostas OÜ Vekont Ehitus; - ehitusel tehti muudatusi võrreldes projektis ettenähtud lahendusega ja uus küttevee jaotustorustik paigaldati mitteeluruumi M 92 seintele.
21.Hageja leiab, et mitteprojektikohase küttesüsteemi ümberehitamisega on kahjustatud tema omandit ning palub kohustada kostja viima küttesüsteemi ümberehitus vastavusse projektiga.
22.Kohtumenetluse ajal, 01.012018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 p 1 uue redaktsiooni järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja,
mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Riigikohus on leidnud, et kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Praegusel juhul on korteriühistu tellinud korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi uuendamise töö, mille tegemisel on projektist kõrvale kaldutud. Selline töö puudutab korteriomanike kaasomandit ning tööga seostuv nõue puudutab seeläbi korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Seega tuleb selline nõue lahendada TsMS § 613 lg 1 p 1 hagita menetluses.
23.Riigikohus on selgitanud ka, et kui varem hagimenetlusse kuulunud nõuded tuleb menetluse ajal toimunud seadusemuudatuse tõttu lahendada edaspidi hagita menetluses, on konkreetne asi võimalik lahendada lõpuni hagimenetluses. Seega on ka praegusel juhul ringkonnakohtul võimalik lahendada asi lõpuni hagimenetluses (vt samas asjas tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse p-d 14-17).
24.Praegu reguleerib korteriomanike omavahelisi suhteid ja nende suhteid korteriühistuga 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Hagiavalduses väidetud rikkumised on toimunud ning kahju tekkinud enne 2018. aastat. Vaidlusalusel ajal reguleeris korteriomanike omavahelisi suhteid kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistu ning korteriomaniku vahelisi suhteid 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS). Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda viimati viidatud õigusaktidest.
25.KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. KÜS § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed (vt samas asja tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse p 11 ja selles viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-6-17, p-d 11-12).
26.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, nagu ei oleks kostja antud asjas rikkunud seadusest tulenevat kohustust korterelamu küttesüsteemi korrastamisel.
27.Maakohtu viide asjaolule, et korteriomanikud hääletasid maja küttesüsteemi renoveerimiseks sobiva variandi leidmise üle ning praeguseks tehtud tööde aluseks oleva projekti poolt hääletas ka hageja, ei ole asja lahendamisel asjakohane. Hageja soovibki, et küttesüsteem oleks renoveeritud selle projekti kohaselt, mille poolt tema ja teised korteriomanikud hääletasid. Kostja rikkumine seisneb mitteprojektikohases ehitamises.
28.Kolleegium ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et kuna kostja on tellijana töö vastu võtnud, siis ei ole tähtsust asjaoludel, kas OÜ Vekont Ehitus on rikkunud töövõtulepingut või kas töövõtulepingu alusel tehtud tööde tegemisel on oluliselt kaldutud kõrvale projektdokumentatsioonist.
29.Kuigi ehitustöid tegi osaühing Vekont Ehitus, ei välista see nõuete esitamist kostja vastu. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täimisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Teo omistamine tähendab olukorda, kus ühe isiku tegu või tegevusetus omistatakse teisele isikule, kes
tegu või tegevusetust faktiliselt ise toime ei pannud. Kuivõrd kostja kasutas oma seadusest tuleneva kohustuse täitmisel teist isikut (osaühingut Vekont Ehitus), vastutab kostja ka temast tulenevate asjaolude eest (vt samas asja tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse p 12 ja selles viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-71-15, p 12).
30.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et korteriomanikud ei ole üldkoosolekul otsustanud, et kostja peab tegema küttesüsteemi uuendamise tööd FIE Alari Sarv koostatud projekti alusel ja seega ei olnud kostja kohustatud järgima FIE Alari Sarv koostatud projekti. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistu üldkoosolekul otsustati tellida projekt küttesüsteemi renoveerimiseks ja pärast projekti valmimist tellida vajalikud tööd. Kostja tellis vastava projekti FIE-lt Alari Sarv. Projekt saadeti tutvumiseks kõigile korteriomanikele ning vastuväiteid korteriomanike poolt projektile ei esitatud. Projekt esitati ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, kes väljastas selle alusel kirjaliku nõusoleku ehitise tehnosüsteemide muutmiseks ( I kd, lk 171-171). Pärast projekti heakskiitmist tellis kostja selle alusel tööd OÜ-lt Vekont Ehitus. Muid konkureerivaid projekte ei tellitud ega arutatud. Seega tuli küttesüsteem välja ehitada just selle projekti järgi.
31.Kinnitatud projektdokumentatsiooni kohaselt tuli küttevee jaotustorustik monteerida loomakliiniku ruumide lae alla või kliiniku all paiknevatesse keldriruumidesse ( I kd, lk 14), kuid seda ei tehtud.
32.Asjas on andnud ekspertarvamuse ( I kd, lk 84-97) riiklikult tunnustatud ehitusekspert AA, kes uuris projektdokumentatsiooni ja teostas paikvaatluse soojasõlme ja keldrikorrusel asuva torustiku osas ning väikeloomakliiniku ruumides asuva küttesüsteemi osas. Ekspert leidis, et ehitatu ei ole projektikohane ega ole kooskõlas Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002 juhistes esitatud põhimõtetega. Küttetorustik ei ole ehitatud vastavuses projektdokumentatsiooniga, sealhulgas ei ole ehitatud põranda alla keldritasandile või ruumi lae alla. Küttetorustik on paigaldatud hageja reaalosa ruumi seintele, mis oluliselt takistab ruumi kasutamist ja sisustuse paigaldamist, välistades sisustuse paigaldamise vastu seina. Selline torustiku paigaldamine on tinginud ka küttekeha mitteprojektikohase paigaldamise, see on kõrgemale kui 100 mm põrandast, mis on vastuolus projekti seletuskirja p-s 2 ette nähtuga. Jaotustorustiku ja reguleerventiilide paigaldamine ruumis olevale torustikule, mitte keldritasandile, põhjustab küttesüsteemi hooldajate ja reguleerijate regulaarse ja etteteatamata sissepääsu vajaduse hageja reaalosa ruumidesse küttesüsteemi reguleerimiseks ja tasakaalustamiseks ning avariiliste situatsioonide korral küttetorustiku sulgemiseks.
33.Ekspertarvamusest nähtub ka, et torustiku paigaldus ei ole teostatud esteetiliselt ega ka ratsionaalselt. Küttesüsteemi jaotustorustiku paigaldamine selliselt, et väikeloomakliiniku kontori neljast seinast kolm on piiratud jaotustorustikuga ning kontorisse on ehitatud liiniseadeventiilid ka küttesüsteemi reguleerimissõlm, teevad kontori sisustamise ja kasutamise mõistlikul viisil võimatuks. Ebamõistlik on torustiku paigaldamine väljapääsuks ette nähtud koridori. Samuti ei ole mõistlik küttekeha paigaldamine aknaavadeta seina keskele.
34.Maakohtu järeldus, et kostja on projektis tehtud muudatustega nõustunud, ei ole asjakohane. Kuna muudatus puudutas hageja korteri reaalosa, pidanuks muudatusega nõustuma eelkõige hageja. Hageja väidab, et küttetorude selliseks paigaldamiseks läbi tema reaalosa ta nõusolekut andnud ei ole. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Asjaolu, et hageja käis ehitamise ajal korteris ja nägi uute torude paigaldamist, ei tähenda, et hageja pidi aru saama, et küttetorusid ei paigaldata projektikohaselt. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et muudatuste projekti oleks hagejale tutvustatud ja hagejalt sellisteks muudatusteks nõusolek saadud.
35.Ekspertarvamuses toodud järeldusi ei ole kostja ümber lükanud.
36.Hageja on esitanud kostja vastu nõude viia küttetorud projektiga vastavusse. Selline nõue on olemuselt kohustuse rikkumisest tulenev täitmise nõue. VÕS § 108 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on rikkunud kohustust, mis ei seisne raha maksmises. Sama sätte kohaselt ei või kohustuse täitmist nõuda mh juhul, kui kohustuse täitmine on võimatu, võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas või kui võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil.
37.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esile toodud asjaolusid, mis välistaksid täitmise nõude kas võimatuse või liigse kulukuse tõttu.
38.Maakohtu järeldus, et jaotustorustiku projektikohane paigaldamine oli tehniliselt võimatu, ei ole tõendatud. Maakohtu otsusest ei nähtu, milles tehniline võimatus seisneb. Selle kohta ei ole esitatud ka ühtegi spetsialist arvamust. Maakohus tugineb OÜ Vekont Ehitus omaniku RR ja tellija järelevalve CC’i ütlustele. Toimikus olevast kohtuistungi protokollist ( I kd, lk 189-193) nähtuvalt ei väitnud kumbki tunnistaja, et jaotustorustiku paigaldamine loomakliiniku ruumide lae alla või kliiniku all paiknevatesse keldriruumidesse on tehniliselt võimatu. RR väitis, et torude asukohta on veidi muudetud, kuid projektis on kirjas, et torude asukoht on nagu tinglik ja seda võib muuta ja kõik muudatused on kooskõlastatud vetkliiniku esindajaga ( I kd, lk 190 pöördel). Tunnistaja CC selgitas, et torude paigutus ei avalda mõju küttesüsteemi tööle. Peamine on, et õiged oleksid torude diameetrid, et oleksid monteeritud õieti, aga kust läheb magistraal, ülevalt, alt, vasakult, paremalt, ei ole määrav ( I kd, lk 101 pöördel). Kostja selgitus, et ligipääs keldrisse on raskendatud, võib tähendada küll suuremaid kulutusi, kuid ei tähenda iseenesest, et torustiku projektikohane väljaehitamine oli tehniliselt võimatu. Lisaks nägi projekt ette ka alternatiivse võimaluse viia torud läbi lae alt, millele kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet.
39.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja on maja küttesüsteemi renoveerimisel oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud, ehitades küttesüsteemi ümber ilma hageja nõusolekuta hagejat oluliselt kahjustaval viisil. Hageja nõue tuleb rahuldada ja kohustada kostjat viima Õismäe tee 109 elamu küttesüsteem vastavusse projektis ette nähtud lahendusega, see on viima küttevee jaotustorustik hageja korteriomandi reaalosas ruumides lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
41.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
42.Seoses hagi rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
43.Kuna vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kindlaks määrata hageja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.