Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel) hagi XX vastu üürivaidluses. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 14. juuni 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel, registrikood 10731503), seaduslik esindaja likvideerija AN Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja lahendada määruskaebus kirjalikus menetluses.
2.Harju Maakohtu 14.juuni 2019 määrus tühistada osaliselt XX kasuks väljamõistetud õigusabikulu suuruse osas ning vähendada väljamõistetud menetluskulu 140 euro võrra. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt Osaühing HEDVIGER (likvideerimisel) kostja XX kasuks välja menetluskulud 560 eurot.
Jätta rahuldamata hageja taotlus määruse täitmise viisi kindlaksmääramiseks.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 12. aprilli 2019 määrusega Osaühingu HEDVIGER (likvideerimisel, hageja) hagi XX (kostja) vastu läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi läbi vaatamata jätmise tingis asjaolu, et hageja ei andnud kohtu nõutud tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. juuni 2019 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud hageja kanda.
2.Põhimenetluses esitas kostja 21. jaanuaril, 14. aprillil ja 2. juunil 2019 menetluskulude nimekirjad. Kostja menetluskulud kokku olid 700 eurot, kuna lepinguline esindaja tegi tööd 7 t tunnitasuga 100 eurot.
3.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et kulu on põhjendatud 200 euro ulatuses.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus määras 14. juuni 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks kostja menetluskulud 700 euro ulatuses ja mõistis selle summa hagejalt välja. Maakohus märkis, et arvestades hagile esitatud vastuse sisu ja mahtu ning seda, et kaebustele vastamise põhjustas hageja oma kaebustega, saab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda 7 t. Juristi tunnitasu 100 eurot on turgu silmas pidades tavapärane.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub menetluskulu vähendada või võimaldada väljamõistetud summa tasuda osamaksetena 10 eurot kuus. Hageja leiab, et maakohus ei põhjendanud, miks Narvas tegutseva juristi töötasu saab pidada võrreldavaks vandeadvokaadi tunnihonorariga Tallinnas.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 8. novembril 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada kostja kasuks väljamõistetud õiguskulude suuruse osas ja uue määrusega vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 140 euro võrra. Hageja taotlus määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks pole põhjendatud. Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.
8.TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks istungi korraldamist, st hageja vastav taotlus jääb rahuldamata.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse 2 (4)
eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele vastates kõrvaldada.
10.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 100 eurot/t, mida maakohus pidas põhjendatuks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Maakohus ei põhjendanud, et 100 eurot ei ületaks oluliselt keskmist juristi õigusteenuse eest makstavat netotasu. Vastava hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega mahukas, peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kostja ei pidanud esitama sisulisi seisukohti, vaid võiski piirduda tema eeldatavate menetluskulude katteks tagatise taotlemisega. Kostja vastus määruskaebusele ei sisalda samuti märkimisväärset õiguslikku argumentatsiooni. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades asja sisu ja mahtu on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 7 t ulatuses hagile ja määruskaebusele vastamiseks. Selles osas ei ole maakohus kaalumispiire ületanud. Vastuste koostamiseks oli ka vaja tutvuda hageja esitatud dokumentidega, mis hageja avalduste mahukuse ja tükeldatuse tõttu võis olla tavalisest ajamahukam. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 560 eurot (= 7 × 80). Rahuldamata jääb kostja taotlus 140 euro (= 700 – 560) hüvitamiseks.
12.Edukas ei ole hageja taotlus määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määruse täitmise kord. Hagejale oli hagi esitamise ajal ettenähtav, et tal võib tekkida vastaspoole menetluskulude kandmise kohustus. Seega tuli hagejal kohtusse nõuet esitades kaaluda, kas tema majanduslik olukord võimaldab tal kohtuvaidlust pidada ja kaotuse korral vastaspoole menetluskulud hüvitada. Lisaks ei ole põhjendatud panna kostja olukorda, kus ta peab rahalise kohustuse täitmist ootama ebamõistlikult pika aja jooksul. Kostja huvide olulist riivet ei õigusta hageja staatus likvideeritava ühinguna.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
14.Käesoleva määruse peale saab hageja kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma 3 (4)
kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna kostja taotlus jääb rahuldamata sellest summast väiksemas summas, siis ei saa kostja tänast määrust vaidlustada. Samuti ei kahjusta kostja õigusi see, et ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse määruse täitmise korra kindlaksmääramisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.