Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) vastu võlausaldajate 12. märtsi 2018. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Sihtasutus Hiiu Ravikeskus, esindaja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi Kostja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis), pankrotitoimkonna esimees Tarmo Friedenthal
Asja läbivaatamise kuupäev
esindaja
8. aprill 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tsiviilasjas nr 2-18-4471 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2018. a. otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse õiguslikke põhjendusi.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus kanda. Jätta OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) menetluskulud kindlaks määramata.
1.Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (hageja) esitas 22. märtsil 2018 hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja võlausaldajate 12. märtsi 2018. a
2-18-4471 üldkoosoleku (üldkoosolek) otsuse (vaidlusalune otsus), millega kutsuti pankrotitoimkonnast tagasi Aivar Raudsik ja valiti pankrotitoimkonna liikmeks Ott Kikkas. Hagiavalduse kohaselt toimus 12. märtsil 2018 kostja võlausaldajate üldkoosolek, kus suurvõlausaldaja OÜ Vangent Assets (Vangent) häältega võeti vastu otsus, millega kutsuti pankrotitoimkonnast tagasi sinna seni kuulunud väidetav väikevõlausaldajate esindaja A. Raudsik ja valiti tema asemele pankrotitoimkonna liikmeks O. Kikkas. O. Kikkase pankrotitoimkonna liikmeks valimise ettepaneku tegi OÜ Leitvaagen (Leitvaagen), kellele kuulub 11 450 euro suurune nõue ja kes formaalselt kvalifitseerub väikevõlausaldajaks, kuid kelle nõue on tekkinud esialgu Vangentile kuulunud nõude loovutamisel Van Der Gynth OÜ-le (VDG) ja seejärel Leitvaagenile. Vaidlusalune otsus on vastuolus pankrotiseaduse (PankrS) § 74 lg-ga 2, mis näeb ette, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esitatud isikud. Vaidlusaluse otsuse tulemusel kuuluvad kostja pankrotitoimkonda aga vaid suurvõlausaldaja (Vangent) nõuetega seotud isikud. Leitvaagenile kuulub 100% Vangenti osalusest ja seega kontrollib formaalselt väikese nõudega Leitvaagen Vangentit kui suurvõlausaldajat. O. Kikkas on Vangenti ainuke juhatuse liige ja samal ajal ka Leitvaageni ainuosanik ning ainuke juhatuse liige. Seega ei saa teda pidada väikevõlausaldajate esindajaks ja vaidlusalune otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Lisaks rikuti ka üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate hääled võrdelised nõude suurusega ja PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu lihthäälteenamusega. Vangent võis oma häältega valida pankrotitoimkonna liikmeks O. Kikkase. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas kahjustab O. Kikkase valimine pankrotitoimkonna liikmeks võlausaldajate ühiseid huve.
3.Harju Maakohus jättis 28. juuni 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud menetluskulusid kindlaks. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Hageja ei ole põhjendanud, miks tal on õigus vaidlustada A. Raudsiku tagasikutsumist. Leitvaageni pakutud pankrotitoimkonna liikme O. Kikkase võis väikevõlausaldajate esindajana pankrotitoimkonna liikmeks valida. Oluline ei ole see, et Leitvaagen omandas nõude loovutuse teel ning nõude algne omaja oli Vangent. Haldur võis Leitvaagenit käsitada võlgniku väikevõlausaldajana ja Leitvaagenil oli õigus teha ettepanek O. Kikkase valimiseks. Hageja ei ole põhjendanud, miks on vaidlusalune otsus vastuolus võlausaldajate ühiste huvidega.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnistada vaidlusalune otsus kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. detsembri 2018. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
2(5)
2-18-4471 Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võis Leitvaagen teha üldkoosolekul ettepaneku pankrotitoimkonna liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme valimiseks, sest talle kuulus üksnes 11 450 euro suurune nõue, mistõttu ta ei olnud suurvõlausaldaja, vaid väikevõlausaldaja. Leitvaagen oli nõude omandanud loovutuse teel. Nõue oli pankrotimenetluses tähtaegselt esitatud. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et O. Kikkas ei võiks olla pankrotitoimkonna liige. Seadusest ei tulene piirangut, et pankrotitoimkonna liige ei võiks olla isik, kellel on osaluse kaudu kontroll suurvõlausaldaja üle. Hageja ei ole esile toonud, et O. Kikkas oleks tegutsenud võlausaldajate huvide vastaselt või eelistanud mõnd võlausaldajat teistele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnistada vaidlusalune otsus kehtetuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas ringkonnakohus vääralt PankrS § 74 lg-t 2. Selle sätte eesmärk on tagada, et igas pankrotitoimkonnas oleksid lisaks suurvõlausaldajatele esindatud ka väikevõlausaldajad. Väikevõlausaldaja kõnealuse sätte mõttes ei ole võlausaldaja, kes kvalifitseerub menetluses esitatud nõude suuruse järgi formaalselt väikese nõudega võlausaldajaks, vaid väikevõlausaldaja on isik, kes kvalifitseerub väikevõlausaldajaks ka sisuliselt. Väikevõlausaldaja ei saa olla isik, kelle nõue on küll väike, kuid kellel on ühinguõiguslik kontroll suurvõlausaldaja ja seega võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tegemist kontrolliva isiku üle. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus PankrS § 74 lg 2 mõtte ja eesmärgiga, sest suurvõlausaldajat kontrolliv isik ei esindaks pankrotimenetluses tegelikult väikevõlausaldajate huve. Ka ei esita selline võlausaldaja pankrotitoimkonna liikmeks väikevõlausaldaja huvide eest seisvat isikut. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel ei ole vaja tõendada, et O. Kikkas on teinud mõnd võlausaldajat eelistavaid toiminguid. Asjaolu, et O. Kikkas ei esinda pankrotitoimkonnas väikevõlausaldajate, vaid suurvõlausaldaja huve, olles viimase juhatuse liige ja ainuosanik, on piisav, et otsus tema pankrotitoimkonna liikmeks valimise kohta PankrS § 74 lg 2 ja § 83 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10.Hageja vaidlustab võlausaldajate üldkoosoleku otsust, millega kutsuti pankrotitoimkonnast tagasi A. Raudsik kui varem pankrotitoimkonda kuulunud väidetav väikevõlausaldajate esindaja ja valiti toimkonna liikmeks O. Kikkas. Otsuse vaidlustamise põhjusena on hageja tuginenud sellele, et O. Kikkast ei saa pidada väikevõlausaldaja esitatud pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks, kuna ta kontrollib Leitvaageni kaudu 100%-liselt pankrotimenetluse suurima nõudega võlausaldajat ehk Vangentit.
11.PankrS § 74 lg 2 näeb ette, et pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esitatud isikud. 3(5)
2-18-4471 Pooled ei vaidle selle üle, et O. Kikkasele kuulub 100%-line osalus Leitvaagenis ja Leitvaagen omakorda omab 100%-list osalust Vangentis, kes on võlgniku suurim võlausaldaja. Küll aga vaieldakse selle üle, kas hageja võib PankrS § 83 lg 1 alusel nõuda sellise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, millega valiti pankrotitoimkonna liikmeks Leitvaageni esitatud kandidaat O. Kikkas.
12.Kohtud leidsid, et eeltoodud olukorras võis Leitvaagen üldkoosolekul esitada O. Kikkase väikese nõudega võlausaldajaid esindavaks pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks, kuna Leitvaagenile kuulus üksnes 11 450 euro suurune nõue. Samuti leidsid kohtud, et nõude loovutuse teel omandamine suurvõlausaldajalt ega isikulised seosed Vangenti ja Leitvaageni vahel ei anna hagejale õigust kõnealust üldkoosoleku otsust vaidlustada. Kohtud asusid seisukohale, et seadusest ei tulene piirangut, et pankrotitoimkonna liige ei võiks olla isik, kellel on osaluse kaudu kontroll suurvõlausaldaja üle, ja et oluline on vaid see, et O. Kikkas vastaks pankrotitoimkonna liikmele esitatavatele formaalsetele nõuetele.
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus tõlgendas vääralt PankrS § 74 lg-t 2, ja nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et selle sätte eesmärk on tagada, et igas pankrotitoimkonnas oleksid lisaks suurvõlausaldajatele esindatud ka väikevõlausaldajad. Viidatud sätte mõtte kohaselt ei saa väikese nõudega võlausaldajaks pidada isikut, kes on suurvõlausaldajaga seotud viisil, et tal on suurvõlausaldajaga sisuliselt samaväärne majanduslik huvi (vt samaväärse majandusliku huvi kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11, p 13).
14.Kolleegium nõustub hagejaga, et iseenesest on olukorras, kus on rikutud PankrS § 74 lg-t 2, võimalik nõuda võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist PankrS § 83 lg 1 esimese lause esimese alternatiivi järgi ehk põhjusel, et otsus on vastuolus seadusega. Kuid otsuse kehtetuks tunnistamiseks vastuolu tõttu PankrS § 74 lg-ga 2 ei ole piisav see, kui üldkoosoleku otsusega valitakse pankrotitoimkonda väiksema nõudega võlausaldaja esindajana isik, kellel on samasugune majanduslik huvi suurvõlausaldajaga. Otsuse vaidlustamiseks peab PankrS § 74 lg-t 2 olema rikutud ka sisuliselt ehk üldkoosoleku otsuse tulemusel peab väiksema nõudega võlausaldaja pakutud kandidaadile olema eelistatud suurvõlausaldajaga samaväärset majanduslikku huvi omavat kandidaati. Võlausaldaja ei saa üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui otsusega on küll otsustatud valida pankrotitoimkonna liikmeks väikese nõudega võlausaldaja esindajana suurvõlausaldajaga samaväärse majandusliku huviga isik, kuid koosolekul, millel selline valimine otsustati, ei esitanud väiksema nõudega võlausaldajad omalt poolt ühtegi kandidaati. PankrS § 74 lg 11 teise lause kohaselt peab pankrotitoimkonnas olema vähemalt kolm liiget. Pankrs § 74 lg 2 mõtteks ei ole see, et kui tegelikud väiksema nõudega võlausaldajad jätavad oma kandidaadi esitamata, siis jääb pankrotitoimkond moodustamata.
15.Kuna hageja ei ole tuginenud sellele, et tema või mõni teine väiksema nõudega võlausaldaja oleks kõnealusel üldkoosolekul oma pankrotitoimkonna kandidaadi esitanud, siis ei saa ta nõuda ka vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega on ringkonnakohtu otsuse lõppejäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta õige. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi, asendades need Riigikohtu otsuse põhjendustega.
16.Kohtud leidsid lisaks, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa praegusel juhul nõuda ka põhjusel, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et O. Kikkas on tegutsenud võlausaldajate huvide vastaselt või eelistanud mõnd võlausaldajat teistele. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 4(5)
2-18-4471
17.PankrS § 83 lg 1 näeb ette neli erinevat üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alust. Otsus on võimalik kehtetuks tunnistada esiteks siis, kui otsus ei vasta seadusele, teiseks juhul, kui otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, kolmandaks olukorras, kus mõni muu seadusesäte näeb otsuse vaidlustamise võimaluse selgelt ette, ja neljandaks juhul, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Tegemist on otsuse kehtetuks tunnistamise alternatiivsete alustega, st otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks piisab vähemalt ühe eeltoodud aluse esinemisest. Kui hageja tugines otsuse kehtetuks tunnistamise alusena selle vastuolule PankrS § 74 lg-ga 2 ehk otsuse vastuolule seadusega, siis ei pidanud ta lisaks tõendama, et O. Kikkase pankrotitoimkonna liikmeks valimine kahjustab võlausaldajate ühiseid huve.
18.Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Samamoodi jäävad ringkonnakohtu otsuse järgi hageja kanda varasemates kohtuastmetes kantud menetluskulud. Kostja ei ole kassatsiooniastmes esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust ega menetluskulude nimekirja ja seega tuleb kostja menetluskulud kassatsiooniastmes jätta kindlaks määramata.
19.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kassatsioonikautsjonina tasutud 50 eurot TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. TsMS § 149 lg 7 kohaselt tuleb enamtasutud kautsjon tagastada. Ants Kull
Peeter Jerofejev
Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.