Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) vastu 12.03.2018.a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (registrikood 90010864), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Karl-Morten Jõgi Kostja (vastustaja): OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood 10725000), seaduslik esindaja pankrotitoimkonna esimees Tarmo Friedenthal
Kohtuistungi toimumise aeg
14.11.2018.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Karl-Morten Jõgi ning kostja seaduslik esindaja pankrotitoimkonna esimees Tarmo Friedenthal
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.06.2018.a otsus jätta muutmata.
Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja, Sihtasutus Hiiu Ravikeskus kanda.
4.Menetluskulusid mitte välja mõista.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4471 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.03.2018.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnistada kehtetuks kostja (võlgniku) 12.03.2018.a võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti tagasi pankrotitoimkonnast AR ja valiti toimkonda OK. Hagiavalduse kohaselt ei edastanud pankrotihaldur 12.03.2018 üldkoosoleku osas OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) teadet võlausaldajatele ega selgitanud, kes toimkonnast tagasi kutsutakse ning millisel põhjusel ja kes oli kavas uueks toimkonna liikmeks valida. 12.03.2018.a võeti Vangent Assets OÜ häälteenamusega vastu vaidlustatud otsus. Otsus ei ole kooskõlas seadusega ning otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huvisid. Vahetult enne koosoleku teate avaldamist, s.o 05.03.2018.a tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-17300 lahendi, millega jäeti OÜ Van Der Gynth nõue tunnustamata. Kui pärast sellist otsust kutsuti kokku võlausaldajate üldkoosolek, viitas see sellele, et haldur mõistis, et OÜ Van Der Gynth ei saa esindada toimkonnas väikevõlausaldajate huvisid. Tegelikult selgus hiljem, et toimkonnas jätkas sama nõuet esindava võlausaldaja esindaja. OÜ Van Der Gynth nõue ei olnud nõude esitamise hetkel sissenõutav ning OÜ Van Der Gynth nõue on seotud pankrotimenetluse kuludega, mis pankrotiseaduse (PankrS) § 150 lg 1 p-st 1 ja § 146 lg 1 p-st 4 tulenevalt ei ole tunnustatav nõue, mis annaks võlausaldajate üldkoosolekul hääli või võimaluse omada esindatust toimkonnas. Käesoleval juhul kuuluvad toimkonda vaid Vangent Assets OÜ nõuetega seotud isikud. OÜ Van Der Gynth sai samuti oma nõude loovutuse teel Vangent Assets OÜ-lt ning nagu haldur 12.03.2018.a koosolekul selgitas, on OÜ Van Der Gynth algselt Vangent Assets OÜ nõude omakorda edasi loovutanud Leitvaagen OÜ-le. Järelikult ei ole sellist nõuet omaval võlausaldajal vajalik ega seadusest tulenevalt ka võimalik pankrotitoimkonnas osaleda ja seal väikevõlausaldaja huvisid kaitsta. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate hääled võrdelised nõude suurusega. Sellega on seadusandja ette näinud, et võlgniku pankrotimenetluse korraldamine üldkoosoleku otsuste tasandil on seatud sõltuvusse võlausaldajate nõuete suurusest. Seega on seadusega kooskõlas, et võlausaldajate nõuded määravad ära nende häälte arvu ning PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälteenamus väljendab seega võlausaldajate tahet ning antud juhul oli võlausaldajate tahe valida pankrotitoimkonna liikmeks OK. Seadusega on kooskõlas, et OÜ-le Vangent Assets kuuluvad nõuded, mis annavad talle häälteenamuse võlausaldajate üldkoosolekul ning ka see, kui pankrotitoimkonda valitakse isik, kelle poolt on antud üldkoosolekul enim hääli. Jääb arusaamatuks, kuidas kahjustab OK valimine pankrotitoimkonna liikmeks võlausaldajate ühiseid huve.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4471 Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 28.06.2018.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning kostja menetluskulud kindlaks määramata. Otsuse kohaselt ei nõustunud kohus, et rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja ei ole põhjendanud, miks tal on õigus vaidlustada AR tagasikutsumist. Kohus ei nõustunud, et OÜ Leitvaagen esindajat OK ei oleks tohtinud väikevõlausaldajate esindajana pankrotitoimkonna liikmeks valida, kuna OÜ Van Der Gynth ei ole väikevõlausaldaja. Vaidlust ei ole, et OÜ Leitvaagen omandas nõude loovutuse teel ning nõude algne omaja oli Vangent Assets OÜ, kes loovutas nõude OÜ-le Van Der Gynth ja viimane edasi OÜ-le Leitvaagen. Halduril puudus alus mitte käsitleda OÜ Leitvaagen võlgniku väikevõlausaldajana. Seega oli ka OÜ-l Leitvaagen õigus teha ettepanek OK pankrotitoimkonna liikmeks valimiseks. Kui võlausaldaja nõude üle toimuvas kohtumenetluses peaks kohus tuvastama, et võlausaldajal puudub pankrotimenetluses tunnustamisele kuuluv nõue, võib edaspidises pankrotimenetluses PankrS § 74 lg 5 alusel võlausaldajate üldkoosolek pankrotitoimkonna liikme vabastada. Samuti võib kohus vabastada omal algatusel või võlausaldaja taotlusel pankrotitoimkonna liikme, kes ei tohi olla pankrotitoimkonna liige. PankrS § 83 lg 1 teise lause mõttes peab üldkoosoleku otsusest selgelt olema tuvastatav, kuidas see võlausaldajate ühiseid huve rikub. Hageja ei ole esile toonud selgeid põhjendusi vaidlusaluse otsuse võlausaldajate ühiste huvidega vastuolu kohta. Võlausaldajate ühine huvi on eelkõige nende nõuete maksimaalne rahuldamine võlgniku vara arvel. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas OK valimine pankrotitoimkonda väikevõlausaldaja poolt esitatud isikuna võiks olla vastuolus võlausaldajate ühiste huvidega. Pole tõendatud, et vaidlusalune otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnistatakse kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku 12.03.2018.a vastuvõetud otsus. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus kohaldas valesti PankrS § 72 lg-t 2. Võlgniku pankrotitoimkonnas on üksnes suurte nõuetega võlausaldajate esitatud isikud ning toimkonnas ei ole isikut, kes oleks esitatud väiksema nõudega võlausaldaja poolt. OÜ Leitvaagen ei ole pankrotimenetluse kulude nõude osas võlausaldaja ega väikese nõudega võlausaldaja. Riigikohus ei võtnud Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2018.a määruse peale Van Der Gynth OÜ poolt esitatud määruskaebust menetlusse, millega ringkonnakohus keeldus menetlusse võtmast OÜ Van Der Gynth apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 05.03.2018.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-17-17300. See hagi oli ilmselgelt perspektiivitu. Hageja ei nõustunud kohtu käsitlusega sellest, et halduril polnud alust mitte käsitleda OÜ-d Leitvaagen võlgniku väikevõlausaldajana. Sellisel juhul saaks igaüht käsitleda võlausaldajana. Pankrotitoimkond moodustatakse kõigi võlausaldajate kaitseks, mistõttu peab toimkonna liimete valimisel vähemalt minimaalsel määral kontrollima, kas toimkonna liikme väljapakkunud isik on pankrotivõlausaldaja või mitte. Haldur oleks pidanud ka OÜ Leitvaagen esindaja taotluse saabumisel analüüsima, kas OÜ Leitvaagen on pädev välja pakkuma isikut, keda valida toimkonda. Kuivõrd pankrotihaldur peaks olema vastava valdkonna asjatundja, peaks pankrotimenetluse kulude nõude esitanud võlausaldaja puhul olema ilmne, et tegemist ei ole pankrotivõlausaldajaga ning nimetatud isikut ei saa toimkonda valida. 26.02.2018.a sõlmiti võlausaldaja Luminor Bank AS-i ja OÜ Leitvaagen vahel nõude loovutamise leping ning hüpoteekide ülekandmise leping, mille alusel Luminor Bank AS loovutas ja OÜ Leitvaagen omandas lisaks Luminor Bank AS-i rahalisele nõudele põhivõlgniku
3(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4471 AS PJV Hiiu Ravikeskus (pankrotis) vastu ka Luminor Bank AS-i asjaõigusliku pandiõiguse nõude. Kui Luminor Bank AS-i nõue 2 579 169,08 eurot peaks saama käsitletud tunnustatud nõudena, järeldub, et OÜ Leitvaagen ei ole väikevõlausaldaja. Väiksed võlausaldajad on OÜ Hingehoid ja hageja. Suurim võlausaldaja on OÜ Vangent Assets, kes on esitanud nõudeid kogusummas 10 420 577,01 eurot. OÜ Leitvaagen on esitanud nõudeid kogusummas 2 590 619 eurot ning OÜ Hingehoid ja SA Hiiu Ravikeskus vastavalt 603 450 eurot ja 146 800,60 eurot. OÜ-d Leitvaagen ja Vangent Assets OÜ-d kontrolliv isik on äriregistri andmetel OK. Seega tegemist on sama füüsilise isiku kontrolli all olevate äriühingutega ning nõude loovutus Vangent Assets OÜ-lt Leitvaagen OÜ-le toimus üksnes ja ainult selleks, et Vangent Assets OÜ-ga seotud isikutel oleks ainuvõim pankrotitoimkonnas. OK valimine toimkonda on vastuolus võlausaldajate ühiste huvidega. OK huvisid teeniv pankrotitoimkond ei täida PankrSis sätestatud funktsiooni, mis on PankrS § 73 lg 1 kõigi võlausaldajate huvide kaitse ning järelevalve halduri tegevuse üle. Kui esineb selge ja põhjendatud kahtlus, et toimkond võib tegutseda vaid ühe võlausaldaja huvides, on põhjendatud etteheide, et selline toimkond ei järgi kõigi võlausaldajate huvisid. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi hageja tugineb apellatsioonkaebuses sisuliselt samadele väidetele, mille osas on maakohus seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks järgmist.
7.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlustatud üldkoosoleku otsuse kokkukutsumise korda oleks rikutud. Selles osas ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka maakohtu otsusele etteheiteid esitanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja põhjendusi ei korda.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et OÜ Leitvaagen ei saanud 12.03.2018.a üldkoosolekul esitada ettepanekut pankrotitoimkonna liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme nimetamiseks. 12.03.2018.a üldkoosoleku protokollist (t lk 50 jj) nähtuvalt oli OÜ-l Leitvaagen selle ajahetke seisuga üksnes nõue summas 11 450 eurot, mille tõttu ei saa teda suure võlausaldajana käsitleda. OÜ Leitvaagen osales 12.03.2018.a võlausaldajate üldkoosolekul põhjusel, et ta oli omandanud nõude summas 11 450 eurot. Nõue oli tähtaegselt pankrotimenetluses esitatud. Selle nõude tunnustamise osas ei olnud jõustunud otsust, millega oleks nõue jäetud tunnustamata. Pankrotiseadusest tulenevalt saavad kõik võlausaldajad, kes on nõude tähtaegselt esitanud, osaleda pankrotimenetluses võlausaldajatena selle ajani, kuni nõude tunnustamise hagi jäetakse jõustunud kohtulahendiga rahuldamata või kuni nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaeg möödub. Ka hageja ise möönab apellatsioonkaebuses, et vaidlusaluse võlausaldajate koosoleku ajal ei olnud selle nõude osas, mille pinnalt OÜ Leitvaagen üldkoosolekul osales ja pankrotitoimkonna liikme tagasikutsumise ja uue liikme nimetamise ettepaneku tegi, jõustunud kohtulahendit, millega oleks nõude tunnustamise hagi jäetud rahuldamata. See, kui mingil ajahetkel jõustub kohtulahend, millega jäetakse
4(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4471 võlausaldaja nõue tunnustamata, ei tähenda, et varasemalt pankrotimenetluses tehtud otsused ja toimingud, mille tegemine sõltus tunnustamata jäänud võlausaldaja häältest või toimingutest, muutuksid tühiseks või oleksid kehtetuks tunnistatavad. Pankrotiseaduse kohaselt saab nõude tunnustamise hagi rahuldamata jäämist võtta peale vastavasisulise kohtulahendi jõustumist arvesse näiteks uuel häälte määramisel.
9.Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et juhul, kui võlausaldaja nõue on piisavalt selgesti tuvastatavalt selline, mis üldkoosolekul osalemiseks õigust ei anna, puudub võlausaldajal üldkoosolekul osalemise õigus ja sellise võlausaldaja osavõtul tehtud otsused või võlausaldaja toimingust sõltuvad otsused on kehtetuks tunnistatavad. See, milliste nõuetega võlausaldajad saavad pankrotimenetluses hääletada ja toiminguid teha, on reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse kohaselt saavad pankrotimenetluses võlausaldajana tegutseda need isikud, kes on oma nõude tähtaegselt esitanud, kelle nõue on tunnustatud aga ka need võlausaldajad, kelle nõude tunnustamata jätmise osas ei ole veel kohtuotsus jõustunud. OÜ Leitvaagen puhul oli tegemist sellise võlausaldajaga.
10.Hageja ei ole käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et OK pankrotitoimkonna liikmeks valimine või liikmeksolek oleks välistatud. Seadusest ei tulene piirangut, et pankrotitoimkonna liige ei võiks olla isik, kellel on läbi osaluse omamise kontroll ka nö suurte võlausaldajate üle. Hageja ei ole kohtu ette toonud ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et OK tegutseb võlausaldajate huvide vastaselt või osasid võlausaldajaid lubamatul viisil teistele eelistades. Sellest, kes on teinud ettepaneku konkreetse isiku pankrotitoimkonna liikmeks nimetamiseks, ei saa järeldada, et toimkonna liige tegutseb võlausaldajate huvide vastaselt. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta vaidlustatud maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
12.Maakohus ei mõistnud menetluskulusid välja. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Kuna kostja teatas, et tal ei ole apellatsioonimenetluse kulusid, mille hagejalt väljamõistmist ta taotleks, ei mõista ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulusid välja.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 24.04.2019 otsuses toodud muudatusega
5(6)
Tsiviilasi nr 2-18-4471
RESOLUTSIOON
1.Jätta tsiviilasjas nr 2-184471 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
6.detsembri 2018. a. otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus kanda. Jätta OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) menetluskulud kindlaks määramata.