Liina Karlsoni hagi Ene Limbergi vastu üürivõla, kõrvalkulude ja viivise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. juuni 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liina Karlsoni määruskaebus
Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Liina Karlson (isikukood XXXX), esindaja Tanel Riivits Vastustaja (kostja): Ene Limberg (isikukood XXXX), esindaja advokaat Henn Koduvere
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuni 2018. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
kantud
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Liina Karlson (hageja) esitas Tartu Maakohtule Ene Limbergi (kostja) vastu hagi kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning üürivõla, kõrvalkulude ja viivise väljamõistmiseks. Hageja loobus maakohtu menetluses kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest. Tartu Maakohus jättis 5. jaanuari 2017 otsusega hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2017 otsusega Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2017 otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse. Riigikohus tühistas 13. juuni 2018 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2017 otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse. Riigikohus jättis menetluskulud hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus mõistis 18. juuni 2018 määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 1942 eurot 85 senti, millele lisandub viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kostja menetluskulude nimekirjade (I kd, tl-d 187 - 188, II kd, tl-d 37 ja 65) kohaselt on kostja kandnud maakohtus menetluskulusid summas 1641 eurot 60 senti, ringkonnakohtus 259 eurot 20 senti ja Riigikohtus 335 eurot 81 senti, kokku 2236 eurot 61 senti (koos käibemaksuga). Maakohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega ega keskmisest oluliselt mahukama menetlusega. Samas see, et hageja muutis menetluse kestel erinevates menetlusdokumentides oma nõuete suurusi, muutis vaidluse tavapärasest keerulisemaks. Maakohus jäi oma 5. jaanuari 2017 otsuses esitatud põhjenduste juurde kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ega korranud neid ning leidis, et kostja esindaja ajakulu on maakohtu menetluses tehtud toimingute osas põhjendatud ja vajalik 23,4 tunni ulatuses. Kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingute osas on põhjendatud ja vajalik 4,5 tunni ja Riigikohtu menetluses tehtud toimingute osas 5,83 tunni ulatuses. Kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on esindajatasu summas 1942 eurot 85 senti (33,73×48), millele lisandub käibemaks. Kuna menetluskulud jäid Riigikohtu otsusega hageja kanda, tuleb kostja menetluskulud summas 1942 eurot 85 senti hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus jäi 5. jaanuari 2017 otsuses esitatud seisukoha juurde, et kuna hagi hind oli enne hageja osalist nõudest loobumist suurem, on põhjendatud menetluskulu väljamõistmine lõplikku hagihinda ületavas ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu ja teha uus määrus, millega jätta kõik
menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda või vähendada olulises osas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulusid. Määruskaebuse kohaselt on kostja kulud õigusteenusele osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud. Kostja väidetavat ajakulu maakohtus tuleb vähendada vähemalt 10 tunni ja 45 minuti peale. Põhjendatuks ei saa pidada kostja esindaja poolt esitatud 1,5 tunnist ajakulu apellatsioonkaebusega ja menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks. Apellatsioonkaebuse puhul on sisulist teksti kõigest 7,5 lehekülge. Menetlusse võtmise määruse puhul on tegemist n-ö standarddokumendiga, mille läbi töötamine ei tohiks vandeadvokaadil aega võtta rohkem kui 5 minutit. Vastusega tutvumiseks ei saanud kostja lepingulisel esindajal kuluda aega kauem kui 25 minutit. Põhjendamatu on ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks (kostja väitel 3 tundi). Tegemist on 2,5 lehekülje sisulise tekstiga, mis sisaldab hulgaliselt õiguskeelele omaseid stampväljendeid. Usutav ajakulu ringkonnakohtus on kuni 2 tundi. Hageja peab kostja esindaja ajakulu kassatsioonimenetluses osaliselt ülepaisutatuks ning põhjendamatuks. Kostja väidetavat ajakulu kassatsioonimenetluses tuleb vähendada 3 tunnile ja 20 minutile. Riigikohus kui ka maakohus on jätnud tähelepanuta ringkonnakohtu otsuse, mis tehti hageja kasuks. Kui hageja võidab ühe astme, saab ligikaudse jaotuse kohaselt jätta vähemalt 1/3 ulatuses kulud kostja kanda. Seega ei ole õige, et menetluskulude jaotamisel jäeti kõik kulud hageja kanda. Kostja võttis hagi õigeks kohtumenetluse kestel, millega said kõik hageja nõuded rahuldatud. Hageja leiab, et kui kostja oleks teinud hagejaga koostööd juba üürilepingu kehtivuse ajal, oleks olnud võimalik kohtuvaidlust vältida. Seetõttu on ebaõiglane mõista hagejalt välja vastaspoole menetluskulud. Kui kostja võtab hagi sisuliselt õigeks, on õigusriigi põhimõtetega vastuolus, et kulud peab kandma hageja (TsMS § 168 lg 4 ja 5). Maakohtu väide, et tegemist ei ole õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega, ei vasta hageja hinnangul tõele. Kui erinevad kohtuastmed teevad vastupidiseid otsuseid, tähendab, et tegemist on õiguslikult keeruka vaidlusega. Riigikohtus ei lahendanud asja mitte tavapärane 3-liikmeline koosseis vaid 7-liikmeline erikoosseis. Järelikult oli tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, kus suurendati otsustajate ringi. Hageja leiab, et Riigikohtu otsus oli üllatuslik. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulude suurus ei või ületada käesoleva tsiviilasja hinda.
4.Kostja palus jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata või läbi vaatamata või jätta määruskaebus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud määruskaebuse peale kaebetähtaja möödumist. Maakohtu määrus tehti hagejale ja tema esindajale nähtavaks 19. juunil 2018. TsMS § 3141 lg 2 alusel saab lugeda maakohtu määruse hagejale kättetoimetatuks 22. juunil 2018. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 9. juuni 2018 ja 24. juulil 2018 esitatud määruskaebus on esitatud tähtaega ületades. Määruskaebuses ei ole märgitud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS § 662 lg 2 p 1). Hageja põhitaotlus on suunatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisele. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Antud asjas on menetluskulude jaotus kindlaks määratud Riigikohtu 13. juuni 2018 otsusega. Kuna Riigikohtu otsus ei ole edasikaevatav, siis ei ole ka menetluskulude jaotus vaidlustatav.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks või muutmiseks. Hageja on määruskaebuse esitanud tähtaegselt. Põhjendatud ei ole kostja viide tähtaja kulgemise arvestamiseks TsMS § 3141 alusel. Määrusega kindlaksmääratud menetluskulude vaidlustamise tähtaega reguleerivad TsMS § 661 lg-d 1 ja 2, määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja sai määruskaebuse kätte 9. juulil 2018. Määruskaebus on esitatud 24. juulil 2018, s.o tähtaegselt. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja on seisukohal, et menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane, sest kostja oma käitumisega põhjustas menetluse.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud Riigikohtu 13. juuni 2018 otsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotusest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kuna Riigikohtu otsust ei ole võimalik vaidlustada, siis jõustus Riigikohtu otsus 13. juunil 2018, millega määratati kindlaks menetluskulude jaotus ja hageja kohustus hüvitada kohtumenetluses kantud kostja menetluskulud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud lähtuma TsMS § 162 lg-st 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja kohustus kanda menetluskulud käesolevas asjas on kindlaks määratud Riigikohtu 13. juuni 2018 otsusega. Maakohtul puudus õigus muuta menetluskulude jaotust.
7.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused nr 3-2-1-119-14 p 19, nr 3-2-1-77-14 p 12, nr 3-2-1-171-12 p 13). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-43-10 p 14). Maakohus on vaidlustatud määruses jäänud maakohtu 5. jaanuari 2017 otsuses kindlaksmääratud menetluskulude suuruse juurde. Kuigi maakohus ei ole kaevatavas määruses korranud 5. jaanuari 2017 otsuses toodud põhjendusi menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramisel, on ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud asjaolu ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetav menetluskulude summa ei tohi ületada käesoleva tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestama peab asjaoluga, et hagi hind oli enne hageja poolt osaliselt nõudest loobumist suurem, mistõttu on maakohus põhjendatult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui oli hagi hind peale osaliselt nõudest loobumist.
8.Maakohus luges kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 23,4 tundi, ringkonnakohtus 4,5 tundi ja Riigikohtus 5,83 tundi. Hageja leidis, et kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus oli 10 tundi 45 minutit ja ringkonnakohtus 2 tundi ning Riigikohtus 3 tundi 20 minutit.
Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb tervikuna anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Hageja poolt esitatud nõudeid on menetlenud kolm kohtuastet. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud diskretsioonipiire kostja menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohus on vähendanud kostja esindaja ajakulu maakohtus 28,5 tunnilt 23,4 tunnini, nõustunud kostja esindaja ajakuluga 4,5 tunni ulatuses ringkonnakohtus ja 5,83 tunni ulatuses Riigikohtus, kokku 33,73 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja esindaja tasu 57 eurot 60 senti tunnis (koos käibemaksuga), kokku 1942 eurot 85 senti (33,73×57,60; koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti teostatud menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks maakohus hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist põhjalikult ja igakülgselt. Ka see, et Riigikohtu otsus oli hageja jaoks üllatuslik, ei ole maakohtu määruse muutmise aluseks.
9.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.