Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue

avaldamine ja hüvitada talle tekitatud kahju, kuid Nordea keeldus sellest, märkides, et nõustub lõpetama hageja võlainfo kohta andmete avaldamise 04.01.2017, edastades selle kohta teate Krediidiinfole. Hageja heidab kostjatele ette, et talle ei ole edastatud teavet maksehäire avaldamise kohta ega antud võimalust vastuväidet esitada. Hageja andmete kohaselt avaldati maksehäire juba 12.11.2015 ja seda vaatamata vastuväitele võlanõude kohta. Arvestades hageja poolt laenulepingu täitmiseks tasutud suuri summasid, on võlainfo avaldamine võlgnevuse 164,94 eurot kohta isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama võlgnevuse olemasolu, ilmselgelt ebaproportsionaalne meede, arvestades, et nimetatud info alusel on kolmandatel isikutel tekkinud kahtlus, et hageja võib olla ebausaldusväärne. Kostjad, eemaldades Krediidiinfo veebilehelt võlainfo 06.09.2016 nn lõpetatud maksehäire kohta, täitsid hageja kohtuvälise nõude üksnes osaliselt. Lisaks on jätkuvalt veebileheküljel näha info lõpetatud maksehäirete kohta, mis pärinevad 2011-2012 aastast ja mille avaldamise vastu ei saa olla kostjatel niivõrd pika aja möödumise tõttu õigustatud huvi ega mõistlikku põhjendust. Hageja leiab, et 2012 lõpetatud maksehäirete avaldamine kahjustab ülemäära hageja kui andmesubjekti õigustatud huve, kuna kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Ebaõigete andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine kahjustab hageja mainet kolmandate isikute ees ning tekitab nii varalist kahju, sh ebaõigete andmete avaldamise tõttu saamata jäänud hüvede näol ning oma õiguste kaitsmiseks kasutatud õigusteenuse kulude näol, kui mittevaralist kahju. Hageja kahjuks on kantud õigusabikulu 216 eurot, mis olid tingitud kohtumenetluse eelsete nõuete esitamise vajadusest. Seoses sellega, et SEB Pank AS keeldus avaldatud maksehäire tõttu hagejaga laenulepingut sõlmimast, kaotas hageja võimaluse omandada 164 900 eurot maksev korter 9900 euro võrra soodsamalt. Samaväärse korteri omandas hageja 31.10.2016 hinnaga 157 000 eurot. Seega on hageja saanud kostjate tõttu varalist kahju 2 000 eurot. Seoses sellega, et hageja ei saanud kostjate tõttu 2016 suvel osta müügis olnud XXX asuvat korterit, sõlmis ta samaväärse korteri müügilepingu alles 31.10.2016. Kuna uue korteri soetamiseks tuli hagejal võõrandada oma senine eluruumina kasutatud korter, mille valduse andis hageja uuele omanikule üle 30.11.2016 ning kuna hagejal oli võimalik uude korterisse sisse kolida alles 17.07.2017 (korterelamu on ehitusjärgus), siis peavad kostjad hüvitama hagejale ka vahepealse perioodi üürimaksed summas 3245,80 eurot. Hageja nõuab kohustada kostjaid lõpetama hagejat kahjustav tegevus, s.o kohustada kostjaid jäädavalt eemaldama Krediidiinfo veebilehelt hageja kohta avaldatud andmed võlainfo ja/või maksehäirete kohta selliselt, et andmed ei kajastuks lõpetatud maksehäirena ning kohustada kostjaid avaldama veebileheküljel www.creditinfo.ee (endine www.krediidiinfo.ee) 12.11.2015 avaldatud ebaõige sisuga maksehäire kohta ümberlükkav teade selliselt, et teade on nähtav kõikidele isikutele, kes teevad hageja suhtes nimetatud veebilehekülje kaudu päringuid ümberlükkava teate avaldamisest alates vähemalt 3 aastat. Ümberlükkav teade avaldada järgmises sõnastuses: „Ajavahemikul 12.11.2015 kuni 06.09.2016 avaldatud andmed XXX võlgnevuse kohta Nordea Bank AB Eesti filiaal ees olid ebaõiged“. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 216 euro ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu diskretsiooniõiguse alusel. Kostja I vastuväited

sellisel viisil ja eesmärgil, mida nüüd hageja leiab olevat vastuolus seadusega. Ekslik on hageja väide, et talle ei ole maksehäire sisestamisest maksehäireregistrisse teatatud. Hagejat on teavitatud 23.12.2015, et Nordea on esitanud taotluse hageja suhtes maksehäireandmete avaldamiseks ning võimaldatud hagejal võlgnevus kustutada hiljemalt 30.12.2015. Hageja kohta ei ole edastatud maksehäireandmeid pikema aja vältel, kui seadus seda võimaldab. Kostja ei pidanud vaidluse ajaks lõpetama hageja maksehäireandmete edastamist ja andmeid sulgema, kuna kostjad veendusid, et hagejal oli kostja ees võlg. Hageja nõue on ebaselge. Korteriomandi soetamise võimaluse kaotus ning eluaseme üürimise vajadust ei ole hagis käsitletud hagejale sellise üleelamise või vapustuse põhjustanud sündmusena, mis sisustaks hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja ei nõua ebaõigete andmete avaldamisega põhjustatud kahju hüvitamist, vaid kulude hüvitamist, mis on hagejale tekkinud kohtuvälisest asjaajamisest maksehäireandmete kustutamiseks. Kohtu põhjendused

menetlusdokumendis oma nõuet. Esmalt täpsustas hageja, et vaidlustab nüüd üksnes Nordea poolt Krediidiinfole edastatud ja Krediidiinfo poolt maksehäirena avalikustatud teabe nagu olnuks hagejal perioodil 12.11.2015 kuni 06.09.2016 Nordea ees võlg. Hageja loobus nõudest kohustamaks kostjaid jäädavalt eemaldama Krediidiinfo veebileheküljelt hageja kohta avaldatud andmed maksehäirete kohta selliselt, et andmed ei kajastuks lõpetatud maksehäiretena. Kuivõrd hageja sai kohtumenetluse ajal teada, et vaidlustatav maksehäire sai teatavaks üksnes AS-ile SEB Pank ja Tele2 Eesti AS-ile, muutis hageja ka nõuet ümberlükkava teate esitamise kohustamiseks, täpsustades nõuet selliselt, et kohustada kostjaid kirjalikult või kirjalikult taasesitavas vormis teatama hageja maksehäire kohta päringu teinud AS-le SEB Pank (10004252) ja Tele2 Eesti AS-le (10069046), et „Ajavahemikul 12.11.2015 kuni 06.09.2016 avaldatud andmed XXXi võlgnevuse kohta Nordea Bank AB Eesti filiaali ees olid ebaõiged“. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Nimetatut saab kohaldada ka osas, kui hageja on osaliselt nõudest loobunud. Kohus võtab vastu 16.03.2018 hagiavalduse täpsustusega esitatud 12.11.2015 avaldatud maksehäire lõpliku eemaldamise kohustamisnõudest loobumise ning lõpetab seonduvalt eeltooduga menetluse XXX nõudes solidaarselt Nordea Bank AB ja aktsiaselts Creditinfo Eesti vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks. Kohus märgib lisaks, et kuivõrd 16.03.2018 menetlusdokumendis hageja täpsustab, et vaidlustab üksnes Nordea poolt Krediidiinfole edastatud ja Krediidiinfo poolt maksehäirena avalikustatud maksehäire teabe perioodil 12.11.2015 kuni 06.09.2016 (II tl 1p) ning kuivõrd hageja selgitas lisaks ka 13.12.2017 kohtuistungil, et vaidlustab ainult 2015 maksehäirekirjet (tl 176 p), jätab kohus tähelepanuta hageja väited seonduvalt 2011-2012 maksehäiretega. Kohus ei analüüsi käesolevas kohtuotsuses hageja väiteid 2011-2012 maksehäirete kohta, kuivõrd need ei ole käesolevas menetluses asjassepuutuvad.

et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on tuvastanud, et hageja haginõuet täpsustav dokument on esitatud tõepoolest hilinemisega, kuid arvestades, et selle menetlusdokumendi menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist, arvestab kohus hageja poolt hilinemisega, so 16.03.2018 esitatud menetlusdokumenti.

hageja poolt kaaskostjale tasutuga. Neljandaks, maksehäire kustutamisel oli tegu liigse viivitusega ja IKS § 24 p 5 rikkumisega, kuivõrd isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, tuleb sulgeda kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni. Lisaks leiab hageja, et Nordea on võlaandmete edastamisel käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt hageja kahjustamise eesmärgil VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõistes ning Nordea tegevus võlaandmete edastamisel oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 mõistes majandustegevusse sekkumisega. Hageja väitel põhjustas ebaõigete andmete kostjate poolt kolmandatele isikutele edastamine talle nii varalist kui mittevaralist kahju ning rikkus tema õigusi. Lisaks kahju hüvitamisele nõuab hageja esiteks, et kohus kohustaks kostjaid kirjalikult või kirjalikult taasesitavas vormis teatama hageja maksehäire kohta päringu teinud AS-le SEB Pank (10004252) ja Tele2 Eesti AS-le (10069046), et „Ajavahemikul 12.11.2015.a kuni 06.09.2016.a avaldatud andmed XXXi võlgnevuse kohta Nordea Bank AB Eesti filiaali ees olid ebaõiged“, teiseks mittevaralise kahju hüvitamist, kolmandaks varalise kahju hüvitamist kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks Nordea on kokkuvõtvalt seisukohal, et kostjad ei ole edastanud hageja võlgnevuse kohta ebaõigeid andmeid ning hagi on esitatud pahas usus menetlusõigusi kuritarvitades. Nordea on andmete edastamisel Krediidiinfole järginud kõiki IKS nõudeid ning seda on teinud ka Krediidiinfo võlainfo edastamisel kolmandatele isikutele. Nordea tegevus võlaandmete edastamisel ei olnud õigusvastane. Nordea pole hageja võlaandmeid avaldades käitunud heade kommete vastaselt hageja kahjustamise eesmärgil. Nõusolek võlgnevuse kustutamiseks 04.01.2017 oli Nordea vastutulek hagejale võimaliku kohtuvaidluse vältimiseks. Krediidiinfo on kokkuvõtvalt seisukohal, et maksehäireandmed on Krediidiinfole teadaolevalt õiged, mistõttu ei ole kostjad edastanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Teiseks, et maksehäire avaldamine oli proportsionaalne ja mõõdukas ega riivanud ülemääraselt hageja õigusi. Kolmandaks, maksehäire sisestamisest maksehäireregistrisse on hagejale nõuetekohaselt teatatud. Neljandaks, kostja ei pidanud lõpetama vaidluse ajaks hageja maksehäireandmete edastamist ja andmeid sulgema. Viiendaks, hageja käsitleb hagis oma maksehäireandmete töötlemise õigusliku alusena ekslikult üksnes IKS § 11 lg-t 6, kuid käesoleval juhul on hageja maksehäireandmete töötlemise õiguslikuks eelkõige IKS § 12 lg 1. Hageja on laenulepingu sõlmimisel nõustunud, et tema isikuandmeid töödeldaks.

Krediidiinfo veebilehel avaldatud Nordea poolt maksehäire (tl 8-10); 6) 01.12.2015 esitas hageja Nordeale vastuväite, milles kokkuvõtvalt leiab, et hageja ja Nordea vaheline laenuleping on vastavalt poolte vahel 04.11.2015 sõlmitud laenu ennetähtaegse tagastamise kokkuleppele lõppenud, kuivõrd lisakokkuleppes märgitud summad on kogu ulatuses tasutud (tl 11-12); 7) 11.07.2016 esitas hageja Nordeale korduva vastuväite võlanõudele koos nõudega kostjate vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja eemaldamiseks Krediidiinfo veebileheküljelt ning edaspidisest rikkumisest hoidumiseks (tl 13-14); 8) Nordea vastas 01.12.2015 kirjaga hagejale, et tasutud on küll laenu ennetähtaegse tagasimaksmise kokkuleppes näidatud summad, kuid seni on täitmata kohustused viimase makse osas, mille tasumise tähtpäev oli üks päev enne lisakokkuleppes kokku lepitud laenu ennetähtaegse tagastamise päeva. Kuivõrd laenulepingu kohaselt 11.11.2015 tagastamisele kuulunud laenu põhiosa tagasimakse koos tasumisele kuulunud intressiga on Nordeale jätkuvalt tasumata, ei saa Nordea nõustuda, et laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused Nordea ees on täidetud. Laenusaaja on jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused ning eeltoodust tulenevalt on Nordeal õigus avaldada andmed XXXi võlgnevuse kohta Krediidiinfole või muule isikule eesmärgiga teha sellised andmed kättesaadavaks võlgnike andmebaasis, mis on kasutatav avalikult või piiratud isikute ringi poolt. Nordea pank ei nõustu lõpetama XXXi kohta võlainfo ja/või maksehäirete kohta andmete avaldamise kuni XXX on tasunud kogu võlgnevuse. Samuti ei nõustu Nordea hüvitama XXX ́ile tema poolt kantud kulud õigusabile summas 216 eurot (tl 18-19); 9) Krediidiinfo edastas vastavalt maksehäirete registri pretensioonide lahendamise korrale hageja nõude Nordeale. Krediidiinfo selgitas, et vastavalt maksehäirete registri asutamislepingule vastutab Nordea kui andmete sisestaja edastatavate andmete õigsuse ja seaduslikkuse eest. Vastavalt pretensioonide lahendamise korrale on Nordea kohustatud pretensiooni lahendama, teatades sellest pretensiooni esitajale ja Krediidiinfole ning tehes vajadusel vastavad muudatused andmetesse (tl 19); 10) 04.08.2016 esitas hageja täiendava päringu Krediidiinfole, paludes infot, kas vastuväite esitamisega seoses on Krediidiinfo süsteemist eemaldatud maksehäire XXXi kohta (tl 25); 11) 26.09.2016 tehtud päringu kohaselt Kediidiinfo veebilehel on 06.09.2016 seisuga hageja maksehäire staatuseks „lõpetatud“ (tl 26); 12) hageja kohta Krediidiinfosse tehtud päringutest on perioodil 15.05.2015-11.07.2016 tehtud kokku 11 päringut. Päringute teostajateks on olnud SEB Pank AS, Nordea, Tardek OÜ (tl 32); 13) hageja kulud õigusabile enne kohtusse pöördumist on koos käibemaksuga kokku 216 eurot (tl 33); 14) kinnisvarakonsultant Maia Mardo e-kirja kohaselt olid samaaegselt müügis Tehnika 33-6 ja 33-11 korterid ja toimus aktiivne pakkumine ja läbirääkimine mitme teise huvilisega, kõik olid informeeritud sellest, et üks korter läheb müügiks alla turuhinna. XXX tegi pakkumise korterile nr 11, see võis olla 155 000 eurot. Dokumenteeritud pakkumist kahjuks ei ole. Müügitehingu ära jäämise põhjuseks oli see, et üks teine ostja tegi pakkumise korterile 6 ja sai pangaga asjad räägitud ja lihtsalt ostis korteri ära, misjärel korteri nr 11 müük soodustingimustel ei olnud enam aktuaalne. Mäletamist mööda oli korter nr 11 siis veel mõnda aega müügis hinnaga 164 900 eurot, kuni omanik palus kuulutuse maha võtta, et korter lõpuni valmis ehitada. Hetkel korter müügis ei ole mulle teadaolevalt (tl 34); 15) 31.10.2016 ostis hageja Tallinnas XXX korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum nr 77 üldpinnaga 70,3 m2 (koos panipaiga ja parkimiskohaga) hinnaga 157 000 eurot (tl 35-42); 16) 21.11.2016 sõlmis hageja eluruumi üürilepingu Tallinnas XXX asuva 50 ruutmeetrise eluruumi üürimiseks hinnaga 430 eurot kuus tähtajaga kuni 21.11 2017 (tl 43-44p); 17) 31.10.2016 müüs hageja enda eluasemena kasutatava korteri koos panipaigaga asukohas Kopli tänav 82-69 Tallinn hinnaga 110 000 eurot (tl 45-52p);

18) 19.12.2016 andis hageja kostjatele täiendava tähtaja hagiavalduse projektis esitatud nõuete täitmiseks. Kompromissettepanekuna pakkus hageja, et juhul, kui kostjad hüvitavad talle hiljemalt 04.01.2017 4 500 eurot, ei pöördu hageja oma õiguste kaitseks hiljemalt 05.01.2017 hagiga kohtusse (tl 54); 19) 19.12.2015 vastas Nordea hagejale, et jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde, kuid täpsustab et hageja on jätnud täitmata laenulepingust tulenevad kohustused ning eeltoodust tulenevalt on Nordeal õigus avaldada andmed hageja võlgnevuse kohta Krediidiinfole või muule isikule eesmärgiga teha sellised andmed kättesaadavaks võlgnike andmebaasis, mis on kasutatav avalikult või piiratud isikute ringi poolt, kuid Nordea pank nõustus lõpetama hageja kohta võlainfo ja/või maksehäirete kohta andmete avaldamise 04.01.2017 ning edastas vastavasisulise teate Krediidiinfole. Nordea ei nõustu hüvitama hagejale 4 500 eurot, kuna tegu on alusetu nõudega. Nordea ei ole tekitanud hagejale varalist kahju summas 6 613,80 eurot ega ka mittevaralist kahju (tl 54.3); 20) 18.01.2017 seisuga on kostjad eemaldanud Krediidiinfo veebilehelt võlainfo 06.09.2016 maksehäire kohta (tl 54.1); 21) 18.01.2017 seisuga on kostja kohta krediidiinfo veebilehel info lõpetatud maksehäirete kohta, mis pärinevad 2011-2012 aastast (tl 54.1); 22) 09.03.2018 tehtud väljatrükkidelt leheküljelt „Minu Seif. Koondvaade“ (II tl 5), „Maksehäireregister“ (II tl 6) ja „Maksehäireregistri raport“ (II tl 7-8) nähtub, et hagejal ei olnud Nordea ees perioodil 12.11.2015 kuni 06.09.2016 võlga.

kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 1 p 4 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Võlgnikku kohustust täitma mõjutavat tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete vastaseks, seda saavad õigustada vaid erandlikud asjaolud, esmajoones kostja käitumise suunatus just võlgniku maine kahjustamisele, mitte aga võla saamisele (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-10, p 24). VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamisel peab hageja tõendama, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-15, p 10). Käesolevas asjas ei nähtu kohtu hinnangul ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et kostjad oleksid hageja võlaandmeid avaldades käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt hageja kahjustamise eesmärgil. Vastupidi, esitatud materjalidest nähtub Nordea vastutulelikkus hageja eesmärkide saavutamiseks laenulepingu lõpetamiseks ning soov lahendada asja kohtuväliselt. Tõendid kinnitavad, et kostjad on kustutanud Krediidiinfo veebileheküljelt kõik hageja kohta avaldatud maksehäired. Seetõttu ei käsitle kohus kostjate tegevuse õigusvastasust ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 kontekstis. Seaduseks, millest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine võib olla õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, saab olla käesolevas asjas eelkõige IKS, mis reguleerib isikuandmete avalikustamist. Seda kinnitab ka IKS § 23 p 2, mille järgi on andmesubjektil tema õiguste rikkumisel isikuandmete töötlemisel eraõiguslikus suhtes õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Isikuandmete avalikustamisel IKS reeglite täitmise tagamise eesmärk on mh kaitsta isikut seadusvastase andmete avalikustamisega mittevaralise kahju tekitamise eest VÕS § 1045 lg 3 mõttes. Andmed füüsilise isiku võlgnevuse kohta on isikuandmed IKS § 4 lg 1 mõttes ning nende andmete kogumine, salvestamine ja avalikustamine on andmete töötlemine IKS § 5 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-13 p 31). Isikuandmete töötlemine on IKS § 10 lg 1 järgi lubatud üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul. IKS § 14 lg 1 p 4 järgi on isikuandmete töötlemine lubatud ka andmesubjekti nõusolekuta, kui andmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud, kui tegu on delikaatsete isikuandmetega. Andmed isiku võlgnevuse kohta ei ole delikaatsed isikuandmed IKS § 4 lg 2 mõttes, mille töötlemisele kehtivad IKSist tulenevad lisapiirangud. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida IKS §-s 6 sätestatud põhimõtteid, mh võib isikuandmeid IKS § 6 p 2 järgi koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas, ning IKS § 6 p 3 järgi võib isikuandmeid koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-13 p 32). Erireeglid kolmandale isikule edastatud andmete töötlemisele isiku krediidivõimelisuse hindamiseks või muul samasugusel eesmärgil näevad ette IKS § 11 lg-d 6 ja 7. IKS § 11 lg 6 järgi peab kolmandal isikul olema isikuandmete töötlemiseks õigustatud huvi ning isikuandmete edastaja peab selle huvi olema tuvastanud, kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja registreerinud andmeedastuse. Sel eesmärgil andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine ei ole IKS § 11 lg 7 järgi mh lubatud, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigustatud huve, lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva või kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-13, p 33) Isikuandmete töötleja on isikuandmete töötlemisel kohustatud IKS § 24 p 2 järgi tagama, et isikuandmed on õiged ja kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik, viimases seisus. IKS § 24 p 3 järgi peab isikuandmete töötleja mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende

täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud. IKS § 24 p 5 järgi peab töötleja isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni. Andmesubjektil on IKS § 6 p 7 ja § 21 lg 1 järgi õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete (ebatäpsete või eksitavate) isikuandmete parandamist. Kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil IKS § 21 lg 2 järgi õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist, isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise lõpetamist ning kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Need sätted täpsustavad mh VÕS § 1047 lg-s 4 ja § 1055 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-13 p 34). Kui isikuandmete allikaks ei ole andmesubjekt, peab isikuandmete töötleja IKS § 15 lg 1 (samuti IKS § 6 p 7) järgi pärast isikuandmete saamist, parandamist või enne isikuandmete edastamist kolmandale isikule tegema andmesubjektile viivitamata teatavaks töödeldavate isikuandmete koosseisu ja allikad ning andmete töötleja andmed. Eelnevast ja laenulepingu punktist 15.2 võib kokkuvõtlikult järeldada, et Nordea võis põhimõtteliselt avalikustada Krediidiinfole andmeid oma võlgniku kohta ja Krediidiinfo võis andmed omakorda ka kolmandatele isikutele avaldada, tingimusel, et järgiti IKS-i sätteid. Seega, ka tõeste andmete avalikustamine allub kindlatele nõuetele ja nende rikkumisel võib avalikustamine olla õigusvastane, mis kohus käesolevas asjas alljärgnevalt kontrollib.

XXX on laenulepingus märgitus hageja elukoha aadressiks ning ka hagiavalduses on selgesõnaliselt öeldud, et XXX oli hageja elukoht. E-posti aadressi XXX on hageja märkinud ka hagiavalduses enda e-posti aadressina. Vastupidiselt hageja väidetele avaldati maksehäire 06.01.2016 ning hagejat informeeriti võlgnevusest ja maksehäire avalikustamisest eelnevalt mh alljärgnevalt: (i) 12. novembril 2015 esitas Nordea vastavalt hageja soovile tõendi, mille kohaselt olid 1 kuu põhiosa ja intressimakse tasumata (tl 145-146); (ii) 18. novembril 2015 edastas Nordea hagejale meeldetuletuse võlgnevuse kohta kogusummas 273,49 eurot (tl 148); (iii) 23. novembril 2015 edastas Nordea hagejale e-kirjaga vastuse hageja 18. novembri 2015 pretensioonile, kus selgitas veelkord kirjalikult võlgnevuse kujunemise asjaolusid (tl 149); (iv) 25. novembril 2015 edastas Nordea hagejale meeldetuletuse võlgnevuse kohta kogusummas 273,75 eurot (tl 150); (v) 2. detsembril 2015 edastas Nordea hagejale meeldetuletuse võlgnevuse kohta kogusumas 274,01 eurot (tl 151); (vi) 23. detsembril 2015 esitas Krediidiinfo hagejale teate, milles teavitas, et Nordea on esitanud 23.12.2015 taotluse avalikustada hageja kohta maksehäire summas 274,78 eurot. Krediidiinfo teavitas, et kui hageja tagab võlasumma hiljemalt 30. detsembriks 2015 panga arvelduskontol, siis maksehäiret ei avalikustata. Krediidiinfo hoiatas, et võla tasumata jätmise korral avalikustatakse maksehäire Ametlikus maksehäireregistris (tl 152). Krediidiinfo on kohtule selgitanud, et hagejat on teavitatud 23.12.2015, et Nordea on esitanud taotluse hageja suhtes maksehäireandmete avaldamiseks ning võimaldatud hagejal võlgnevus kustutada hiljemalt 30.12.2015. Seega on ekslik hageja väide, et talle ei ole maksehäire sisestamisest maksehäireregistrisse teatatud. Kohtu hinnangul on tõendanud maksehäire avaldamisele eelnenud kirjavahetusega, et enne maksehäire avalikustamist anti hagejale korduvalt selgitusi võlgnevuse kohta ja edastati meeldetuletusi. Lisaks on hagejat 23.12.2015 teavitatud sõnaselgelt, et Nordea poolt on Krediidiinfole esitatud taotlus võlgnevuse 274,78 euro avaldamiseks Krediidiinfo hallatavas maksehäireregistris ja maksehäiret ei avalikustata üksnes juhul, kui hageja tasub võla hiljemalt 30.12.2015. Seetõttu on põhjendamatu hageja väide, et tal tekkis 25.11.2015 nõude vaidlustamise tõttu alus arvata, et maksehäiret ei avalikustata. Kuivõrd hageja võlga teates nimetatud tähtpäevaks (30.12.2015) ei tasunud, pidi hageja arvestama maksehäire avaldamisega. Kohtu hinnangul teatises edastatud info oli piisav, võimaldamaks hagejal arvestada võlgnevuse tasumata jätmisel 30.12.2015, et maksehäire avalikustatakse ja et avalikustamise vältimiseks on hagejal vaja kasutusele võtta abinõud. Õige on ka Nordea poolt väljatoodu, et hageja ei ole väitnud, et tal oleks puudunud juurdepääs maksehäireregistris avaldatud andmetele. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt on hagejal võimalik maksehäireregistris enda kohta päringuid teha. Samuti on Krediidiinfo poolt tagatud andmesubjektile andmete vaidlustamise lahendamise kord, mida hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt hageja ka kasutas. Kohtu hinnangul on hagejat 23.12.2015 nõuetekohaselt teavitatud, et Nordea poolt on Krediidiinfole esitatud taotlus võlgnevuse 274,78 euro avaldamiseks Krediidiinfo hallatavas maksehäireregistris. Kuivõrd hageja võlga tähtpäevaks ei tasunud, millise asjaolu üle puudub vaidlus, siis pidi ta arvestama maksehäire avaldamisega. Kuigi kostjad on tõendanud 23.12. 2017 e-kirja edastamise hagejale, esitas Nordea hageja vastuväitest tulenevalt, et hageja pole teadet

kätte saanud, lisaks täiendava tõendina logi, millest nähtuvalt hageja poolt kasutatav hotmailserver on 23. detsembri 2015 a e-kirja vastu võtnud ehk hageja on e-kirja ka kätte saanud (II tl 17 p). Kohus ei ole tuvastanud kostjate poolt IKS § 6 p 7 ega ka IKS § 15 lg 1 rikkumist.

muutumisest on möödunud rohkem kui 13 aastat (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-11 p 7.7, 22 ja 23). Seega ei sõltu maksehäireandmete töötlemisest tuleneva riive intensiivsus mitte rahalise kohustuse suurusest, vaid maksehäireandmete töötleja saab eelkõige kahjustada ülemääraselt andmesubjekti õigusi maksehäireandmete edastamisega lubatust pikema perioodi vältel.

õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-67-10, p 23). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg 2 p-ga 1, mille järgi võib andmete avaldaja tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (mh IKS-ist) (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-13 p 35). Esmalt tuleb tuvastada, kas tegemist oli avaldamisega ehk faktiväite kolmandale isikule teatavaks tegemisega. Seejärel tuleb tuvastada põhjuslik seos ning hinnata, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu otsus nr 3-2-167-10, p 16). Avaldamise all mõeldakse andmete teatavaks tegemist kolmandale isikule. Seega on avaldajaks nii Nordea, kes tegi andmed teatavaks Krediidiinfole, kui ka Krediidiinfo, kes tegi andmed teatavaks kolmandatele isikutele. Hagejal on õigus valida, kelle vastu ta hagi esitab. Käesolevas asjas on hageja esitanud nõude solidaarselt mõlema kostja vastu, mis kohtu hinnangul on lubatav. Kui mõlemad kostjad vastutavad hagejale sama kahju tekitamise eest, on nende vastutus hüvitise maksmise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarne. VÕS § 1047 lg 1 kohaldamine isiklike õiguste rikkumisest tulenevalt seonduvalt hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega eeldab, et kolmandatele isikutele edastatud VÕS § 1047 lg 1 mõttes avaldatud hageja maksehäireandmed oleksid ebaõiged. Kui andmed hageja võlgnevuse kohta Nordea ees on õiged, ei kuulu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele. Sisult õigete andmete avaldamine ei ole VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane, mistõttu puudub deliktivastutuse üldkoosseis ning kostjad ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Tõendamiskoormis määrab, kes pidi tõendama vaidluse lahendamiseks olulisi fakte. Üldise tõendamiskoormise jaotuse reegli kohaselt peab kumbki vaidluse pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Käesolevas asjas hageja pidi tõendama kaitstava õigushüve riive (VÕS § 1045 lg 1) ja kahju olemasolu (VÕS § 128), seose kahju ja selle põhjuse vahel (VÕS § 127 lg 4) ning faktid, mis on otsustavad õigusvastasuse eelduste tuvastamisel (VÕS § 1045 lg 1). Kostjad pidid tõendama kõiki neid asjaolusid, mis neid vastutusest vabastada võiks või vastutust leevendaksid, st õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS § 1045 lg 2) ja süü puudumise (VÕS § 1050). VÕS § 1047 lg 1 järgi eeldatakse et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta 1) tõendab VÕS § 1047 lg 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; 2) tõendab, et oli VÕS § 1047 lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; 3) tõendab VÕS § 1047 lg 3 järgi et avaldajal või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega hindab kohus järgnevalt vaidlusaluse maksehäirekirje õigsust. Kohus analüüsib, kas hagejal oli võlgnevus Nordea ees, mis õigustas maksehäire kirje edastamist. Võla puudumisel analüüsib kohus teisi deliktilise vastutuse eeldusi.

Käesolevas asjas on tõendatud, et Nordea ja hageja sõlmisid 03.12.2009 laenulepingu nr 09320133525, mille p 5.1. kohaselt kuulus laenu põhiosa 51 412 eurot Nordea pangale tagastamisele ning intress tasumisele igakuiselt 11. kuupäeval alates jaanuarist 2010. Hageja esitas 04.11.2015 laenu ennetähtaegse tagastamise avalduse, milles soovis tagastada laenulepingu alusel saadud laenu täielikult ning korteriomandilt hüpoteegi kustutada. Nordea nõustus hageja avaldusega ning pooled sõlmisid 04.11.2015 laenu ennetähtaegse tagasimaksmise kokkuleppe. Hageja seisukoha kohaselt laenuleping lõppes laenu ennetähtaegse tagasimaksmise kokkuleppe kohase täitmisega. Poolte ühine tegelik tahe nimetatud kokkuleppe sõlmimisel tuleneb hageja arvamuse kohaselt otseselt punktist 1, mille kohaselt laenusaaja (hageja) ja pank (Nordea) on kokku leppinud 03.12.2009 sõlmitud laenulepingu nr 09320133525 alusel saadud laenu ennetähtaegses tagasimaksmises ja laenulepingu lõpetamises. 04.11.2015 kokkuleppe punktis 2 on selgelt väljendatud pangale võlgnetavad kõik summad kokku 40 147,15 eurot (nõudesumma) ehk nii laenu põhiosa, intress kui lepingutasu. Kuna kokkuleppega reguleeriti panga nõude täitmist hiljemalt 12.11.2015 seisuga, s.o pärast igakuist laenumakse tähtpäeva, mis oli laenulepingu järgi iga kuu 11. kuupäev, siis võis ja pidi iga mõistlik ning heas usus tegutsev lepingupool mõistma, et kokkuleppes toodud nõudesumma on lõplik, sh et sellele ei lisandu mistahes hilisemaid nõudeid. Nimetatud eeldus on mõistlik ka seetõttu, et fikseerides kokkuleppes laenu ennetähtaegse tagastamise tähtpäevaks jooksva kuu 12. kuupäeva, pidi pangal olema võimalik arvestada kokkuleppe punktis 2 toodud lõplikku nõudesse ka 11. kuupäeval sissenõutavaks muutuvad maksed. Mistahes mõistlik ja heas usus tegutsev lepingupool pidi mõistma, et 04.11.2015 kokkuleppe punktis 2 toodud nõudesumma kohase tasumisega on laenuleping lõppenud. Vastav järeldus tuleneb otseselt kokkuleppe punktist 4, mille kohaselt laenuleping loetakse lõppenuks päevast, mis panga laenulepingust tulenev nõue on rahuldatud. Vastupidine tõlgendus ei oleks mõistlik ning poleks kooskõlas VÕS § 7 lg-ga 1 ja 2. Hageja hinnangul vastupidiselt Nordea tõlgendusele ei ole mõistlik ning kooskõlas hea usu põhimõttega, et täites kõik laenulepingu lõpetamisele suunatud kokkuleppe järgsed kohustused, nõuab pank veel hiljem täiendavate summade tasumist. Nordea võis hageja hinnangul ka omal vabal tahtel fikseerida ennetähtaegselt tagastamisele kuuluvaks summaks veidi väiksema summa kui lepingut sõlmides arvestas, eriti olukorras, kus hageja pidi tasuma pangale ka lepingutasu summas 310,38 eurot, mis oli oluliselt suurem kui väidetavalt tasumata jäänud makse. Kuna võlasuhe on lõppenud poolte kokkuleppel, siis taolise kokkuleppe sõlmimine võib hageja hinnangul olla käsitatav nii lepingu muutmisena (antud juhul muudeti 04.11.2015 kokkuleppega laenusumma tagastamise kuupäeva) kui ka nõudest loobumisena. Sealjuures võib nõudest või selle osast loobumine tuleneda kokkuleppe sisust ning hea usu põhimõttest, mis VÕS § 29 lg-st 3 lähtudes võimaldab põhjendatult eeldada, et võlgniku vastu nõudeid enam ei esitata. Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas ka VÕS § 186 p 4 mõtte ja eesmärgiga. Kõike eeltoodut kinnitab muuhulgas ka fakt, et pärast laenulepingu lõpetamisele suunatud kokkuleppe sõlmimist sõlmiti panga ja hageja vahel ka hüpoteegi kustutamise kokkulepe hageja varale seatud hüpoteegi osas, mis tagas laenulepingu järgsete kõikide rahaliste kohustuste täitmist. Olukorras, kus pank on nõus seoses laenu ennetähtaegse tagastamisega hageja varale laenulepingu täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi kustutamisega, ei saa üheltki mõistlikult lepingupoolelt eeldada, et pank jätaks täitmata nõuded tagamata ning et panga ees jääks pärast hüpoteegi kustutamist kehtima veel mistahes rahalisi kohustusi. Seega tuleb hageja seisukoha kohaselt 04.11.2015 kokkuleppe tõlgendamisel lähtuda sellest,

kuidas pidi tarbijast lepingupool panga poolt ettevalmistatud kokkulepete sisu mõistma. Asjaoludest tulenevalt võis hageja põhjendatult eeldada, et tema vastu nõudeid enam ei esitata. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on 04.11.2015 kokkuleppest tuleneva nõudesumma kohaselt täitnud. Lepingust tulenev võlasuhe ei lõpe eelduslikult osaliselt, välja arvatud, kui selles on eraldi sõnaselgelt kokku lepitud. Hageja hinnangul 12.11.2015 maksehäire avaldamise seisuga hagejal võlgnevus Nordea ees puudus. Nordea on rõhutanud, et kuigi hageja on esitanud hagi põhjusel, et tema võlgnevuse olemasolu kohta on väidetavalt esitatud valeandmeid, siis ei eitagi hageja, et ta ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi Nordea ees korrektselt täitnud, s.h. kogu laenu põhiosa tagastanud. Puudub vaidlus (hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist), et 12.11.2015 seisuga ega käesolevaks hetkeks ei olnud hageja tagastanud Nordeale kogu laenulepingu alusel saadud põhiosa ega teinud intressimakset ühe kuu eest. Hageja oli 12.11.2015 tagastanud Nordeale kogu laenu summast 51 412,00 eurot kokku 51 249,09 eurot ja intressist 7 348,84 eurot kokku 7 240,44 eurot ehk 12.11.2015 seisuga ei olnud hageja tagastanud Nordeale laenu summas 164,91 eurot ega maksnud intressi ühe kuu eest summas 108,40 eurot. Vaidlus taandub küsimusele, kas hagejal oli õigus jätta Nordeale laenusumma ja intress osaliselt tasumata. Nordea hinnangul on vastus sellele küsimusele eitav. Hageja väidab, et selleks andis õiguse tagastamise kokkulepe. Seega, vaidluse seisukohalt on määrav, mis oli tagastamise kokkuleppe eesmärgiks ja kas selles lepiti kokku Nordea poolt laenu põhiosast osaliselt ja ühe kuu intressist loobumises või mitte. Nordea rõhutab, et tagastamise kokkuleppe näol oli tegemist tavapärase kogu laenu ennetähtaegse tagastamise kokkuleppega ning see ei kujutanud endast mingit kompromissilepingut vms kokkulepet, mille alusel oleks võinud eeldada hageja suhtes maksekohustuse vähendamist. Hageja kohtumenetluse kestel esitatud väide, nagu võiks tagastamise kokkulepe olla käsitletav ka osaliselt nõudest loobumisena, on otsitud, ebaõige ja sellise tõlgenduse kohta ei ole menetluses esitatud mitte ühtegi tõendit, nt lepingueelset kirjavahetust vms. Poolte tahe ei olnud suunatud nõuete vähendamisele ja hagejal puudus ka igasugune alus kokkulepet selliselt mõista. Tagastamise kokkuleppe sõnastusest nähtuvalt oli selle eesmärgiks ja poolte ühiseks tahteks kogu laenu ennetähtaegne tagastamine. Hageja esitas avalduse kogu laenu ennetähtaegseks tagastamiseks, millega Nordea nõustus. Tagastamise kokkuleppes ei ole kirjas, et pooled oleks kokku leppinud tagastatava laenusumma vähendamises või eelviimase intressimakse tasumisest loobumises ning puuduvad mistahes asjaolud või tõendid, mis osundaksid vastupidisele. Kuivõrd tegemist oli laenu ennetähtaegse tagastamisega, siis Nordea kaotas kokkuleppe sõlmimise tulemusel hageja poolt tulevikus makstavad intressimaksed laenu kasutamisest. Puudub igasugune loogiline põhjendus, miks oleks Nordea pidanud vabatahtlikult lisaks loobuma ka osaliselt laenu põhiosa tagastusnõudest. Ka Nordea käitumine pärast tagastamise kokkuleppe sõlmimist kinnitab, et poolte tahe ei olnud nõudest osaline loobumine, sest Nordea edastas hagejale 12.11.2015 tõendi laenu tagastamise kohta, mille kohaselt oli hagejal endiselt võlgnevus Nordea ees põhiosa 164,91 eurot ja intress 108,40 eurot. Tagastamise kokkuleppe p 2 märgitud summad ei kujuta endast kogu võlgnevust, mille tasumise korral laenuleping lõppeb, vaid ennetähtaegselt tagastamisele kuuluva laenu jääki koos intressiga summas, mis on arvestatud tagastamispäeva ehk 12.11.2015 seisuga (pärast igakuise maksetähtpäeva e 11. kuupäeva möödumist) ning seda eeldusel, et hageja täidab laenulepingut

kokkulepitu kohaselt. Eelnevat kinnitab, et tagastamise kokkuleppe p-s 2 nimetatud summad on selles lepingus defineeritud kui „nõudesumma“, kuid tagastamise kokkuleppe p-s 4 ei ole märgitud, et laenuleping lõppeb „nõudesumma“ tasumisega, vaid see nägi ette, et laenuleping loetakse lõppenuks siis, kui kõik laenulepingust tulenevad kohustused on täidetud. Tagastamise kokkuleppe p-s 2 lepiti kokku, et hageja tagastab Nordeale laenu jäägi summas 39 833,40 eurot, intressimakse 12.11.2015 seisuga 3,37 eurot ja laenu ennetähtaegse tagastamise tasu 310,38 eurot ennetähtaegselt hiljemalt 12.11.2015 ehk maksepäeval. Maksegraafiku järgi tuli hagejal lisaks 11.11.2015 teha põhiosa tagasimakse 168,28 eurot ja intressimakse 105,03 eurot. Tagastamise kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli hageja tasunud põhiosamakseid summas 11 410,32 eurot ja tasuda jäi 40 001,68 eurot. Seega ei saanud hageja olla arvamusel, et graafikujärgset makset lisaks tagastamise kokkuleppes sätestatule teha ei tule. Samuti, kuivõrd tagastamise kokkuleppes lepiti kokku intressi tasumine 12.11.2015 seisuga kõigest summas 3,37 eurot (intress 1 kuu eest oli tavapäraselt ca 100 eurot), ei saanud hageja olla arvamusel, et see on intressimakse kogu perioodi 11. oktoober - 12. november 2015 eest ning et graafikujärgset intressimakset summas 105,03 eurot, mis kuulus tasumisele 11.11.2015, teha ei tulegi. Vastavalt laenulepingu punktile 5.3. oli maksegraafik hagejale kättesaadavaks tehtud internetipangas. Internetipangas kajastus võlgnevuse summa, mistõttu sai hageja veenduda, et tagastamise kokkuleppe p-s 2 nimetatud summad ei kattu ja on väiksemad tegelikult võlgnetavatest summadest. Nordea märgib, et isegi juhul, kui nõustuda hageja ebaõige tõlgendusega, mille kohaselt tagatiskokkuleppe järgi lõppeb laenuleping konkreetselt p-s 2 nimetatud summade tasumisega, siis kuivõrd pooled ei leppinud kokku nõuete vähendamises ja mõlema poole tahe oli kogu laenu tagastamine, oleks ilmselgelt tegemist eksimusega, millele tuginemise välistab VÕS § 29 lg 2 (ja VÕS § 6). Hageja tõlgendus on võrreldav olukorraga, kus Nordea oleks tagastamise kokkuleppes eksinud komakohaga ja nõudesumma 40 147,15 euro asemel märkinud nt 4 014,71 eurot. Ka kirjeldatud olukorras oleks hagejal tema loogika kohaselt olnud alust väita, et 40 147,15 euro asemel võlgneb ta pangale nüüd üksnes 4 014, 71 eurot. Hageja tasus Nordeale küll tagastamise kokkuleppes näidatud summad, kuid jättis täitmata kohustused summas, mis vastab enne 12.11.2015 laenulepingu järgi 11.11.2015 tagastamisele kuulunud laenu põhiosa tagasimaksele koos 11.11. 2015 tasumisele kuulunud intressiga. Seetõttu ei saa Nordea nõustuda, et laenulepingust tulenevad hageja kohustused on või olid 12.11.2015 või maksehäire avaldamise, s.o. 06.01.2016 seisuga täidetud. Seega ei olnud hageja võlainfo kohta andmete edastamine kostjate poolt õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1047 alusel. Krediidiinfo on selgitanud, et hageja etteheide maksehäireandmete ebaõigsuse osas puudutab maksehäiret, mille Krediidiinfo on sisestanud maksehäireregistrisse 12.11.2015 ning mis lõpetati 06.09.2016. Krediidiinfol ei olnud küll puutumust maksehäire aluseks oleva võlasuhtega, kuid on ilmne, et hagejal võlgnevus eksisteeris. Hageja on küll püüdnud selgitada, et Nordea avaldused tekitasid temas arusaama, et ta ei pea maksma enne lõpliku laenusumma tasumist eelnevat osamakset, kuid Krediidiinfo arvates ei ole selline seisukoht põhjendatud. Kui pooled leppisid kokku, et hageja tasub mingi kuupäevaga fikseeritud võla jäägi, siis sai olla võla jäägi määratlemisel eelduseks eelnevate osamaksete tasumine. Antud juhul näib küsimus seisnevatki selles, et hageja arvas, et ta ei pea vahepealseid osamakseid tasuma, kuid selline arusaam on vastuolus lepinguga. Hageja ei ole Krediidiinfo hinnangul tõendanud, et andmed maksehäireregistris hageja võla kohta kaaskostja ees oleksid olnud valed, samas on Nordea tõendanud ja põhjendanud, et võlgnevus, mida kajastab võlainfo maksehäireregistris, ka tõepoolest eksisteeris.

tagastamise kokkulepe oli tavapärane laenu ennetähtaegse tagasimaksmise kokkulepe ning ei kujutanud endast mingit kompromissilepingut vms kokkulepet, mille alusel oleks võinud eeldada hageja suhtes maksekohustuse vähendamist sõlmitud laenulepinguga võrreldes. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul heas usus tegutsevad isikud loevad tavaliselt mõistlikuks ja õiglaseks, et laenu ennetähtaegsel tagastamisel tuleb tasuda kuni tagastamiseni kõik graafikujärgsed põhiosa ja intressimaksed ning lõpetuseks ülejäänud kokkulepitud nõudesumma, mis kuulub tasumisele kokkulepitud laenu tagastamise päeval. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas, et pooltel oli vajadus või ühine tahe eeltoodud põhimõttest teisiti kokku leppida. Ka Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-3302 on selgitatud, et tehingu tõlgendamisel tuleb kohtul arvestada, et TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Viimati nimetatud sättest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Laenusumma vähendamiseks või intressimaksest loobumisest puudunuks ka igasugune mõistlik põhjendus. Eelkõige arvestab kohus Nordea seisukohaga, et puudus igasugune mõistlik vajadus kokku leppida nõude vähendamises või sellest osaliselt loobumises, kuivõrd tegemist oli laenu ennetähtaegse tagastamisega ning Nordea kaotas kokkuleppe sõlmimise tulemusel hageja poolt tulevikus makstavad intressimaksed laenu kasutamisest. Puudub igasugune loogiline põhjendus, miks oleks Nordea pidanud vabatahtlikult lisaks loobuma ka osaliselt laenu põhiosa tagastusnõudest. Ka Nordea käitumine pärast tagastamise kokkuleppe sõlmimist kinnitab, et poolte tahe ei olnud nõudest osaline loobumine, sest Nordea edastas hagejale 12.11.2015 tõendi laenu tagastamise kohta, mille kohaselt oli hagejal endiselt võlgnevus Nordea ees. Seega, ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt saab kohtu hinnangul tõlgendada tagastamise kokkulepet selliselt, et hagejal oli kohustus tasuda ka 11.11.2015 graafikujärgne makse. VÕS § 29 lg 5 p-dest 1,3 ja 4 tulenevalt arvestatakse lepingu tõlgendamisel mh lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Kohus nõustub Nordea seisukohaga, et hageja esitatud avaldusest ja tagastamise kokkuleppe sõnastusest nähtuvalt oli tagastamise kokkuleppe eesmärgiks ja poolte ühiseks tahteks üksnes laenu ennetähtaegne tagastamine. Puuduvad mistahes asjaolud või tõendid, mis osundaksid, et poolte tegelik eesmärk oli kokku leppida tagastatava laenusumma vähendamises või enne nõudesumma tasumist viimase intressimakse tasumisest loobumises. Lisaks märgib kohus, et VÕS § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohtu hinnangul menetluses esitatud asjaolud ja tõendid kinnitavad, et hageja on jätnud täitmata enda lepingulised kohustused Nordea ees ja hageja oli võlgnevusest teadlik. Kuivõrd laenulepingu kohaselt 11.11.2015 tagastamisele kuulunud laenu põhiosa tagasimakse koos tasumisele kuulunud intressiga jäi Nordeale tasumata, ei olnud hageja kohustused 12.11.2015 ega ka maksehäire avaldamisel, 06.01.2016, täidetud.

hageja kohta ebaõigeid andmeid, kuivõrd hagejal oli alates 12.11.2016 Nordea ees sissenõutavaks muutunud kohustus tasuda laenulepingust tulenev põhiosamakse 164,91 eurot ja intress 108,40 eurot. Seega ei olnud hageja võlainfo kohta andmete edastamine kostjate poolt õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1047 alusel. IKS § 23 p 2 kohaselt kui isikuandmete töötlemisel on rikutud andmesubjekti õigusi, on andmesubjektil õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras, kui õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes. Sarnaselt on IKS § 23 p-i 2 kohaselt hageja kahju hüvitamise nõude eelduseks võlaõigusseaduses sätestatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise koosseisu täitmine. Kohus on eespool tuvastanud, et kostjad ei ole rikkunud ka IKS norme. Tõendatud on, et Nordea on edastanud Krediidiinfole hageja kohta võlainfot ja Krediidiinfo on selle maksehäireregistris avaldanud, täites kõiki seaduses, sh IKS regulatsioone. Sisult õigete andmete avaldamine ei ole VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane, mistõttu puudub asjas VÕS § 1047 lg 1 või muu kohane deliktivastutuse üldkoosseis ning kostjad ei vastuta ei isikuandmete kaitse seadusest rikkumisest ega ka deliktiõiguse kohaselt hagejale tekkinud kahju eest. Kuivõrd hagejal oli võlgnevus Nordea ees, see edastati vastavalt laenulepingule ja IKS-le Krediidiinfole, kes avaldas teate hagejat eelnevalt hoiatades kooskõlas IKS sätetega, on haginõuded alusetud. Kuivõrd kohus on jõudnud järeldusele, et kostjate tegevus oli IKS normidega kooskõlas ning ei ole õigusvastane, jätab kohus kostjate vastutuse eeldused muus osas analüüsimata. Kohus jätab hagi rahuldamata ning kahjuhüvitise välja mõistmata.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.