Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi TL vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2017 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TL määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Kädi Sacik-Korn Kostja: TL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 09.11.2017 määrus muutmata.
2.TL määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-16-123200 Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) hagis TL (kostja) vastu 240 euro nõudes. Kohus rahuldas hagi 05.01.2017 otsusega ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.05.2017 otsusega Harju Maakohtu 05.01.2017 otsuse osas, millega TL-lt mõisteti Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus 150 eurot ületavas osas ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja jättis hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 56 % ulatuses TL kanda ja TL menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 44 % ulatuses kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus 19.06.2017 määrusega jättis menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud TL kanda.
2.Pooled on menetluses esitanud taotlused menetluskulude hüvitamiseks. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 09.11.2017 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 42 eurot ning hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 138,60 eurot. Maakohus tasaarvestas menetluskulude nõuded omavahel ja mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 96,60 eurot ja viivise menetluskuludelt.
4.Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot (vt I kd, tl 1 pöördel) ja 17.11.2016 hagiavalduselt tasutud täiendav riigilõiv summas 30 eurot (I kd, tl 161). Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 56 % ulatuses kostja kanda ning hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 75 eurot, siis jääb kostja kanda 56% hageja menetluskuludest ehk 42 eurot.
5.Kostja esindaja esitas 27.12.2016 menetluskulude nimekirja õigusabikulude 7,55 tunni eest 1140 eurot, 06.04.2017 menetluskulude nimekirja 7,40 tunni õigusabikulude eest 1222 eurot, samuti palus kostja määrata kindlaks istungile kulunud aja 156 eurot/tund (koos käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120-130 eurot/tund (ilma käibemaksuta), mida maakohus pidas mõistlikuks. Kuna kostja on käesolevas asjas vastava kinnituse esitanud ja kostja näol on tegemist füüsilise isikuga, siis kuuluvad menetluskulud iseenesest hüvitamisele koos käibemaksuga.
6.Samas tuleb arvestada, et lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus peab oluliseks, et käesoleva tsiviilasja hinnaks nii maakohtus kui ringkonnakohtus oli 240 eurot. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 06.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). 08.05.2017 määruses nr 3‐2‐1‐29‐17 p-s 13.1 täpsustas Riigikohus, et menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses.
Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu.
7.Maakohus leidis, et ka käesolevas asjas ei ole õigustatud määrata kostja lepingulise esindaja kulude rahalise suurusena kindlaks suuremat summat kui 240 eurot. Käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist eriliselt keeruka ega suuremahulise vaidlusega. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses ning asjaolu, et kostja oli valmis panustama sisult tavapärasesse vaidlusesse ebaproportsionaalselt palju ressurssi, ei muuda vaidlust veel eriliselt keerukaks. Jõustunud kohtuotsusega jäeti kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 44 % ulatuses hageja kanda. Kuna kohus peab kostja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks kokku 240 eurot, tuleb hagejal kostjale hüvitada 44% nimetatud summast, st 105,60 eurot. Lisaks tuleb hagejal kostjale hüvitada 44% kostja poolt tasutud riigilõivust summas 75 eurot, st 33 eurot, kuivõrd kostja on tasunud apellatsioonikaebuse esitamisel riigilõivu 75 eurot (II kd, tl 25). Kokku tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulud summas 138,60 eurot (105,60 + 33). Ülejäänud osas jääb kostja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata.
8.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud vastavalt summas 42 eurot ja 138,60 eurot, mille tulemusena mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 96,60 eurot (138,60 – 42). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus kostja avalduse alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (96,60 eurot) tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
9.24.11.2017 esitas kostja Harju Maakohtu 09.11.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi 2122 euro ulatuses rahuldamata ning teha uus määrus, millega mõista see summa välja.
10.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga menetluskulude määramisel sõltuvalt hagihinnast. TsMS § 175 lg 1 ei sätesta, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta hagi hinda. Kuna hageja valib, kas ja kelle vastu nõuet esitada, siis peab hageja olema valmis kandma suuremaid menetluskulusid kui hagihind. Samuti tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada asja keerukust ning menetlustoimingute sisu ja mahtu. Antud juhul oli tegemist keskmisest keerukama vaidlusega nii tõendite kui ka õigusliku küsimuse poolest. Kuna maakohus pidas lepingulise esindaja tunnitasu 120-130 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks, siis võib järeldada, et kohus on pidanud õigusabile kulunud aega vajalikuks kahe tunni ulatuses, millega ei saa nõustuda. Vastus määruskaebusele
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulud jäeti 2122 euro ulatuses hagejalt välja mõistmata. Seega kontrollib kolleegium maakohtu määrust nimetatud osas.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kostja on palunud määruskaebuses hagejalt välja mõista täiendavalt esindajakulud 2122 euro ulatuses. Kolleegium selgitab, et Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017 otsusega jäeti kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda 44 % ulatuses. Seega ei saa juba ainuüksi seetõttu määruskaebus kuuluda täielikult rahuldamisele.
16.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti pidanud kostja esindajakulu põhjendatud suuruseks 240 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 44 %. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
17.Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendatult arvestanud asja hinnaga, samuti keerukuse ja mahuga. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb mh ka kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus (vt Riigikohtu 27.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
18.Seega saab Riigikohtu selgituste kohaselt esindajakulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Maakohtus ja ringkonnakohtus oli hagi hinnaks 240 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei olnud käesolev vaidlus eriliselt keerukas ja suure mahuga. Pooled vaidlesid parkimislepingutest tulenevate leppetrahvinõuete üle. Kuigi parkimislepinguid oli mitu, ei vaielnud kostja erinevatele leppetrahvinõuetele vastu erinevate väidetega. Kostja esitas vastuväited üldistatult kujul, st kõikidele leppetrahvinõuetele vaieldi vastu samade väidetega. Vaidluse sisu ei saa pidada eriliselt keeruliseks. Kostja esitas maakohtu menetluses vastuväiteid hagile kahes
menetlusdokumendis (vastuväidete sisuline osa ca 2,5 lk ja 2 lk) ning ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja täiendavad seisukohad (vastavalt ca 6 lk ja 2 lk). Kostja koostatud menetlusdokumentide maht ei ületa tavapärast mahtu selliste vaidluste puhul. Ka hageja esitatud menetlusdokumentide maht ja tõendite hulk ei olnud eriliselt suur. Eeltoodule tuginedes on maakohus, ringkonnakohtu hinnangul, menetluskulude kindlaksmääramisel järginud Riigikohtu juhiseid, ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.