Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi TL (L) vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.01.2017)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
240 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TL apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
05.01.2017
otsus
(parandusmäärus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn), volitatud esindaja: Kädi SacikKorn (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): TL (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX; e-post: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post: XXX)
Istungi toimumise aeg
06.04.2017
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 05.01.2017 otsus tühistada osas, millega TL-lt mõisteti OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus 150 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu 05.01.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes ja täiendades osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
1(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200
3.2.Mõista TL-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus 150 eurot. 3.3.Võtta poolte poolt maakohtus esitatud tõendid asja materjalide juurde. Jätta rahuldamata hageja 27.12.2016 menetlusdokumendis esitatud taotlused.
4.Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulud maa ja ringkonnakohtus 56 % ulatuses TL kanda ja TL menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 44 % ulatuses OÜ EUROPARK ESTONIA kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt on kostjal järgnevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded käesoleva ajani tasumata: 1) 07.03.2014 Viimsi SPA parkimisala; 2) 28.03.2014 Viimsi SPA parkimisala; 3) 25.04.2014 Viimsi SPA parkimisala; 4) 05.12.2014 Tartu mnt 46 parkimisala; 5) 12.01.2015 Veerenni 26 parkimisala; 6) 06.02.2015 Lembitu 4 parkimisala; 7) 25.03.2015 Vanalinna parkimisala; 8) 30.09.2015 Kentmanni 28 parkimisala; 9) 01.12.2015 Tartu mnt 1 parkimisala; 10) 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisala. Parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 240 euro suurune võlgnevus. Väljastatud leppetrahvidele ei ole kordagi ühtegi pretensiooni esitatud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvinõuetel viidatud.
2.Kõikide Osaühingu EUROPARK ESTONIA poolt opereeritava parkimisala sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on infotahvlil Osaühing EUROPARK ESTONIA avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto Osaühing EUROPARK ESTONIA parkimisalale pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks infotahvlile on parkla sissesõidu juurde paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik on kehtestanud seal parkimiseks tingimused.
3.Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks Osaühingu
EUROPARK
ESTONIA
eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja Osaühing EUROPARK ESTONIA avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda Osaühingu EUROPARK ESTONIA poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi Osaühing EUROPARK ESTONIA lepingu sõlmimiseks pakkumuse ning loeb nõustumuse sõiduki kasutaja poolt sõiduki parkimisega antuks. See tähendab, et isikul on õigus Osaühing EUROPARK ESTONIA esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi, Osaühingule EUROPARK ESTONIA kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Juhul, kui
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200
talle parkimistingimused sobivad ta pargib sõiduki ning sellega annab ta ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Punktis 1 märgitud kuupäevadel, kui Osaühingu EUROPARK ESTONIA parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk numbrimärgiga XXXXXX pargitud punktis 2 märgitud kuupäevadel loetletud parkimisaladel. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja tahet lepingu sõlmimiseks ehk väljendas nõustumust Osaühing EUROPARK ESTONIA esitatud pakkumusele. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et käesolevalt on tõendatud Osaühing EUROPARK ESTONIA pakkumus ja sõiduki kasutaja nõustumus, sõlmisid pooled kõikidel punktis 2 nimetatud aegadel nimetatud parkimisaladel parkimislepingu. Sõiduki Skoda Superb, numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) tehnilise passi andmete järgi on sõiduki omanikuks OÜ L, mille ainuke juhatuse liige on kostja. Järelikult on TL’il sõiduki vastutava kasutajana kui ka sõiduki omaniku seadusliku esindajana täielik õigus asja vallata, kasutada, käsutada, sh otsustada, kellele kostja sõidukit kasutada annab. Kostja oli vaidlusalustel aegadel sõiduki vastutav kasutaja. Eeltoodu alusel on parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutab, sh pargib Osaühingu EUROPARK ESTONIA parkimisalale sõiduki vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Ka antud kaasuse puhul on Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus eeldada, et sõiduk oli vaidusalustel aegadel pargitud parkimistingimusi rikkudes just eeskätt TL’i kui sõiduki vastutava kasutaja poolt. Osaühing EUROPARK ESTONIA väljastas hagiavalduse punktis 2 välja toodud kuupäevadel leppetrahvid, kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus esitada leppetrahvi nõue. Seega sõiduauto parkimise eest tasumata jätmise korral tuli tasuda igakordse rikkumise eest leppetrahvi, mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Samuti ei ole esitatud ühtegi vastuväidet leppetrahvi(de)le. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Leppetrahvinõuded on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei tasunud leppetrahve leppetrahvil märgitud ajaks. Sel põhjusel sõiduk teisaldati 26.04.2016 Osaühing EUROPARK ESTONIA poolt Kentmanni 28, Tallinn parkimisalalt. Sõidukile tuli järele TL. Nii sõidukile korduvalt paigaldatud teatisega mitmete tasumata leppetrahvide kohta kui ka teisaldamisega pidi kostja olema teadlik võlanõude olemasolust. Samuti saatis Osaühing EUROPARK ESTONIA 27.07.2016 kostjale sõiduki tehnilisse passi märgitud aadressile Magasini tn 32b C, Tallinn tähitud postiga nõudekirja, mis tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Seejärel saatis Osaühing EUROPARK ESTONIA 19.08.2016 nõudekirja TL’i elektronpostiaadressile XXX. Kostja hageja nõudekirjale ei reageerinud. Hageja on seisukohal, et hagiavalduse punktis 2 välja toodud kuupäevadel parkimise tasumata jätmise eest väljastatud leppetrahvid on muutunud sissenõutavaks ning Osaühing EUROPARK ESTONIA on teinud endast kõik oleneva, et lahendada vaidlus kohtuväliselt. TL’i poolt esitatud üürilepingu suhtes on Osaühingul EUROPARK ESTONIA kahtlus, et kohtule esitatud tõend üürilepingu kohta on käesoleva menetluse käigus tagantjärele ehk alles kohtumenetluses loodud. Liiklusregistri andmetel on sõiduk ostetud 2014. aasta jaanuaris. Sõiduk on välja üüritud 2,5 kuud hiljem. Kuna sõiduki omaniku näol on tegemist kinnisvaraga tegeleva ettevõttega, siis on ebausutav, et kinnisvaraga
3(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 tegelev ettevõte annab äsja ostetud sõiduki kolmanda isiku kasutusse. Sõiduki kasutusse andmist ei kajasta ka OÜ L 2014. ja 2015. majandusaasta aruanded. Väheoluline ei ole ka see, et äriregistri andmetel on K OÜ-l esitamata mitme aasta majandusaasta aruanded ning ettevõttele on tehtud ka trahvihoiatuse määrus. Hetkel võiks teha majandusaasta aruannete puudumisele tuginedes, et majandustegevust ei ole väljatoodud perioodil toimunud. Kasutuslepingu koostamisel tagantjärele ettevõttega, mis ei ole esitanud aastaid majandusaasta aruandeid ning millele on tehtud kustutamishoiatus, on püütud vabastada TL’i leppetrahvinõuetest tulenevast vastutusest.
9.Leppetrahvinõude ebamõistliku suuruse osas märgib Osaühing EUROPARK ESTONIA, et leppetrahvinõue 30 eurot ei ole ebamõistlikult suur ning ebamõistlikult suureks ei ole nimetatud summat peetud ka kohtupraktikas. Leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni – preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon (eesmärk on tagada kohustuse täitmine ja võimalike lepinguliste rikkumiste vältimine tulevikus) ja kahju hüvitamise ning täitmise tagamise funktsiooni. Osaühing EUROPARK ESTONIA lisaks leppetrahvinõudele parkimise eest tasumist ei nõua, sest ei ole teada, kui kaua sõiduk parkimisalal oli parkinud, siis on Osaühing EUROPARK ESTONIA leppetrahvinõude eesmärk tagada tulevikus kohustuse täitmine ning saada ühtlasi hüvitise tasumata jäetud parkimise eest. Sõidukit on pargitud parkimistingimusi rikkudes kümnel korral, mille tulemusel on koguvõlgnevus kokku 240 eurot. See näitab, et leppetrahvinõue Viimsi Spa parkimisalal 10 eurot ja ülejäänud aladel 30 eurot ei ole olnud piisavalt suur, et hoida tulevikus parkimislepingute rikkumisi ära. Võttes arvesse, et ühtegi leppetrahvinõuet ei ole vaidlustatud ning parkimistingimuste rikkumised kordusid samade parkimisalade lõikes ning 30 euro suurused leppetrahvinõuded on esitatud Tallinna kesklinna piirkonda jäävatel parkimisaladel, kus parkimistasud on kõrgemad, ei ole leppetrahvinõue ühe rikkumise kohta ebamõistlikult suur ja TL’i taotlus leppetrahvi vähendamiseks tuleks jätta rahuldamata.
10.Leppetrahvinõuete mõistliku aja jooksul esitamise osas selgitab Osaühing EUROPARK ESTONIA, et kõikidel juhtudel esitati leppetrahvinõue rikkumise tuvastamise järgselt, mitte nõudekirja saatmise või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Selles valdkonnas kehtivat tava ja praktika kohaselt paigaldatakse esitatud leppetrahvinõue sõiduki kojamehe vahele. Hagiavaldusele lisatud piltidelt on näha, et leppetrahvinõue on sõiduki kojamehe vahele paigutatud. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles 06.12.2016 vastuses hagile sellele täies ulatuses vastu ja leidis, et hagi on põhjendamatu ja tõendamata ning palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidlustab hagi põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt väidetavate parkimislepingute sõlmimist. Vastupidiselt hageja väidetele, leiab kostja, et just tema ja Osaühing EUROPARK ESTONIA vahel puudub igasugune lepinguline suhe, seega polnuks just kostjal võimalik lepingut rikkuda ning seega puuduvad ka eeldused, millisest võiks tuleneda Osaühing EUROPARK ESTONIA õigus nõuda leppetrahvi. Lisaks ei ole selge, kellega ja millistel tingimustel on hagejal väidetav parkimisleping sõlmitud.
12.Hageja ei ole tõendanud, et kostja sõidukit on pargitud hageja näidatud aegadel ja kohtades. Hageja poolt esitatud fotomaterjalidest ei selgu, kus ja millal sõiduk asub. Fotomaterjalidest ei selgu, kas tegemist on hageja valduses oleva territooriumiga ning kuidas ja kas see on selgelt piiritletud või märgistatud. Hageja pole tõendanud, et kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu (st sõitis väidetud märgi alt läbi). Seega leiab kostja, et hageja esitatud tõendid on asjakohatud, kuivõrd nende põhjal ei ole võimalik
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 tuvastada, et sõiduk on pargitud kostja valduses olevas tasulises parkimistsoonis ning just pildi tegemise ajal on jäetud parkimistasu maksmata. Antud piltide järgi ei ole üldse võimalik tuvastada, kus ja kelle poolt need pildid antud sõidukist on tehtud ja nende piltide seose hageja tõendites esitatud parkimistingimusi kajastavate infotahvlitega.
13.Kostja leiab, et leppetrahvi nõue on esitatud hilinemisega ehk leppetrahvist mõistliku teatamise aja väliselt. Eeltoodu ei tähenda, et kostja leppetrahvinõuet kui sellist tunnustaks. Kostja sai leppetrahvidest ja nende alustest teada alles 17.11.2016 hagiavalduse vahendusel. Seega leiab kostja, et kuivõrd esimese väidetava leppetrahvi koostamise ja hagi esitamise vahel möödus pea 32 kuud, võib asuda seisukohale, et mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks on möödunud. Sama põhimõte kehtib ka viimase väidetava leppetrahvi nõude kohta, mis on väidetavalt väljastatud 12.01.2016 ehk 10 kuud hiljem.
14.Kostja leiab, et hageja kaotas õiguse leppetrahvi nõuda, kuivõrd ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale ei teatanud, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja vaidlustab hagi ka põhjusel, et leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur. Eeltoodu ei tähenda, et kostja leppetrahvinõuet kui sellist tunnustaks. Kostja leiab, et iga leppetrahv summas 30 eurot on ebamõistlikult suur. Hageja on esitanud tõendid ja andmed selle kohta, et väidetavad parkimislepingu tingimuste rikkumised on leidnud aset parkimistsoonides, kus 0,5 tunni parkimistasuks märgitud 0,3 eurot ja 24h tasuks 2 eurot. Mõnedes parkimistsoonides (nt EP70) on ette nähtud 4h tasuta parkimist. Veelgi enam, Ravi tn parkimistsoonis on terveks kuutasu määraks märgitud 25 eurot. Sellest tulenevalt asub kostja seisukohale, et leppetrahvi nõue ühe kalendripäeva eest ühe rikkumise kohta summas 30 eurot on ebamõistlikult suur ning ei ole proportsionaalne võttes arvesse hageja poolt kehtestatud üldiste parkimistasude suurust esile toodud parkimistsoonides. Kostja on seisukohal, et isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja vastutab hageja ees väidetavate parkimistingimuste rikkumise eest, tuleks vähendada leppetrahvi suurust mõistliku suuruseni. Leppetrahvi nõue parkimistingimuste rikkumise eest summas 30 eurot on ebaproportsionaalselt suur arvestades hageja kehtestatud parkimistasude suurust. Kostja peab mõistlikuks leppetrahvi määraks kahekordset tunnitasumäära.
15.Kostja märgib, et sõiduki omaniku ja K OÜ (registrikood XXXXXXXX) vahel 01.03.2014 on sõlmitud sõiduki üürileping, millise kohaselt on üüritavaks esemeks sõiduk Škoda Superb, numbrimärgiga XXXXXX. Seega vaidlusalusel perioodil ei olnud vaidlusalune sõiduk kostja kasutuses ning kostja ei olnud selle otsene valdaja ega kasutaja. Lisaks eeltoodule, vastavalt nimetatud üürilepingu punktile 2.1.9. kohustus sõiduki üürnik vastutama kõikide hoiatustrahvide, viivistasu otsuste jms täitmise eest.
16.Hageja poolt tuvastatud asjaoludest ei ole õiguslikult võimalik järeldada kellega hageja sõlmis kehtiva parkimislepingu. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavades. Käesoleval juhul ei ole hageja poolt tuvastatud ei kostja ega kellegi kolmanda isiku tahteavaldus väidetava parkimislepingu sõlmimiseks – nimelt ei ole selge, kas ja kes väljendas oma nõusolekut sõlmida leping. Lisaks on ebaselge, kas see toimus (kui toimus üldse) otsese tahteavalduse või toimus see mingi teoga. Seega ei ole asjas kindlaks tehtud VÕS § 20 lg 1 kohaldamise eeldus. Lisaks on ebaselge ning tõendamata parkimisteabega tutvumine. Kuna seadusest tulenevalt ei saa parkimise võimaldamist iseenesest parkimislepingu sõlmimise aktseptiks lugeda, leiab kostja, et siinsel juhul ei saa eeldada ka VÕS § 20 lg-s 2
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 sätestatud kostja tegevusetuse aktseptina kvalifitseerimise aluste (kokkulepe, pooltevaheline praktika) esinemist. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 75 eurot.
18.Kohus menetleb asja lihtmenetluses ning seetõttu kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ-le L kuuluv sõiduk, mille vastutavaks kasutajaks on kostja, parkis hagejale kuuluvates parklates järgmistel : 1) 07.03.2014 Viimsi SPA parkimisala; 2) 28.03.2014 Viimsi SPA parkimisala; 3) 25.04.2014 Viimsi SPA parkimisala; 4) 05.12.2014 Tartu mnt 46 parkimisala; 5) 12.01.2015 Veerenni 26 parkimisala; 6) 06.02.2015 Lembitu 4 parkimisala; 7) 25.03.2015 Vanalinna parkimisala; 8) 30.09.2015 Kentmanni 28 parkimisala; 9) 01.12.2015 Tartu mnt 1 parkimisala; 10) 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisala. Samuti ei vaidle poole selle üle, et parklate sissesõidutee juurde on paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt tl 94-138), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja parkis sõiduki numbrimärgiga XXXXXX hagis toodud hageja tasulistesse parklatesse ja kes peaks vastutama parkimistingimuste rikkumise korral. Parkimistingimustes on selgelt väljendatud, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Hageja tõendas, et sõiduk oli pargitud tasulistesse parkimisaladesse, mille sissesõidud olid tähistatud parkimisteabe ja-tingimustega Seega oli parkimine kvalifitseeritav aktseptina.
21.Kohus leiab, et kostja ei ole usutavalt tõendanud, et tema ei olnud sõiduki vastutavaks kasutajaks ja ei parkinud sõidukit hagiavalduses toodud aegadel hageja parklatesse. Kostja poolt kohtule esitatud 01.03.2014 sõiduki üürileping kohtu hinnangul eelnimetatud asjaolusid ei tõenda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et isegi juhul kui vaidlusalune sõiduk oleks üürilepingu alusel tõepoolest antud Kimbutajad Inkassoteenused OÜ kasutusse, siis olnuks tegemist nende omavahelise sisesuhtega, mis ei muudaks kostja vastutust hageja ees, kes sellisest väidetavast sisusuhtest ei pidanudki teadma. Samuti märgib kohus, et ei pea nimetatud üürilepingut tõendina usaldusväärseks, sest hageja pöördus kostja poole oma nõudega juba enne kohtusse pöördumist, kuid kostja ei reageerinud hageja nõudele kuidagi. Veelgi enam, maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja väitnud, et kostjale ei ole teada, kes sõidukit väidetavatel aegadel kasutas, sest nõue on esitatud rikkumiste toimepanemisest 2,5 aastat hiljem. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja (otsuses hageja) ei ole varasemalt kordagi viidanud üürilepingu sõlmimisele, on alust arvata, et enne kohtumenetlust ega ka makseettepanekule vastuväite esitamise ajal ei olnud esitatud üürilepingut veel tegelikult olemas ja see on koostatud tagantjärele kostja vastutuse vältimiseks. Kokkuvõttes märgib kohus veelkord, et ei pea kostja esitatud üürilepingut tõendina usaldusväärseks ega arvesta sellega.
22.Kohus leiab, et kostja paigaldas parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Leppetrahvi suurus 30 eurot on mõistlik Kohus leiab, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud kostjat leppetrahvi nõuetest, muuhulgas 26.04.2016 sõiduki teisaldamisega ja 19.08.2016
6(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 nõudekirjaga kostja elektronpostaadressile XXX, mistõttu ei ole möödunud leppetrahvi nõuetest esitamise mõistlik tähtaeg. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 240 eurot.
23.Kuna hagi lahendati kostja kahjuks jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulude suurus on 75 eurot, st riigilõiv. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
25.Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus valesti vaidluse aluseks olevad asjaolud. Antud vaidluse üheks keskseks asjaoluks oli apellandi vastuväide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud, et apellandi sõidukit on pargitud hageja näidatud aegadel ja kohtades ning sõiduki parkis just kostja. Hageja esitatud fotomaterjalidest ei selgu, kus ja millal sõiduk asub ning, et kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu.
26.Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Ta ei teinud kostjale ettepanekut esitada lisaks üürilepingule veel tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks ja ei viidanud sõiduki üürilepingu väidetavale ebausaldusväärsusele.
27.Lisaks teatab kostja, et alles vahetult enne lõpplahendi tegemist hagejaga kompromissläbirääkimiste ajal selgus, et hagejal võib olla vastuväide seoses sõiduki üürilepinguga. Vastuolus mõistlikkuse põhimõttega sai kostja üllatusena alles lõpplahendist teda, milliste tõendite pinnalt on kohus oma lahendi teinud.
28.Kohus on lahendis asunud vastuoluliselt seisukohale, et sõiduki üürilepingu tõendina usaldusväärsuse hindamine on seotud selle esitamisega vastustajale enne kohtusse pöördumist, samas nõustudes hageja seisukohaga, et tegemist on kostja ja K OÜ omavahelise sisesuhtega, mis nagunii ei muudaks kostja vastutust hageja ees.
29.Sõiduki üürilepingu usaldusväärsuse vastuväitega seoses teatab apellant, et temal puudus mistahes kohustus selle olemasolust teavitada hagejat enne kohtumenetluse algust.
30.Parkimislepingu poole väär tuvastamine tõi kaasa sisult väära kohtuotsuse tegemise. Maakohtu otsusest jääb selgusetuks kuidas kohus jõudis seisukohale, et antud juhul on parkimislepingu tingimuste väitetavate rikkumiste eest vastutavaks isikuks just vastutav kasutaja, mitte sõiduki omanik. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, kellegi tahteavaldusi parkimislepingu sõlmimiseks. Kuna seadusest tulenevalt ei saa parkimise võimaldamist iseenesest parkimislepingu sõlmimise aktseptiks lugeda, ei saa kostja tegevusetust aktseptiks pidada.
31.Kohus jättis hindamata leppetrahvi suuruse ebamõistlikkuse vastuväite. Maakohtu diskretsiooniotsust, et leppetrahvi suurus on mõistlik, kujunemist ei ole võimalik jälgida. Kostja leiab, et parkimistrahvi suurus on ebamõistlikult suur. Hageja ei ole põhjendanud niivõrd suures ulatuses leppetrahvi küsimise põhjendatust. Tegemist on liigkasuvõtjaliku trahviga. Kui võtta õigeks kohtu seisukoht, millega kostja küll ei nõustu, siis sõlmis parkimislepingu tarbijast apellant. Hageja parkimistingimused olid tüüptingimused. Kostja leiab, et leppetrahvi kokkulepe on tühine. Alternatiivselt palub kostja vähendada leppetrahvi suurust mõistliku suuruseni, sest leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur võrreldes kehtestatud parkimistasude suurusega. Kuna maakohus ei ole leppetrahvi kokkuleppe kehtivust kontrollinud, on maakohus jätnud kohaldamata VÕS § 42 lg 3 p 5 ehk jätnud tuvastamata leppetrahvi kokkuleppe tühisuse.
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200
32.Maakohus jättis hindamata kostja vastuväite leppetrahvist teatamise mõistliku aja möödalaskmise kohta. Hageja ei tõendanud, et ta teatas kostjale leppetrahvist mõistliku aja jooksul. Maakohus ei viidanud ühelegi tõendile, millest nähtub, et hageja oleks kostjale leppetrahvinõuetest teatanud tähtaegselt. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks rikkumise, mitte rikkuja isiku tuvastamisega. Seega pidi hageja leppetrahvinõuded esitama hiljemalt kuue kuu jooksul, sest nimetatud tähtaja jooksul oli sõiduki omanikul tulenevalt LS § 72 lg-test 2 ja 3 kohustus säilitada sõidukit kasutanud isikute andmed. Siinkohal märgib kostja, et kohtule esitatud sõiduki üürilepingu järgi pole võimalik sõiduki tegelikku kasutajat tuvastada, vaid hagejast tulenevatest asjaoludest. Kui hageja oleks nõude kuue kuu jooksul esitanud, siis oleks olnud võimalik kindlaks teha leppetrahvide eest tegelikult vastutav isik. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega TL-lt mõisteti OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja võlgnevus 150 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu 05.01.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
35.Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu leppetrahvide tasumise nõude põhjusel, et: - Poolte vahel sõlmiti sõiduki Škoda Superb numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk XXXXXX) parkimiseks parkimislepingud 07.03.2014 Viimsi SPA parkimisala, 28.03.2014 Viimsi SPA parkimisala, 25.04.2014 Viimsi SPA parkimisala; 05.12.2015 Tartu mnt 46 parkimisala, 12.01.2015 Veerenni 26 parkimisala, 06.02.2015 Lembitu 4 parkimisala, 25.03.2015 Vanalinna parkimisala, 30.09.2015 Kentmanni 28 parkimisala, 01.12.2015 Tartu mnt 1 parkimisala, 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisala kasutamiseks. - Kostja jättis parkimistasu maksmata, mistõttu vormistas hageja kostjale järgmised leppetrahvid: Viimsi SPA parkimisalal 10 eurot, Tartu mnt 46 parkimisalal 30 eurot, Veerenni 26 parkimisalal 30 eurot, Lembitu 4 parkimisalal 30 eurot, Tartu mnt 1 parkimisalal 30 eurot ühe korra eest.
36.Kostja peamised vastuväited hagile olid: - Hageja ei ole tõendanud hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki XXXXXX parkimist. - Kostja ei ole parkimislepingut sõlminud. - Hageja ei ole tõendanud parkimislepingu tingimusi. - Leppetrahvi nõue on esitatud hilinemisega. - Leppetrahvi nõue on ebamõistlikult suur, mistõttu palub kostja leppetrahvi vähendada.
37.Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus OÜ-le L kuuluva sõiduki, mille vastutavaks kasutajaks on kostja, parkimine hageja poolt hagis näidatud ajal ja kohas. Kuna kostja vaidles hagile vastu mh põhjendusega, et tõendamata on hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki XXXXXX parkimine, siis on maakohus vaidluse all olevad asjaolud valesti tuvastanud. Selles osas nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendustega. Asjas esitatud väiteid arvestades ja tõendeid hinnates saab ringkonnakohus maakohtu minetuse kõrvaldada.
38.Hageja esitas hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkimise tõendamiseks fotod (I kd, tlk 32- 93). Ringkonnakohus, hinnates esitatud fotosid, leiab, et sõiduki paiknemine
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 väidetavalt 06.02.2015 Lembitu 4, Tallinn parkimisalal (I kd, tlk 62-67) ei ole tõendatud. Nendelt fotodelt nähtub, et sõiduk XXXXXX on külmal aastaajal (lumi maas) kusagile teiste autode vahele pargitud, kuid seda, et sõiduk paikneb hageja väidetud parkimisalal, asjas esitatud fotodelt tuvastatav ei ole. Samal põhjusel ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et sõiduk XXXXXX parkis 07.03.2014 Viimsi SPA parkimisalal. Seega tuleb juba seetõttu hageja leppetrahvinõuded kokku summas 40 eurot, seoses väidetavalt 06.02.2015 Lembitu 4, Tallinn ja 07.03.2014 Viimsi SPA parkimisaladel parkimisega, jätta rahuldamata.
39.Ülejäänud fotodelt, hinnates iga parkimise kohta tehtud fotosid kogumis (iga parkimise kohta on tehtud 5 fotot), saab ringkonnakohtu arvates sõiduki XXXXXX paiknemise tuvastada fotodel jäädvustatud sõiduki, ehitiste ja muude statsionaarsete objektide kaudu. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja esitab väite ja tõendid sõiduki parkimise kohta teatud parkimisalal ja fotolt sõiduki ümbruse järgi on võimalik tuvastada, kas sõiduk võis nimetatud kohas paikneda, siis ei piisa ainuüksi kostja vastuväitest, et sõidukit ei ole väidetud kohas pargitud. Hageja on konkreetselt esile toonud parkimisala aadressi ning oma vastuväite tõendamiseks oleks kostja saanud esitada tõendeid, et väidetud ehitist või statsionaarset objekti, mis nähtub hageja väidetud parkimisalal tehtud fotodelt, seal ei ole. Kostja on jätnud oma vastuväited tõendamata.
40.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas sõiduk paiknes parkimisaladel hageja väidetud ajal. Fotodel 28.03.2014 ja 25.04.2014 parkimisega seoses puuduvad kellaajad fotode tegemise kohta. Ülejäänud fotodel alates 05.12.2014 on fotodel jäädvustatud ka tegemise kellaaeg. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited parkimise aja kohta tuleb lugeda tõendatuks. Nagu eelpool ringkonnakohus tuvastas nähtub fotodelt sõiduki XXXXXX parkimine hageja poolt väidetud parkimisaladel (va 2 parkimise suhtes). Kostja ei ole väitnud, et nimetatud sõiduki on ta hagis loetletud parkimisaladel parkinud mingil teisel ajal. Pole esitatud ka sellekohaseid tõendeid (parkimistasu maksmine konkreetses parklas mingil teisel ajal vmt). Seega on tõendatud ka hageja väited sõiduki XXXXXX parkimise kohta esile toodud kuupäevadel.
41.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus lõpptulemusena õigesti, et tõendatud on kostja poolt sõiduki XXXXXX parkimine 28.03.2014 Viimsi SPA, 25.04.2014 Viimsi SPA; 05.12.2015 Tartu mnt 46, 12.01.2015 Veerenni 26, 25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015 Kentmanni 28, 01.12.2015, Tartu mnt 1, 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisalale, kuid ringkonnakohus muudab selles osas osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Seega peaks käesolevas asjas üldreegli järgi tõendama hageja, et kostja oli parkimislepingu pool. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki XXXXXX vastutavaks kasutajaks on kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagatud ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Käesolevas asjas esitas kostja 01.03.2014 OÜ L ja K OÜ vahel sõlmitud sõiduki üürilepingu (tlk 173-178), millest nähtuvalt oli sõiduk perioodil 01.03.2014-15.01.2016 (st perioodil, mille ajal kõik hagis märgitud leppetrahvid määrati) välja üüritud. Maakohus leidis, et rendileping ei ole usaldusväärne tõend ja ei arvestanud lahendi tegemisel sellega. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses auto kasutaja kohta antud väited ei ole omavahel kooskõlas, mille tõttu võib tekkida kahtlus selles, kas maksekäsu kiirmenetluse ajal sõiduki üürileping eksisteeris, ei oma käesoleva
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 vaidluse lahendamisel võimalik üürilepingu võltsitus tähtsust, sest ainuüksi üürilepinguga ei ole võimalik tõendada hagis väidetud ajal ja kohas sõiduki parkinud juhti. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna (sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida) 28.03.2014 Viimsi SPA, 25.04.2014 Viimsi SPA, 05.12.2015 Tartu mnt 46, 12.01.2015 Veerenni 26, 25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015 Kentmanni 28, 01.12.2015, Tartu mnt 1, 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisalale sõiduki nr XXXXXX parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõiduki eelnimetatud ajal ja kohas parkis, siis tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki vastutav kasutaja.
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti parkimislepingu sõlmimise poolte vahel. Kuna selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega, siis ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. See, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
43.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus jättis välja selgitamata, millistel tingimustel parkimislepingud sõlmiti. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja parkimistingimusi tõendanud fotodega parkimisala sissesõidu juures olevatest tingimustest ja mõningatel juhtudel ka parkimisalal täiendavalt paiknevatest infotahvlitest. Tartu mnt 46 oleva parkimisala parkimise tingimuste (I kd, tlk 94-98) kohaselt on võimaldatud 2 tundi tasuta parkimist Seiklusjutte Maalt ja Merelt pubis viibivatele klientidele, kelle sõiduk on registreeritud pubi nimekirjas, 30 minuti parkimistasu suuruseks on 1 euro, parkimiskorra rikkumise eest võib parkla operaator määrata leppetrahvi 30 eurot. Veerenni 26 parkimisala parkimistingimuste järgi (I kd, tlk 99-102) võib mh parkimisalal parkimiskellaga parkida 1 tund, parkimistingimuste rikkumisel võib parkla operaator määrata leppetrahvi kuni 60 eurot, Kentmanni 28 parkimisala tingimuste (I kd, tlk 106-109) järgi on mh 30 min parkimistasu suuruseks 1 euro ja parkimiskorra rikkumisel tuleb sõiduki juhil maksta leppetrahvi 30 eurot. Vanalinna parkimisala tingimuste (I kd, tlk 110-120) järgi tuleb mh 30 min parkimise eest tasuda 1,9 eurot ja parkimiskorra rikkumisel tuleb sõiduki juhil maksta leppetrahv summas 30 eurot. Viimsi SPA parkimisala tingimuste (tlk 121-129) järgi on mh parkimiskellaga 4 tundi parkimist tasuta, seejärel parkimise maksumus 30 minuti eest 0,3 eurot, parkimistingimuste rikkumise korral on leppetrahvi suurus kuni 60 eurot. Tartu mnt 1 parkimisala tingimuste (I kd, tlk 130-138) järgi on mh 30 min parkimistasu suuruseks 1,2 eurot (olenevalt parkimise asukohast Tartu mnt 1 parkimisalal ka 30 minuti eest 0,9 eurot), parkimistingimuste rikkumise korral kuulub rikkuja poolt tasumisele leppetrahv summas kuni 30 eurot. Seega ei olnud kõikide parkimisalade tingimused sarnased, nagu tuvastas maakohus, küll oli sarnaseks tingimuseks, et parkimiskorra rikkumisel tuleb rikkujal (või sõiduki juhil) tasuda leppetrahv.
44.Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu, kuna ta ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud või täidetud olid muud parkimislepingu tingimused. Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.
45.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et parkimislepingu tingimus, mis annab hagejale õiguse määrata parkimislepingu teisele poolele parkimislepingu rikkumisel (kuni) 30 või 60 euro suuruse leppetrahvi on tüüptingimus. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et leppetrahv on tühine, kuna see ei ole kooskõlas VÕS § 42 lg 3 p-s 5 sätestatuga. Maakohus leidis, et tüüptingimustena on käesolevas asjas leppetrahvi määramise õiguse andvad tingimused kehtivad.
46.VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ringkonnakohus leiab, et selleks, et anda hinnang selle kohta, kas tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine VÕS § 42 lg 1 järgi, tuleb kõigepealt välja selgitada, kas tüüptingimus kaldub kõrvale seaduses sätestatust.
47.Poolte vahel parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 287 keelab leppetrahvi kokkuleppe keelu eluruumi üürimisel, seega parklakoha üürimisel leppetrahvi kokkulepe üürniku suhtes seaduse järgi välistatud ei ole. Seega leppetrahvi kokkulepe parkimislepingu rikkumisel ei kaldu kõrvale seaduses sätestatust.
48.VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 kohaselt, kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Eeltoodust nähtuvalt tuleb VÕS § 42 lg 3 nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoole suhtes ebamõistlikult kahjustavaks, majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saab samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kostja tegutses parkimislepingut sõlmides tarbijana ja kas kohustuse rikkumise tõttu kostjale määratud leppetrahv on ebamõistlikult suur.
49.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et ta parkis sõiduki tarbijana. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud see, et kostja parkis sõiduki tarbijana. Leppetrahvide määramise ajal kuulus sõiduk OÜ-le L ja kostja oli sõiduki vastutav kasutaja. Hageja tõi asjas esile, et kostja oli OÜ L ainuke juhatuse liige. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et kostja kasutas äriühingule kuuluvat sõidukit tarbijana ehk kasutas sõidukit väljaspool majandus-või kutsetegevust.
50.Hoolimata eeltoodud seisukohast leiab ringkonnakohus, et isegi juhul, kui asjas leidnuks tõendamist, et kostja kasutas sõidukit tarbijana, ei oleks tüüptingimus, millega parkla operaatoril on õigus määrata Tartu mnt 46, Kentmanni 28, Vanalinna, Tartu mnt 1 parkimislepingu sõlminud isikul parkimistasu maksmata jätmise eest sõiduki parkinud isikule leppetrahvi 30 eurot, tühine. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Tarbijana oleks pidanud kostja tegema usutavaks, et käsitluse all olev tüüptingimus on tema jaoks kahjustav. Majandus- ja kutsetegevuses tüüptingimuse tühisusele tugineja peab põhjendama, miks ta leiab, et tingimusel on ebamõistlikult kahjustav iseloom Kostja on asjas leppetrahvi hinnanud võimaliku kahjuga, st sellega kui suures osas võis hageja eeldatavalt parkimistasust ilma jääda. Seejuures ei ole kostja võrrelnud võimalikku tekkivat kahju asjakohaste parkimisaladega, vaid toonud esile parkimisala, täpsemalt Viimsi SPA parkimisala, kus 0,5 tunni parkimistasuks on määratud 0,3 eurot, 24 tunni eest 2 eurot ja kuutasu 25 eurot. Nagu eelpool esile toodud
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 tuli nii Tartu mnt 46, Lembitu 4, Kentmanni 28, Vanalinna, Tartu mnt 1 parkimisalal 30 minuti parkimise eest tasuda 1 euro (olenevalt parkimise asukohast Tartu mnt 1 parkimisalal ka 30 minuti eest 0,9 eurot) või sellest suurem parkimistasu. Seega juba 10 tunni parkimistasu moodustab seal ~20 eurot või rohkem. Võrreldes parkimistasu suurust ehk eeldatavat kahju leppetrahvi suurusega ei saa leppetrahvi 30 eurot pidada ebamõistlikult suureks, arvestades ka asjaoluga, et parkimistasu maksmata jätmise tõttu määratud leppetrahvil on lisaks kahju hüvitamise funktsioonile ka survefunktsioon. Kostja leppetrahvi suuruse võrdlus ööpäeva ja kuu parkimistasu suurusega ei ole asjakohane, sest asjas ei ole väidetud, et sõiduk parkimisaladel selliste perioodide jooksul parkis.
51.Viimsi SPA parkimisala tingimuste kohaselt oli parkimiskella kasutamisel 4 tundi parkimist tasuta ja parkimistasuks 0,3 eurot 30 minuti eest, leppetrahvi suuruseks parkimislepingu rikkumise korral kuni 60 eurot. Seega näiteks 10 tunni parkimise korral parkimiskellata kannaks hageja eeldatavalt parkimistasu maksmata jätmise näol kahju 6 eurot, 20 tunni jooksul parkimisel ilma parkimise eest tasumata oleks kahju suurus 12 eurot. Hageja ei ole asjas esitanud väiteid, millest saaks teha järelduse, et tegelik kahju võib olla suurem kui parkimistasu saamata jäämine.
52.Ringkonnakohus leiab, et esile toodud asjaoludel on leppetrahv 60 eurot ebamõistlikult suur ja seega tüüptingimusena teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav isegi juhul, kui arvestada, et leppetrahvil on lisaks kahju hüvitamise funktsioonile survefunktsioon. Ringkonnakohtu arvates ei muuda tüüptingimust mõistlikuks asjaolu, et hagejale on tüüptingimuse järgi antud õigus määrata kuni 60 euro suurune leppetrahv ning kostjale Viimsi SPA parkimisalal määratud parkimistrahvide suurus oli 10 eurot. Tüüptingimuse järgi on tüüptingimuse kasutajale antud suva määrata omal äranägemisel kuni 60 euro suurune trahv ning poolele, kelle suhtes tüüptingimust kasutatakse (kellele leppetrahv määratakse), ei ole arusaadav, millest leppetrahvi määramise suurus sõltub. Seega tuleb tüüptingimuse hindamisel lähtuda sellest, et parkimislepingu rikkumisel parkimistasu maksmata jätmise korral võib hageja määrata leppetrahvi 60 eurot.
53.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et Viimsi SPA parkimisala parkimislepingu tingimuseks olev tüüptingimus on tühine osas, milles tüüptingimuse kasutajale antakse parkimistasu mittemaksmisel või parkimiskella mittekasutamisel õigus määrata kuni 60 euro suurune leppetrahv.
54.Veerenni 26 parkimisala parkimistingimuste järgi võib nimetatud parkimisalal parkimiskellaga parkida 1 tund, parkimistasu ette nähtud ei ole, parkimistingimuste rikkumisel võib parkla operaator määrata leppetrahvi kuni 60 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt Viimsi SPA parkimisalal määratud leppetrahviga on Veerenni 26 parkimisala parkimislepingu tingimuste rikkumisel parka operaatori poolt suva järgi määratav leppetrahv suurusega kuni 60 eurot ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seetõttu tühine. Nimetatud parklas on parkimistasu maksmata jätmise tõttu hagejale kahju tekkimine võimatu (vähemalt pole sellist võimalust asjas esile toodud), sest parkimistasu pole ette nähtud.
55.Eelnevalt leidis ringkonnakohus, et tüüptingimus, millega parkimislepingu rikkumise korral võib parkla operaator parkijale määrata leppetrahvi, ei ole üldreeglina tühine (otsuse p 47). Samas leidis ringkonnakohus, et tüüptingimus, millega parkla operaatoril on õigus nõuda konkreetsel parkimisalal kuni 60 euro suurust leppetrahvi on ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine (otsuse p 51-54). VÕS § 39 lg 2 tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Nimetatud sätte järgi ei ole võimalik
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 vähendada tingimuse ühe osa mahtu ehk ringkonnakohtul ei ole võimalik leppetrahvi suurust vähendada.
56.Kuna tüüptingimus leppetrahvi määramise õiguse kohta Viimsi SPA parkimisalal ja Veerenni 26 parkimisalal on tühine, tuleb jätta rahuldamata hageja leppetrahvinõuded kokku summas 50 eurot seoses sõiduki XXXXXX parkimisega 28.03.2014 ja 25.04.2014 Viimsi SPA parkimisalal ja 12.01.2015 Veerenni 26 parkimisalal.
57.Kostja väidete kohaselt esitati leppetrahvinõuded hilinemisega. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumiste avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Maakohus leidis, et hageja on kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud leppetrahvi nõuetest, muuhulgas 26.04.2016 sõiduki teisaldamisega ja 19.08.2016 nõudekirjaga kostja elektronpostiaadressile XXX. Arvestades leppetrahvide määramise aega 05.12.2015 Tartu mnt 46, 25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015 Kentmanni 28, 01.12.2015 Tartu mnt 1, 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisaladel, leiab ringkonnakohus, et maakohtu tuvastatud leppetrahvi edastamine 19.08.2016 nõudekirjaga ületab ilmselgelt leppetrahvist teatamise mõistlikku aega. Kuidas saab järeldada, et 26.04.2016 sõiduki teisaldamisest sai kostja teada varasemalt määratud leppetrahvidest, samuti otsusest ei tulene. Siiski leiab ringkonnakohus, et 05.12.2015 Tartu mnt 46, 25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015 Kentmanni 28, 01.12.2015, Tartu mnt 1, 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisaladel parkimislepingu rikkumise tõttu määratud leppetrahvidest sai kostja teada mõistliku aja jooksul. Asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et hageja on leppetrahvi nõude asetanud sõiduki kojamehe alla (I kd, tlk 55,74,80,86,93). Kostja pole toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaksid alust kahelda selles, et sõiduki juht määratud leppetrahvide teateid kätte ei saanud.
58.Kostja palus asjas leppetrahve vähendada. Maakohus jättis kostja taotluse tähelepanuta. Kuigi ringkonnakohus hindas leppetrahvide suuruse mõistlikkust juba tüüptingimuste kehtivuse kontrollimisel, ei välista see kostja taotlust leppetrahvi vähendamiseks, sest VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus leppetrahvide vähendamiseks ei ole siiski põhjendatud. Kostja on leppetrahvi vähendamise taotlust põhjendanud võrreldes leppetrahvi suurust Viimsi SPA parkimisala parkimistasude suurusega. Antud juhul on leppetrahvide nõue põhjendatud Tartu mnt 46, Vanalinna, Kentmanni 28, Tartu mnt 1 parkimisaladel parkimislepingu rikkumise tõttu, kus parkimistingimused olid teistsugused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis veenvalt põhistaksid leppetrahvi vähendamise taotlust.
59.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et 05.12.2015 Tartu mnt 46, 25.03.2015 Vanalinna, 30.09.2015 Kentmanni 28, 01.12.2015, Tartu mnt 1, 12.01.2016 Tartu mnt 1 parkimisaladel parkimislepingu rikkumise tõttu määrati leppetrahvid kokku summas 150 eurot põhjendatult ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
60.Kostja on asjas tuginenud sellele, et maakohus rikkus asja menetlemisel selgitamiskohustust ning jättis tegemata ettepaneku esitada täiendavalt tõendeid. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. Asja menetleti lihtmenetluses, millest maakohus teavitas pooli 21.11.2016 määrusega. Kostja oli maakohtus teadlik, et väite tõttu, mille kohaselt ei ole parkimislepingu pooleks kostja, on kostjal kohustus tõendada isik, kes leppetrahvide määramise päeval sõidukit juhtis, sest ta on oma vastuses vastavatele kohtulahenditele viidanud. Seega pidi kostja olema ka teadlik, et
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-16-123200 sõiduki üürilepingu esitamisest tõendina ei piisa, sest juriidiline isik ei saa sõidukit juhtida. Kostjale ei saanud tulla üllatusena, et kohus võib üürilepingu ehtsuse kahtluse alla seada, sest oma lõplikus vastuses maakohtule on kostja vastavat teemat käsitlenud. Asja lahendamisel ei oma üürilepingu ehtsuse küsimus siiski tähtsust, sest selles osas muutis ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Lisaks osutab ringkonnakohus järgnevale. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-15, p 19). Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, nagu ka käesolevas asjas nähtub, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus
61.Arvestades, et lõpptulemusena tuleb hagi rahuldada osaliselt ning apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa proportsioone, tuleb OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulud maa ja ringkonnakohtus 56 % ulatuses jätta TL kanda ja TL menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 44 % ulatuses OÜ EUROPARK ESTONIA kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
62.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lgle 2 (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.